Aktsiaseltsi KONESKO hagi Aktsiaseltsi FRELOK vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.08.2021 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi FRELOK apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
26 514,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Aktsiaselts KONESKO (registrikood 10047497), lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja advokaat Kadi Saluste Kostja (apellant): Aktsiaselts FRELOK (registrikood 10041520), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kukk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19.08.2021 vaheotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-21-1211 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts KONESKO esitas 25.01.2021 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi FRELOK vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 93 471,06 eurot, hagi esitamise seisuga (25.01.2021) sissenõutavaks muutunud viivis summas 5 110,25 eurot ja viivis põhinõudelt summas 93 471,06 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.01.2021 kuni nõude kohase täitmiseni.
2.Hageja tellis kostjalt 31 086 tonni terasplaate nimetusega 15x2000x6000 S355J2+N (edaspidi ka plaadid). Kostja valmistas hageja tellimusi toodangust PL15S355J2+N (partii 30.06.17 - Met-Ilyich-6). Hageja valmistas plaatidest lepingupartneritele Stahl CraneSystems GmbH-le (edaspidi Stahl) ja Konecranes Finland Oy-le (edaspidi Konecranes) detaile sildkraana otsavankritele talade kinnitamiseks (kinnitusplaadid). Kui kinnitusplaadid keevitati talade külge, siis tekkisid osadel plaatidel keevitamise käigus keevitamise järgselt olulised kihistumised (lamineerimine), millest Konecranes ja Stahl teavitasid hagejat.
3.Pärast puuduste ilmnemist teavitas hageja kostjat kolmes detailis ilmnenud puudusest ning küsis kostjalt, kas ka teistel plaatidel võivad esineda puudused. Kostja ei osanud öelda, millistel samast materjalist valmistatud plaatidel võivad veel puudused esineda. Seetõttu soovitas kostja võimaliku kihistumise välja selgitamiseks ja sellest tulenevate puuduste vältimiseks teostada juba toodetud detailidele ultrahelikontroll. Hageja edastas kostjalt saadud juhised ultrahelikontrolli läbiviimiseks Konecranes’ile ja Stahl’ile. Konecranes ja Stahl tegid plaatidest tehtud detailidele ultrahelikontrolli, et selgitada välja, kas ka teistel detailidel võib keevitamise järgselt esineda kihistumine.
4.02.02.2018 esitas hageja kostjale reklamatsiooni samast materjalist tellitud plaatide kohta. Kostja palus täpsustada, millisele standardi EN10025-1 punktile plaadid ei vasta. Hageja selgitas, et plaadid ei vasta standardi EN10025-1 punktile 7.6. Seejärel kinnitas kostja 05.02.2018, et plaadid on defektsed.
5.Võimalike defektide tuvastamiseks läbi viidud ultrahelikontrollidega ja nende läbiviimise käigus tuvastatud defektse materjali asendamisega seoses kandis Konecranes kokku kulusid summas 90 809,29 eurot ning Stahl summas 31 657,72 eurot. 04.05.2020 nõudis hageja kostjalt nõuetele mittevastava ja varjatud puudusega materjali müümisega tekitatud kahju hüvitamist kogusummas 122 467,01 eurot hiljemalt 18.05.2020. Kahju nõude aluseks oli Stahl`i ja Konecranes`i kulud, mida Stahl ja Konecranes kandsid hageja poolt müüdud detailides defektide tuvastamiseks ja defektse materjali asendamiseks. Stahl ja Konecranes nõudsid vastavate kulude hüvitamist hagejalt ning hageja edastas Stahl ja Konecranes`i nõuete tõendamiseks kostjale Stahl`i edastatud arve nr 15077515 ja Konescranes`i edastatud arved nr 1800000203 ning nr 1800000481. Nõudekirja esitamise järgselt vähendas Konecranes enda nõuet hageja vastu, krediteeris arved nr 1800000203 ja nr 1800000481 ning edastas hagejale korrigeeritud nõude osas arve nr 1800000502 summas 61 092,44 eurot. Seega on defektsete plaatide tõttu tekkinud hagejale kokku kahju summas 92 750,16 (61 092,44+31 657,72) eurot. Kostja ei ole hageja nõuet summas 92 750,16 hagiavalduse esitamise seisuga rahuldanud.
