Võlaõigus › Alusetu rikastumine

1) Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palub kohustada kostjat tasuma hagejale 3000 eurot ning põhivõlgnevusega tasumisega viivitamisel viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (tl 2-29; 51-56; 76-77). Hagi kohaselt sõlmisid hageja D. L. (hageja) ja K14 Arendus OÜ (kostja) 13.04.2021 broneerimislepingu (leping), mille p 1 kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja kohustub perioodil 13.04.2021 kuni 30.04.2021 mitte müüma 4-toalist korterit aadressil XXX, Tallinn kolmandatele isikutele ning hageja kohustub tasuma broneerimise eest tasu summas 3 000 eurot. Pooled on korduvalt kokku leppinud võlaõigusliku müügilepingu sõlmimise ajas ning ette valmistanud võlaõigusliku müügilepingu projekti (projekt), kuid kostja ei ole suutnud tagada kokkulepitud eriomandi olemasolu. Nähtuvalt projekti p-st 4.1 on broneerimistasu summas 3 000 eurot tasutud müügihinna osana. Poolte kokkuleppel oli lepingu ja projekti esemeks xxx asuv eriomand nr 3, so 0 ja 1 korrusel asuv 4-toaline korter (lisa 3), koos parkimiskohaga nr P2. Nähtuvalt projekti p-st 4.1 oli lepingus kokkulepitud tasu tasutud müügihinna katteks. Arvestades, et hageja on tasunud viidatud 3000 eurot kinnisasja müügihinna osana, on kehtiva kohtupraktika kohaselt tegemist kinnisasja müügilepingu eellepinguga (VÕS § 33 lg 1). Isegi juhul, kui lepingu dokumendis ei kajastu kõik pooltevahelised kokkulepped, on selge, et käesoleval juhul on sõlmitud korteriomandi müügilepingu eelleping, kuivõrd lepingu kohaselt on hageja täitnud osaliselt enda müügihinna tasumise kohustust. VÕS § 33 lg 2 kohaselt peab eelleping olema sõlmitud samas vormis, kui põhileping. Kuivõrd kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab olema AÕS § 119 lg 1 järgi notariaalselt tõestatud, kehtib samasugune vorminõue ka kinnisasja müügi eellepingule. Vorminõude järgimata jätmine muudab tehingu TsÜS § 83 lg 1 järgi tühiseks. Arvestades, et pooled on sõlminud lihtkirjalikus vormis broneerimislepingu kinnisasja müügilepingu eellepingule, on leping eeltoodud põhistustel tühine. Hageja on tasunud kostjale ostuhinnast 3 000 eurot, kuid käesoleva ajani ei ole poolte vahel toimunud võlaõigusliku müügilepingu sõlmimist, kuivõrd kostja ei ole suutnud tagada kokkulepitud korteriomandi olemasolu. Nähtuvalt hagi lisaks 2 olevast müügilepingu projektist (p 3.1.9) korraldab kostja lepingu eseme kasutusloa hiljemalt 27.07.2021. Kokkuvõtlikult on hageja kandnud tühise kokkuleppe alusel kostjale 3 000 eurot, mis on poolte kokkuleppel olnud müügihinna osaks. Kuivõrd kostja ei ole suutnud tagada kokkulepitud eseme olemasolu ning soovinud selgelt eksitavate volituste väljastamist hageja poolt, on hageja esitanud tasutud summa tagastamise nõude kostjale ka kohtuväliselt. Kuivõrd poolte vahel ei toimunud võlaõigusliku müügilepingu sõlmimist, ei ole hagejal tekkinud müügihinna tasumise kohustust, mistõttu on hageja tasunud kostjale alusetult 3 000 eurot, mille tagastamist hageja käesolevaga taotleb (tl 2-29). 2) Hageja on esitanud kostja vastu nõude alusetust rikastumisest tulenevate sätete alusel (tl 229) ning alternatiivselt lepingu täitmise nõudena (tl 54-56). Broneerimislepingu p 4 kohaselt on hagejal õigus nõuda broneerimistasu tagasi, kui laenuandja loobub ostutehingu finantseerimisest ja muud alternatiivset lahendust ei suudeta leida. Nähtuvalt kostja poolt esitatud e-kirjadest ei ole leitud alternatiivset lahendust, millest tulenevalt kuulub, juhul, kui kohtu hinnangul on seadusest tulenevaid vorminõudeid rikkuv leping sõlmitud kehtivalt, broneerimistasu tagastamisele vastavalt broneerimislepingu p-le 4 (tl 54-56).

