Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue O Z (hageja) esitas 28.12.2021 hagi AS Citadele banka Eesti filiaali (kostja) vastu laenulepingu ülesütlemise kehtetuse tunnistamiseks. Kohus jättis hagi käiguta ning hageja täiendas hagiavaldust 31.01.2022 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.11.2018 laenulepingu nr xxx ja hüpoteegilepingu, millega kostja andis hagejale laenu 99 000.- eurot, korteriomandi asukohaga xxx ostutehingu finantseerimiseks. Igakuise keskmise laenumakse suuruseks oli koos intressiga 440.eurot ning laenu tagas hüpoteek kostja kasuks summas 128 700.- eurot. Laenulepingu osaks olid ka laenulepingu üldtingimused, mille punkt 4.1 sätestas, et laenusaaja tagastab laenusumma osade kaupa ning tagasimakse debiteeritakse hageja arvelduskontolt automaatselt. Perioodil 11.2018 kuni 08.2021 tasus hageja kostjale lepingujärgseid laenumakseid tõrgeteta. Politsei- ja Piirivalveameti otsusega määrati hagejale rahatrahv, mille alusel algatas Tallinna kohtutäitur K F täiteasja xxx ning arestis hageja pangakonto kostja juures ning seetõttu ei saanud hageja tasuda kostjale laenumakseid kuna pangakonto millelt kostja debiteeris laenumakseid oli arestitud. Hageja tegi kostjale ettepaneku rahatrahvi vaidlustamise ajal tasuda laenumakseid sularahas või kolmanda isiku kaudu. Kostja vastas hagejale 10.08.2021, et alternatiivseid makseviise laenu teenindamiseks ettenähtud ei ole ja laenu saab teenindada vaid hageja enda kontolt nr xxx. Hageja edastas kostjale täiendavad ettepanekud maksete teostamiseks ning märkis, et kostja tegevus takistab hagejal laenumaksete tasumist. Kostja vastas hagejale 02.09.2021 e-kirjaga, et laenumakseid saab teostada vaid hageja enda kontole. Täiendavalt hoiatas kostja, et hageja käitumine võib viia laenulepingu ülesütlemiseni. Hageja soovis olukorda lahendada hageja esindajaga vahetult kohtudes, milleks andis nõusoleku panga esindaja 03.09.2021 e-kirjaga ja lisaks 07.09.2021. Mõlemal kohtumisel tegi hageja kostjale ettepaneku maksta tasumata laenumakseid koheselt sularahas (hagejal olid kaasas rahalised vahendid tasumata laenumaksete tasumiseks sularahas) või teatada kostja konto number millisele saaks hageja teostada sularahas või ülekande makse. Hagejaga koos viibis kohtumisel ka T A , kes oli nõus sh kolmanda isikuna maksed teostama. Mõlemal kohtumisel keeldusid kostja esindajad sularaha vastuvõtmast või teatamast millisele kostja pangakontole võib laenumaksed tasuda. Olukorra lahendamiseks edastas hageja 09.10.2021 e-kirja kostja juhataja H P`le, milles palus võimaldada nõude tasumine sularahas või ülekandega kostja kontole. Kostja edastas 12.10.2021 hagejale hoiatuse laenulepingu ülesütlemiseks ja esitas nõude tasuda viivitamatult kostjale 1338,02 eurot. Kostja edastas 16.11.2021 hagejale teatise lepingu ülesütlemise kohta ning nõude lepingust tulevate kõigi varaliste kohustuse täitmiseks summas 94 845,45 eurot. Teatises leidis kostja, et 12.10.2021 esitas kostja hagejale nõude võlgnevuse tasumiseks, andes selleks tähtaja, kuid hageja ei olevat nõuet tasuma ei asunud. Seega luges kostja lepingu ennetähtaegselt ülesöelduks 16.11.2021 sh märkis kostja, et kogusumma tuleb tasuda hageja enda pangakontole. Kohtutäitur R S koostas 03.12.2021 täitmisteate kostja rahalises nõudes hageja vastu kokku summas 95 199,68 eurot ning 27.01.2022 toimus hagejale kuuluva vara arestimistoiming. Hageja leiab, et kostja poolt laenulepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ja seetõttu on

