J.K Plekksepatööd OÜ hagi Agrigroup EST OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3686 eurot 39 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja J.K Plekksepatööd OÜ (registrikood 14412479), hageja lepinguline esindaja jurist S. D. (FIE Sergei Desjatnikovi Õigusbüroo); e-post: XXX Kostja Agrigroup EST OÜ (registrikood 10399782), kostja seaduslik esindaja juhatuse liige R. P.; e-post: XXX
Asja läbivaatamine
16.septembril 2021 eelistungil ja edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J.K Plekksepatööd OÜ hagi Agrigroup EST OÜ vastu.
2.Mõista kostjalt Agrigroup EST OÜ hageja J.K Plekksepatööd OÜ kasuks välja 3686 eurot 39 senti, milles 3439 eurot 86 senti on põhinõue ja 246 eurot 53 senti on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta J.K Plekksepatööd OÜ menetluskulud Agrigroup EST OÜ kanda.
Määrata J.K Plekksepatööd OÜ menetluskulude suuruseks 1075 eurot.
5.Mõista kostjalt Agrigroup EST OÜ välja menetluskulu 1075 eurot ja viivised menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni J.K Plekksepatööd OÜ kasuks.
Edasikaebamise kord
2-21-110959 Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus
1.J.K Plekksepatööd OÜ esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldus Agrigroup EST OÜ vastu. Kuivõrd võlgnik esitas vastuväite, anti vaidlus 12. mai 2021. a määrusega kohtumenetlusse. J.K Plekksepatööd OÜ (hageja) esitas 2. juunil 2021 hagi Agrigroup EST OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavaldusest nähtub, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu plekksepatööde tegemiseks. Hageja esitas kostjale arved tasumiseks: arve nr XXX 156 euro tasumiseks, arve nr XXX 2146 euro 88 sendi tasumiseks ja ja arve nr XXX 1136 euro 96 seni tasumiseks. Pärast arvete esitamist andis kostja lubaduse eelnimetatud arvete tasumiseks, kuid ei teinud seda. Kostja antud lubadus on võlatunnistus. 1.1 Hageja pöördus võlgnevuse sissenõudmiseks Kreedix OÜ poole, kes esitas 22. jaanuaril 2021 maksenõude. Ka pärast nõudekirja esitamist jättis kostja kohustused täitmata. Maksekäsu menetluses tunnistas kostja hagi õigeks summas 3439 eurot 86 senti ja ei välistanud kompromissi sõlmimist. Seega poolte vahel on vaidlus ainult viivise üle, sest selles osas ei võtnud kostja hagi õigeks. Kokku võlgneb kostja hagejale 19. mai 2021 seisuga 3686 eurot 39 senti, sh põhivõlgnevus 3439 eurot 86 senti ja viivis 246 eurot 53 senti. 1.2 Hageja hinnangul on kostja antud lubadus sisuliselt deklaratiivne võlatunnistus võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 tähenduses. VÕS § 30 lg 3 kohaselt võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses. Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasolevat kohustust kinnitada, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormuse muutmine, st võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Lubadus vastab deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele, sest see sisaldab kohustuse tunnistamist, loobumist võimalikest vastuväidetest võlale ja seeläbi võla sissenõudmise lihtsustamist. Praegusel juhul peab kostja tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Esitatud tõenditest tuleneb, et kostja viivitas kohustuse täitmisega ja täitis kohustuse mittekohaselt. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2-21-110959 1.3 Lisaks põhinõudele on hagejal seadusest tulenev õigus nõuda kostjalt viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega alates 19. juunist 2020. Sellest tulenevalt on põhjendatud hagiavalduse esitamine seadusest tuleneva viivise nõudes. 1.4 Kostja oma käitumisega põhjustas hagi esitamise. Hageja on püüdnud kostjaga kokkuleppele jõuda ja kostjat teavitati, et ülestõstatatud probleemi võib lahendada kokkuleppeliselt, mis on tunduvalt odavam ja mõistlikum kui osalemine kohtuprotsessides. Seega menetluskulud peab kandma kostja ise. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja esitas 23. juunil 2021 vastuse hagiavaldusele. Kostja arvates ei vasta hageja töö lepingutingimustele. Hageja tehtud plekksepatöö ei ole täidetud vähemalt keskmise kvaliteediga, sest plekk laseb mitmest kohast vett läbi ja seda tõendavad videod. Samuti on videos näha, kuidas mööda üht seina voolab vesi alla. Veel on näha ühelt videolt, kuidas laest lekkiv vesi tilgub erinevate laos olevate toodete peale. Pleki läbilaskvus on tekitanud ka ühe suurema veeloigu treppide juures, see on tõendatav pildil. Lekkeid leidub mitmest erinevas kohas ja see näitab, et tegu on suurema probleemiga. Samuti on näha, et ühes laes esineb juhuslik auk, mille kaudu võib samuti lekkeid tekkida. Keskmine kvaliteet plekktöödel peaks olema vähemalt selline, et need ei laseks vett läbi ega ei esineks laes auke. Seega ei vasta hageja töö lepingutingimustele. Puudused olid ilmselt olemas juba töö üleandmise ajal, mistõttu vastutab hageja töö mittevastavuse eest. Kuivõrd hageja ei ole täitnud lepingut kohaselt, tuleb kostja hinnangul jätta hagi rahuldamata. Kostja saab antud hetkel keelduda tasu maksmisest VÕS § 111 järgi. Kuna töö ei vasta lepingutingimustele, siis saab kostja ka VÕS § 646 lõike 1 alusel nõuda hagejalt töö parandamist või uue töö tegemist. Hageja seisukoht kostja vastusele
