Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
11. mai 2022. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-16162
Tsiviilasi
Koduluks OÜ hagiavaldus Nidhug OÜ vastu raha tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
5885,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Koduluks OÜ (registrikood 12675430, aadress Puisniidu tee 4, Tiskre küla, Harku vald, 76916 Harju maakond) Lepinguline esindaja K K
Kostja
Nidhug OÜ (registrikood 14251941, aadress Pikk tn 36-21, 10133 Tallinn) Lepinguline esindaja S P
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
1 (7)
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
asja kohtuväliselt kokkuleppel lahendada (viimati suvel 2019). Ostja endine juhatuse liige K A on selgitanud, et ostja on tema poolt võõrandatud koos korteriga ning mööbli eest tasumise kohustus lasub uutel omanikel. Ühinemise lõppbilansis on ostja kohustus mööbli eest tasuda 31.12.2018 seisuga kajastatud summas 3480,74 eurot (arve nr 2661). Võlga on kinnitanud ka ostja toonane juhatuse liige K A (K). Väikese osa mööbli (vale paksusega uksed) puudused, mille vahetamist hageja korduvalt pakkus ning mille vahetamisest ostja ise loobus, ei anna alust ostuhinna tasumisest keeldumiseks. Mööbel on paigaldatud, ostja poolt vastu võetud, ostja poolt kasutuses ning puuduvad takistused mööbli kasutamiseks. Hageja möönab pisipuudusi, kuid need olid lihtsalt kõrvaldatavad, hageja pakkus uste vahetamist, kuid ostja on sellest keeldunud ja loobunud. 18.07.2019 sõlmisid R OÜ ja Nidhug OÜ ühinemislepingu, mille kohaselt ühendas Nidhug OÜ endaga R OÜ. Ühinemise tulemusel lõppes R OÜ. Ühinemine kanti äriregistrisse 29.07.2019. Seega läksid kostjale ühinemisega üle R OÜ kohustused. Nidhug OÜ sai R OÜ õigusjärglaseks ning hagejal on õigus esitada oma õiguste kaitseks hagiavaldus Nidhug OÜ vastu. R OÜ õigusjärglane Nidhug OÜ võlgneb hagejale 5020,83 eurot, millelt on seisuga 14.10.2019 kogunenud viivis kokku summas 459,92 eurot. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse ja viivise määraga 8% aastas tasumist (tl-d 1-2). Ostja R OÜ osa ostu-müügileping ega selle võimalik rikkumine ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Osa müügilepingu pooleks ei ole ükski käesoleva menetluse pool ega poole õiguseellane (tl 45). Hageja edastas 29.01.2018 e-kirjaga esiku kapile pakkumuse nr KL2675 ning esiku kapi joonise. Joonisel on täpselt kujutatud esiku kapi mõõdud ning uste, sahtlite jms asukoht ning tingimused, millele esiku kapp peab vastama. Pakkumises on detailselt kirjeldatud esiku kapi valmistamiseks kostja poolt valitud ning kapi valmistamisel kasutatavad materjalid. Suhtlus ostjaga toimus läbi erinevate kanalite: e-kirjavahetus, suhtlus messenger’i rakenduses, telefoni teel ning salongis koha peal. Selliste tööde puhul on tavapärane, et ostja soovib materjale ja/või mõõte valida või muuta ning koostöös ostja ja müüjaga valmib lõplik ostja soovidele vastav toode. 