Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
09. märts 2022.a, Tallinnas
Tsiviilasi
Villamehed OÜ hagi DEOS INT OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise nõudes 3153,15 eurot
Hagihind
2-19-110418
nende Hageja: Villamehed OÜ (registrikood 14306859) Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (FIE Sergei Desjatnikovi Õigusbüroo, e-post [email protected]) Kostja: DEOS INT OÜ (registrikood 11007407) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maksim Greinoman (Advokaadibüroo Greinoman & Co, e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 20.01.2022.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Greinoman
Maksim
Resolutsioon
1.Jätta DEOS INT OÜ 15.12.2021.a taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista DEOS INT OÜ-lt Villamehed OÜ kasuks töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 2958,44 eurot ja viivis summas 194,71 eurot.
Välja mõista DEOS INT OÜ-lt Villamehed OÜ kasuks menetluskulu summas 1950 eurot.
6.Välja mõista DEOS INT OÜ-lt Villamehed OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1950 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas 10.04.2019.a. kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista kokku 3242,57 eurot. Kuivõrd kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, anti 08.07.2019.a. tsiviilasi üle menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.Harju Maakohtule 14.08.2019.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise töövõtulepingu puistevilla tööde teostamiseks objektidel xxx ja xxx alevikus. Objektideks olid korterelamud, kus soojustati pööningut betoonist vahelae peale. Tööd on teostatud ning kostjale üle antud. Hageja esitas kostjale arve nr 1028 summas 3145,44 eurot ja arve nr 1029 summas 2913. Kostja vaatas tööd üle ja vastuväiteid tööde kvaliteedi osas ei esitanud. 13.09.2018.a tasus kostja hagejale 2000 eurot ja 08.10.2018.a 1100 eurot. Kostja jättis tasumata 2958,44 eurot. Hageja palub kostjalt võlgnevus välja mõista. Tasumata summast tuleneva võlgnevusega palub hageja kostjalt välja mõista ka viivise summas 194,71 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 300 eurot ja esindajakulu summas 1950 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja tõlgendab vääralt kostja 04.09.2018.a e-kirja tellimusena. Hageja väidab, et saatis hinnapakkumise kostjale epostiga, kuid seda tõendama pidav dokument ei ole e-kiri ning sellel on vale aadress. Hinnapakkumise tingimuseks oli 50% ettemaks, hageja ei ole aga väitnud ega tõendanud, et ta oleks teinud ettemaksuarve. Seega kostja ei ole aktsepteerinud hinnapakkumist. Hagejal puudus võimekus hageja poolt väidetud töö tegemiseks. Hagejal oli üks töötaja, mitte kaks. Hageja ei ole tõendanud arvete edastamist kostjale, arvete edastamise kuupäeva ega ka seda, et saadetud arved olid sama sisuga, mis kohtule esitatud arved. Hageja ei ole tõendanud kostja nõusolekut puistevilla paigaldushinnaga viitega varasemale objektile. Istungil esitatud dokumendid tõendavad, et hoone energiatõhusus ei ole tõusnud, mis kinnitab, et hageja poolt väidetavalt tehtud töö ei olnud kvaliteetne ja kostja ei pidanud seda vastu võtma. Kostja palub viivise vähendamist, sest kostjale ei saanud olla äratuntav, millal ja mis summas pidi tal maksmise kohustus tekkima. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tunnistaja ütlused, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 10.09.2019.a kohtumääruses (dtl 55-58).
6.Vaidlus on pooltel selles, kas kostja peab hagejale tasuma hagetava rahasumma. Kostja on arvamusel, et lepingu sõlmimine hageja väidetud tingimustel on tõendamata.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
8.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 04.09.2018.a e-kirja kohaselt on kostja seaduslik esindaja E V saatnud hagejale xxx objekti projekti ning pindala suuruse 361 m2, märkides tingimuse, et soojustuse paksus peab olema 400 mm (dtl 78, 79). Samal päeval on vastuseks kostja päringule tehtud kostjale hinnapakkumine nr. 16818VM (dtl 80).
9.Kohtuistungil tunnistjana ütlusi andnud A J selgitas, et kostja on talle tuttav, kuivõrd 2018.a tegeles hageja puistevilla paigaldusega ning kostja tellis nimetatud töid erinevatele objektidele. Tunnistaja ütluste kohaselt teostas hageja objektidel xxx ja xxx puistevilla paigaldust suusõnalise lepingu alusel. Hinnapakkumine oli saadetud kirjalikult, mis kinnitati kostja poolt suuliselt (dtl 221-223).
10.Seega on asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist kohtu ette toodud ja eelpool osundatud tõenditega, et poolte vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe puistevilla paigaldamiseks objektidel xxx ja xxx.
