X hagi Osaühingu Aleksi Vara ja Y vastu solidaarselt 60 000 euro nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. septembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
60 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja I Osaühing Aleksi Vara (registrikood 10868768) Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 18. aprilli 2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30. septembri 2021 otsus muutmata.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda.
4.Määrata kindlaks Osaühingu Aleksi Vara ja Y menetluskulude rahaline suurus ja mõista X-lt Y kasuks välja menetluskulud 798 eurot.
5.Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb X-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-21-3553 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 5. märtsil 2021 Harju Maakohtule Osaühing Aleksi Vara (kostja I) ja Y (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt hageja kasuks välja solidaarselt põhivõlgnevus 60 000 eurot ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 24. mail 2018 hageja ja kostja I vahel notariaalselt osaühingu osa müügileping kostjale I kuuluvast osaühingu Aleksi Äri osast 3131 euro suuruse osa hagejale müümiseks. Müügilepingu kohaselt oli osaühingu osa müügihinnaks 3131 eurot. Tegelikkuses leppisid hageja ja kostjad suuliselt kokku, et osaühingu osa eest tasutakse kokku 60 000 eurot, millest 36 869 eurot tasutakse enne müügilepingu sõlmimist ja 23 131 eurot tasutakse hiljemalt 6 kuu jooksul, kandes maksed kostja II arvelduskontole. Hageja kandis 60 000 eurot kostja II arvelduskontole perioodil 8. maist 2018 kuni 25. novembrini 2018. Kuna osaühingu osa müügihind on müügilepingus toodust oluliselt kõrgem, siis on notariaalse müügilepingu näol tegemist näiliku tehinguga, millega pooled varjasid teist suuliselt sõlmitud kokkulepet. Näilik tehing on tühine. Varjatud tehing on tühine seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmise tõttu. Hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud leping kolmanda isiku kostja II kasuks, mille kohaselt pooled leppisid kokku, et tegelik osaühingu ostuhind tasutakse kostja II pangakontole. Tühistel tehingutel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning kostjatel tuleb hagejale tagastada alusetult saadu 60 000 eurot solidaarselt. Kostjate vastuväited
3.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostjate vastuväidete kohaselt sõlmiti osaühingu Aleksi Äri osa müügileping 24. mail 2018 notariaalses vormis hageja ja kostja I vahel. Hageja tasus kostjale I osaühingu Aleksi Äri 3131 euro suuruse osa eest 3131 eurot ja omandas kostjalt I osaühingu osa.
5.Hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja I, sh kostja II, sõlmisid suulise varjatud müügilepingu osaühingu Aleksi Äri osa müügiks. Osaühingu Aleksi Äri 2018 majandusaasta aruandest nähtuvalt oli osaühingu omakapital 2017. ja 2018. aastal negatiivne ning osaühing Aleksi Äri on käesoleval ajal pankrotis, mistõttu pole usutav, et osaühing Aleksi Äri osa nominaalväärtusega 3131 eurot, mis moodustas 48,99% osakapitalist, väärtus oleks olnud 60 000 eurot.
2-21-3553
6.Esimene makse kostjale II on tehtud juba 8. mail 2018. Kostja II ei olnud osa müügilepingu pooleks ega saanud osa käsutada. Kostja II ja hageja vahel oli sõlmitud suuline laenuleping, mille kohaselt kostja II andis hagejale 2018. aastal 60 000 eurot ning hageja tagastas selle 13 ülekandega kokku summas 60 000 eurot märkides selgituseks „võlgnevuse tagastamine“. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 30. septembri 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning tühistas maakohtu määratud hagi tagamise abinõu. Maakohus mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulude hüvitise 2561,98 eurot.
8.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nähtub hageja ja kostja I vahel 24. mail 2018 sõlmitud notariaalsest osaühingu osa müügilepingust, et kostja I võõrandas temale kuuluvast osaühingu Aleksi Äri osast 3131 euro suuruse osa ostuhinnaga 3131 eurot hagejale (tl 10-11). Müügilepingu eelsetel läbirääkimistel on pooled samuti nimetanud osa müügihinnaks 3131 eurot (tl 112). Maakohus leidis, et poolte 5. märtsi 2018 kirjavahetusest ei selgu osa müügihinna suurus, mille hageja oleks pidanud osa eest tasuma (tl 13). Hageja kontoväljavõttest nähtub aga, et hageja on tasunud kostjale II perioodil 8. maist 2018 kuni 25. novembrini 2018 60 000 eurot märkega „võlgnevuse tasumine“.