07.02.2018 e-kirjaga kinnitab kostja, et esiku kapi võib töösse panna. Peale kapi detailide täpsustamist kinnitab kostja 02.03.2018 messenger’i rakenduse vestluses veelkord, et esiku kapi võib töösse panna. Lisaks ei ole ka kostja senine juhatuse liige K K kunagi tuginenud sellele, et kostja mööblit ei tellinud, vaid on kinnitanud, et kapid on tellitud juriidilise isiku ehk kostja poolt. Sarnaselt esiku kapi tellimusele vormistati märtsis 2018 ka köögi kapi tellimus. Hageja edastas 15.03.2018 kostjale e-kirjaga pakkumuse nr KL3299 ning köögi kapi joonise. Suhtlus toimus sarnaselt läbi mitmete kanalite muuhulgas ka e-kirja teel ning suhtlust oli väga palju. Ostjaga oli kirjavahetus, kus ta valib ja täpsustab nt köögi kapi sahtlite asukohta. Lõplik köögi kapi tingimuste kinnitamine toimus salongis kohapeal 19.03.2018. 15.05.2018 e-kirjas teatab hageja, et köögi kapp ning esiku kapi uksed on paigalduseks valmis 23.05.2018 ning sellel kuupäeval ka paigaldus toimus. Pooled sõlmisid kaks eraldi müügilepingut eelkirjeldatud viisil. Müügilepingu sõlmimist hageja ja R OÜ vahel kinnitab ka K Ki 25.04.2019 e-kirjas sisaldub kinnitus „Kapid on tellitud juriidilise isiku pool ning ka kohustus on juriidilise isiku kanda“. Müügilepingu sõlmimist just R OÜ-ga tõendab senise juhatuse liikme K Ki e-kiri, kus ta palub teha arve kostjale, olles varem juhatuse liikmena tellimused kinnitanud ning ka asjaolu, et mööbel paigaldati kostjale kuuluvasse korterisse kostja juhatuse liikme poolt sõlmitud lepingute alusel. Sõlmitud müügilepingute tingimused sh materjalid, mõõdud, joonised ja tasumise ning tarne tingimused ning muud olulised tingimused sisalduvad hageja poolt kostjale edastatud ning kostja poolt kinnitatud pakkumustes ja joonistel. Muuhulgas sisalduvad järgmised kostja poolt kinnitatud tingimused (pakkumuste lõpus): „Tellides mõõtmisteenuse peab klient tagama mõõtmiseks valmis pinna (pind mööblist ja muudest asjadest puhas)! Ostja tasub Kauba eest ettemaksuna 50% tellimusel märgitud hinnast 2 tööpäeva jooksul ja 50% enne kauba kätte saamist. Üleandmise viis: Kaup antakse Ostjale üle tellimuses näidatud tarne aadressil 3-6 nädala jooksul peale ettemaksu tähtaegset laekumist. Kapisüsteem on konstrueeritud 90 kraadiste nurkadega ning kapisüsteem ei jälgi maja seinte kõverusi. Paigaldustöö sisaldab mööbli paigaldust va. elektri-, san.tehnilised- ja gaasitööd. Klient kindlustab mööbli paigaldamiseks valmis ruumid. Garantii kehtib 2 aastat mehaanilistele osadele tootja poolt volitatud esindaja paigalduse korral“. Puudub vaidlus, et mööbel on kostjale kuuluvasse korterisse kostja senise juhatuse liikme poolt sõlmitud lepingute alusel paigaldatud ning kostja ei ole õigeaegselt kasutanud mistahes õiguskaitsevahendeid, mis annaksid talle aluse tasumisest keelduda (tl-d 69-70).