3.Hageja esitas seisukoha 5. juulil 2021. Kostja on andnud lubaduse jooksvate arvete tasumiseks. Hagiavalduse lisa 4 on võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 tähenduses. VÕS § 30 lg 3 kohaselt võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses. Kostja vastuväide on arusaamatu, sest maksekäsu menetluses tunnistas kostja hagi õigeks summas 3439 eurot 86 senti ja ei välistanud kompromissi sõlmimist. Vaidluse sisuks oli ainult viivis. Hageja tehtud tööd on ilusti arvetel kirjas, aga need läbijooksud, millele kostja viitab, ei ole hageja tehtud. Kohtu eelmenetlus
4.Kohus korraldas 16. septembril 2021 eelistungi. Kostja eelistungile ei ilmunud. 4.1 Kohus 17. novembril 2021 selgitas pooltele õiguslikku olukorda ja tõendamisega seonduvat. Kostja pole vastuses hagile vastuväiteid töövõtulepingu sõlmimise osas esitanud. Kohus selgitas, et kuna seadus ei keela töövõtulepingu sõlmimist suuliselt, saab tööde vastuvõtmine samuti toimuda suuliselt koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77
2-21-110959 ja VÕS § 638 sätetega. Poolte vahel ei ole vaidlust, et tehtud tööd on võetud vastu. Samas ei ole kumbki pool selgitanud tööde vastuvõtmise asjaolusid. Kohus selgitas, et kuigi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks nii juhul, kui tellija on tööd vastu võtnud, kui ka siis, kui tööd loetakse vastu võetuks, on eristus oluline tõendamiskoormuse jaotamiseks. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel (töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu mõistliku tähtaja jooksul). Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Töö ülevaatamise kohustus tekib pärast töö valmimist. VÕS § 643 järgi, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Üldreegli kohaselt algab töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise mõistlik aeg kulgema alates töö ülevaatamisest. Samas ei hakka teavitamise mõistlik tähtaeg kulgema töö ülevaatamisest juhul, kui tegemist on varjatud puudustega. Lisaks peab majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 2). VÕS § 645 lg 2 kohaselt võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev tellija töö ülevaatamise kohustuse täitmata jätmise korral tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, mille ta oleks võinud asja ülevaatamisega avastada, üksnes juhul, kui ta tõendab, et tööl oli niisugune puudus juba töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko talle ülemineku ajal. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt Riigikohtu 3. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1816, p 14). Kohus kohustas kostjat eeltoodud selgitusi arvesse võttes esitama oma seisukoha hagile ja hageja 5. juuli 2021. a seisukohale ning vastavad tõendid kahe nädala jooksul käesoleva kohtunõude kättetoimetamisest. Kuivõrd kostja ei soovinud kohtudokumente vastu võtta, edastas kohus nimetatud kirja kostjale 2. detsembril 2021 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 1 alusel. Seega on kohtunõue kostjale kätte toimetatud 8. detsembril 2021. Kostja kohtule ei vastanud. 4.2 Kohus 22. märtsil 2022 andis pooltele võimaluse esitada lõplikud seisukohad. Kumbki pool lõplikke seisukohti ei esitanud. Hageja esitas kohtule 4. aprillil 2022 menetluskulude nimekirja, kostja vastust menetluskulude nimekirjale ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus jätab hageja menetluskulud kostja kanda.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
2-21-110959 TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Riigikohus on korduvalt andnud edasi seisukohta, et kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause) (vt Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 27; 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39).
8.Kohus ei või tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud, ega hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele enne poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht (TsMS § 436 lg-d 3 ja 4).
