lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-16162/24

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-16162/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3933
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Koduluks OÜ12675430(Hageja)Nidhug OÜ14251941(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

11. mai 2022. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-16162

Tsiviilasi

Koduluks OÜ hagiavaldus Nidhug OÜ vastu raha tasumise nõudes

Tsiviilasja hind

5885,03 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

Koduluks OÜ (registrikood 12675430, aadress Puisniidu tee 4, Tiskre küla, Harku vald, 76916 Harju maakond) Lepinguline esindaja K K

Kostja

Nidhug OÜ (registrikood 14251941, aadress Pikk tn 36-21, 10133 Tallinn) Lepinguline esindaja S P

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Koduluks OÜ (registrikood 12675430) hagiavaldus Nidhug OÜ (registrikood 14251941) vastu põhivõlgnevuse 5020,83 eurot tasumise nõudes, viivise 459,92 eurot tasumise nõudes ja viivise põhinõude tasumata osalt ulatuses 0,022% päevas kuni põhinõude rahuldamiseni tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud Koduluks OÜ (registrikood 12675430) kanda.
3.Välja mõista Koduluks OÜ-lt (registrikood 12675430) Nidhug OÜ (registrikood 14251941) kasuks lepingulise esindaja kulu 800 (kaheksasada) eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Jätta kindlaks määramata ja Koduluks OÜ-lt (registrikood 12675430) Nidhug OÜ (registrikood 14251941) kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 150 (ükssada viiskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1 (7)

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

1.Koduluks OÜ (hageja) esitas 17.10.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse Nidhug OÜ (kostja) vastu ostuhinna ja sellelt arvestatud viivise tasumise nõuetes (tl-d 1-4). Kohus võttis hagiavalduse 29.10.2019 menetlusse (tl 22). Kostja vastas hagile 17.11.2019 (tl-d 28-30). Kostja vastus sisaldas taotlust K Ki kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks. Hageja esitas 22.11.2019 arvamuse kolmanda isiku menetlusse kaasamise kohta (tl-d 45-46). Kostja esitas 17.12.2019 täiendava vastuse hagile (tl-d 56-57). Kohus jättis 18.05.2020 määrusega rahuldamata taotluse kolmanda isiku kaasamiseks (tl 60). Kohus selgitas 31.01.2022 pooltele tõendamiskoormist ning määras avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja (tl 65). Hageja esitas 14.02.2022 täiendavad seisukohad ja tõendid (tld 69-71). Kostja esitas 01.03.2022 arvamuse (tl-d 81-83). Kohus määras 08.04.2022 asja lahendamise kirjalikus menetluses ning otsuse teatavakstegemise aja (tl 86).
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hageja ja R OÜ (ostja), mille juhatuse liige oli K A (K) sõlmisid mööbli ostu-müügileping, mille kohaselt ostja tellis hageja käest eritellimusel köögikapi ja esiku garderoobikapi ning nende paigalduse korterisse asukohaga xxx. Hageja koostatud jooniste ja pakkumuste alusel valmistati mööbel, mille ostja kinnitas järgmiselt: 1) 29.01.2018 edastatud esiku garderoobi kapi pakkumus nr KL2675 summas 2515,87 eurot; 2) 05.06.2018 edastatud esiku garderoobi kapi täiendatud pakkumus nr KL4276 (ei sisalda uksi) summas 1827,36 eurot, mida on vastavalt kliendi jooksvatele soovidele täiendatud; 3) 15.03.2018 edastatud köögi kapi pakkumus nr KL3299 summas 1851,30 eurot; 4) 05.06.2018 edastatud köögi kapi täiendatud pakkumus nr KL4277 (ei sisalda uksi) summas 1653,38 eurot. 2018.a märtsi lõpus (ligikaudu 13. nädalal) toimus esiku kapi tarne ja paigaldus. 23.05.2018 toimus köögi kapi tarne ja paigaldus. 23.05.2018 selgus, et mõlema kapi uste paksus on vale ning lepiti kokku et hageja teeb kappidele uued uksed. Kuna ostja plaanis hagejalt täiendavalt tellida ka köögimööbli, lepiti kokku, et uued uksed paigaldatakse koos köögimööbliga. Ostja siiski köögimööblit ei tellinud. Hageja on pakkumuste nr KL4276 ja KL4277 põhjal koostanud ja edastanud 05.06.2018 arve nr 2661 summas 3480,74 eurot maksetähtpäevaga 12.06.2018. Arves ei sisaldu pakkumistes nr KL2675 ja KL3299 kajastatud kappide uksi, mis olid samuti ostja poolt tellitud ja paigaldatud, sest arveldamise hetkeks oli ostja avaldanud soovi kappide uste vahetamiseks, millest ta hiljem loobus. Hageja teatas 29.10.2018, et uksed on valmis ning pakkus paigalduse ajaks 07.11.2019. Sellest alates ei sobinud paigalduseks ükski aeg. Hageja pakkus 10.12.2018 uut uste vahetuse aega, kuid vastust sellele kirjale ei tulnudki. Hageja pakkus 29.01.2019 uuesti, et sooviks uksed vahetada. Sellele vastas K A, et tema on R OÜ koos korteriga võõrandanud ning ostja nõuetega enam ei tegele ning et arvete osas tuleks suhelda uue omaniku T K. Ostja uue omaniku esindajaga peetud hilisemates vestlustes selgus, et tema uste vahetamist ei soovi, kuid keeldub ka võlgnevuse tasumisest. Hageja edastas 31.01.2019 arve nr 3076 summas 1540,09 eurot maksetähtpäevaga 07.02.2019, milles sisalduvad varem arveldamata esiku ja köögi kappide uksed. 2019.a aprillis toimus tasumata arvete osas suhtlus ostja uue omaniku esindajaga, kes palus varasemad arved koondada ühele arvele, mida hageja ka tegi. Hageja edastas 17.04.2019 arve nr 3219 kogusummas 5020,83 eurot, milles sisaldusid mõlemad varem tasumata arved. Mööbli lõplikuks maksumuseks koos transpordi ja paigaldusega kujunes 5020,83 eurot (05.06.2018 arve nr 2661 3480,74 eurot, 31.01.2019 arve nr 3076 1540,09 eurot). Ostja on jätnud mööbli eest täies ulatuses tasumata vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning hageja püüdlustele 2 (7)