sundtäitmine täiteasjas lubamatu. Hageja palub tuvastada, et hageja O Z ja kostja Citadele Banka AS Eesti Filiaal 15.11.2018 sõlmitud laenulepingu nr xxx ülesütlemine 16.11.2021 oli tühine ja laenuleping nr xxx on kehtiv ning tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxx täies ulatuses lubamatuks (täiteasjas xxx tulenevad nõuded laenulepingust nr xxx ja 15.11.2018 hüpoteegi seadmise lepingust nr 1172). Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et see tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata, hagi tagamine tühistada ja menetluskulud jätta hageja kanda. Poolte vahel on 15.11.2018 sõlmitud laenuleping nr xxx ja lepingu lisa 1, milles pooled on kokku leppinud, et laenu teenindavaks kontoks on hageja arvelduskonto nr XXX Citadele panga Eesti filiaalis. Lepingu üldtingimuste punkti 4.1. kohaselt tagastab laenusaaja pangale laenusumma osade kaupa laenusumma tagastamise tähtpäevadel vastavalt põhitingimustes ja maksegraafikus fikseeritud laenusumma tagastamise tingimustele. Pank võtab laenusumma tagasimaksete tähtpäevadel maksegraafikus toodud summad arvelduskontolt maha. Seega lepingutingimused ei näe ette alternatiivseid viise laenu teenindamiseks. Laenu osamaksete tasumine toimub automaatse debiteerimine teel selleks loodud infotehnoloogilise laheduse vahendusel hageja arvelduskontolt, mille number on märgitud lepingu lisas 1. Lepingu põhitingimuste punkti 20 (laenulepingu eritingimus) kohaselt oli hagejal kohustus igakuiselt suunata oma regulaarsed sissetulekud arvelduskontole, mis mh võimaldaks laenu osamakse õigeaegset automaatset debiteerimist. Selline laenude teenindamise viis on kostja majanduses tavapärane. Hageja laenu teenindav arvelduskonto on alates 03.08.2021 arestitud kohtutäituri arestimisaktide alusel alljärgnevalt: Täiteasi xxx akt 03.08.2021 2021 summas 22,61 eurot Täiteasi xxx akt 09.08.2021 summas 286 eurot Täiteasi xxx akt 18.08.2021 summas 57 eurot Täiteasi xxx akt 10.01.2022 summas 126 eurot Täiteasi xxx akt 10.01.2021 summas 120 eurot Täiteasi xxx akt 11.01.2022 summas 105 eurot Kostja, kui krediidiasutus on kohustatud täitma arestimisaktides märgitut, konto arestitakse arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses. Kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, välja arvatud juhul, kui täitedokumendiks on muu kui lapsele kohtumenetluse ajal elatise maksmise nõude kohta tehtud hagi tagamise määrus. Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad kantakse üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni. Seega, kui hageja ja või kolmas isik teevad ülekandeid või sularaha sissemakseid hageja laenu teenindavale arvelduskontole, kuuluksid need samuti arestimisakti alusel ülekandmisele kohtutäiturile. Hageja ja kostja on lepingus kokku leppinud mh kohustuse täitmise viisi st laenumaksete tasumise hageja laenu teenindava arveldusarve kaudu. Lepingus ei ole kokku lepitud kohustuse täitmist/laenumaksete tasumist muul viisil. Hageja enda kontole sularaha sissemaksete tegemine ei ole takistatud. Kostja kodulehel kontaktide alt on nähtav, et Narva mnt asuv kontor on sularahata

