Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. mai 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-110418
Kohtuasi
Villamehed OÜ hagi DEOS INT OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. märtsi 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
DEOS INT OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3153,15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Villamehed OÜ (registrikood 14306859), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov Kostja DEOS INT OÜ (registrikood 11007407), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 9. märtsi 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-110418 muutmata. Jätta DEOS INT OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud DEOS INT OÜ kanda. Määrata kindlaks Villamehed OÜ menetluskulude rahaline suurus ja mõista DEOS INT OÜ-lt Villamehed OÜ kasuks välja 240 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Villamehed OÜ (hageja) esitas 10. aprillil 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse DEOS INT OÜ-lt (kostja) 3242,57 euro saamiseks (sh põhivõlg 2958,44 eurot ja viivis 284,12 eurot). Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ja Harju Maakohus kohustas
9.augusti 2019. a määrusega hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus.
2.Hageja esitas 14. augustil 2019 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 3153,15 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid hageja kui töövõtja ja kostja kui tööde tellija suulise töövõtulepingu (leping) Vinni alevikus Põllu 6 ja Põllu 8 asuvates korterelamutes soojustustööde (puistevilla paigalduse) tegemiseks. Lepingu sõlmimisele eelnes kostja
4.septembri 2018 e-kirjas esitatud tellimus ning hageja poolt samal päeval tehtud hinnapakkumine, mille järgi oli ühikuhinna maksumus 14,90 eurot/m3. Kostja tegi algselt päringu Põllu 8 korterelamule, kuid tellis korraga soojustustööd nii Põllu 8 kui ka Põllu 6 hoonele. Pooled leppisid kokku, et 50% tööde maksumusest tuleb tasuda ettemaksuna ning ülejäänu pärast tööde tegemist. See tingimus sisaldus ka hinnapakkumises. Hageja on kostjale ka varasemalt soojustustöid teinud ning suulises vormis lepingu sõlmimine on nende vahel tavapärane praktika. Põllu 6 objektil lõpetati tööd 6. septembril 2018 ja Põllu 8 objektil
17.septembril 2018. Kostja vaatas tööd üle ja seejärel toimus tööde vastuvõtmine. Vastuväiteid tööde kvaliteedi kohta kostja ei esitanud. Hageja edastas kostjale e-kirjaga 6. septembri 2018 arve nr 1028 (Põllu 6) summas 3145,44 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 12. september 2018, ja 17. septembri 2018 arve nr 1029 (Põllu 8) summas 2913 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 17. september 2019. Kostja tasus 13. septembril 2018 hagejale 2000 eurot ja 8. oktoobril 2018 1100 eurot, jättes seega tasumata 2958,44 eurot. Lisaks põhivõlale palub hageja kostjalt välja mõista ka viivise 194,71 eurot perioodi 13. september 2018 kuni 13. august 2019 eest. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt tõlgendab hageja vääralt kostja 4. septembri 2018 e-kirja tellimusena. Hageja väidab, et saatis hinnapakkumise kostjale e-postiga, kuid selle asjaolu tõendamiseks esitatud dokument ei ole e-kiri ning sellel on vale aadress. Hageja esitatud hinnapakkumine ei ole usaldusväärne tõend. Hinnapakkumise tingimuseks oli 50% ettemaks, kuid hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta koostas ettemaksuarve. Kostja ei ole hinnapakkumist aktsepteerinud. Hageja väidete kohaselt valmis Põllu tn 6 objekt juba kaks päeva pärast väidetava tellimuse esitamist, kuid Põllu 8 tööd võtsid samas aega 13 päeva. Sellest vastuolust järeldub, et hageja väited ei ole tõesed. Hagejal puudus võimekus tema väidetud tööde tegemiseks, kuivõrd majandusaasta aruande andmetest lähtuvalt oli hagejal 2018. aastal vaid üks töötaja. Hageja ei ole tõendanud arvete edastamist kostjale, arvete edastamise kuupäeva ega ka seda, et saadetud arved olid sama sisuga, mis kohtule esitatud arved. Hoone energiatõhusus ei ole tõusnud, mis kinnitab, et hageja poolt väidetavalt tehtud töö ei olnud kvaliteetne ja kostja ei pidanud seda vastu võtma. Hageja pole tõendanud, et tööd tehti 3100 eurot ületavas mahus hageja väidetud hinnaga ja kvaliteetselt ning kostja on tööd vastu võtnud või pidi need vastu võtma. Esineb alus viivise vähendamiseks, sest kostjale ei saanud olla äratuntav, millal ja mis summas pidi tal maksmise kohustus tekkima.
Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 9. märtsi 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2958,44 eurot ja viivise 194,71 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt saab lugeda tõendatuks asjaolu, et hageja ja kostja vahel sõlmiti suuline kokkulepe puistevilla paigaldamiseks Põllu 6 ja Põllu 8 objektidel Vinni alevikus. Lepingu sõlmimisele eelnevalt koostatud hinnapakkumise ühikuhind on sama, mis hageja poolt kostjale varasemalt esitatud hinnapakkumises. Kuivõrd pooled ei ole väitnud, et kostja oleks enne tööde tegemist esitanud hinna kohta muid ettepanekuid, saab järeldada, et kostja nõustus hinnapakkumisega ning sellega, et kostja teeb sellel näidatud tööd. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kostja ei ole ära näidanud, et enne tööde tegemist lepiti kokku energiatõhususe tingimustes. Hoone energiatõhusus sõltub erinevatest teguritest. Tunnistaja ütluste järgi tegi hageja ühe korra parandustöid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja töös esines täiendavalt puudusi, mille kõrvaldamist ta nõudis, kuid mida ei kõrvaldatud. Seega ei saa kostja enam töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Praegusel juhul saab tööd lugeda vastuvõetuks. Kuivõrd tööd on tehtud ning kostjale üle antud, on hagejal õigus saada tööde eest tasu. Hageja on kostjale esitanud kaks arvet, mille kostja on osaliselt, 3100 euro ulatuses tasunud. Seega pole usutavad kostja väited selle kohta, et talle pole äratuntavad maksmise kohustuse suurus ja aeg. Arvete alusel on tasumata 2958,44 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab viivist seaduses sätestatud määras. Viivise vähendamiseks alust ei ole. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu järeldused lepingu sõlmimisest ja töö vastuvõtmisest rajanevad arvete tasumisele ja tunnistaja ütlustele. Hageja väitel väljastas ta arved 6. ja 17. septembril, kuid kohtuotsuses viidatud tõendid (dtl 92 ja 93) kajastavad 23. mai 2018 ja 5. aprilli 2018 laekumisi, st enne arvete väljastamist toimunud laekumisi. Hageja koostatud laekumiste raport ei ole dokumentaalne tõend. Raport ei kinnita, et tasumine 2018. a oktoobris oleks toimunud arve nr 1028 või arve nr 1029 katteks, sest selles puuduvad viited nii arve numbrile kui ka objektile. Tunnistaja ütlused kinnitavad üksnes Põllu 8 hoone soojustustööde tegemist. Selle eest tasus kostja hagejale 3100 eurot. Seda, et Põllu 6 katust ei ole soojustatud, kinnitab asjaolu, et pärast väidetavate soojustustööde tegemist maja soojapidavus ei paranenud. Tunnistaja ütlustest järeldub, et praegusel juhul oli nõutav töö vastuvõtmine üleandmisakti allkirjastamisega. Töö vastuvõtmist peab tõendama hageja. Tunnistaja kinnitas, et tööde vastuvõtmise akti ei allkirjastatud. Hageja ei ole väitnud, et poolte vahel oli kokkulepe, et kui akti teatud aja jooksul ei allkirjastata, loetakse tööd üleantuks. Samuti ei ole hageja tõendanud, et töö oli valminud ja selles ei esinenud puudusi, ega esitanud ühtegi e-kirja seoses töö valmimisega. Seega ei ole kostja tööd vastu võtnud ega pidanud ka tasu maksma.
Vastustaja seisukoht
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
8.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas kostja tellis hagejalt puistevilla paigalduse Vinni alevikus Põllu 6 ja Põllu 8 ning kas tasu maksmise kohustuse eeldused on täidetud. Maakohus leidis, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping puistevilla paigaldamiseks Vinni alevikus Põllu 6 ja Põllu 8, hageja töövõtulepingust tulenev tasu nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks ning alused viivise vähendamiseks puuduvad. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi täies ulatuses ei korda.
9.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ning kostjale ei saa ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu
6.veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Samas ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esiletoodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 13). Tõendite hindamise kohta märgib kolleegium, et TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2). Maakohus on esitatud tõenditele tuginedes veenvalt põhjendanud lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid ja tingimusi, samuti, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. Kolleegium ei näe alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale.
9.1.VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Tunnistaja Y ütlustega on tõendatud, et hageja on tööd üleandmiseks ehk praegusel juhul tööde üleandmise-vastuvõtmise akti tellijale esitanud. VÕS § 638 teine lause reguleerib olukorda, kus tööde vastuvõtmine ei ole tõendatud, kuid töö loetakse sellegipoolest vastuvõetuks juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija (vt Riigikohtu 18. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-144
61484/71, p 18). Kostjale oli tõendamiskoormis teada, sest ta ise viitas asjakohasele kohtupraktikale (vt kostja 3. aprilli 2020. a menetlusdokumendi p 7; dtl 121–122).
9.2.Kokkuvõttes järeldas maakohus tõendeid kogumis hinnates õigesti, et tasu maksmise kohustuse eeldused on täidetud. Kuna kostja ei tõendanud tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta maksma hagejale kokkulepitud tasu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses, kuid ei ole esitanud põhjendusi menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta.
11.Ringkonnakohus märgib apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1). Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta kostja kanda.
12.Kooskõlas TsMS § 174 lg-s 3 sätestatuga määrab apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.
kolleegium
kindlaks hageja
13.Apellatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 240 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 2 tundi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kolleegium leiab, et hageja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuigi hageja on TsMS § 176 lg 5 alusel kinnituse andmisel viidanud teise tsiviilasja numbrile, puudub kolleegiumil alus kahelda, et kindlaksmääramiseks esitatud kulud on katnud seoses praeguse kohtumenetlusega. Osutatud õigusabi ajaline maht on kooskõlas tsiviilasja mahukuse ja keerukusega, hõlmates tutvumist apellatsioonkaebusega ning vastuse koostamist. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 240 eurot. Hageja ei taotlenud TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt ringkonnakohtus kantud menetluskuludelt viivist.
14.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.