asja kohtuväliselt kokkuleppel lahendada (viimati suvel 2019). Ostja endine juhatuse liige K A on selgitanud, et ostja on tema poolt võõrandatud koos korteriga ning mööbli eest tasumise kohustus lasub uutel omanikel. Ühinemise lõppbilansis on ostja kohustus mööbli eest tasuda 31.12.2018 seisuga kajastatud summas 3480,74 eurot (arve nr 2661). Võlga on kinnitanud ka ostja toonane juhatuse liige K A (K). Väikese osa mööbli (vale paksusega uksed) puudused, mille vahetamist hageja korduvalt pakkus ning mille vahetamisest ostja ise loobus, ei anna alust ostuhinna tasumisest keeldumiseks. Mööbel on paigaldatud, ostja poolt vastu võetud, ostja poolt kasutuses ning puuduvad takistused mööbli kasutamiseks. Hageja möönab pisipuudusi, kuid need olid lihtsalt kõrvaldatavad, hageja pakkus uste vahetamist, kuid ostja on sellest keeldunud ja loobunud. 18.07.2019 sõlmisid R OÜ ja Nidhug OÜ ühinemislepingu, mille kohaselt ühendas Nidhug OÜ endaga R OÜ. Ühinemise tulemusel lõppes R OÜ. Ühinemine kanti äriregistrisse 29.07.2019. Seega läksid kostjale ühinemisega üle R OÜ kohustused. Nidhug OÜ sai R OÜ õigusjärglaseks ning hagejal on õigus esitada oma õiguste kaitseks hagiavaldus Nidhug OÜ vastu. R OÜ õigusjärglane Nidhug OÜ võlgneb hagejale 5020,83 eurot, millelt on seisuga 14.10.2019 kogunenud viivis kokku summas 459,92 eurot. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse ja viivise määraga 8% aastas tasumist (tl-d 1-2). Ostja R OÜ osa ostu-müügileping ega selle võimalik rikkumine ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Osa müügilepingu pooleks ei ole ükski käesoleva menetluse pool ega poole õiguseellane (tl 45). Hageja edastas 29.01.2018 e-kirjaga esiku kapile pakkumuse nr KL2675 ning esiku kapi joonise. Joonisel on täpselt kujutatud esiku kapi mõõdud ning uste, sahtlite jms asukoht ning tingimused, millele esiku kapp peab vastama. Pakkumises on detailselt kirjeldatud esiku kapi valmistamiseks kostja poolt valitud ning kapi valmistamisel kasutatavad materjalid. Suhtlus ostjaga toimus läbi erinevate kanalite: e-kirjavahetus, suhtlus messenger’i rakenduses, telefoni teel ning salongis koha peal. Selliste tööde puhul on tavapärane, et ostja soovib materjale ja/või mõõte valida või muuta ning koostöös ostja ja müüjaga valmib lõplik ostja soovidele vastav toode. 07.02.2018 e-kirjaga kinnitab kostja, et esiku kapi võib töösse panna. Peale kapi detailide täpsustamist kinnitab kostja 02.03.2018 messenger’i rakenduse vestluses veelkord, et esiku kapi võib töösse panna. Lisaks ei ole ka kostja senine juhatuse liige K K kunagi tuginenud sellele, et kostja mööblit ei tellinud, vaid on kinnitanud, et kapid on tellitud juriidilise isiku ehk kostja poolt. Sarnaselt esiku kapi tellimusele vormistati märtsis 2018 ka köögi kapi tellimus. Hageja edastas 15.03.2018 kostjale e-kirjaga pakkumuse nr KL3299 ning köögi kapi joonise. Suhtlus toimus sarnaselt läbi mitmete kanalite muuhulgas ka e-kirja teel ning suhtlust oli väga palju. Ostjaga oli kirjavahetus, kus ta valib ja täpsustab nt köögi kapi sahtlite asukohta. Lõplik köögi kapi tingimuste kinnitamine toimus salongis kohapeal 19.03.2018. 15.05.2018 e-kirjas teatab hageja, et köögi kapp ning esiku kapi uksed on paigalduseks valmis 23.05.2018 ning sellel kuupäeval ka paigaldus toimus. Pooled sõlmisid kaks eraldi müügilepingut eelkirjeldatud viisil. Müügilepingu sõlmimist hageja ja R OÜ vahel kinnitab ka K Ki 25.04.2019 e-kirjas sisaldub kinnitus „Kapid on tellitud juriidilise isiku pool ning ka kohustus on juriidilise isiku kanda“. Müügilepingu sõlmimist just R OÜ-ga tõendab senise juhatuse liikme K Ki e-kiri, kus ta palub teha arve kostjale, olles varem juhatuse liikmena tellimused kinnitanud ning ka asjaolu, et mööbel paigaldati kostjale kuuluvasse korterisse kostja juhatuse liikme poolt sõlmitud lepingute alusel. Sõlmitud müügilepingute tingimused sh materjalid, mõõdud, joonised ja tasumise ning tarne tingimused ning muud olulised tingimused sisalduvad hageja poolt kostjale edastatud ning kostja poolt kinnitatud pakkumustes ja joonistel. Muuhulgas sisalduvad järgmised kostja poolt kinnitatud tingimused (pakkumuste lõpus): „Tellides mõõtmisteenuse peab klient tagama mõõtmiseks valmis pinna (pind mööblist ja muudest asjadest puhas)! Ostja tasub Kauba eest ettemaksuna 50% tellimusel märgitud hinnast 2 tööpäeva jooksul ja 50% enne kauba kätte saamist. Üleandmise viis: Kaup antakse Ostjale üle tellimuses näidatud tarne aadressil 3-6 nädala jooksul peale ettemaksu tähtaegset laekumist. Kapisüsteem on konstrueeritud 90 kraadiste nurkadega ning kapisüsteem ei jälgi maja seinte kõverusi. Paigaldustöö sisaldab mööbli paigaldust va. elektri-, san.tehnilised- ja gaasitööd. Klient kindlustab mööbli paigaldamiseks valmis ruumid. Garantii kehtib 2 aastat mehaanilistele osadele tootja poolt volitatud esindaja paigalduse korral“. Puudub vaidlus, et mööbel on kostjale kuuluvasse korterisse kostja senise juhatuse liikme poolt sõlmitud lepingute alusel paigaldatud ning kostja ei ole õigeaegselt kasutanud mistahes õiguskaitsevahendeid, mis annaksid talle aluse tasumisest keelduda (tl-d 69-70).