2-21-1211
6.Kostja rikkus hagejaga sõlmitud müügilepingut sellega, et tarnis hagejale lepingutingimustele mittevastavad plaadid. Rikkumise tulemusel on hagejale tekkinud otsene varaline kahju summas 92 750,16 eurot. Kostja kohustuse rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks hagejale lepingutingimustele mittevastavaid plaate müünud, ei oleks plaatide keevitamisel tekkinud kihistumist ning vajadust selgitada välja, millised tarnitud detailid (lisaks juba kihistunutele) ei ole keevitamiseks sobivad.
7.Lisaks on hagejal tekkinud otsene varaline kahju kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude näol. Hageja pöördus õigusteenuse saamiseks Advokaadibüroo LEXTAL poole, kuivõrd kostja oli tarninud lepingutingimustele mittevastavad plaadid. Hageja nõuab kostjalt 04.05.2020 nõudekirja koostamisega seotud kulude hüvitamist summas 720,90 eurot.
8.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega ja leiab, et nõue pole aegunud. Nõude tunnustamine võib olla puudustega asjas asendamine. Kostja tunnistas 25.01.2018 ja 06.02.2018 lepingu tingimustele mittevastava kauba tarnimist, selle asendamisega nõustumist, millega tunnistas hageja nõuet. See on deklaratiivne võlatunnistus. Aegumise vastuväite esitamine on pahauskne. Nõude aegumine katkes 06.02.2018 ja algas uuesti 07.02.2018 ja 3-aastane aegumistähtaeg lõppes 07.02.2021. Kostja vastuväited
9.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja palus teha vaheotsuse aegumise osas.
10.2017. a kevadel pöördus hageja kostja poole sooviga tellida 31 086 tonni terasplaate. Tellimus aktsepteeriti hageja poolt ning kinnitati kostja poolt 09.06.2017. Kostja tarnis hagejale plaadid ositi perioodil 25.07.2017 - 11.01.2018, kokku 31 086 tonni. Kostja väljastas koos tellimuse tarnega hagejale iga tellimuse kohta arved-saatelehed. Kostja väljastas arvedsaatelehed toodete kättetoimetamise päeval ning juhul kui tarne toimus mistahes põhjusel pärast arve-saatelehe väljastamise kuupäeva, on toodete tegelik kättesaamise kuupäev arvel märgitud (tellimus FM-05231 võeti hageja poolt vastu 05.12.2017, tellimus FM-05359 võeti hageja poolt vastu 14.12.2017, tellimus FM-04459 võeti hageja poolt vastu 06.10.2017, tellimus FM-04226 võeti hageja poolt vastu 18.09.2017). Hageja esindaja on igal saatelehel oma allkirjaga kinnitanud toodete kätte saamist. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et hageja ning kostja vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes.
11.25.01.2021 pöördus hageja hagiavaldusega kohtusse, väites, et tarnitud toodetel esinenud puuduste tõttu on hagejale tekkinud kahju. Hagi esitamise ajaks olid hageja mistahes müügilepingu osast tulenevad kahjunõuded VÕS § 227 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt aegunud ning seda iga 18 individuaalse tarne osas, kuivõrd müüdud asjade üleandmisest hagejale oli iga tarne puhul möödunud rohkem kui 3 aastat.
12.Kostja 25.01.2018 ja 06.02.2018 kirjad ei ole võlatunnistused VÕS § 30 lg 1 järgi, kostja ei ole kohustuse olemasolu kunagi tunnistanud, aegumine ei katkenud 25.01.2018 ega 06.02.2018. Maakohtu vaheotsus ja selle põhjendused
13.Maakohus jättis vaheotsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tellis kostjalt 31 086 tonni terasplaate nimetusega 15x2000x6000 S355J2+N. Seega sõlmisid pooled VÕS § 208 lg 1 järgi müügilepingu.
2-21-1211
15.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. VÕS § 227 kohaselt müüdud asja lepingutingimusele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. VÕS § 227 erisätteks TsÜS 147 suhtes, mis üldjuhul seob lepingulise nõude aegumistähtaja alguse vastava nõude sissenõutavuse ehk ajahetkega, mil õigustatud isikul on võimalik nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Erisätet kohaldatakse eelkõige lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral tekkivatele ostja täitmisnõuetele, sh parandamiskulu hüvitamise nõudele ning kahju hüvitamise nõudele. VÕS § 227 kohaselt hakkavad kõik lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkivad nõuded aeguma üheaegselt, st alates asja üleandmisest ostjale. Eeltoodust tulenevalt aegub TsÜS § 146 lg 1 ja VÕS § 227 kohaselt müügilepingust tulenev nõue 3 aasta jooksul pärast müüdud asja üleandmist ostjale.