11.Kostja väidetel on tõendamata, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe puistevilla paigaldushinnaga viitega varasemale objektile (dtl 81, 82). Kostja väidetel on varasem tellimus - hinnapakkumine nr. 11818VM (dtl 81), mille alusel on hageja poolt väljastatud 05.03.2018.a arve nr 1014 summas 3576 eurot (dtl 82) kostja poolt tasutud üksnes osaliselt s.o summas 1776 eurot. Antud kostja väide ei ole õige.
12.Arve nr 1014 on kostja poolt täielikult tasutud. 05.04.2018.a on kostja tasunud ettemaksu summas 1800 eurot (dtl 93) ning 23.05.2018.a on kostja tasunud summas 1776 eurot (dtl 92).
13.Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kohtule esitatud hinnapakkumise kohaselt on ühiku hind samaväärne 14,90 eurot varasemalt kostjale esitatud hinnapakkumisega (dtl 80, 81) ning kuna kohtu ette pole toodud asjaolu, et kostja oleks esitanud hinna osas enne tööde teostamist muid ettepanekuid, siis saab sellest lähtuvalt asuda seisukohale, et kostja on nõustunud hageja hinnapakkumisega ning sellega, et kostja vastavad tööd teostaks.
14.Tunnistaja ütlustega on leidnud tõendamist, et puistevilla paigaldustööd teostati objektidel xxx ja xxx. Kostja vastupidist tõendanud ei ole.
15.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
16.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
17.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja
tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
18.Tunnistaja A Ji kohtuistungil antud ütluste kohaselt teostas hageja eelpool nimetatud objektidel kõik tööd ning pärast sai tehtud ka parandustööd. Kui tööd lõpetati, siis kostjat enam objektil ei olnud, siis leppisime uue aja kokku. Tunnistaja ütluste kohaselt käis ta kolm korda töid üle andmas. Kui saime kokku kostjaga, siis ma pakkusin välja, et vormistame tööde üleandmise akti, sest soovisin tööd üle anda. Me ei saanud sellega hakkama ja saatsin kolm korda e-mailile selle sama akti (dtl 222-223).
19.VÕS § 638 järgi on tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
20.Kostja on asunud seisukohale, et kuivõrd energiatõhususe auditi andmetel hoone energia tõhusus ei paranenud, siis polnud tehtud töö kvaliteetne ning kostja ei pidanudki seda vastu võtma (dtl 232-239). Kohus leiab, et sellise väite näol on kostja asunud otsima ettekäänet selleks, et mitte tasuda hagejale tehtud tööde eest.
21.Esmalt märgib kohus seda, et kohtu ette ei ole toodud, et pooled on kokku leppinud energiatõhususe tingimustes. Samuti nõustub kohus hagejaga selles, et hoone energiatõhusus sõltub erinevatest teguritest.
22.Ka ei ole kostja tõendanud, et ta oleks enne hagi kohtule esitamist nõudnud hagejalt tehtud töös esinenud puuduste kõrvaldamist. Tunnistaja andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et üks reklamatsioon saadeti kostja poolt e-mailile ning siis sai tehtud parandustöid (dtl 222).
23.VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
24.Kohus märgib, et kui kostja parandustega ei nõustunud, oleks tulnud tal töö lepingule mittevastavusest hagejat koheselt teavitada ning puudusi täpselt kirjeldada. Selliseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kuna asja kohtulikul arutamisel leidis tõendamist, et tööd teostati ning lisaks ka parandati, siis tuleb antud juhtumil lugeda tööd vastuvõetuks.
25.Kuivõrd tööd on teostatud ning kostjale üle antud, siis on hagejal õigus saada tehtud tööde eest tasu. Hageja väidetel on esitatud kostjale 06.09.2018.a arve nr 1028 summas 3145,44 eurot maksetähtajaga 12.09.2018.a (dtl 42) ning 17.09.2018.a arve nr 1029 summas 2913 eurot tähtajaga 17.09.2018.a (dtl 43). Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja osundatud arved tasunud hagejale osaliselt.
26.Kohtule esitatud laekumiste aruande kohaselt on kostja tasunud hagejale arvest nr 1028 13.09.2018.a summas 2000 eurot ning arvest nr 1029 08.10.2018.a summas 1100 eurot (dtl 52). Seega pole usutavad kostja väited selle kohta, et talle pole äratuntavad maksmise kohustuse suurus ja aeg. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja hagejale tasunud kokku 3100 eurot. Tasumata on 2958,44 eurot. Sellest tulenevalt tuleb hageja nõue võlgnevuse summas 2958,44 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 194,71 eurot, kuivõrd kostja on olnud arvete tasumisega viivituses.
28.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
29.Kostja on palunud viivise vähendamist juhul, kui kohus peaks siiski hagi rahuldama, sest kostjale ei saanud olla äratuntav, millal ja mis summas pidi tal maksmise kohustus tekkima.