3 (7)

3.Kostja vaidleb hagile vastu ja põhjendab oma vastuväiteid järgmiste asjaoludega. Kostja ei vaidle vastu, et kostja on ühinemisjärgselt R OÜ õigusjärglane. Kostjal puudub selgus, kes konkreetselt oli mööblipaigalduse kokkuleppe teiseks pooleks, st kas selleks oli R OÜ või K K. Hageja esitas algselt nõude K Ki, mitte R OÜ vastu. Selle üle vaieldi pikalt. Hageja teatas 19.06.2019 e-kirjas K Kile, et „las siis kohus otsustab, kas ja kui palju K A Koduluksile võlgu on“. Seega on hageja mõned kuud enne hagiavalduse esitamist kostja vastu olnud seisukohal, et kõnealune nõue esitatakse hoopis K Au vastu. Kui hagejal tegelikult polnud nõuet R OÜ vastu, siis ei saanud see nõue kostjale üle minna ja hagi on esitatud vale isiku vastu. Hageja väide, et mööbli tellija on hageja koostatud joonised ja pakkumused kinnitanud, ei vasta tõele. Hageja on esitanud küll pakkumused, aga mitte nende aktsepteerimist väljendavaid tellija tahteavaldused. Puudub tõendus selle kohta, et hageja on kokkuleppest tulenevad kohustused täielikult ja nõuetekohaselt täitnud. Näiteks nõuab K A 02.05.2019 kell 09:36 e-kirjas hagejalt dokumenti, millest johtuks selgelt tööde tellija, samuti palub ta saata dokumendid tööde tellimise ja vastuvõtmise kohta. K A teatab 07.05.2019 kell 10:25 e-kirjas hagejale, et kappide lõplikke jooniseid ei saadetud ja kapid valmistati ilma tellijapoolse kinnituseta, mistõttu valmisid need valede mõõtude ja valede ustega. K A osutab samas e-kirjas sõnaselgelt, et pakkumist, mille järgi uute uste paigaldamine läheks lisaks veel midagi maksma, hageja ei ole teinud ning et vigade tuvastamisele järgneva kuue kuu jooksul ei esitanud hageja mitte mingit edasist infot. K Ki 02.06.2019 kell 10:23 hagejale adresseeritud e-kirjas toob K K välja, et 01.02.2019 edastas hageja K Kile arve kapiuste eest, mida K K pole tellinud. Samas e-kirjas sisaldus pretensioon selle kohta, et kapid (nii esikus kui ka köögis) on valmistatud valesti: need ei vasta tellimusele, puudusi ei ole kõrvaldatud vaatamata sellele, et hagejale saadeti puuduste kohta e-kirjad 05.07.2018 ja 29.10.2018. K K selgitab kõnealuses e-kirjas muuhulgas ka, et hageja väide selle kohta, et K K on töö vastu võtnud, ei vasta tõele. Teostatud tööde kokkuleppele mittevastavusele osutab K A ka 02.06.2019 hagejale saadetud telefonisõnumites. Kostjal puudub kõnealuse kokkuleppe sõlmimise asjaolude ja tingimuste kohta täpsem teadmine, sest kostja ei olnud selle kokkuleppe osapooleks. K K on kostja õiguseellase R OÜ osa müügil XXX ja T k kinnitanud, et võõrandataval osaühingul ei ole osa omandi üleandmisel muid kohustusi peale 21.12.2017 XXX OÜ-ga sõlmitud laenulepingust ja 11.01.2019 kostjaga sõlmitud laenulepingust tulenevate laenude (tl-d 28-29, 56). Jätkuvalt on tõendamata, et lepingu pooleks on kostja. Hageja kinnitab 02.05.2019 e-kirjas, et tellija ja tööde vastuvõtja on algusest peale olnud K A, mitte kostja õiguseellane R OÜ. Hageja kirjutab 9.06.2019 e-kirjas: „Samas ei ole minu hinnangul mõistlik siin vaidlemisele aega kulutada, las siis kohus otsustab, kas ja kui palju K A Koduluksile võlgu on.“ K A ei ole mitte üheski kirjas ega teates identifitseerinud ennast kellegi teise kui K A, sh R OÜ juhatuse liikmena. Seetõttu mis tahes tema poolt tehtud tahteavaldus ei saa olla tehtud R OÜ nimel. Kuna R OÜ seotus kõnealuse tellimusega on täielikult tõendamata, ei saa sellest tuleneva nõudega evida puutumust ka kostja. hageja ja kostja (õiguseellase R OÜ) vahel puudub leping. Samuti on jätkuvalt tõendamata hageja väide, et mööbli tellija on hageja koostatud joonised ja pakkumused kinnitanud. Hageja esitatud 07.02.2018 e-kirjas kirjutatakse: „Jah saada. Hakkame tegutsema Puhka ilusti ja teed tööd ka vahepeal.“ See on vastus hageja samal kuupäeval saadetud e-kirjale, milles hageja teatab, et edastab kapi sisu uue hinna, kui see tehakse tamme melamiiniga, kuid kuna ta on xxx, siis peab hinna saatma meili teel. Seega nõustub kostja kõnealuses e-kirjas sellega, et hageja edastab talle kapi sisu uue hinna meili teel, samuti ergutab ta hagejat sõbralikult jõudsamalt tegutsema. Kostja 07.02.2018 e-kirja ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et see sisaldaks kinnitust mis tahes pakkumisele. Analoogselt ei ole võimalik tuvastada kostja nõustumist mistahes pakkumisega hageja poolt täiendava tõendina 15.03.2018-16.03.2018 ekirjavahetusest. 15.03.2018 e-kirjadele vastuseks saadab hageja 16.03.2018 e-kirjaga uue joonise ja pakkumise, kuid kostjapoolset aktsepti neile kõnealune e-kirjavahetus ei sisalda. Seega saab kostja esitatud tõendite põhjal küll väita, et pooled pidasid köögi- ja esikukapi müügilepingu sõlmimise üle läbirääkimisi, kuid millise joonise ja millise pakkumise kostja heaks kiitis ning millised olid lepingute tingimused, sh millistele tingimustele pidi vastama müügilepingu esemeks olev asi (eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas), millised olid ostuhind, asja üleandmise tingimused, ostuhinna tasumise tingimused (sh sissenõutavaks muutumise aeg, kas ostuhinna tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumise aeg sõltus asja üleandmisest ostjale), seda nende põhjal tuvastada ei ole võimalik. K A kirjutab 07.05.2019 e-kirjas muuhulgas: „Kappide lõplikuid jooniseid ei saadetud ning 4 (7)