16.Kõige viimase vaidlusaluse ja väidetava puudusega kauba sai hageja kätte 12.01.2018 ja varaseima 26.07.2017. Hagi on kohtule esitatud 25.01.2021, seega pärast TsÜS § 146 lg 1 ja VÕS § 227 tulenevat 3-aastast tähtaega pärast müüdud asja üleandmist ostjale.
17.TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Nõude tunnustamine tähendab, et võlgnik on andnud tahte, millest järeldub võlgniku võla tunnistamise tahe, tahe võib seisneda tehingus, võla tunnistuses. Nõude tunnustamiseks võib olla näiteks puudustega asja asendamine müüja poolt või selle lubamine. 25.01.2018 hagejale saadetud kirjas on kostja TsÜS 158 lg 1 tähenduses hageja nõuet tunnistanud, sest kostja on selgelt avaldanud soovi ja andnud lubadused puudustega tooted asendada ning lisaks oli nõus kasutatud tooted vanametalli hinnaga tagasi ostma. Seega tunnustas kostja hageja nõuet kõigi saadud toodete (mille hageja sai perioodil 25.07.2017-12.01.2018) puuduste osas lubadusega need välja vahetada. Tegemist pole küll VÕS § 30 lg 1 tähenduses võlatunnistusega, nagu väitis hageja, kuid tegemist on TsÜS § 158 lg 1 mõttes nõude tunnustamisega, mis seisnes lubaduses puudustega tooted asendada.
18.Kuna aegumine katkes 25.01.2018 ja hakkas uuesti kulgema 26.01.2019 kl 00:00, siis lõppes 3-aastane aegumise tähtaeg TsÜS § 135 lg 1, 2, § 136 lg 1, 2, § 137 lg 1 järgi 25.01.2021 kl 24:00. Hagi on kohtusse esitatud 25.01.2021, seega 3-aastase aegumise tähtaja sees.
19.Isegi kui kostja 25.01.2018 e-kirjas sisalduv poleks nõude tunnustamine, on seda ülalpool viidatud kostja 06.02.2018 e-kirjas sisalduv vastus ja sellisel juhul poleks samuti nõue aegunud. Apellatsioonkaebus
20.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu vaheotsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada aegumise kohaldamise taotlus ja jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt tühistada maakohtu vaheotsus osaliselt ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada aegumise kohaldamise taotlus ja jätta hagi rahuldamata arvete nr FM-03490, FM-03598, FM03622, FM-03858, FM-03953, FM-04060, FM-04226, FM04412, FM-04459, FM-04604, FM04821, FM-05050, FM-05231, FM05359, FM-00021, FM-00065, FM-00131 ning jätta maakohtu vaheotsus jõusse ja jätkata menetlust arve nr FM-05021 alusel esitatud nõudes.
21.Maakohus hindas tõendeid valesti ja kohaldas valesti materiaalõiguse norme. Kostja ei nõustu, et ta on oma kirjadega tunnustanud toodetele lepingutingimustele mittevastavust ning leiab, et kohus on põhjendamatult jätnud kostja vastuargumendid analüüsimata.
2-21-1211
22.Hageja võttis teadlikult enda kanda riski, et tarnitud tooted ei pruugi sobida hageja soovitud otstarbeks, kuivõrd nende sobivust hageja soovitud otstarbeks saab hinnata üksnes ultraheliuuringu käigus, millise teostamist hageja kostjalt ei tellinud. Asjaolu, et kostja on ekirjades nõustunud faktiga, et hageja tellitud toodetel võib esineda varjatud defekt, ei tähenda, et kostja oleks hageja nõuet ühelgi viisil tunnustanud või andnud hagejale märku, et kostja vastutab mistahes võimalike defektide eest, sest poolte vahel sõlmitud leping ei eeldanud hagejale sellise kvaliteediga toodete tarnimist. Kostja on toodete väljavahetamist pakkunud omaalgatuslikult (mitte vastusena hageja vastavasisulisele nõudele) ning teinud seda üksnes heade äriliste suhete jätkamise eesmärgil. Kostja hinnangul ei piisa aegumise katkemiseks sellest, et võlgnik on nõudest teadlik – võlgnik peab mingisuguse teoga väljendama ka seda, et ta on nõude õigeks võtnud. Hageja ei ole arusaadavalt esile toonud, millisest täpsest kostja teost või kirjast nähtub kostja vaieldamatu hageja nõude aktsepteerimine. Kostja on korduvalt hagejale selgitanud, et ta ei vastuta mistahes võimalike defektide eest, kuivõrd defektide esinemise riisikot kandis hageja ultrahelikontrolli tellimata jätmise tõttu. Kostja sellist pakkumist saab pidada kompromissiettepanekuks VÕS § 578 lg 1 mõistes, kuid selle tegemine ei tähenda nõude aktsepteerimist.