kontor ja sularaha sissemakseid saab teha Ülemiste keskuses asuva sularaha automaadi kaudu. Hagejal oli võimalik laenumakseid tasuda st kohustuse täita mh sularahas sularahaautomaadi kaudu laenu teenindavale kontole. Kostja majandustegevuses toimub klientide raha liikumine klientide arvelduskontode vahendusel, kuhu kliendid saavad makseid teostada kas ülekannetena või sularahas sularahaautomaadi vahendusel. Arestimisakt kohaldub rahalistele vahenditele sõltumata sissemakse viisist. Kostja ei saa hagejale luua alternatiivseid makseviise täitemenetlusest kõrvalehoidmiseks. Lisaks on krediidiasutustel seadusest tulenev raha liikumise monitooringu kohustus klientide arvelduskontodel, milleks on loodud infotehnoloogilised lahendused. Ka seetõttu ei ole võimalik luua klientide arvelduskonto väliseid personaalseid makseviise. Kui hageja kontod on krediidiasutuses arestitud, siis kohustub hageja kasutama seaduses toodud võimalusi ja õiguskaitsevahendeid, et tagada jätkuv nõuetekohane laenu teenindamine laenu teenindava arvelduskonto vahendusel mitte nõudma kostjalt poolte vahel kokku leppimata ja kostja majandustegevuses tavapäratuid ja täitemenetlusest kõrvalehoidmist võimaldavaid makseviise. Kostja on korduvalt hagejale selgitanud, et laenu kohaseks teenindamiseks tuleks tal täitemenetluses olevad nõuded kas tasuda või taotleda kohtutäiturilt igakuise arestivaba miinimumi võimaldamist laenu teenindavale arvelduskontole. Kostja igakuise laenumakse suurus oli 444,63 eurot, mis oleks mahtunud igakuise arestivaba miinimumi sisse, mis aastal 2021 oli 584 eurot vastavalt Vabariigi Valituse 19.12.2019 määrusele nr 115 § 1. Seega kostja ei ole takistanud hagejale laenu tasumist selgitades hagejale korduvalt, et laenumakse tasumiseks lepingus ettenähtud viisil tuleb lahendada olukord täitemenetluses, kas arestivaba miinimumi taotlemise, nõude tasumise teel vms teel. Kostja on hoiatanud, et hageja enda tegevusetus olukorra lahendamisel arestidega toob kaasa võlgnevuse suurenemise ja lepingu ülesütlemise. Hageja jäi lepingujärgsete maksete tasumisega võlgnevusse 10.08.2021 osamaksest. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli hagejal tasumata täies ulatuses neli osamakset: 10.08.2021 põhiosa 199,15 eurot, intress 245,48 eurot; 10.09.2021 põhiosa 182,78 eurot intress 261,85 eurot; 10.10.2021 põhiosa 183,29 eurot intress 261,34 eurot; 10.11.2021 põhiosa 192,21 eurot intress 252,42 eurot. Kokku põhiosa 757,43 eurot ja intress 1021,69 eurot. Lepingu ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks ka tuleviku põhiosamaksed. 10.08.2021 oli põhiosa tagastamata jääk 93 765,20 eurot. Sellest oli ülesütlemise hetkeks põhiosa võlg 757,43 eurot ja tagastamata põhiosa jääk 93 007,77 eurot (kokku 93 765,20 eurot), intressivõlg 1021,09 eurot, jooksev intress 10.11.2021 osamaksest kuni ülesütlemiseni 50,38 eurot (põhiosa jääk 93007,77 x intress aastas 3,25% aastas x 6 päeva) ning viivis 8,78 eurot. Kokku ülesütlemise teates märgitud summas 94 845,45 eurot. Lepingu üldtingimuste p 11.1.2. kohaselt võib pank lepingu erakorraliselt üles öelda, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 (kolme) üksteisele järgneva intressi makse või laenusumma tagasimaksega ning ta ei tasu võlgnevust ka pärast 2 (kahe) nädala möödumist pangalt vastavasisulise nõude saamisest koos hoiatusega, et pank ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu tagastamata laenusumma tasumist. Lepingu ülesütlemise hoiatuses ja hoiatuse kaaskirjas märgitud võlgnevust hageja tähtaegselt