KOSTJA VASTUS

3) Kostja ei võta hagi õigeks, ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid ning vaidleb nendele täies ulatuses vastu (tl 36-39, 61-64, 72-73). Kostja hinnangul on hageja nõue alusetu ning see ei kuulu rahuldamisele. Kostja kui xxx, Tallinn, kinnistu arendaja pakkus müügiks xxx kinnistul asuvaid kortereid, mida kinnistul asuvas täielikult renoveeritud elamus on kokku

MENETLUSE KÄIK

4) Kohus võttis hageja hagi kostja vastu 3000 euro suuruses alusetust rikastumisest tulenevas nõudes menetlusse 27.09.2021 (tl 30-31). 5) Kohus võttis hageja alternatiivse nõude – lepingu täitmise nõude 3000 euro suuruses võlgnevuses kostja vastu – menetlusse 17.02.2022 (tl 69-70). 6) Käesolevas asjas toimusid kohtuistungid 15.12.2021 (tl 66-68) ja 21.02.2022 (tl 94-97), millel osalesid hageja lepinguline esindaja Marjana Hiie ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7) Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. 8) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • Kostja kui xxx, Tallinn kinnistu arendaja pakkus müügiks xxx kinnistul asuvaid kortereid (tl 54-55, 23-34). • Hageja pöördus 11.04.2021 kostja poole, kuna oli huvitatud xxx korteri nr 3 ostmisest (tl 40). • Hageja ja kostja sõlmisid 13.04.2021 broneerimislepingu (edaspidi leping, tl 4-5). Lepingu punktis 1 leppisid pooled kokku, et K14 Arendus OÜ kohustub mitte müüma 4-toalist korterit aadressil XXX, Tallinn, Harjumaa, 10150, kolmandatele isikutele ajaperioodil 13.04.2021 – 30.04.2021 ning D. L. kohustub tasuma broneerimise eest tasu summas 3 000 eurot (tl 4-5). • Hageja ja kostja pikendasid 13.04.2021 lepingus kokkulepitud broneeringu tähtaega kuni 14.05.2021 (tl 44). 9) Kokkuvõtlikult leiab hageja, et pooltevaheline broneerimisleping on kinnisasja müügilepingu eelleping (VÕS § 33); 3000 euro suurune broneerimistasu arvestati korteri ostuhinna osana ning kuna eelleping on tühine, siis on hagejal 3000 euro suurune põhinõue kostja vastu (tl 2-3). Alternatiivselt leiab hageja, et tal on õigus nõuda kostjalt 3000 euro tasumist broneerimislepingu p 4 alusel, so lepingu täitmist (tl 51-53). Kostja seevastu leiab, et poolte vahel oli kehtiv broneerimisleping, mis lõppes tähtaja möödumisega ja kostja poolse kohustuse kohase täitmisega, kuna kostjal oli kohustus mitte müüa broneerimislepingu esemeks olnud korterit kellelegi kolmandale isikule kokkulepitud ajaperioodil ja hagejal oli kohustus maksta selle mittemüümise eest tasu lepingus kokkulepitud suuruses. Kostja seisukoha kohaselt on poolte vahel kaks eraldiseisvat võlasuhet – müügilepingueelsetest läbirääkimistest tulenev võlasuhe ja broneerimislepingu alusel tekkinud võlasuhe (tl 36-39, 61-63). 10) Seega vaidlevad pooled selle üle, kas 13.04.2021 broneerimisleping on kinnisasja müügilepingu eelleping ehk kas broneerimisleping on kehtiv. 11) Hageja tugineb nõude õigusliku alusena alusetu rikastumise sätetele VÕS § 1028 lg 1 alusel ning alternatiivselt lepingu täitmise nõudele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1 alusel. Riigikohus on leidnud, et raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud

lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Seejuures tuleb esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe (vt Riigikohtu 07.06.2011 otsus asjas nr 3-2-1-44-11, p 24). VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. 12) Lepinguvabadus on põhiseadusega tagatud põhimõte, mis tähendab seda, et kõik isikud on vabad otsustama, kas ja kellega leping sõlmida ning millise sisuga leping sõlmida. Lepinguvabadust võib piirata vaid seaduse alusel (PS § 13). Seega annab lepingu sõlmimise vabadus igaühele võimaluse otsustada, kas sõlmida leping või mitte, samuti kellega ja mis tingimustel leping sõlmida. Lepingupooltel on vabadus kindlaks määrata, millise sisuga lepingu nad sõlmivad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui poolte ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, tuleneb VÕS § 29 lõikest 3, et kui üks lepingupooltest mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ning teine lepingupool sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, tõlgendatakse lepingutingimust esimese poole mõistmise järgi. VÕS § 29 lg 5 p 4 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingu olemust ja eesmärki. Sama paragrahvi punkti 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (vt Riigikohtu 26.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-10-4395/107). 13) Vaidlustamata asjaoludel pöördus hageja 11.04.2021 kostja kui xxx, Tallinn asuva kinnistu (edaspidi elamu) arendaja poole, kuna oli huvitatud elamus asuva korteri nr 3 ostmisest (tl 40). Hageja ja kostja sõlmisid 13.04.2021 broneerimislepingu (edaspidi leping, tl 4-5). Järgmisena analüüsib kohus, kas pooltevahelist 13.04.2021 broneerimislepingut saab käsitleda korteriomandi ostmise eellepinguna. VÕS § 33 lg 1 kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. 14) Käesolevas tsiviilasjas on leidnud kronoloogilises järjekorras tõendamist alljärgnev pooltevaheline suhtlus: •

•

• •

11.04.2021 kell 16.54 saatis hageja e-kirja kostja juhatuse liikmele ja müügijuhile A. H.le, milles märgib, et nad on otsustanud osta korteri nr 3, xxx majas ja palub korter nr 3 broneerida (tl 40, 54-55, 106). 11.04.2021 kell 20.35 vastas A. H. hagejale, et korteri saab ta broneerida broneerimislepingu sõlmimisel ja broneeringu summa tasumisel. Summa on tavaliselt 3000 eurot. Ja loomulikult läheb tehing hinna arvesse. Soovi korral koostab ta lepingu (tl 78). 12.04.2021 kell 10.41 saadab A. H. hagejale dokumendid pangale edastamiseks (tl 43). 13.04.2021 kell 10.55 saadab A. H. hagejale e-kirja, milles märgib muu hulgas, et broneerimine on risk ostja jaoks, seoses sellega pakub oodata kuni pangalt on saadud otsus (tl 45).

•

13.04.2021 sõlmisid hageja ja kostja broneerimislepingu (hageja poolt allkirjastatud kell 20.30; A. H. poolt allkirjastatud kell 22.10; tl 4-5). Lepingu punktis 1 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub mitte müüma 4-toalist korterit aadressil XXX, Tallinn, Harjumaa, 10150, kolmandatele isikutele ajaperioodil 13.04.2021 – 30.04.2021 ning D. L. kohustub tasuma broneerimise eest tasu summas 3 000 eurot (tl 4-5).