23.UA 23.01.2018 kirjast ilmneb, et praak on avastatud arve nr FM-05021 alusel ostetud plaadi puhul. Olukorras, kui ostja ise pole 02.02.2018 seisuga teadlik probleemi mahust ega ole esitanud müüjale konkreetset pretensiooni, ei saanud kostja tunnustada hageja eeldatavat nõuet juba 25.01.2018 e-kirjas. Kui kohus leiab, et AR 06.02.2018 kirja saab pidada nõude tunnustamiseks, on seda tehtud vaid arve nr FM-05021 alusel müüdud kauba osas (06.02.2018 e-kirjas räägitakse ühest defektsest lehest).
24.Kostja leiab, et poolte vahel toimusid nõude üle läbirääkimised ehk sisuliselt tähendab see aegumise peatumist ja nõudeõiguse aegumise hulka ei loeta teatud ajavahemikku (läbirääkimisi). Läbirääkimised toimusid ajavahemikul 25.01.2108 kuni 06.02.2018. Hagejale antud pakkumine ei sobinud (ta ei tagastanud kostjale väidetavalt praak tooteid), mistõttu tuleb lugeda, et läbirääkimiste ajaks oli aegumine peatunud, mitte katkenud. Vastustaja seisukoht
25.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata.
26.Kostja 25.01.2018 ja 06.02.2018 e-kirjad ei ole tingimuslikud ega viita mistahes läbirääkimistele ega kompromissipakkumisele. Hageja ei ole e-kirjades mingeid järeleandmisi teinud, mis võiks viidata kompromissile. Kostja ei ole maakohtus läbirääkimistele tuginenud ja pole selgitanud, miks ta on alles apellatsioonkaebuses on sellele tuginenud.
27.UA 23.01.2018 kirjast ilmneb, et praak on avastatud arve nr FM-05021 alusel ostetud plaadi puhul, kuid kostja on ise viidanud, millisest partiist see plaat pärineb. Seejuures on kostja nõustunud välja vahetama terve partii. Lisaks märgib hageja, et nõude tunnustamiseks ei pea olema kahju tegelik suurus teada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaheotsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
29.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus vaheotsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Vaheotsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg5
2-21-1211 s 8 sätestatule. Maakohus on nõuetekohaselt poolte väiteid käsitlenud ja tõendeid hinnanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu vaheotsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
30.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping, mille kohaselt ostis hageja kostjalt 31 086 tonni terasplaate nimetusega 15x2000x6000 S355J2+N. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et hageja sai kostjalt plaadid kätte ajavahemikul 26.07.2017 kuni 12.01.2018. Hagi on kohtule esitatud 25.01.2021. Pooled on ühel meelel, et antud juhul kohaldub TsÜS § 146 lg-st 1 ja VÕS §-st 227 tulenev 3-aastane nõude aegumistähtaeg, mille algust arvestatakse VÕS § 227 kohaselt müüdud asja üleandmisest ostjale. Sellest tulenevalt on hagi esitatud pärast TsÜS § 146 lg-st 1 ja VÕS §-st 227 tulenevat 3-aastast tähtaega.