9.Maakohus kuulas kohtuistungil vande all ära hageja ja kostja II. Hageja vande all antud ütluste kohaselt oli üheks müügilepingu tingimuseks see, et notariaalsest lepingus märgiti osa müügisummaks 3131 eurot, kuid tegelikult leppisid pooled kokku müügisummaks 60 000 eurot. Müügisumma 60 000 eurot pidi hageja tasuma aasta jooksul, millest 2/3 enne notari tehingut ja 1/3 pärast notari tehingut. Kostja II vande all antud ütluste kohaselt andis kostja II hagejale intressita laenu ja hageja tagastas selle osamaksetena.
10.Maakohus leidis, et hageja vande all antud seletus ja hageja poolt kohtule esitatud e-kiri osa hinna tasumise osas ning hageja esitatud konto väljavõte on vastuolulised ning need ei ole kooskõlas hageja poolt raha ülekannetel märgitud selgitusega. Müügitehing toimus 18. mail 2018, kuid rahaülekandeid on hageja teinud 8. maist 2018 kuni 25. novembrini 2018. Hageja esitatud 5. märtsi 2018 kirjavahetust ei ole peetud tehingu teinud notariga, mistõttu ei saa see otseselt kinnitada müügitehingu tingimusi. Hageja on raha ülekannete selgituses märkinud, et tegemist on võlgnevuse tasumisega. Maakohtu hinnangul on hageja enda vande all antud selgitused ja tegevused vastuolulised. Maakohtu põhjendustest tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et poolte vahel oleks olnud osaühingu Aleksi Äri 3131 euro suuruse osa ostuhinna osas muid kokkuleppeid, kui 3131 eurot nagu see on märgitud notariaalselt tõestatud müügilepingus.
11.Kuna hageja ei ole tõendanud näiliku ja varjatud tehingu olemasolu, ei pidanud maakohus vajalikuks analüüsida, kas kostja I ja kostja II saaksid hageja ees vastutada solidaarselt. Apellatsioonkaebus
12.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
13.Maakohus on jätnud kontrollimata kostja II ütluste usaldusväärsuse ja käsitlemata hageja poolt selles osas välja toodud vastuolud.
14.Maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel on osa ostuhinna osas sõlmitud ka muid kokkuleppeid, kui on märgitud notariaalselt tõestatud kokkuleppes, põhineb
2-21-3553 menetlusõiguse normi olulisel rikkumisel. Hageja on tõendanud, et pooled leppisid suuliselt kokku, et osaühing Aleksi Äri osa eest tasutakse 60 000 eurot. Kostja II ei ole andnud hagejale laenu. Hageja vande all antud ütlustes ei esine vastuolusid ja need on kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega. Vastustajate seisukoht
15.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist.
17.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja I sõlmisid 24. mail 2018 notariaalselt osaühingu osa müügilepingu kostjale I kuuluvast osaühingu Aleksi Äri osast 3131 euro suuruse osa hagejale müümiseks. Võlaõigusseaduse § 208 lg 1 alusel kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Osa müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud äriseadustiku § 149 lg 4 järgi pidid osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Vaidlust ei ole, et hageja tasus kostjale I 24. mai 2018 notariaalses osa müügilepingus märgitud osa ostuhinna 3131 eurot ja kostja I andis hagejale üle osaühingu Aleksi Äri 3131 euro suuruse osa.
19.Hageja tugineb apellatsioonkaebuses jätkuvalt sellele, et 24. mai 2018 osa müügileping on näilik tehing, millega varjati osa müügilepingut, millega kostja I müüs hagejale osaühingu Aleksi Äri osast 3131 euro suuruse osa ostuhinnaga 60 000 eurot.
20.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.
21.Seega pidi hageja tõendama, et 24. mai 2018 notariaalset osaühingu osa müügilepingut sõlmides ei olnud hagejal ja kostjal I tegelikult ühist tahet kokku leppida osa ostuhinnas 3131 eurot. Hageja pidi tõendama, et hagejal ja kostjal I oli ühine tahe märkides osaühingu osa notariaalses müügilepingus osaühingu osa ostuhinnas 3131 eurot varjata lepingupoolte vahel kokku lepitud osaühingu osa ostuhinda 60 000 eurot (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2-21-3553
31.oktoobri 2007 otsus asjas nr 3-2-1-88-07, p 12 ja 5. juuni 2019 otsus nr 2-17-17217, p-d 2021).