3 (7)
kapid tehti kinnitamata ning lõpuks ka valede mõõtude järgi valede ustega! Samuti ei ole paigaldatud ühtedele kapiustele siiani sulgureid. Kokkulepe oli, et arve tehakse ära antud kappidele ja uksed tehakse uued. Sellist pakkumist, et uute uste paigaldamine läheb lisaks midagi maksma ei tehtud. 6 kuu jooksul, peale vigade tuvastamist, mingit infot ka ei esitatud.“ Kostja väidetavate lepingute sõlmimisel ei osalenud. Juhul, kui kostja loetakse lepingu pooleks õigusejärgluse korras, saab ta Karin Au sõnu tõlgendada selliselt, et tema vahetu suhtlusosalisena on esitanud hagejale vastuväite, milles ta sõnaselgelt ei aktsepteeri hageja poolt pakutud kaupa, st ta on tuginenud kauba mittevastavusele, kuna sel ei ole kokkulepitud omadusi. Seetõttu ei ole ta kaupa ka vastu võtnud. Hageja poolt kostjale edastatud pakkumiste lõpus sisalduvate tingimuste järgi pidanuks kostja tasuma kauba eest ettemaksena 50% tellimusel märgitud hinnast kahe tööpäeva jooksul ja 50% enne kauba kättesaamist. Üleandmise viisina on samades tingimustes sätestatud, et hageja annab kauba kostjale üle tellimuses näidatud tarne aadressil 3-6 nädala jooksul peale ettemakse tähtaegset laekumist. Kuivõrd kostja ettemakset ei teinud ja hageja ei ole selle makse tegemist kostjalt kordagi nõudnud, samuti ei ole nende tingimuste muutmiseks peetud läbirääkimisi, siis saab sellest järeldada, et kostja ei ole tellimust kinnitatud ning et hageja ei ole kaupa üle andnud, mistõttu ei ole sissenõutavaks muutunud ka ostuhinna tasumise kohustus, isegi kui kostja oleks lepingu pooleks (tl-d 81-82). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
5 (7)
Hageja on esitanud lepingu sõlmimise tõendamiseks 29.01.2018 pakkumuse KL2675, 05.06.2018 pakkumuse KL4276, 15.03.2018 pakkumuse KL3299 ja 05.06.2018 pakkumuse KL4277 (tl-d 6-9). Pakkumustes on tellijaks märgitud K A. Pakkumus KL2675 on saadetud K Aule 29.01.2018 e-kirjaga (tl 80). E-kirjas on pöördutud Ki poole. Sellest ei nähtu teavet selle kohta, et e-kiri koos pakkumusega on saadetud K Aule (K) kui R OÜ esindajale. K T 07.02.2018 e-kiri K Aule, K Au 07.02.2018 e-kiri K Tle ning K T 18.02.2018 e-kiri K Aule ei sisalda teavet selle kohta, et K T on suhelnud K Auga (K) kui R OÜ esindajaga. Samuti ei nähtu K Au 07.02.2018 e-kirjast, et ta on selle saatnud R OÜ esindajana. K T 15.03.2018 e-kirjast, millega on saadetud pakkumused KL3298 ja KL3299, ei nähtu teavet, mille kohaselt on e-kiri saadetud K Aule (K) kui R OÜ esindajale (tl 76). K Au ja K T 15.03.2018 kuni 16.03.2018 peetud e-kirjavahetusest, mille käigus edastati K Aule pakkumused KL3323 ja KL3324, ei sisalda teavet selle kohta, et K T on suhelnud K Auga (K) kui R OÜ esindajaga (tl-d 74-75). Samuti ei nähtu K Au e-kirjadest, et ta on need saatnud R OÜ esindajana (tl-d 74-75). K Au ja K T 14.05.2018 kuni 15.05.2018 peetud e-kirjavahetusest, mille käigus edastati K Aule köögi joonis, ei sisalda teavet selle kohta, et K T on suhelnud K Auga (K) kui R OÜ esindajaga (tl 73). Samuti ei nähtu K Au 14.05.2018 e-kirjadest, et ta on selle saatnud R OÜ esindajana (tl 73). Sõnumirakenduse väljatrükist 02.03.2018 saadetud sõnumi ja 05.03.2018 saadetud sõnumi kohta ei nähtu teavet, et K A on vestluses osalenud R OÜ esindajana (tl 77). Hageja ei ole esitanud kohtule dokumentaalseid tõendeid, millest nähtub K Au käitumine R OÜ esindajana hageja poolt pakkumuste esitamisel ja nende üle K Auga suhtlemisel. Seetõttu ei tõenda eelnevalt märgitud tõendid hageja väidet lepingu sõlmimise