kapid tehti kinnitamata ning lõpuks ka valede mõõtude järgi valede ustega! Samuti ei ole paigaldatud ühtedele kapiustele siiani sulgureid. Kokkulepe oli, et arve tehakse ära antud kappidele ja uksed tehakse uued. Sellist pakkumist, et uute uste paigaldamine läheb lisaks midagi maksma ei tehtud. 6 kuu jooksul, peale vigade tuvastamist, mingit infot ka ei esitatud.“ Kostja väidetavate lepingute sõlmimisel ei osalenud. Juhul, kui kostja loetakse lepingu pooleks õigusejärgluse korras, saab ta Karin Au sõnu tõlgendada selliselt, et tema vahetu suhtlusosalisena on esitanud hagejale vastuväite, milles ta sõnaselgelt ei aktsepteeri hageja poolt pakutud kaupa, st ta on tuginenud kauba mittevastavusele, kuna sel ei ole kokkulepitud omadusi. Seetõttu ei ole ta kaupa ka vastu võtnud. Hageja poolt kostjale edastatud pakkumiste lõpus sisalduvate tingimuste järgi pidanuks kostja tasuma kauba eest ettemaksena 50% tellimusel märgitud hinnast kahe tööpäeva jooksul ja 50% enne kauba kättesaamist. Üleandmise viisina on samades tingimustes sätestatud, et hageja annab kauba kostjale üle tellimuses näidatud tarne aadressil 3-6 nädala jooksul peale ettemakse tähtaegset laekumist. Kuivõrd kostja ettemakset ei teinud ja hageja ei ole selle makse tegemist kostjalt kordagi nõudnud, samuti ei ole nende tingimuste muutmiseks peetud läbirääkimisi, siis saab sellest järeldada, et kostja ei ole tellimust kinnitatud ning et hageja ei ole kaupa üle andnud, mistõttu ei ole sissenõutavaks muutunud ka ostuhinna tasumise kohustus, isegi kui kostja oleks lepingu pooleks (tl-d 81-82). II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