so 25.10.2021 ei tasunud. Leping on üles öeldud 16.11.2021. Kostja leiab, et lepingu üldtingimusi saab pidada tüüptingimusteks. Hageja on lepingu üldtingimustega tutvunud ja need allkirjastanud. Lepingu üldtingimuste punkt 4.1. ei ole hagejale arusaamatu ega üllatuslik, kuna hageja on esitanud avalduse arvelduskonto avamiseks ja ning sõlminud täiendavalt lepingu lisa 1, kus pooled on kokku leppinud nimetatud konto määramises laenu teenindavaks kontoks. Hageja ei ole lepingu sõlmimisel novembris 2018 ega lepingu kestel kuni juulini 2021 pidanud nimetatud tingimusi liigselt koormavaks, kahjustavaks, heade kommete vastaseks ega seadusega vastuolus olevaks. Hageja on kuni konto arestimiseni laenu teenindanud

laenu teenindava konto kaudu. Kui kohus siiski leiab, et üldtingimuste punkt 4.1. ja lepingu lisa 1 toodu on tüüptingimused, siis on kostja seisukohal, et need tingimused ei ole hagejat ülemäära koormavad, kahjustavad, heade kommete vastased ega oluliselt seadusest kõrvalekalduvad. Kostja leiab, et laenu teenindamine laenusaaja enda kontolt makseid automaatselt debiteerides on nii laenusaajat kui panka kõige vähem koormav ja kõige madalamate kuludega laenu teenindamise viis. Laenumaksete tasumise kohustuse täitmiseks hageja või kolmanda isiku poolt on tagatud nii ülekannete teostamine kui sularaha automaadi kaudu sularaha sissemaksete tegemine hageja kontole. Laenu teenindamine laenusaaja arvelduskonto kaudu automaatsete laenumaksete debiteerimisega on krediidiasutustes tavapärane ega ole seadusest kõrvalekalduv. Seega laenu teenindamine lepingus sätestatud viisil ei ole laenusaajale koormav, teda kahjustav, heade kommete vastane ega seadusest kõrvalekalduv. Isegi, kui hinnata tüüptingimuste kehtivust mitte lepingu sõlmimise vaid kontode arestimise hetkel, siis seadusega ei ole antud hagejale õigust nõuda laenu teenindamise viisi muutmist kostjalt. Menetluse käik Kohus pidas asjas 05.04.2022 korraldava istungi ning jätkas menetlust kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul ei ole hagi põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude. Poolte vahel on põhimõtteline vaidlus selle üle, kas kostja on laenulepingu kohaselt üles öelnud ning sundtäitmise läbiviimine on põhjendatud ja lubatav. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada millised olid poolte õigused ja kohustused laenulepingu järgi, kas lepingutingimused on tüüptingimusena kehtivad ning kas hageja on oma kohustust rikkunud ehk kas kostjal oli õigus laenuleping üles öelda ja hüpoteegi seadmiselepingust tulenevalt esitada avaldus sundtäitmiseks. TMS § 221 lg 1 ja 11 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul sh hüpoteegi seadmise lepingust tuleneva täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Pooled ei vaidle faktiliste asjaolude üle, mis puudutab lepingu sõlmimist. Poolte vahel on 15.11.2018 sõlmitud laenuleping nr xxx (I kd tl 10-11), mille lahutamatuks osaks on laenulepingu üldtingimused (I kd tl 11-17). Laenu tagatiseks seati kostja kasuks hüpoteek hageja korteriomandile asukohaga xxx (I kd tl 122-123). Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja tasus laenumakseid (I kd tl 20-26) periood märts 2019 kuni juuli 2021 vastavalt lepingus kokkulepitule. Kostja edastas 12.10.2021 hagejale hoiatuse laenulepingu ülesütlemiseks ja esitas nõude tasuda viivitamatult kostjale 1338,02 eurot. Kostja edastas 16.11.2021 hagejale teatise lepingu ülesütlemise kohta ning nõude lepingust tulevate kõigi varaliste kohustuse täitmiseks summas 94 845,45 eurot (I kd tl 74-75). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on nii hoiatuse kui ka ülesütlemisteate kätte saanud (I kd tl 119). Kohtutäitur R S alustas täitemenetlusega (tl 85), koostas 03.12.2021 täitmisteate kostja rahalises nõudes hageja vastu kokku summas 95 199,68 eurot (I kd tl 86-89), koostas ka täituritasu otsuse ja selgitas hagejale tema õiguseid ja kohustusi täitemenetluses (I kd tl 90-92) ning 7.12.2021 arestis hageja korteriomandi . Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi laenukohustuse täitmise osas pärast seda, kui hageja arvelduskonto arestiti (I kd tl 27-30), mida tõendavad hageja ja kostja kirjavahetus. Kohtu hinnangul ei ole hageja koostatud aktid (I kd tl 39-48), mis kajastavad hageja

väidetavat panga külastust, usaldusväärsed tõendid, sest need on koostatud hageja enda poolt ega anna seetõttu teavet objektiivsest tegelikkusest. Samas ei ole poolte vahel vaidlust, et hageja saatis kirju pangale, milles tegi ettepaekuid laenumaksete tasumiseks sularahas 28.09.2021 (I kd tl 31-33); 05.10.2021 (I kd tl 49-52) ja 02.11.2021 (I kd tl 59-60), samuti hageja hoiatus pangale 22.11.2021 (I kd tl 65-67). Pooled on lepingu lisaks olevates üldtingimustes kokku leppinud, et laenu teenindavaks kontoks on hageja arvelduskonto nr XXX Citadele panga Eesti filiaalis. Lepingu üldtingimuste punkti 4.1. kohaselt tagastab laenusaaja pangale laenusumma osade kaupa laenusumma tagastamise tähtpäevadel vastavalt põhitingimustes ja maksegraafikus fikseeritud laenusumma tagastamise tingimustele. Pank võtab laenusumma tagasimaksete tähtpäevadel maksegraafikus toodud summad arvelduskontolt maha. Seega lepingutingimused ei näe ette alternatiivseid viise laenu teenindamiseks. Laenu osamaksete tasumine toimub automaatse debiteerimine teel selleks loodud infotehnoloogilise lahenduse vahendusel hageja arvelduskontolt, mille number on märgitud lepingu lisas 1. Lepingu põhitingimuste punkti 20, mis on laenulepingu eritingimus ja seega poolte poolt läbiräägitud, kohaselt oli hagejal kohustus igakuiselt suunata oma regulaarsed sissetulekud arvelduskontole, mis mh võimaldaks laenu osamakse õigeaegset automaatset debiteerimist. Järelikult oli hagejal lepingu järgi kohustus tagada arvelduskontol laenu teenindamiseks vajaliku rahasumma olemasolu. Kostja on põhjendanud, et selline laenude teenindamise viis on kostja majanduses tavapärane ning tugineb muuhulgas kostjale seadusega seatud kohustustest. Kohus nõustub siinkohal kostja hinnanguga. Laenukohustuste täitmisel on Eestis tavapärane, et laenu teenindamine toimub arvelduskonto kaudu, mitte sularahas. Selline laenu teenindamise viis minimeerib laenumaksete hilinemise riske, sest debiteerimine toimub automaatselt, samuti võimaldab see järgida krediidiasutustele pandud avalik õiguslikke kohustusi. Kostja kui krediidiasutuse tegevust reguleerivad muuhulgas ka krediidiasutuste seadus (KAS) ning rahapesu ja terrorismitõkestamise seadus (RahaPTS), mis mõlemad sätestavad „tunne oma klienti“ põhimõtte ja krediidiasutuse kohustuse oma riske sh laenuriske hinnata ja kehtestada reeglid, mis minimeerivad riskide realiseeruist. KAS § 82 lg 1 järgi ei tohi krediidiasutus ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud oma tegevuses võtta riske, mis võivad seada ohtu krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi maksevõimelisuse. KAS § 83 lg 3 p 3 järgi on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Arvelduskonto kaudu ülekannete tegemine annab selleks kohtu hinnangul parema ja täpsema võimalus. Vastutustundlikku laenamise ja krediidiasutuse usaldusväärsuse põhimõtted on kehtestatud tarbija kaitseks ülejõukäivate kohustuste eest ning majanduskäibe tagamiseks. RahaPTS § 14 lg järgi on kohustus kehtestada hoolsusmeetmed ja reeglid klientide riskide hindamiseks ja riskide maandamiseks, mis muuhulgas võivad tähendada ka sularaha maksete piiramist või laenuandmisel laenu teenindamist arvelduskonto kaudu. Need sätted on kehtestatud ühiskonna kaitseks. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja kasutab laenulepingute sõlmimisel laenulepingu üldtingimusi, mis

on käsitletavad tüüptingimusena VÕS § 35 lg mõttes. VÕS § 42 lg 1 järgi on tühine tüüptingimus, mis kahjustab ebamõistlikult teist lepingupoolt. Kohtu hinnangul ei ole tüüptingimus, mis kohustab laenusaajat tagama arvelduskontol laenu teenindamiseks vajaliku summa olemasolu ja laenu teenindamise arvelduskonto kaudu, ebamõistlikult koormav. Füüsilise isiku puhul on krediidiasutusel kohustus sõlmida maksteenuse leping VÕS § 710.1 lg 1 järgi, seega on hagejal igal juhul võimalus endale konto avada. Kostjal on omakorda kohustus tagada laenude teenindamisel adekvaatne riskide hindamine ning arvelduskonto kaudu maksete teostamine tagab kostjale võimaluse jälgida laenutaja rahavooge, hinnata tema krediidivõimekust laenulepingu kehtivuse ajal ja maandada seega riske oma tegevuses. Krediidiasutuse avalik õiguslike kohustuste ja laenusaaja kui tarbija õiguste tasakaal on üldtingimustega seatud tüüptingimustes kohtu hinnangul proportsionaalne, sest hagejal oli tarbijana võimalus valida, millise konto kaudu ta laenu teenindab ning kontole oli tal võimalik teha vajadusel ka sularaha sissemakseid. Seega oli kontol raha olemasolu hageja kontrolli all. Kohustus tuleb VÕS § 76 lg 1 järgi täita kokkulepitud viisil, mis hõlmab ka kokkulepitud viisi maksete teostamiseks. Pooled olid kokku leppinud, et laenu teenindamine käib arvelduskonto kaudu. Konto arestimisel ei olnud võimalik kostjal arvelduskonto kaudu laenulepingu teenindada ning seega on hageja oma kokkulepitud kohustusi rikkunud. Hageja käsitlus, et pooled ei ole lepingus välistanud sularaha makseid, ei ole kohtu hinnangul kohane tõlgendus pooltevahelisele kokkuleppele. Lepingus on pooled kokku leppinud laenu tasumise arvelduskonto kaudu. Leping ei pea kajastama seda, mida pooled kokku leppinud ei ole või mida nad ei välista, vaid seda mida nad on kokku leppinud. Kui leping sätestab teatud viisil kohustuse täitmise, siis saab sellest järeldada, et muud viisid ei ole kokku lepitud. Järelikult ei saa väita, et pooled ei ole välistanud sularahamakse tegemise. Pooled on kokku leppinud laenu teenindamise arvelduskonto kaudu, seega välistanud sularahamaksete tegemise. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli hagejal tasumata täies ulatuses neli osamakset: 10.08.2021 põhiosa 199,15 eurot, intress 245,48 eurot (maksegraafiku tulp 3,4) 10.09.2021 põhiosa 182,78 eurot intress 261,85 eurot (maksegraafiku tulp 3,4) 10.10.2021 põhiosa 183,29 eurot intress 261,34 eurot (maksegraafiku tulp 3,4) 10.11.2021 põhiosa 192,21 eurot intress 252,42 eurot (maksegraafiku tulp 3,4) Kokku põhiosa 757,43 eurot, kokku intress 1021,69 eurot. Poolte vahel ei ole selles vaidlust, et hagejal jäid laenumaksed tegemata. See nähtub ka hageja ja kostja vahelisest e-kirjavahetusest ja hageja enda esitatud väidetest pangale. Lepingu üldtingimuste p 11.1.2. kohaselt võib pank lepingu erakorraliselt üles öelda, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva intressi makse või laenusumma tagasimaksega ning ta ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist pangalt vastavasisulise nõude saamisest koos hoiatusega, et pank ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu tagastamata laenusumma tasumist. Kostja on saatnud hagejale hoiatuse, mille hageja on kätte saanud. Järelikult on täidetud nii seaduses kui ka laenulepingus sätestatud tingimused lepingu üles ütlemiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja väide selle kohta, et sularaha maksete vastuvõtmisel oleks kostja rikkunud kohtutäituri poolt konto arestimisel seatud piiranguid, on sisuliselt õige. Konto arestimise eesmärk on täita sundtäidetavaks muutunud kohustus ning muuhulgas sunnib konto kasutamise võimatus seda ka tegema. Kostja kui krediidiasutus, mis tegutseb ühiskonnas kõrgendatud usalduse olukorras, ei tohi pakkuda ja vastu võtta lahendusi, mis aitavad seaduse

täitmisest kõrvale hiilida. Asjaolu, et hageja tema suhtes alustatud täitemenetlustes ei täitnud oma kohustusi oli kohtu hinnangul täielikult hageja kontrolli all. Hagejal oli võimalus tasuda oma sissenõutavaks muutunud trahvkohustused ja vältida täitemenetlust. Väärteotrahvi tasumine ei takista väärteootsuse vaidlustamist. Hageja on kinnitanud, et tal ei olnud majanduslikke raskuseid oma kohustuste täitmiseks. Kohtu hinnangul puudus hagejal igasugune objektiivne põhjendus ja takistus oma laenukohustuse täitmiseks ning seega oli kostja poolt laenulepingu ülesütlemine kohane õiguskaitsevahend. Kostja ja hageja kirjavahetusest selgub, et kostja on enne lepingu ülesütlemist hagejale korduvalt selgitanud lepingu täitmise vajalikkust, andnud hagejale VÕS § 114 lg 1 mõttes täiendava tähtaja lepingu täitmiseks ning alles seejärel lepingu üles öelnud, hageja on ülesütlemise kui ka hoiatuse kätte saanud ning seega on täidetud kõik seadusega ette nähtud lepingu ülesütlemise eeldused ja lepingu ülesütlemine on kehtiv. Pooled on hüpoteegi seadmise lepingus (tl 150-157) p 7.2 ette näinud koheses sundtäitmise võimaluse. Järelikult oli kostjal õigus pöörduda kohtutäituri poole sundtäitmise algatamiseks. Hageja ei ole välja toonud täitemenetluse käigus esile kerkinud muid asjaolusid, mis muudaksid täitemenetluse lubamatuks. Muud tõendid sh hageja kiri peaprokurörile ei ole asjakohased ja kohus neid tõendeid ei hinda. Tsiviilasja hinna määramine Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on TsMS § 132 lg 5 järgi mittevaraline nõu, seega on hagi hind 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177lg 2 järgi pärast käesoleva kohtulahendi jõustumist. Hagi tagamise tühistamine Kohus tühistab TsMS § 386 lg 4 järgi hagi tagamise, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus on käesolevas asjas hagi tagamise korras peatanud täitemenetluse. Kohus jätab hagi rahuldamata, järelikult ei ole põhjendatud ka hagi tagamine ning see tuleb tühistada. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.