Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 29.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-141434/14
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.04.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2866

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Elisa Eesti AS10069659(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht, 29.04.22, Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei kaudu liik Tsiviilasja number

2-21-141434

Tsiviilasi

Elisa Teleteenused AS-i hagi A-Firmad OÜ vastu võla, kahju hüvitise, sissenõudmiskulude, viivise nõudes

Tsiviilasja hind

293,51 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Elisa Teleteenused AS (endine Starman AS, esindajad registrikood 10069659, asukoht: Sõpruse pst 145, 13417 Tallinn), lepinguline esindaja Erki Casar, eposti aadress: [email protected] Kostja: A-Firmad OÜ (registrikood, 11442638m registrijärgne aadress: Veeriku tee 10, 12014 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige X xxx, [email protected]) Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Välja mõista A-Firmad OÜ-lt Elisa Teleteenused AS-i kasuks võlga 81,68 eurot, kahjuhüvitist 69,90 eurot, sissenõudmiskulusid 40,00 eurot, viivist 74,27 eurot ja alates 04.01.2022 viivist võlgnetavalt põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt 0,05% päevas kuni nende tasumiseni.

3.Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4.Välja mõista A- Firmad OÜ-lt Elisa Teleteenused AS-i kasuks menetluskulude katteks 205 €, sealhulgas lõivu katteks 100 € , maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks 20 € ja lepingulise esindaja kulude katteks 85 € (ilma käibemaksuta) ning võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Üldtingimuste p-s 10.3 on sätestatud, et kui klient rikub p-s 9.6. sätestatud kohustusi, siis on võlausaldajal õigus lisaks muudele ülddokumentides, lepingus ja seaduses nimetatud õiguskaitsevahenditele, õigus nõuda kliendilt igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu tasumist. Üldtingimuste p-i 9.6 kohaselt on klient kohustatud teenuse eest tasuma arvel näidatud tähtajaks. Kostja hageja kliendina ei tasunud lisas 4 olevaid arveid tähtaegselt. Seoses teenuste ees tasumata jätmisega, piiras hageja kostjale teenuse osutamist 2019.a. jaanuaris vastavalt üldtingimuste p-le 7.1.4.1. Nimetatud punkti kohaselt on õigus piirata teenuse osutamist, kui klient on hilinenud lepingu alusel osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 (neljateistkümne) päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti. Kostja viivitas osutatud teenuste eest esitatud arvete tasumisega mitme kuu vältel. Üldtingimuste p 12.2. kohaselt on hagejal õigus teenuse osutamise leping üles öelda kui teenuse osutamist on piiratud p 7.1.4. alusel, välja arvatud p 7.1.4.4. ja 7.1.4.6 alusel, ja piiramise alus ei ole ära langenud 1 kuu jooksul. Lepingu p 3 kohaselt (hagiavalduse Lisa 2) on klient kohustatud lepingu lõppemisel tagastama seadme 7 päeva jooksul (hagiavalduse Lisa 3). Üldtingimuste p 12.5 kohaselt tagastab klient lepingu lõppemisel omal kulul kõik kliendi valduses olevad võlausaldajale kuuluvad seadmed ja kiipkaardid. Kui klient ei tagasta seadet või kiipkaardi, kohustub ta hüvitama seadme või kiipkaardi väärtuse esitatava arve alusel. Seadmete tagastamisel tuli tagastada ka kõik komplektiosad. Kostja ei tagastanud DigiTV kaarti: (xxxxxxx) (Lisa 1 ja Lisa 4 lk 8) ja Digiboksi (XXXXXXXXXX) (Lisa 1 ja Lisa 4 lk 7). Kostjal tuleb hüvitada seadmete väärtus, summas 69,90 eurot (Digiboks – 59,90 € ja DigiTV kaart 10,00 €). Kostjal ei ole tasunud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele kokku 151,58 eurot, kahjuhüvitist seadmete eest 69,90 eurot, võlahaldustasu 5,00 eurot ja viivist 3,12 eurot. Hageja on kostjale esitanud koos arvetega teabe võlgnevuse ning võimalike sanktsioonide kohta. Vaatamata hagejapoolsetele ja hageja volitatud esindaja Creditreform Eesti OÜ poolsetele meeldetuletustele (hagiavalduse Lisa 5), ei ole kostja siiani oma võlgnevust tasunud.

Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates 05.01.2022.a. kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas. Kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses. Inkassomenetluse käigus saadeti kostjale 12 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks (lisa 5). Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist 40 eurot. Kostja võlg on hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 265,85 eurot, millest 81,68 eurot on sideteenuse lepingust ja üürilepingust tulenev võlgnevus, 69,90 eurot on kahjuhüvitis, 40,00 eurot on sissenõudmiskulu ja 74,27 eurot on viivis. Hageja menetluskuluks on lõiv 100 €, maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulud 20 €, hagimenetluses lepingulise esindaja kulud 85 eurot. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei taotle ta menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist ning on käesolevas menetlusdokumendis esitanud kulutusi ilma käibemaksuta. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlga 81,68 eurot, kahjuhüvitist 69,90 eurot, sissenõudmiskulusid 40,00 eurot, viivist 74,27 eurot ja alates 04.01.2022 kahjuhüvitiselt ja põhivõlalt kuni nende tasumiseni viivist 0,05% päevas tasumata summalt päevas. Menetluskulud ja sellelt nõutava seadusjärgse viivise palub jätta kostja kanda. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et hagi on aegunud, viivis on kokku lepitud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hagiavalduses on välja toodud 2018.aastal väljastatud arve. Kostja leidis, et nõue on aegunud, viivisemäära ei ole lepingus kokku lepitud, seadusjärgne viivise määr on väiksem. Menetluskulud palub jätta poolte kanda. Kohtu põhjendused

Kuivõrd hageja põhinõuded ja kõrval nõuded on mõlemad alla 3500 €, siis on TsMS § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluse vaidlusega. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Ülaltoodu alusel on otsus lihtsustatud vormis. Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse ESS-s reguleerimata osas võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingus ja seaduses kokkulepitule ja hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 järgi kohustuse täitmist ja kokkuleppelist viivist. VÕS § 115 lg 1, 101 lg 1 p 3 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitist. VÕS § 127 lg 1, 3, § 128 lg 1, 2 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral varalise kahju hüvitist. VÕS § 132 lg 1 I lause järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Hageja on tõendanud kohtule esitatud lepingutega (hagiavalduse lisa 1, 2), et hageja õiguseelneaja Starman AS ja kostja sõlmisid 19.04.2014 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu kostjale sideteenuste osutamiseks Starman Star: L-digiTV, Alusühendus teenuste ja Digiboksi (XXXXXXXXXX) rendiks ning DigiTV kaardi (xxxxxxx) rendiks ja et kostja sai kasutamiseks seadmed koos nende juurde kuuluvate komplektiosadega. Seega on poolte vahel sõlmitud VÕS § 8 lg 1, 2, § 271 ja ESS § 91 järgi sideteenuse osutumise leping ning seadmete üürileping. Hageja on tõendanud lepinguga, et lepingu lahutamatuks osaks on Starmani (uue nimega Elisa Teleteenused AS) üldtingimused, hinnakiri, teenuste spetsifikatsioonid, kuna kostja on lepingu allkirjastanud (hagiavalduse lisa 3). Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 järgi lepingu täitmist kooskõlas üldtingimustes ja seaduses sätestatuga. Kooskõlas üldtingimuste p 5.2.1 oli kostja kohustatud tasuma teenuste, rendi eest vastavalt talle esitatud arvetele: JA-594048, JA-597944, JA-601787, JA-605602, JA609388, NA-116080, JA-613131 kokku 151,58 €. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tasunud viidatud arvete alusel 151,58 €. Kooskõlas üldtingimuste p 10.3 ja p 5 (8)