•

13.04.2021 kell 22.40 saadab A. H. hagejale e-kirja kinnitusega, et korter on tema poolt broneeritud. Ootavad panga vastust ja saavad notari aja broneerida (tl 41). 29.04.2021 kirjavahetuses hageja abikaasa D. L. ja A. H. vahel pikendab kostja 13.04.2021 lepingus kokkulepitud broneeringu tähtaega kuni 14.05.2021 (tl 44). 30.04.2021 kell 16.00 on SEB Pank töötaja saatnud kirja hagejale, milles muu hulgas palutakse hagejal suhelda arendajaga ja uurida, mis põhjusel on registrites olevad andmed valed ja millal ta plaanib neid parandada (tl 42). 30.04.2021 kell 16.10 vastab A. H., et hetkel on ehitisregistris tõesti vanad andmed, kuna neid ei saa enne kasutusloa saamist muuta (tl 78 pöördel). 01.05.2021 ja 06.05.2021 on kaks erinevat isikut kirjutanud (internetiportaalis city24.ee oleva müügikuulutuse kaudu) A. H.le seoses huvitatusega XXX korterist (tl 46-47). 05.05.2021 küsib A. H. hagejalt ja tema abikaasalt D. L.lt, et kuidas läbirääkimised pankadega edenevad (tl 74). 06.05.2021 kell 22.42 vastab D. L., et Swedbank kiitis taotluse heaks tingimusel, et pank finantseerib korteri ostu vaid siis, kui korter valmis saab ning korteri vastuvõtmise akti esitamisel pangale (tl 74). 20.05.2021 kuupäeva kannab müügilepingu projekt (tl 6-17), mille punktis 4.1 on märgitud, et kostjaks olev müüja müüb lepingu eseme hagejale kui ostjale hinnaga kolmsada seitsekümmend tuhat seitsesada (370 700) eurot (edaspidi nimetatud müügihind), millest kolm tuhat (3 000) eurot on Müüjale tasutud enne selle lepingu sõlmimist ja mille saamist Müüja poolt kinnitab Müüja esindaja oma allkirjaga sellel lepingul. Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et Müügihind ei sisalda ja sellele ei lisandu käibemaksu (tl 16-17). 07.06.2021 kell 12.48 kirjutab A. H. hagejale kahest erinevast lepingust ning hageja kohustusest tööde lõpetamisel sõlmima teise lepingu. Summa 67 600 eurot + broneerimine 3000 eurot on ettemaks, mitte trahv. Üksmeelele jõudmiseks teeb hagejale ettepaneku kohtuda büroos 08.06.2021 kell 16.30 (tl 79 ja 79 pöördel). Hageja on esitanud hagiavalduse kohtusse 11.07.2021 (tl 2-3).

• •

• •

• •

•

•

•

15) Kohtu hinnangul on käesolevas asjas leidnud tuvastamist, et pooltevaheline broneerimisleping on kinnisasja müügilepingu eelleping ning 3000 euro suurune broneerimistasu arvestati korteri ostuhinna osana. Seda asjaolu kinnitavad kaudsete tõenditena kogumis kõik eelpool nimetatud tõendid (sh kirjavahetus), arvestades pooltevahelise suhtluse kronoloogilist järjekorda. Tsiviilkohtumenetluses on lubatud kasutada ka kaudseid tõendeid, kui nende põhjal saab TsMS § 229 lg 1 järgi kindlaks teha poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kaudne tõend ei kajasta küll otseselt faktilist asjaolu ennast, kuid kinnitab või lükkab ümber fakte, mille põhjal on võimalik tõendamist

vajava asjaolu esinemist või puudumist järeldada (vt Riigikohtu 26.10.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-7379 p 21, 22). Otseselt on nimetatud asjaolu aga tõendatud 11.04.2021 kell 20.35 A. H. poolt saadetud kirjaga hagejale, et milles ta muu hulgas väidab, et loomulikult läheb tehing hinna arvesse (tl 78). Samuti kinnitab seda 20.05.2021 kuupäevaga kandev müügilepingu projekti p 4.1 (tl 6-17) ning 07.06.2021 kell 12.48 A. H. poolt hagejale saadetud kiri selle kohta, et summa 67 600 eurot + broneerimine 3000 eurot on ettemaks, mitte trahv (tl 79 ja 79 pöördel). Kuna poolte vahel on erimeelsus selles, millise lepinguga on tegemist ning kohtul ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis tuleneb VÕS § 29 lõikest 3, et kui üks lepingupooltest mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ning teine lepingupool sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, tõlgendatakse lepingutingimust esimese poole mõistmise järgi. Kohus leiab, et hageja mõistis 13.04.2021 lepingu sõlmimisel, et tegemist on kinnisasja müügilepingu eellepinguga. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et poolte vahel on kaks eraldiseisvat võlasuhet – müügilepingueelsetest läbirääkimistest tulenev võlasuhe ja broneerimislepingu alusel tekkinud võlasuhe. Selline kostja seisukoht on paljasõnaline ning ei ole kooskõlas 13.04.2021 sõlmitud lepingu olemuse ja eesmärgiga. VÕS § 29 lg 5 p 4 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingu olemust ja eesmärki. Sama paragrahvi punkti 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Kohus ongi asja lahendamisel võtnud aluseks muu hulgas ka hageja ja kostja käitumist enne 13.04.2021 lepingu sõlmimist ja ka pärast seda. Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et poolte ühine tahe oli 13.04.2021 sõlmida kinnisasja müügilepingu eelleping VÕS § 33 tähenduses. 16) VÕS § 33 lg 2 kohaselt kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Kuna asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 kohaselt peab kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping olema notariaalselt tõestatud, siis kehtib samasugune vorminõue ka kinnisasja müügi eellepingule ehk käesoleval juhul 13.04.2021 sõlmitud nn broneerimislepingule (tl 4-5). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 alusel on kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Seega muudab vorminõude järgimata jätmine 13.04.2021 lihtkirjalikus vormis sõlmitud lepingu tühiseks TsÜS § 83 lg 1 alusel. Hageja on tasunud kostjale 13.04.2021 korteri ostuhinnast 3000 eurot, kuid käesoleva ajani ei ole poolte vahel toimunud võlaõigusliku müügilepingu sõlmimist. 17) Eeltoodust tulenevalt ei ole poolte vahel kehtivat lepingulist suhet ning kohalduvad alusetu rikastumise sätted (vt Riigikohtu 07.06.2011 otsus asjas nr 3-2-1-44-11, p 24). VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Õiguskirjanduses on märgitud, et VÕS § 1028 alusel tekib alusetu rikastumise nõue, mis on suunatud kohustuse täitmise eesmärgil teisele isikule üleantu (nn soorituse) tagastamisele. Soorituskondiktsiooni põhiliseks kohaldamisalaks on reguleerida tühise (kohustust ei ole olemas) või tühistatud (kohustus langeb tehingu tühistamisel ära) tehingu tagasitäitmisel tekkivaid võlasuhteid. Seejuures peab hageja tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis hiljem ära langes. Nõude esitamiseks peab olema selge see, milles sooritus seisnes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (Võlaõigusseadus IV kommenteeritud väljaanne, 2020, lk 660-661).

18) Kohtu hinnangul kuulub hageja nõue rahuldamisele alusetu rikastumise sätete alusel VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kuna kostja on alusetult rikastunud hageja poolt kostjale tühise tehingu alusel üle antud 3000 euro võrra ning hagejal on õigus õigusliku aluseta üleantud 3000 euro tagastamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel 3000 eurot ning hageja vastav nõue tuleb rahuldada. 19) Hageja on esitanud kostja vastu ka edasiulatuva viivise nõude (tl 2-3). Kuna kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu 3000 euro suuruse põhinõude osas, siis tuleb VÕS § 113 lg 1 järgi rahuldada ka hageja viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summalt (3000 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, so alates 12.07.2021 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. 20) Kokkuvõtlikult rahuldab kohus hagi täielikult ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3000 eurot ning sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kostja vastu hagi esitamisele järgnevast päevast, so alates 12.07.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 21) TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 22) TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas on hagi rahuldatud, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. 23) Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 275 eurot (tl 25) ja lepingulise esindaja kulud 1500 eurot (koos käibemaksuga), so kõik kulud kokku 1775 eurot (tl 86-92). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv 275 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot on nähtav tsiviilasja toimikust (lk 25). Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista.

24) TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 100 euro ilma käibemaksuta. 25) Kostja on esitanud 03.03.2022 vastuväite hageja menetluskuludele (tl 100-101). 26) Kohus leiab, et hageja õigusabikulu 1500 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud ja vajalik kulu. Ajaliselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 12 tundi ja 30 minutit. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et käesolevas asjas on toimunud maakohtus kaks kohtuistungit (tl 66-68, 94-97). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasumäär 100 eurot (millele lisandub käibemaks) on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks. Kohtu hinnangul võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu hageja õigusabikulu, so kokku 12 tunni ja 30 minuti eest kogusummas 1500 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1775 eurot (riigilõiv 275 eurot + õigusabikulud 1500 eurot). 27) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jääb hageja menetluskulu 1775 eurot hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 28) Hageja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 29) Hagi rahuldamise tõttu kohus kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ei kontrolli (tl 98) ning hageja vastuväiteid nendele ei analüüsi (tl 102-104). 30) TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.