4.Poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja eraldi tõendamist järgmised asjaolud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): - Kostja on R OÜ üldõigusjärglane tulenevalt 29.07.2019 äriregistrisse kantud kostja ja R OÜ ühinemisest; - R OÜ juhatuse liige oli K K (vana nimega A); - K T on tegutsenud hageja esindajana; - Korterisse asukohaga xxx paigaldati mööbel, mis oli valmistatud hageja koostatud jooniste ja pakkumuste alusel.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Hageja põhjendab nõuet kostja vastu väitega, et hageja ja kostja õiguseelneja R OÜ on sõlminud kaks müügilepingut, millest tulenev ostuhinna tasumise kohustus on täitmata. Kostja on hagile vastu vaielnud ning leidnud, et müügilepingu sõlmimine hageja ja R OÜ vahel ei ole tõendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (vt ka RKTKo 3-2-1-121-08 p 18, RKTKo 2-16-5564/52 p 17). Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks. Seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt RKTKo 3-2-1-137-07, p 13). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejal on koormis tõendada kahe müügilepingu sõlmimine hageja ja R OÜ vahel. Hageja koormis on tõendada vastastikuste tahteavalduste vahetamine, mille põhjal on piisavalt selge, et hageja ja R OÜ on jõudnud kokkuleppele.

5 (7)