9.6 on hagejal õigus nõuda kostjalt võlahaldustasu maksmist vastavalt arvele nr JA601787 5 €. Kostja pole tõendanud, et ta oleks seda tasu hagejale hüvitanud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks viidatud arvete järgi teenuste eest tasunud. Seega oli hagejal kooskõlas üldtingimuste p 7.4.1.1 õigus piirata kostjale teenuste osutamist põhjusel, et kostja hilines teenuste eest tasumisega, sest kostja oli mitme kuu vältel osutatud teenuse eest hagejale võlg. Hageja väitis, et ütles kostjale lepingu üles tingimuste p 12.2 ja 7.14 alusel, mida pole kostja vaidlustatud. Üldtingimuste p 12.5. kohaselt tuleb lepingu lõppemisel tagastada hagejale kõik kostja valduses olevad seadmed, kiipkaardid või selle seadme või kiipkaardi mittetagastamisel hüvitama seadme või kiipkaardi väärtuse esitatava arve alusel; samuti tuli tagastada ka kõik komplektiosad. Kooskõlas lepingu p 3 on kostja kohustatud seadme tagastama 7 päeva jooksul. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks tagastanud hagejale DigiTV kaardi (xxxxxxx) (hagiavalduse lisa 1 ja lisa 4 lk 8) ja Digiboksi (XXXXXXXXXX) (hagiavalduse lisa 1 ja lisa 4 lk 7). Hageja on esile toonud, et seadmete väärtus on kokku 69,90 eurot: vastavalt Digiboks – 59,90 € ja DigiTV kaart 10,00 €. Kostja pole väitnud ega tõendanud, et ta oleks hüvitanud seadme vastava väärtuse. Kuna kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks hagejale tasunud viidatud arvete järgi osutatud teenuse eest 151,58 €, tasunud võlahaldustasu 5 €, tagastanud ülalviidatud seadmed hagejale või hüvitanud nende väärtuse, siis on ta rikkunud lepingu tingimuste p-dest 5.2.1, 10.3, 9.6 tulenevat teenuse ja võla haldamise tasu maksmise kohustust ja seadmete tagastamise kohustust või nende väärtuse hüvitamise kohustust tingimuste p 12.5 ja VÕS § 334 lg 1 järgi. Tegemist on kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes. Kuna kostja ei ole hagejale seadmeid tagastanud või hüvitanud nende väärtust, on hagejal tekkinud tagastamata seadmete näol VÕS § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3 mõttes varaline kahju ning mille ulatus on VÕS § 132 lg 1 I lause järgi 69,90 €. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2,3 § 132 lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi kostjalt kahju hüvitamist 69,90 €. Kostja väitis, et hageja nõue on aegunud. Märgitud väide pole õige. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumises, lg 2 järgi muutub nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist, lg 3 järgi hakkab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil 6 (8)

õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisi, lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel, § 136 lg 2 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Üldtingimuste p 9.6 nähtuvalt tuleb teenuse eest tasuda arvel näidatud tähtajaks. Üldtingimuste p 12.5 sätestab, et kui klient ei tagasta seadet või kiipkaardi, kohustub ta hüvitama seadme või kiipkaardi väärtuse esitatava arve alusel. Seega tuleb teenuse eest tasumise kohustus ja seadme hüvitamise kahju hüvitis tasuda VÕS § 82 lg 2 alusel vastavalt lepingule (p 9.6, 12.5) võlausaldaja poolt märgitud arve alusel ja selles määratud tähtajal. Hageja on tõendanud kohtule esitatud ja ülalviidatud arvetega (lisa 4), et tasunõuded ja seadmete hüvitamise kahjunõue muutusid sissenõutavaks vastavalt arvete (VÕS § 82 lg 2, tingimuste p 9.6, 12.5) esitamisega järgmiselt: 30.11.18 (arve JA 594048), 31.12.18 (arve JA-597944), 31.01.19 (arve JA 601787), 28.02.19 (arve JA 605602), 31.03.19 (arve JA-609388), 26.03.19 (arve NA 116080 – digikaardi maksumus), 26.03.19 (arve NA 116081 digiboksi maksumus). Seega muutusid hageja 2018.a. teenuste eest tasunõuded sissnõutavaks vastavalt igakuiselt arvete esitamisega 2018.a. arvetes märgitud kuupäevadel ja 2019.a. kahju hüvitamise nõue ning tasunõuded vastavalt 2019.a. arvete esitamisega arvetes märgitud kuupäevadel. Nii hakkas 2018.a. tasunõuete aegumine kulgema TsÜS § 147 lg 2, 3, TsÜS § 135 lg 1 järgi 01.01.2019 ja 2019.a. tasunõuete ja kahju hüvitamise nõude aegumise tähtaeg vastavalt 01.01.2020. Nende nõuete 3-aastane aegumise tähtaeg lõppes TsÜS § 135 lg 2, 136 lg 2 järgi vastavalt 31.12.2021 ja 31.12.22. Hageja esitas käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 13.12.21. TsÜS § 160 lg 2 p 2 järgi on hagi esitamisega võrdustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetles. Seega ei ole hageja hagi aegunud. Kostja väitis, et pooltel ei olnud viivisemäära kokkulepet. See ei ole õige. Hageja on lepinguga tõendanud, et kostja on lepingule alla kirjutanud ja lepingu kohaselt on selle lahutamatuks osaks Starmani (uue nimega Elisa Teleteenused AS) üldtingimused, hinnakiri, teenuste spetsifikatsioonid (hagivalduse lisa 3). Seega on tingimustest tulenevad õigused, kohutused pooltele VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 järgi siduvad ja täitmiseks kohustuslikud. Üldtingimuste p 10.1. kohaselt võib kumbki pool nõuda teiselt poolelt rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,05% kalendripäevas. Seega on pooled kokku leppinud VÕS § 8 lg 1, 2 järgi lepingus viivise määras 0,05% päevas rahaliselt nõudelt. Viivise arvestust ei ole kostja vaidlustanud ega 7 (8)

väitnud, ta oleks viivist tasunud, seega on ta teenuse tasu ja kahju hüvitamise maksmisega viivituses ehk kohustuse rikkumises VÕS § 100 järgi. Hagejal on õigus nõuda nii võlgnetavalt teenuselt kui ka kahju hüvitiselt viivist 0,05 % päevas kooskõlas VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6, tingimuste p –ga 10.1. Vastavalt TsMS § 367 võib hageja nõuda ka viivist protsendina võlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kohustus täitmiseni. Seega saab hageja nõuda viivist võlgnetavalt kahju hüvitiselt ja põhivõlalt alates 05.01.22 (hagi esitamise aeg) kuni kohustuse täitmiseni 0,05% päevas. VÕS § 113.1 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuivõrd hagejal on õigus nõuda viivist, siis on tal õigus nõuda sissenõudmiskulusid 40 €. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 81,68 eurot, kahjuhüvitist 69,90 eurot, sissenõudmiskulusid 40,00 eurot, viivist 74,27 eurot ja alates 04.01.2022 viivist võlgnetavalt põhivõlaltt ja kahjuhüvitiselt 0,05% päevas kuni nende tasumiseni. TsMS § 405 lg 1 p 10 järgi kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kannab menetluskulud see pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on lõiv 100 €, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 € ja hagimenetluses esindaja kulud 85 € (ilma käibemaksuta). TsMS § 138 lg 1, 2, 130 lg 1, 2, § 144 p 1, 7, § 175 lg 1, § 484.2 järgi on menetluskulud riigilõiv, lepingulise esindaja põhjendud kulud ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 €. Arvestades asja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et esindaja tehtud töö 85 € ulatuses on TsM § 175 lg 1 järgi põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 205 € (sealhulgas esindaja tasu ilma käibemaksuta) ning kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjal tasuda TsMS § 177 lg 4 järgi võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni. Kohus ei määra kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust, kuna kostja kulude nimekirja ei esitanud, kuid sellel pole tähtsust, sest tema kulud jäävad tema enda kanda.