9.Esitatud hagiavaldusest nähtub, et pooled sõlmisid töövõtulepingu ning kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, milles märkis, et tunnistab võlgnevust summas 3439 eurot 86 senti ning ta ei välista kompromissi sõlmimist (dtl 15). Samuti kinnitas kostja: „Hiljemalt 30.07.2020 saavad kõik arved makstud aga kolm luuki peavad olema tehtud enne“ (dtl 35). Vastuses hagiavaldusele märkis kostja, et tal on õigus keelduda tasu maksmisest VÕS § 111 järgi, sest hageja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele ning kostja saab VÕS § 646 lõike 1 alusel nõuda hagejalt töö parandamist või uue töö tegemist. Hageja tugineb sellele, et kuivõrd kostja on tunnistanud võlgnevust ja lubanud selle ära tasuda, on kostja andnud oma kohustuse täitmiseks deklaratiivse võlatunnistuse.
10.Seadus ei keela töövõtulepingute suulist sõlmimist. Hageja on toonud hagis välja, et poolte vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping. Kostja pole vastuses hagile vastuväiteid töövõtulepingu sõlmimise osas esitanud. Kuna seadus ei keela töövõtulepingu sõlmimist suuliselt saab tööde vastuvõtmine samuti toimuda suuliselt koosmõjus TsÜS § 77 ja VÕS § 638 sätetega. Poolte vahel ei ole vaidlust, et tehtud tööd on võetud vastu. Samas ei ole kumbki pool selgitanud tööde vastuvõtmise asjaolusid. Kohus on eelmenetluses selgitanud kostjale mittekohase töö vastuvõtmise või keeldumise kohta sätestatut ja tõendamiskoormust. Kostja ei ole kohtule esitanud ei selgitust töövõtulepingu täitmise kohta ega tõendeid, et ta oleks hageja poole pöördunud puudustega töö täpse kirjeldusega. Kohus ei saa ise kujundada vastuväiteid hagile ega koguda tõendeid. Kohus selgitas kostjale, millisel alusel on hageja tema vastu esitanud nõude. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja sisukohaseid vastuväiteid hageja nõudele esitanud ega tõendanud.
11.Hageja on esitanud kohtule võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmise nõude (VÕS § 30 lg 1 ja § 76 lg 1). Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on andnud deklaratiivse võlatunnistuse. VÕS § 30 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus selgitab, et deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine, st võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud (vt selle kohta Riigikohtu 18. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 24; 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23; 12. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p 12). Samuti on sellise võlatunnistuse tagajärjeks tõendamiskoormuse ümberjagamine, mis tähendab, et võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla
2-21-110959 sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23; 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21; 12. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p 12).Võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega, st võlatunnistus on kausaalne. Seega hagejal ei ole vaja võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kui kostja ei ole võlaga nõus, on tema kohustuseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Kostja ei ole tõendanud, et tunnustatud võlga ei ole ega ole esitanud ühtegi tõendit ega selgitust puudustega tööde kohta. Kohus on seisukohal, et kostja oleks pidanud vastuväited töövõtulepingu ebakohase täitmise kohta esitama vähemalt enne võlatunnistuse andmist. Võlatunnistusega on kostja andnud teada, et mingeid pretensioone hagejale seoses lepingu täitmisega kostjal ei ole.
12.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kostja ei ole nõudele esitanud vastuväiteid ega neid tõendanud, tuleb hagiavaldus rahuldada. Hageja esitas kostjale tehtud tööde eest arved: arve nr XXX (dtl 34), arve nr XXX (dtl 31-32) ja arve nr XXX (dtl 33). Kokku soovib hageja kostjalt põhivõlgnevuse katteks saada 3439 eurot 86 senti. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
13.VÕS § 101 lg 1 p kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, tuleb kohtul rahuldada ka viivisenõue. Hageja on soovinud viivise väljamõistmist ühekordse summana 246 eurot 53 senti. Kohus rahuldab hageja sellekohase nõude.
14.Eeltoodu alusel tuleb kostjalt põhinõudena hageja kasuks välja mõista 3439 eurot 86 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 246 eurot 53 senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
15.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
16.Hageja menetluskulud koosnevad osutatud õigusabiteenuse osutamisest summas 750 eurot (käibemaksuta) ja tasutud riigilõivust 325 eurot, mis on kokku 1075 eurot (käibemaksuta). Riigilõivu maksmise kohustus ning suurus tuleneb seadusest, mistõttu tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
17.Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab
2-21-110959 nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.
18.Hageja lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja ajamisega. Hageja palub kohtul määrata, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnihind 100 eurot on põhjendatud. Samuti on põhjendatud õigusabi osutamisele kulunud aeg 7 tundi 30 minutit. Õigusabikulu suurus vastab tervikuna käesoleva tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Kostja pole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Õigusabikulud 750 eurot tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kokku on hageja põhjendatud menetluskuludeks järelikult 1075 eurot (õigusabikulud 750 eurot + riigilõiv 325 eurot).
19.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja eeltoodu kinnistut ei esitanud, seega tuleb tekkinud kulud välja mõista ilma käibemaksuta.
20.Kooskõlas hageja taotlusega ning vastavuses TsMS § 177 lõikega 4 tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 1075 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
21.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.