Hageja on esitanud lepingu sõlmimise tõendamiseks 29.01.2018 pakkumuse KL2675, 05.06.2018 pakkumuse KL4276, 15.03.2018 pakkumuse KL3299 ja 05.06.2018 pakkumuse KL4277 (tl-d 6-9). Pakkumustes on tellijaks märgitud K A. Pakkumus KL2675 on saadetud K Aule 29.01.2018 e-kirjaga (tl 80). E-kirjas on pöördutud Ki poole. Sellest ei nähtu teavet selle kohta, et e-kiri koos pakkumusega on saadetud K Aule (K) kui R OÜ esindajale. K T 07.02.2018 e-kiri K Aule, K Au 07.02.2018 e-kiri K Tle ning K T 18.02.2018 e-kiri K Aule ei sisalda teavet selle kohta, et K T on suhelnud K Auga (K) kui R OÜ esindajaga. Samuti ei nähtu K Au 07.02.2018 e-kirjast, et ta on selle saatnud R OÜ esindajana. K T 15.03.2018 e-kirjast, millega on saadetud pakkumused KL3298 ja KL3299, ei nähtu teavet, mille kohaselt on e-kiri saadetud K Aule (K) kui R OÜ esindajale (tl 76). K Au ja K T 15.03.2018 kuni 16.03.2018 peetud e-kirjavahetusest, mille käigus edastati K Aule pakkumused KL3323 ja KL3324, ei sisalda teavet selle kohta, et K T on suhelnud K Auga (K) kui R OÜ esindajaga (tl-d 74-75). Samuti ei nähtu K Au e-kirjadest, et ta on need saatnud R OÜ esindajana (tl-d 74-75). K Au ja K T 14.05.2018 kuni 15.05.2018 peetud e-kirjavahetusest, mille käigus edastati K Aule köögi joonis, ei sisalda teavet selle kohta, et K T on suhelnud K Auga (K) kui R OÜ esindajaga (tl 73). Samuti ei nähtu K Au 14.05.2018 e-kirjadest, et ta on selle saatnud R OÜ esindajana (tl 73). Sõnumirakenduse väljatrükist 02.03.2018 saadetud sõnumi ja 05.03.2018 saadetud sõnumi kohta ei nähtu teavet, et K A on vestluses osalenud R OÜ esindajana (tl 77). Hageja ei ole esitanud kohtule dokumentaalseid tõendeid, millest nähtub K Au käitumine R OÜ esindajana hageja poolt pakkumuste esitamisel ja nende üle K Auga suhtlemisel. Seetõttu ei tõenda eelnevalt märgitud tõendid hageja väidet lepingu sõlmimise kohta R OÜ-ga. Hageja on esitanud tõendina K T 05.06.2018 e-kirja, milles on märgitud: „Saadan sulle esikukapi ja köögikapi sisude arve“ (tl 72). K A on e-kirjale 05.06.2018 vastanud: „Arve tee R OÜ [---]“ (tl 72). K T on 18.06.2018 saatnud K Aule e-kirja, milles on märgitud: „Saadan arve uuesti. Muutsin nime ära“ (tl 72). Hageja on esitanud tõendina 13.06.2018 arve nr 2661 summas 3480,74 eurot, milles on arve saajaks märgitud R OÜ (tl 10). Kohtu hinnangul on K Au 05.06.2018 e-kiri ainsaks otseseks tõendiks, milles K T ja K Au vahelises suhtluses mööbli tellimise osas on nimetatud