kohta R OÜ-ga. Hageja on esitanud tõendina K T 05.06.2018 e-kirja, milles on märgitud: „Saadan sulle esikukapi ja köögikapi sisude arve“ (tl 72). K A on e-kirjale 05.06.2018 vastanud: „Arve tee R OÜ [---]“ (tl 72). K T on 18.06.2018 saatnud K Aule e-kirja, milles on märgitud: „Saadan arve uuesti. Muutsin nime ära“ (tl 72). Hageja on esitanud tõendina 13.06.2018 arve nr 2661 summas 3480,74 eurot, milles on arve saajaks märgitud R OÜ (tl 10). Kohtu hinnangul on K Au 05.06.2018 e-kiri ainsaks otseseks tõendiks, milles K T ja K Au vahelises suhtluses mööbli tellimise osas on nimetatud R OÜ-d. Kohtu hinnangul nähtub K T ja K Au vahel enne 05.06.2018 peetud suhtlusest, et mööbli tellimises ja tööde tegemises on juba kokkuleppele jõutud. Ostuhinna tasumise kohustust ei pea ostja täitma isiklikult. Seetõttu saab kolmanda isiku nimele ostuhinna tasumiseks arve vormistamise palumist pidada kolmanda isiku tahteavalduseks, millega sõlmitakse müügileping, üksnes siis, kui selline tahe nähtub tahteavalduse sisust. Käesoleval juhul sellist tahet tahteavalduse sisust ei nähtu. Kohus arvestab lisaks ka sellega, et hageja esitatud tõenditest ei nähtu 29.01.2018 pakkumuses KL2675, 05.06.2018 pakkumuses KL4276, 15.03.2018 pakkumuses KL3299 ja 05.06.2018 pakkumuses KL4277 märgitud tingimustel kokkuleppele jõudmist. Pakkumustes märgitud tingimustel müügilepingute sõlmimine eeldas ettemaksu tasumist ning ostuhinna tervikuna tasumist enne mööbli paigaldamist. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub ostuhinna osaline või tervikuna tasumine enne mööbli paigaldamist. Kohus arvestab hageja ja K Au (K) hilisemat suhtlust tahteavalduste tõlgendamisel. K T ja K Au vahel 29.01.2019 kuni 25.04.2019 peetud e-kirjavahetusest nähtub asjaolu, et K T on pidanud kauba tellijaks K Aut (tl 11 pöördel - 03.04.2019 kell 3:54 e-kiri – „Kaup on ju sinu tellitud ja ammu ka paigas“; tl 11 – 25.04.2019 kell 11:54 e-kiri – „[---] sina ju tellisid kapid, siis vist peaksid sina need ikkagi tasuma [---]“). Asjaolu, et hageja on võlgnikuks pidanud K Aut (K) nähtub ka hageja esindaja K K ja K Ki vahel 30.04.2019 kuni 19.06.2019 peetud ekirjavahetusest (tl-d 31-34). Kohtu hinnangul nähtub K Au (K) ja hageja peetud suhtlusest, et K Au (K) arvates on kohustatud isikuks R OÜ. Kohtu hinnangul tuleb arvestada, et K Auga (K) suheldi selleks, et paigaldatud mööbli eest makstaks raha. Seega on eluliselt usutav, et K Au (K) vastuväited on esitatud eesmärgiga mitte vastutada mööbli ostuhinna tasumise eest. Seetõttu ei ole võimalik K Au (K) pärast 2018.a juunit avaldatud väidete alusel lugeda, et K A (K) suhtles mööbli tellimisel R OÜ esindajana. Ülaltoodut arvestades ei tõenda pakkumused, arved ning K T ja K Au vahel kuni 18.06.2018 peetud suhtlus müügilepingu või müügilepingute sõlmimist hageja ja R OÜ vahel. Kohtu hinnangul ei ole võimalik R OÜ bilansist 31.12.2018 seisuga aru saada, kas bilansis on kirjendatud R OÜ kohustusi hageja ees (tl-d 15-16). Seetõttu ei kinnita bilanss kostja kohustusi hageja ees. 6 (7)
Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole tõendanud hageja ja R OÜ vahel lepingute sõlmimist, millest tuleneb R OÜ kohustus tasuda hagejale raha. Kohus jätab seetõttu hagiavalduse rahuldamata põhivõlgnevuse 5020,83 eurot tasumise nõudes, viivise 459,92 eurot tasumise nõudes ja viivise põhinõude tasumata osalt ulatuses 0,022% päevas tasumise nõudes kuni põhinõude rahuldamiseni tasumise nõudes.
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.