22.Maakohus tuvastas, et hageja ei ole tõendanud, et 24. mai 2018 notariaalset osaühingu osa müügilepingut sõlmides ostuhinnaga 3131 eurot polnud pooltel sellist tahet. Maakohus ei ole eelnimetatud asjaolu tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on kohaldanud õigesti materiaalõigust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud ning jõudnud õigele järeldusele, et hageja ei ole tõendanud, et 24. mai 2018 notariaalset osaühingu osa müügilepingut sõlmides ostuhinnaga 3131 eurot ei olnud pooltel sellist ühist tahet leping sõlmida, sest müügilepingu pooled olid ühiselt kokku leppinud osa ostuhinnas 60 000 eurot. Maakohus on õigesti leidnud, et poolte ühist tahteavaldust tehingu tegemisel ei ole õige tuvastada vaid hageja vande alla antud ütlustele tuginedes. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme tõendite hindamisel, kui jõudis järeldusele, et hageja vande all antud ütluseid ei ole võimalik kinnitada hageja enda antud tõlgendusega hageja esitatud dokumentaalsetele tõenditele. Maakohus leidis õigesti, et hageja poolt kohtule esitatud e-kirjast osaühingu osa ostusumma tasumise osas ei nähtu otseselt konkreetse osaühingu osa müügitehingu tingimusi konkreetse ostusummaga ning hageja esitatud konto väljavõte ei ole kooskõlas hageja seletuse ja hageja poolt raha ülekannetel kostjale II märgitud selgitusega. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et lepingupoolte ühine tahteavaldus kujuneb mõlema poole tahteavaldusest, mis on suunatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele. Hageja esitatud tõenditest ei olnud võimalik teha järeldust poolte ühise tahteavalduse kohta, et 24. mai 2018 notariaalses osaühingu osa müügilepingus polnud poolte ühine tahteavaldus müüa osaühingu osa hinnaga 3131 euro eest. Seega ei ole hageja tõendanud, et pooled oleksid sõlminud näiliku tehingu. Kuna hageja ei tõendanud tehingu näilikkust, siis ei ole põhjust arvata, et pooled oleksid notariaalsesse lepingusse märkinud osaühingu osa hinna vaid selleks, et varjata müügilepingut, millega kostja I väidetavalt müüs hagejale osaühingu osa 60 000 euro eest. Hageja ei ole tõendanud, kostja I tahtevaldust müüa hagejale osaühingu osa mitte notariaalses müügilepingus märgitud hinnaga 3131 eurot, vaid 60 000 euro eest. Maakohus tugines hageja esitatud tõenditele ja seostas oma järelduse asjas esitatud tõenditega. Samuti on maakohus oma seisukohta piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses ning maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, ei tähenda, et maakohus on jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.
23.Hageja on apellatsioonkaebuses välja toonud, et kostja II maakohtus vande all antud ütlused olid vastuolulised. Kolleegiumi arvates ei anna aga väidetavad vastuolud põhjust tuvastada kostja II vande all antud ütluste ebausaldusväärsust, et neid peaks apellatsioonimenetluses kontrollima, et need ümber lükata või arvestamata jätta, sest maakohus ei ole otsuse tegemisel tuginenud kostja II vande all antud seletusele. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad, sh kostja II ei ole nõustunud hageja käsitlusega, et hageja ja kostja I pole sõlminud Osaühing Aleksi Äri 3131euro suuruse osa müügilepingut ostuhinnaga 3131 eurot, jättes vaid mulje sellise lepingu sõlmimisest ja on sõlminud osa müügilepingu ostuhinnaga 60 000 eurot.
24.Kuna maakohus ei tuvastanud TsÜS § 89 lg 1 kohaldamise eelduseid, siis ei saanud maakohus hinnata 24. mai 2018 notariaalset osa müügilepingut tühiseks TsÜS § 89 lg 2 järgi kui näilikku tehingut ja kohaldada TsÜS § 89 lg 3 alusel varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut ega rakendada TsÜS § 84 lg-s 1 ette nähtud tühisuse tagajärgi.
2-21-3553 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
26.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses kostjate menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka kostjate apellatsiooniastme menetluskulud.
27.Apellatsioonimenetluses on kostjate menetluskulude nimekirjas kostjad palunud mõista hagejalt välja kostja II kasuks 672 euro (4 t tasumääraga 140 eurot/t + käibemaks 20%) suuruse lepingulise esindaja tasu, millele lisandub esindaja tasu kohtuistungil osalemise eest (tasumääraga 140 eurot/t + käibemaks 20%). Kohtuistung kestis 0,75 t. Kostja II on palunud menetluskulu välja mõista koos käibemaksuga. Kokku on seega taotletav kulu 798 eurot (665 eurot + käibemaks 20%). Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
28.Ringkonnakohus leiab, et kostjate menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning sellele vastamiseks, kliendiga suhtlemiseks ning kohtuistungil osalemiseks on põhjendatud ja vajalik, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust. Kostjatele osutatud õigusteenuse tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
29.Seega tuleb hagejalt kostjate taotlusel kostja II kasuks menetluskuludena välja mõista 798 eurot (665 eurot + käibemaks 20%). Kostjate taotlusel tuleb hagejalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
30.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.