30.Vastavalt VÕS § 113 lg 8 viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
31.Kohus leiab, et antud juhul alused viivise vähendamiseks puuduvad. Hageja nõuab viivist seaduses sätestatud määras kogusummas 194,71 eurot. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab summas 2958,44 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et antud summa on ebapropotsionaalne, ebamõistlikult kõrge või kostjale üleliia koormav.
32.Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostja on viivitanud hageja poolt esitatud arvete tasumisega, siis on hageja viivise nõue põhjendatud. Seda enam olukorras, kus kostja on osaliselt arveid tasunud (dtl 52). 23.10.2018.a on pöördutud enne hagi kohtule esitamist kostja poole palvega võlgnevus tasuda (dtl 44). Samuti on hageja olnud valmis kompromissi korras viivistest loobuma (dtl 212). Kohus arvestab ka asjaoluga, et kostja võlgnevus hageja ees on pikaajaline. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis 194,71 eurot.
33.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 2958,44 eurot ja viivis summas 194,71 eurot.
34.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kostja esitas kohtule 15.12.2021.a taotluse 14.12.2021.a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks (dtl 217).
35.Vastavalt TsMS § 53 lg 2 esimesele lausele on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.
36.Kostja esindaja taotleb protokolli parandamist, s.o palub parandada enda sõnavõttu kohtuistungil. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulise protokolli muudatusega. Oma menetluslikud seisukohad märgivad menetlusosalised mitte kohtuistungi protokollis, vaid menetlusdokumentides. Need on antud menetluses piisavalt fikseeritud. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokolli parandamiseks. Taotlus protokolli parandamiseks jääb asja materjalide juurde.
37.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
38.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3153,15 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
39.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
40.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 300 eurot ja esindajakulu menetluskulude nimekirja alusel summas 1950 eurot.
41.Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: hagi koostamine ja esitamine 350 eurot (3,5 tundi x 100€/h), 03.02.2020.a seisukoha koostamine summas 200 eurot (2 tundi x 100€), 23.03.2020 seisukoha koostamine summas 200 eurot (2 tundi x100€), 06.04.2021.a seisukoha koostamine summas 200 eurot (2 tundi x 100€), 31.05.2021.a kohtuistungil esindamine ja ettevalmistus 200 eurot (2 tundi x 100€), 09.06.2021.a seisukoha koostamine summas 200 eurot (2 tundi x 100€), 02.11.2021.a koondhagi koostamine summas 200 eurot (2 tundi x 100€), 14.12.2021.a kohtuistungil esindamine ja ettevalmistus 200 eurot (2 tundi x 100€), 20.01.2022.a kohtuistungil esindamine ja ettevalmistus 200 eurot (2 tundi x 100€).
42.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 300 eurot.
43.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei vaidle ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot on kooskõlas kohtu praktikaga (vt.Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13893, p 10).
44.Hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 19,5 tundi. Kostja esitas 24.01.2022.a hageja esindajakulude osas vastuväite ning kostja leiab, et hageja poolt tehtud menetlustoimingud veebruarist 2020.a - 9.juunini 2021.a. ei ole põhjendatud, sest need on tingitud hageja suutmatusest esitada algusest peale korrektne hagi (dtl 244-245).
45.Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. 03.02.2020.a on hageja esitanud seisukoha kostja vastusele. 23.03.2020.a on hageja esitanud vastuse 04.03.2020.a kohtunõudele, milles kohus palus esitada tõendid. Kohus palus samas kohtunõudes esitada tõendid ka kostjal, mitte ainult hagejal. 06.04.2021.a on hageja esitanud vastuse kohtu 31.03.2021.a kirjale ning 31.05.2021.a toimus kohtuistung, millest hageja esindaja oli kohustatud osa võtma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esindaja poolt teostatud menetlustoimingud olid veebruar 2020.a - 9.06.2020.a põhjendatud ning ei olnud seotud hageja suutmatusega esitada korrektne hagi.
46.Kohus leiab aga, et hageja esindaja ajakulu kõikide menetlustoimingute osas ei ole täies ulatuses põhjendatud. Põhjendatud ei ole ajakulu, mis on tekkinud seoses 03.02.2020.a seisukohaga (2 tundi), 23.03.2020.a seisukohaga (2 tundi) ja 06.04.2021.a (2 tundi), kuivõrd tegemist ei ole õiguslikult keeruliste seisukohtadega, mille koostamiseks oleks kulunud 2 tundi. Lisaks on nimetatud seisukohtade sisuline maht kokku üksnes üks lehekülg. Seega kuulub nende menetlusdokumentide peale esindaja ajakulu vähendamisele ning kohus peab põhjendatuks ajakuluks iga seisukoha osas 1 tund s.o kokku 3 tundi.
47.Ülejäänud hageja esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja
poolt esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu 16,5 tundi ehk 1650 eurot (16,5 tundi x 100 = 1650).
48.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kogusummas 1950 eurot, millest riigilõiv 300 eurot ja esindajakulu 1650 eurot.
49.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.