31.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõude aegumine on katkenud TsÜS § 158 lg 1 alusel või alternatiivselt peatunud TsÜS § 167 lg 1 alusel. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamiseks võib olla puudustega asja asendamine müüja poolt või selle lubamine (vt Riigikohtu 21.05.2002 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-56-02, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja oma 25.01.2018 e-kirjas tunnustanud hageja nõuet TsÜS § 158 lg 1 mõttes. Hageja viitas algselt oma 23.01.2018 kostjale saadetud e-kirjas küll üksnes ühele defektsele metall-lehele (I kd tl 8), kuid kostja saatis seejärel hageja küsimusele vastates 23.01.2018 hagejale nimekirja sellest partiist, mis vastab täielikult hageja ostetud kogusele, märkides, et „saame neid asendada“ (I kd tl 7 pöördel). 25.01.2018 ekirjas lubas kostja samuti terve partii välja vahetada ja need, mida on juba kasutatud, ostma tagasi vanametalli hinnaga (I kd tl 7). Kostja lubadust müüdud tooted välja vahetada saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda nõude tunnustamiseks. See, et kostja on hagejale 25.01.2018 e-kirjas selgitanud, et tegemist on varjatud defektiga, mille vältimiseks tuleks teha ultrahelikontroll, ei oma antud juhul tähtsust. Kostja sellekohasele selgitusele vaatamata on kostja soovinud kogu müüdud partii asendada. Seega tuleb lähtuda kostja soovist ja lubadusest. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et alternatiivselt saaks nõude tunnustamist järeldada üksnes ühe arve nr FM-05021 alusel ostetud plaadi puhul. Ehkki tõepoolest UA 23.01.2018 kirjast nähtub, et praak on avastatud arve nr FM-05021 alusel ostetud plaadi puhul, on kostja ise seejärel vastusena hageja küsimusele viidanud, millisest partiist see plaat pärineb ja teinud ettepaneku asendada kogu partii. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et nõude tunnustamiseks ei pea olema hagejal tekkinud kahju tegelik suurus teada.
32.Kuna ringkonnakohtu hinnangul on hageja nõude aegumine katkenud 25.01.2018, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda, kas hageja nõude aegumine võinuks alternatiivselt katkeda 06.02.2018.
33.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja poolt 25.01.2018 tehtud pakkumist ei saa käsitleda kompromissettepanekuna. Kompromissi oluliseks tunnuseks on VÕS § 578 lg 1 esimese lause järgi õiguslik vaieldavus või ebaselgus õigussuhte kohta ja selle muutmine vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel (vt Riigikohtu 06.05.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-25-15, p 12). Kompromiss on seega vastastikuste järeleandmiste tegemine (VÕS § 578 lg 1), kuid antud juhul tegi järeleandmisi üksnes kostja, kes oli sisuliselt kohe nõus kõik hagejale müüdud, antud partiisse kuuluvad tooted välja vahetama. Samuti ei saa kostja 25.01.2018 e-kirjas väljendatust järeldada, et tegemist oleks õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhtega, mida oleks kostja soovinud oma ettepanekuga muuta vaieldamatuks. Esitatud asjaoludest ja e-kirjavahetusest ei nähtu, et hageja ja kostja vahel olnuks mingit ebaselgust nendevahelise suhte osas.
2-21-1211
34.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa 23.01.2018-25.01.2018 poolte vahel peetud kirjavahetust pidada läbirääkimisteks, mis peataks TsÜS § 167 lg 1 alusel nõude aegumise. Aegumine on läbirääkimiste tõttu TsÜS § 167 lg 1 järgi peatunud eelkõige ajal, mil pooled püüavad omavahel välja selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid ja soovivad leida kokkuleppel lahendust. Riigikohus on leidnud, et aegumist ei peata näiteks võlgnikule kirjade saatmine, kui võlgnik ei ole neile läbirääkimiste pidamise tahtega vastanud (vt Riigikohtu 02.04.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 32; 10.05.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-25-13, p 12; 22.03.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-178-10, p 28). Läbirääkimisteks saab pidada poolte arvamuste vahetamist, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks (vt Riigikohtu 03.05.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-21-16, p 14). Antud juhul ei nähtu poolte kirjavahetusest, et pooled oleksid otsinud hagejale müüdud toodete osas tekkinud probleemile kokkuleppelist lahendust. Hageja viitele plaadil tekkinud puuduse osas vastas kostja ettepanekuga kõik müüdud tooted asendada. Selliselt ei ole kostja ühepoolselt tehtud pakkumine kokkuleppelise lahenduse leidmine. Kokkuleppelise lahenduse leidmist saaks järeldada, kui mõlemad pooled arutleksid võimalike lahenduste üle. Antud juhul sellist olukorda ei olnud.
35.Kuna asja menetlus jätkub maakohtus, siis nähakse menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 5 järgi ette lõppotsuses. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.