R OÜ-d. Kohtu hinnangul nähtub K T ja K Au vahel enne 05.06.2018 peetud suhtlusest, et mööbli tellimises ja tööde tegemises on juba kokkuleppele jõutud. Ostuhinna tasumise kohustust ei pea ostja täitma isiklikult. Seetõttu saab kolmanda isiku nimele ostuhinna tasumiseks arve vormistamise palumist pidada kolmanda isiku tahteavalduseks, millega sõlmitakse müügileping, üksnes siis, kui selline tahe nähtub tahteavalduse sisust. Käesoleval juhul sellist tahet tahteavalduse sisust ei nähtu. Kohus arvestab lisaks ka sellega, et hageja esitatud tõenditest ei nähtu 29.01.2018 pakkumuses KL2675, 05.06.2018 pakkumuses KL4276, 15.03.2018 pakkumuses KL3299 ja 05.06.2018 pakkumuses KL4277 märgitud tingimustel kokkuleppele jõudmist. Pakkumustes märgitud tingimustel müügilepingute sõlmimine eeldas ettemaksu tasumist ning ostuhinna tervikuna tasumist enne mööbli paigaldamist. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub ostuhinna osaline või tervikuna tasumine enne mööbli paigaldamist. Kohus arvestab hageja ja K Au (K) hilisemat suhtlust tahteavalduste tõlgendamisel. K T ja K Au vahel 29.01.2019 kuni 25.04.2019 peetud e-kirjavahetusest nähtub asjaolu, et K T on pidanud kauba tellijaks K Aut (tl 11 pöördel - 03.04.2019 kell 3:54 e-kiri – „Kaup on ju sinu tellitud ja ammu ka paigas“; tl 11 – 25.04.2019 kell 11:54 e-kiri – „[---] sina ju tellisid kapid, siis vist peaksid sina need ikkagi tasuma [---]“). Asjaolu, et hageja on võlgnikuks pidanud K Aut (K) nähtub ka hageja esindaja K K ja K Ki vahel 30.04.2019 kuni 19.06.2019 peetud ekirjavahetusest (tl-d 31-34). Kohtu hinnangul nähtub K Au (K) ja hageja peetud suhtlusest, et K Au (K) arvates on kohustatud isikuks R OÜ. Kohtu hinnangul tuleb arvestada, et K Auga (K) suheldi selleks, et paigaldatud mööbli eest makstaks raha. Seega on eluliselt usutav, et K Au (K) vastuväited on esitatud eesmärgiga mitte vastutada mööbli ostuhinna tasumise eest. Seetõttu ei ole võimalik K Au (K) pärast 2018.a juunit avaldatud väidete alusel lugeda, et K A (K) suhtles mööbli tellimisel R OÜ esindajana. Ülaltoodut arvestades ei tõenda pakkumused, arved ning K T ja K Au vahel kuni 18.06.2018 peetud suhtlus müügilepingu või müügilepingute sõlmimist hageja ja R OÜ vahel. Kohtu hinnangul ei ole võimalik R OÜ bilansist 31.12.2018 seisuga aru saada, kas bilansis on kirjendatud R OÜ kohustusi hageja ees (tl-d 15-16). Seetõttu ei kinnita bilanss kostja kohustusi hageja ees. 6 (7)

Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole tõendanud hageja ja R OÜ vahel lepingute sõlmimist, millest tuleneb R OÜ kohustus tasuda hagejale raha. Kohus jätab seetõttu hagiavalduse rahuldamata põhivõlgnevuse 5020,83 eurot tasumise nõudes, viivise 459,92 eurot tasumise nõudes ja viivise põhinõude tasumata osalt ulatuses 0,022% päevas tasumise nõudes kuni põhinõude rahuldamiseni tasumise nõudes.

6.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
7.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi järgmiselt: hagiavaldusega tutvumine, nõupidamine kliendiga, ajakulu 1,5 tundi; suhtlemine (telefonikõned, e-kirjavahetud) asjaolude selgitamiseks K Kiga (korteri omanik väidetava tellimuse ajal), ajakulu 2 tundi; 17.11.2019 hagivastuse koostamine, ajakulu 3 tundi; 02.03.2022 arvamuse koostamine; ajakulu 2,5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine, ajakulu 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on kostja märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kostja õiguste teostamiseks hagimenetluses. Kohtu hinnangul on asjaolude väljaselgitamiseks (suhtlemine K Kiga) peetud suhtlus ebamõistlikult ajamahukas. Kostja esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu teavet, mille saamiseks on kulunud aega kaks tundi. Kohtu hinnangul on asjaolude väljaselgitamiseks kulunud aeg põhjendatud ühe tunni ulatuses. Kohus leiab, et asja vähest mahtu ja madalat õiguslikku keerukusastet ning kostja vastuse mahtu arvestades on kostja vastuse koostamine olnud ebamõistlikult ajamahukas. Kohus leiab, et kostja vastuse koostamiseks kulunud aeg on põhjendatud 2,5 tunni ulatuses. Ülejäänud toimingute ajalise mahu osas leiab kohus, et ajakulu on vastavuses kohtuasja vähese mahu ja madala õigusliku keerukusega. Kostja on avaldanud, et lepingulise esindaja tasumäär on 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja ei nõua menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasumäär ei ületa kohalikku keskmist turuhinda. Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks kostja lepingulise esindaja kulud 800 eurot (8x100=800). Kohus jätab kindlaks määramata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata kostja lepingulise esindaja kulud 150 eurot (950-800=150). /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja