Balti Puurkaev OÜ hagi osaühingu ESTOVER PIIMATÖÖSTUS vastu võla, kahjuhüvitise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.oktoobri 2021.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
osaühing ESTOVER PIIMATÖÖSTUS 30.novembri 2021.a apellatsioonkaebus 7417,98 eurot Balti Puurkaev OÜ 20.detsembri 2021.a vastuapellatsioonkaebus 15 170,39 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
osaühing ESTOVER PIIMATÖÖSTUS 30.novembri 2021.a apellatsioonkaebus Balti Puurkaev OÜ 20.detsembri 2021.a vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Balti Puurkaev OÜ (registrikood 11461448, aadress Papiniidu tn 5, Pärnu, 80042 Pärnu maakond), lepingulised esindajad vandeadvokaat Alla Jõks (e-post:xxx) ja vandeadvokaadi abi Rety Estorn (e-post:xxx) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): osaühing ESTOVER PIIMATÖÖSTUS (registrikood 10585935, aadress Kaarlijärve meierei, Kaarlijärve küla, Elva vald, 61104 Tartu maakond), lepinguline esindaja Andres Kurg (epost:xxx)
Istungi toimumise aeg
29.03.2022
RESOLUTSIOON:
1(14)
1.Harju Maakohtu 29.10.2021.a otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt viivise vähem kui kokku 6 880,5 eurot ja edasiulatuva viivise väljamõistmises ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt kokku 6 880,5 eurot, edasiulatuv viivisenõue jätta rahuldamata. Tühistada maakohtu otsus osas, millega kostjalt mõisteti välja hageja kasuks kahjuhüvitis suuremas summas kui 560 eurot ja sellelt summalt ületavalt osalt viivis. Tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jaotas menetluskulud ja määras menetluskulud rahaliselt kindlaks ning teha tühistatud osas uus menetluskulude jaotus.
2.Balti Puurkaev OÜ apellatsioonkaebus ja osaühingu ESTOVER PIIMATÖÖSTUS vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt
3.Kohtuotsuse kehtiv tervikresolutsioon on järgmine.
Hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja osaühingult ESTOVER PIIMATÖÖSTUS Balti Puurkaev OÜ kasuks põhivõlg 2 367 eurot.
Mõista välja osaühingult ESTOVER PIIMATÖÖSTUS Balti Puurkaev OÜ kasuks viivis põhivõlalt kokku summas 6 880,5 eurot.
Mõista välja osaühingult ESTOVER PIIMATÖÖSTUS Balti Puurkaev OÜ kasuks kahju hüvitis 560 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest 27.04.2021 kuni kahju hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Ülejäänud osas jätta Balti Puurkaev OÜ hagi osaühingu ESTOVER PIIMATÖÖSTUS vastu rahuldamata.
4.Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 2/3 ulatuses kostja kanda ja 1/3 ulatuses hageja kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt 02.07.2020 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, mille esemeks oli puurkaevu rajamine Kaarlijärve külas asuvale kinnistule. Kostja kohustus puurkaevu rajamise eest hagejale tasuma koos käibemaksuga 36 108 eurot. Kostja tasus 13.10.2020 hagejale lepingu hinnast 33 741 eurot. Kostja ei ole hagejale siiani tasunud 2367 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude summas 2367 eurot, kahjuhüvitise (kohtu eelsed õigusabikulud) 2165 eurot, viivise 27.04.2021 seisuga summas 13 344,44 eurot ja alates 28.04.2021 viivise 0,5% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas
2(14)
summas kui 22 763,56 eurot ja viivise kahju hüvitamise nõudelt alates hagi esitamisest kuni kahju hüvitamise nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja leiab, et ei pidanud töövõtulepingu 3.1 alusel paigaldama 2 kaevuraket ja päisplaati, nimetatud ei kuulu puurkaevu rajamise juurde. Hageja tegi töö ja järgnevalt proovipumpamise koos analüüside võtmisega. Proovipumpamise tegemine 02.08.2020 ning veetaseme määramine on selgelt näha keskkonnainforegistri kandest. Veeanalüüside võtmise kuupäev oli 02.08.2020. Veeproovid saadeti atesteeritud laborisse analüüsimiseks. Kostja etteheited puurimispäeviku osas on samuti põhjendamatud. Allkirja puudumise sellel ei tähenda, et selles olemasolevad andmed ei ole õiged. Kostja on püüdnud väita, et ei pidanud tasu maksma kuni ta ei saanud kinnitust puurkaevu jõudluse kohta. Hageja oli teostanud proovipumpamise ning kinnitas kostjale nõutavat jõudlust. Kostjale saadeti ka kasutusjuhend, mis seda kinnitas. Kostja võis kahelda hageja proovipumpamise tulemustes ja tellida kolmandalt isikult täiendava proovipumpamise, kuid see ei tähenda hagejapoolset lepingurikkumist ega seda, et hagejal ei olnud õigust nõuda kostjalt lepingu hinna tasumist. Lisaks kinnitas kostja 07.10.2020 kirjaga, et kolmanda isiku tehtud „Mõõtmine andis tulemuse, mille kohaselt kaevu tootlikkus on nõuetekohane“. Kostja põhjendamatu kahtlus ei vabastanud kostjat tööde eest tasumise kohustustest. Hageja tööl on garantii, kui tööl peaksid ilmnema puudujäägid. Kostja poolt tööde üleandmisvastuvõtuakti kostjapoolne allkirjastamata jätmine ei tähenda, et kostjal ei tekkinud tasumise kohustust. Hageja vaidleb vastu kostja poolt hageja nõude tasaarvestusele. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja esitas vastuvõtmiseks mittevalmis töö. Hageja jättis rajamata puurkaevu manteltoru šahti ja paigaldamata päisplaadi. Hageja nõue 2367 euro saamiseks on lõppenud tasaarvestusega, sest hageja keeldumise tõttu lepingut lõpuni täita, tellis kostja tööd kolmandalt isikult. Kostja ei saanud töid vastu võtta, sest hageja ei esitanud vajalikku dokumentatsiooni ja informatsiooni, et kostja saaks veenduda tööde nõuetelevastavuses. Kostja poolt esitatud puurimispäevik ei vastanud määrusele (puudusid vajalikud lisad) ja see oli allkirjastamata. Proovipumpamine jäi hageja poolt tegemata. Proovipumpamise tegi kolmas isik, kellelt saadi ka vastav protokoll. Hageja viivisenõuded on põhjendamatud, kuna kostja ei ole lepingut rikkunud. Hageja viivistenõue on ka ebaproportsionaalne ja viivistemäär liigkasuvõtlik. Kostja taotleb viivisemäära vähendamist. Hageja kahju nõue on üle paisutatud. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 2357 eurot, viivise 1625,58 eurot, viivise edasiulatuvalt põhinõudelt alates 30.10.2021 määraga 0,05 % päevas, kahjuhüvitise 980 eurot ja viivise sellelt alates 27.04.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muus osas jättis hagi rahuldamata.
5.Maakohus asus seisukohale, et esitatud tõenditest saab järeldada, et hageja ülesandeks oli rajada puurkaev, kuid mitte puurkaevu päisehitis, sest ükski tööde teostamise alusdokument ei maini pumpla või päisehitise ehitamist. Kohtu hinnangul pidi mõistlik isik aru saama, et kui lepingus on kokku lepitud tööde teostamine vastavalt projektile ja projekt ega hinnapakkumine ei sisalda endas
3(14)
kaevu päisehitise rajamist, ei saa selle teostamist eeldada ka kostja, seda enam, et ka kostja töötajal tekkis kahtlus tööde mahu osas. Kohus möönab, et hinnapakkumine, mis on varasem dokument, ei peagi sisaldama detailselt kõiki töid ja tegevusi, kuid kaevu pärisehitis ei ole pisiasi, mis jääks projekti koostamisel märkamata. Tunnistaja Q ütlustest võib järeldada, et pooltevaheline suhtlus puurkaevu rajamisel ei olnud kõige sujuvam ja parem, kuid see ei muuda lepingu sisu.
6.Kostja on rajanud oma vastuväited asjaolule, et hageja jättis teostamata kokkulepitud tööd, kostja pidi need tellima kolmandalt isikult ja kandis sellega seoses kahju ning tasaarvestas hageja nõude 2367 euro suuruses summas. Kuna kohtu hinnangul ei pidanudki hageja teostama nimetatud töid, ei saanud kostja seda ka tasaarvestada. Kostja väited selle kohta, et hageja ei ole tasaarvestust vaidlustanud ja see on seetõttu kehtiv, ei ole õiged. Tasaarvestuse õiguspärasust peab kohus vaidluse tõusetumisel alati hindama, sest tasaarvestus VÕS § 197 lg 1 mõttes ei ole faktiline asjaolu, vaid õiguslik konstruktsioon. Kohtul on kohustus kontrollida, kas tasaarvestuse aluseks olnud asjaolud on tõesed ning kostjal oli olemas nõue, mida tasaarvestada.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja kohustuseks oli teostada proovipumpamine, mis on oluline kaevu tootlikkuse hindamisel ja selle registrisse kandmisel. Tunnistaja C ütlustest selgub, et proovi/katsepumpamine on oluline osa puurkaevu rajamisest, mille alusel määratletakse ära kaevu tegelik võimsus. Tunnistaja Q ütlustest selgus, et proovipumpamine toimus, kuid selle juures ei viibinud kostja esindajaid ning kostjal tekkis kahtlus kaevu tootlikkuses. Proovipumpamise teostamist tõendab ka hageja esindaja 05.08.2020, 10.08.2020 ja 31.08.2020 kirjad ning kostja poolt esitatud kirjavahetus. Kohtule on esitatud proovipumpamise protokoll. Kohus järeldab sellest, et hageja täitis oma lepingust tuleneva kohustuse ning proovipumpamise kordamist ei olnud kostjal õigus nõuda, lepingust ei nähtu, et proovipumpamine oleks pidanud toimuma kostja esindaja juuresolekul. Asjaolu, et kostja esindaja ei uskunud protokollis toodud näitajaid, ei anna alust nõuda juba täidetud lepingulise kohustuse uuesti täitmist. Seega ei saa seda pidada ka hageja poolseks vastuvõtuviivituseks VÕS § 119 lg 1 mõttes.
8.Kohtu hinnangul on hageja nõue muutunud sissenõutavaks, sest hageja on teostanud lepingus kokku lepitud tööd, kokkulepitud kvaliteediga ja esitanud kostjale arve. Kostjal on VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 kohustus tasuda hagejale lepingust tulenev töövõtutasu 2367 eurot.
9.Kohtule esitatud lepingu p 5.2 järgi leppisid pooled kokku, et eraldi tööde vastuvõtmist ei toimu ning pretensioonide esitamiseks on kostjal aega 7 kalendripäeva. Seega oli kostjal lepingust tulenev kohustus tasuda teostatud tööde eest vastavalt lepingu p 5.4. pärast seda, kui pretensioonide esitamise tähtaeg möödus, sest lepingu tasu muutus VÕS § 637 lg 3 ja 638 teise lause koosmõjus sissenõutavaks.
10.Kohtule esitatud nõudekirjadest nähtub, et hageja on proovinud oma nõuet kostja vastu kohtuväliselt maksma panna. Hageja esitas kostjale arve 05.08.2020 maksetähtajaga 12.08.2020 ning meeldetuletused 14.08.2020 ja 27.08.2020, seega on hageja andud kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostja vastas hagejale 07.10.2020, pooled on lepingu täitmise üle pidanud kirjavahetust ja hageja on kostjale esitanud viivise arve 13.10.2020.
11.Hageja saatis advokaadibüroo Sorainen vahendusel kostjale 10.02.2021 nõudekirja aadressile XXX ja 05.03.2021 uue nõudekirja kostja juhatuse
4(14)
liikmetele aadressidel AAA; GGG ja OOO. Hageja esindaja Allar Jõks on palunud korduvat vastust 15.03.2021 e-kirjaga. Hageja on tasunud nõudekirjade eest advokaadibüroole Sorainen 1938 ja 660 eurot Kohus jõudis järeldusele, et hageja täitis oma lepingus tulenevad kohustused, kostja ei ole kokku lepitud tähtaja jooksul pretensioone esitanud ning kostja poolt hiljem esitatud nõudmised proovipumpamise uueks läbiviimiseks ja kaevu päisehitise rajamiseks ei tulene lepingust, seega oli kostjal kohustus tasuda arve tasuda lepingu p. 5.4.2 järgi seitsme päeva jooksul. Hageja on andnud arvel arve tasumise tähtaja, mida kostja täitnud ei ole, järelikult on kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.
12.VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 järgi on hagejal õigus nõuda kahju, mis tekkis kostja poolsest lepingu rikkumisest. Kohtupraktikas on jõutud järeldusele, et VÕS § 128 lg 3 alusel on hagejal õigus nõuda ka kohtueelseid õigusabikulusid mõistlikus määras. Kohtu hinnangul ei ole kahe nõudekirja saatmise eest mõistlik hüvitise suurus 2165 eurot. Hageja töötajate poolt saadetud nõudekirjadest nähtub, et hageja töötajad olid võimelised ka ise koostama pädevaid selgitusi ja nõuekirju. Kahe kirja koostamise eest, olukorras, kus ei ole tegemist keeruka õigusvaidlusega ega mahukate tõenditega, on mõistlik kahju hüvitise suurus õigusabi kasutamine hinnaga 140 eurot seitsme tunni ulatuses, seega 980 eurot.
13.Pooled on lepingu p 6.2 kokku leppinud viivises 0,5% tasumata makselt päevas. Kostja on esitanud viivise vähendamise taotluse. Hageja esitas kostjale arve 05.08.2020 maksetähtajaga 12.08.2020 ning meeldetuletused 14.08.2020 ja 27.08.2020, seega on hageja andud kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostja ei ole oma kohustust tähtaegselt täinud ning hagejal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Kohus leidis, et kostja ei olnud viivituses hageja tegevuse tõttu VÕS § 113 lg 4 mõttes, seega tuleb kostjal tasuda viivist oma kohustuse täitmata jätmise eest. Kohtul on õigus viivist vähendada VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Kohtu hinnangul on viivise määr 0,5% päevas ehk 183 % aastas tasumata makselt, ülemäärane. Tavapärane viivise suurus majandus- ja kutsetegevuses on 0,02-0,05 % päevas. Kohus vähendab viivist kuni 0,05% päevas, seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele viivis põhinõudelt 2367 eurot alates 13.08.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 524.29 eurot. Viivis tasumata põhinõudelt 36 108 eurot alates 13.08.2020-12.10.2020 summas 1101.29 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista ka viivis alates kohtuotsuse tegemisest põhinõudelt 2367 eurot kuni kohtuotsuse täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhinõudelt. Kostja apellatsioonkaebus
14.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles hagi rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata.
15.Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et hageja töövõtt pidi piirduma vaid puurkaevu rajamisega ja ei sisaldanud sisuliselt mingit tsiviilehituslikku osa. Kostjal oli samas arusaam, et ta oli tellinud puurkaevu rajamise nn „võtmed kätte“ printsiibil välja arvatud osas, milles olid eraldi kokkulepped (pumbad, tehnoloogiline osa) kuna kostja nägemusel leping ja projekt nende koosmõjus seda võimaldas. Kostja arusaama ei saanuks mahtuda pelgalt juba mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt kuidagi see, et töövõtt piirdub lahendusega, kus maa seest vaatab välja kinni teibitud torujupp ja teisalt õigusaktidega nõutavat ehituse dokumenteerimist ei toimugi. Kuivõrd kostja ei tegele ise tsiviilehitusega vaid piima varumise ja piimatoodete tootmisega oli ta huvitatud tema probleemi lahendavast professionaalsest terviklahendusest. 5(14)
16.Kostja osutab, et hageja ja kostja on sõlminud lepingu, milles oli nimetatud, et selle objektiks on ehitustööd, mis sisaldavad endas kaevu rajamist vastavalt ehitusloale, puurimiseks antud loale ja RK Keila Puurtööd OÜ koostatud projektile nr 704-20. Sellest eeldas kostja mõistlikult, et hageja töövõtt tähendab projektis sätestatud lahenduse realiseerimist nii puurkaevu rajamise kui tsiviilehituse osas, kuivõrd leping ei välistanud projektis toodud lahendustest mitte ühtegi. Pooled olid vabad lepingus kokku leppima selles, et töövõtu raamid piiritletakse projektis sätestatuga, kuid samas teadsid pooled, et projekti realiseerimine ei tähenda projektis 3 osundatud tehnoloogiliste eriseadmete soetamist ja paigaldamist, kuna selleks olid eraldi kokkulepped, samuti ei olnud leping sõlmitud pumpla rajamiseks.
17.Maakohus oleks pidanud hindama, missugune lepingu mahu (täitmiskohustus) ulatust oleks esitatud asjaoludel kostja poolt hagejalt mõistlik oodata. Maakohus on teadmata põhjusel laiendanud kostja vastuväidete ulatust ja jõudnud järeldusele, et kostja olla nõudnud pumpla („päisehitis“) rajamist. On võimalik, et kohus on lihtsalt valesti aru saanud ehitustehnilistest kategooriatest, millest ka segadused otsuse vormistamisel. Olgu selgitatud, et pumpla rajamist ei ole kostja kunagi soovinud ja see ei sisaldunud tõepoolest lepingus. Mõiste „päisehitis“ puudub aga nii lepingust kui projektist, kuid ka vaidlevate poolte vahelisest suhtlusest sootuks, missugusest kategooriast rääkis umbmääraselt vaid tunnistaja C.
18.Kostja üks etteheide hagejale oligi see, et paigaldamata oli päisplaat ja rajamata šaht, pumpla rajamata jätmist ette ei heidetud. Ka projekti joonistelt nähtub, et puurkaevu suue ja selle ümbruse viimistus ning pumpla rajatis on erinevad rajatised. Küll aga ütleb projekt selgelt, et „puurkaevule ei planeerita pumplaveetöötlusjaama rajamist ...“ , seega piirduski hageja teostuskohustus projekti p.41 osas šahti ja päisplaadiga. Kuna pumpla rajamist projekt ette ei näinud, siis ei saanud kostja seda lepingu alusel ka nõuda ning see oli ilmselge kuid ühtlasi väljaspool vaidluse eset olev teema. Maakohus hindas kostja vastuväitena seega midagi sellist, mida kostja hagejalt lepingu ja töövõtu raames kunagi ei nõudnudki. Pumpla rajamise teema sissetoomine maakohtu poolt vaidluse esemena on kostjale üllatuslik. Samas pole vaidlust selles, et hageja jättis päisplaadi paigaldamata, kostja 04.06.2021 vastuse lisa 1 pildilt on näha, et kostja sulges puurkaevu päisplaadi asemel üksnes teibiga ja šaht puudub sootuks. Töömaa jäigi sellisena hagejast maha ainsa erisusega viidatud pildi suhtes, et peale kostja märkust hageja tasandas pinnase. Keskendudes üllatuslikult pumpla/päisehitise rajamise temaatikale jäi maakohtul üldse hindamata see, et kas kostjal oli õigus hagejalt nõuda lepingu ja projekti alusel puurkaevule päisplaadi paigaldamist ja puurkaevu suudme ümbruse viimistlemist (šahti) ning kas sellised vastuväited olid õigustatud. Alles peale sellist hinnangut oleks võimalik tulla 4 lahendama küsimust, et kas kostjapoolne järgnev tegevus – hageja keeldumisel lepingu täitmisest vastavas osas ning töö tellimine teiselt ettevõtjalt ja selle maksumuse tasaarvestamine hageja nõudega – oli õiguspärane.
19.Maakohus jättis kohaldamata õigusaktid, mis reguleerivad vaidlusaluse suhtega puutumuses olevat elulist valdkonda – need on õigusaktid, mis käsitlevad puurkaevu rajamist, ehitamist ja ehitamise dokumenteerimist. Maakohus ei ole võtnud seisukohta selles, et kas kostjal oli õigus selliste õigusaktide täitmist hagejalt nõuda ja rajada oma vastuväited sellele.
6(14)
20.Arvestades olulise tootmissisendi - vesi – tähtsust kostjale ei saa kohus kostjale ette heita ega leida, et see oleks sobimatu või lepinguvastane, et kostja nõudis hagejalt valdkonda reguleerivatest õigusaktidest kinnipidamist, soovis nende täitmist kontrollida ja palus esitada selle dokumentatsiooni, mille olemasolu näevad ette õigusaktid. Saades aga hagejalt selliseid vastuseid nagu neid anti ning lisadeta puurimispäeviku – ilma allkirjadeta ja õiendamata parandustega - on eluliselt usutav, et piimatööstusel tekivad õigustatud kahtlused teostatu lepingule vastavuses (leping, projekt, õigusaktid nende koostoimes. Täiendavalt süvendas hageja kahtlusi selles, kas puurkaevu tootlikus on määratud nõuetekohaselt, lisaks dokumentatsiooni esitamata jätmisele ka eluline asjaolu – puurimispäevikust nähtunud puurimise kestus ei olnud korelatsioonis toimingu kestel eeldatavalt väljutamisele kuulunud vee kogusega. Täiesti mõistetamatuks jääb maakohtu tõdemus sellest, et vaatamata esiletoodud vigadele ja puudustele oli hagejale esitatud proovipumpamise protokoll hageja lepingust tuleneva kohustuse täitmise kinnitus ning sellise protokolli esitamisel ei olnukski kostjal õigust nõuda proovipumpamise kordamist. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et proovipumpamise protokollis esitatu mitteusaldusväärseks pidamist oli kostja põhistanud ning puudu oli
21.Maakohus nagu ka hageja ise on viivise arvestuse algusmomendi sidunud kostjale valearve esitamise kuupäevaga. Hageja poolt jäi tõendamata, millal ta valearve tegelikult esitas. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et tema saatis kostjale arve peale töö valmimist, millel oli maksetähtajaks „12.08.2020“ – maakohtul jäi aga hindamata asjaolu, et arve sai kostja hagejalt alles 11.09.2020 ning missugune võinuks olla sellise asjaolu mõju viivise arvestamise algusmomendile.
22.Kostjale on esitatud kahju nõue summas 2165 eurot, mis põhineb väidetaval hageja lepingulise esindaja(te) kohtueelsete pöördumistega seonduvate kuludega. Maakohus rahuldas selles osas nõude osaliselt mõistes välja 980 eurot. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et nõutud tasu on ebamõistlik ja vähendas selle suurust. Samas, arvestades, et hagejate esindajad väitsid nagu oleks nad siiski kohtueelsed pöördumised koostanud ise, tuli maakohtul lisaks hinnata ka kohtueelsete pöördumiste kvaliteeti. Hageja vastuapellatsioonkaebus
23.Hageja palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles hagi jäi rahuldamata ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada tervikuna.
24.Hageja ei nõustu maakohtu otsusega osas, milles hageja viivisenõuet ja kahju hüvitamise nõuet vähendati ning hageja menetluskulud jäeti suures osas hageja enda kanda. Maakohtu otsus ei ole selles osas seaduslik ega põhjendatud. Kohtule esitatud tõendite ja asjaolude alusel oleks tulnud hageja nõuded tervikuna rahuldada. Maakohus ületas diskretsioonipiire.
25.Maakohus rahuldas kostja viivise vähendamise taotluse. Maakohus vähendas poolte vahel töövõtulepingus kokku lepitud viivisemäära määrani 0,05% päevas. See tähendab, et maakohus leidis küll, et hageja viivisenõue oli põhjendatud, aga vähendas viivist 90%. Maakohus ei esitanud otsuses mitte ühtki põhjendust, millistel kaasuse asjaoludel saab hageja viivisenõuet pidada ebaproportsionaalseks. Maakohtu ainus põhjendus viivise vähendamisel oli: "Tavapärane viivise suurus majandus- ja kutsetegevuses on 0,02-0,05% päevas". Seda maakohtu ekslikku lauset ei saa pidada diskretsiooniotsuse põhjenduseks. Maakohus ei ole selgitanud, millel põhineb väide, et majandus- ja kutsetegevuses 7(14)
on tavapärane viivisemäär 0,02-0,05% päevas. See väide on ka vastuolus kohtu poolt varasemalt väljendatuga: "Kohtu kogemusest lähtuvalt on tavapärane, et viivise määr jääb 0,05 % ja 0,25 % vahele."
26.Maakohus leidis, et hagejal on õigus nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist kostjapoolsest lepingurikkumisest tulenevalt. Maakohus märkis aga, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitis summas 2615 eurot on ebamõistlik. Hageja õigusabikulu sisaldas hageja seaduslike esindajate nõustamist, esindajate poolset töövõtulepingu asjaolude ja nõuete analüüsi (teisiti ei ole võimalik professionaalset õigusabi osutada), nõudekirja koostamist, nõudekirja edastamist kostjale, suhtlust kliendiga seoses töövõtulepingust tulenevate nõuetega, suhtlust kostjaga seoses nõudekirjaga (sh meeldetuletuste saatmine kostjale ja võimaliku kompromissi arutamine. Lisaks eelnevale ei taotlenud kostja VÕS § 139 kohaldamist, mis oleks võimaldanud kahju hüvitamise nõuet vähendada ega tõendanud, et tegemist on ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutajaga. Kokkuvõtvalt ei saa olla vaidlust, et hageja kandis kohtueelsete õigusabikulude eest kahju summas 2165 eurot. Esindaja kasutamine advokaadibüroost Sorainen võlgnevuse sissenõudmiseks oli kostjale ettenähtav.
27.Sõltumata hagi osalisest rahuldamisest (formaalses mõttes), oleks menetluskulud tulnud jätta kostja kanda TsMS § 163 lg 1 ja lg 2 alusel. Esiteks jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata TsMS § 163 lg 2, mille järgi võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, kuigi otsuse viitas kohus, et kohtu hinnangul rahuldab kohus hagi kompromissiga sarnases ulatuses. Hageja menetluskulude vähendamine niivõrd suures ulatuses (kulude väljamõistmine vaid põhinõude ulatuses, ilma konkreetseid põhjendusi esitamata), on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustikuga.
28.Maakohus ei ole menetluskulude põhjendatuse ja mõistlikkuse hindamist (kaalumine) üldse teinud. Kohus ütleb, et hageja ei ole teinud tarbetuid menetlustoiminguid. Pärast seda leiab aga kohus, et õigusabile ei saanud kuluda 62,3 tundi tööd. Ühtki konkreetset toimingut (ulatust), mille arvelt tuleb menetluskulusid vähendada, maakohus välja ei toonud. Maakohtu otsus on seega vastuoluline, ebaselge ja põhjendamata. Vastused apellatsioonkaebustele
29.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise vähem kui kokku 6 880,5 eurot põhinõudelt ja põhinõudelt edasiulatuva viivise väljamõistmises ning teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt kokku 6 880,5 eurot, edasiulatuv viivisenõue jätta rahuldamata. Tühistada maakohtu otsus osas, millega kostjat mõisteti välja hageja kasuks kahjuhüvitis suuremas summas kui 560 eurot ja viivis sellelt summalt ületavas osas. Tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jaotas menetluskulud ja määras menetluskulud rahaliselt kindlaks ning teha tühistatud osas uus menetluskulude jaotus. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
8(14)
31.Asja materjalidest nähtub, et: -02.07.2020 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, mille esemeks oli puurkaevu rajamine Kaarlijärve külas asuvale kinnistule. -Kostja kohustus puurkaevu rajamise eest hagejale tasuma koos käibemaksuga 36 108 eurot. -Kostja tasus 13.10.2020 hagejale lepingu hinnast 33 741 eurot. Kostja ei ole hagejale siiani tasunud 2367 eurot.
32.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas ja millal muutus hageja tasunõue sissenõutavaks.
33.Asja materjalidest nähtuvalt teatas hageja 05.08.2020 e-kirjaga, et tööd on valminud (tlk 34). Lepingu p 5.2 järgi leppisid pooled kokku, et tellijal on õigus esitada töövõtjale omapoolsed pretensioonid (edaspidi nimetatud ka vastuväited) seoses töö mittevastavusega lepingule 7 kalendripäeva jooksul peale tööde teostamist. Kaevu üleandmine toimub automaatselt peale kaevu puurimist kinnistul. Lepingu p 5.3. järgi juhul, kui tellija esitab põhjendatud vastuväited, peab töövõtja tegema töös vastavad parandused 21 kalendripäeva jooksul. Sellisel juhul loetakse töö puudusteta vastuvõetuks päevast, mil töövõtja on lõpetanud töödes paranduste tegemise ning teavitanud sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tellijat. Maakohus asus seisukohale, et eraldi tööde vastuvõtmist pooled kokku ei leppinud. Sellega tuleb ringkonnakohtu arvates nõustuda. Viidatud lepingupunktidest koosmõjus tuleb järeldada, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks oli töö valmimine ja tellijale ülevaatamise võimaluse andmine, eraldi tööde üleandmist-vastuvõtmist pooled kokku ei leppinud. Pretensioonide esitamiseks oli kostjal aega 7 kalendripäeva. Seega oli kostjal lepingust tulenev kohustus tasuda teostatud tööde eest vastavalt lepingu ple 5.4. pärast seda, kui pretensioonide esitamise tähtaeg oli möödunud, juhul kui kostja hagejale pretensioonidest ei teata. Pretensioonide esitamata jätmisel lugesid pooled töö vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4). Arvestada tuleb samas ka seda, et lepingu p 5.4.1. järgi pidi hageja esitama kostjale tööde eest tasumiseks arve.
34.Siiski nähtub asja materjalidest, et hageja vormistas teostatud tööde üleandmisvastuvõtmisakti (tlk 119) ja kaetud tööde akti (tlk 118). Kostja neid ei allkirjastanud. 07.08.2020 teavitas kostja hagejat puudustest, viidates, et hageja poolt esitatud dokumentides on puudused, mis vajavad kõrvaldamist enne vastuvõtu aktile allkirjastamist (tlk 61 pöördel). Eelkõige tõi kostja esile, et hagejal on vaja esitada kaevu jõudluse ja veetaseme määramise protokoll ja veeproovi võtmise protokoll. 03.08.2020 oli kostja juba teavitanud, et hagejal on osa töödest tegemata, st tegemata on kaevu ehituslik osa.
35.Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (Riigikohtu 18. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 18; vt ka
28.oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24).
36.Vastuseks kostja pretensioonidele teatas hageja 07.08.2020, et kaevu jõudluse ja veetaseme määramise protokoll on kostjale juba edastatud, veeproovi võtmise protokolli saab esmaspäeval laborist (07.08.2020 oli reede). Asjast nähtuvalt esitas kostjale puurimispäeviku (tlk 63) ja puurkaevu kasutusjuhendi (tlk 118). Hageja osutas, et eraldi katsetuste protokolli ta kunagi ei tee, täpsustades ekirjas, et proovipumpamine tehti kompressoriga Atlas Copco 466 ning airlift
9(14)
meetodil 60 meetri pealt (tlk 61 e-kiri). Sellele vastas kostja, et soovib mõõteprotokolli vastavalt projektis 34 kirjeldatud protseduuridele (tlk 61 e-kiri).
37.Ringkonnakohtu arvates võib kostja pretensioonidest aru saada nii, et kuigi puurimispäevikus oli teatud andmed proovipumpamise kohta olemas, olid osaliselt andmed puudulikud, st puudus proovipumpamisel kasutatud kompressori nimetus ja proovipumpamise meetodi nimetus. Lisaks leidis kostja, et mõõtmistulemused, mis sisaldusid puurimispäevikus ei olnud vormistatud korrektselt puurimispäeviku lisadena. 07.10.2020 pretensioonis tõi kostja esile ka selle, et puurimispäevikus ei sisaldu täitja nimi, kinnitaja nimi ja see ei ole allkirjastatud.
38.Ringkonnakohus leiab, et nõustuda tuleb kostja pretensioonide õigsusega hagejale selles, et üleantud dokumentides esinesid puudused. Nii puudusid vastavalt 09.07.2015 Keskkonnaministri määruse nr 43 §-s 17 märgitud katsetööde protokollid ning Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määruse nr 3 § 2 lg 2 sätestatud ehitusdokumendi koostamise aeg, koostaja nimi ja allkirjastaja nimi. Samas nähtub, et need andmed, kuigi vaid osaliselt, olid kantud puurimispäevikusse (alajaotus hüdroloogia). Osaliselt teavitas hageja, nagu eelpool viidatud, kostjat andmetest e-kirjaga. Asjast nähtuvalt esitati kostjale ka vee analüüsiakt, mis labori poolt vormistati 13.08.2020.
39.Nõustuda tuleb kostja seisukohaga, et proovipumpamise eraldi protokolli hageja kostjale sellisel kujul, nagu hiljem teistkordse proovipumpamise teinud OÜ Viru Geoloogia, ei esitanud (tlk 65). Samas ei ole asjas võimalik tõendatuks lugeda, et peale seda, kui kostjale esitati vajalik teave kompressori liigi ja kasutatud metoodika osas, proovipumpamisel saadud vee analüüsiakt, oli hageja töö oluliste puudustega. Asjast nähtuvalt olid esitatud andmed piisavad, sest keskkonnaregistrisse kanti kostjale kuuluv puurkaev hageja esitatud puurimispäeviku, täiendavate andmete ja proovivõtu protokolli alusel. Hageja puurimispäeviku järgi toimus proovipumpamine 02.08.2020 (tlk 63) ning proovivõtu analüüsiaktis on viide proovivõtuajale 02.08.2020, proovivõtjaks hageja. Selle järgi on kantud andmed ka keskkonnaregistrisse (hüdrogeoloogilised andmed tlk 83 pöördel ja veeproovi võtmine tlk 84). OÜ Viru Geoloogia proovipumpamise protokolli järgi puurkaevu andmeid keskkonnaregistrisse ei kantud.
40.Eeltoodu alusel tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et kuigi hageja esitatud dokumentides esines mõningaid puudusi ning need ei vastanud täies ulatuses kehtestatud regulatsioonile, tuleb asuda seisukohale, et peale andmete täpsustamist ning vee proovivõtu analüüsiakti esitamist puudusid hageja töös sellised olulised puudused, mis õigustasid kostja tasu maksmisest keeldumist viitega ebakorrektsele dokumentatsioonile.
41.Poolte vahel on apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus ka selles, kas hageja tegi kõik lepingus kokkulepitud tööd. Maakohus leidis, et hageja tegi kõik kokkulepitud tööd. Maakohus asus seisukohale, et esitatud tõenditest saab järeldada, et hageja ülesandeks oli rajada puurkaev, kuid mitte puurkaevu päisehitis, sest ükski tööde teostamise alusdokument ei maini pumpla või päisehitise ehitamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et hageja ülesandeks oli puurkaevu rajamine, täpsustades siiski seda, et ülejäänud ehituslikku osa teostamist poolte vahel sõlmitud leping ette ei näinud. Esiteks nähtub nimetatu hageja hinnapakkumisest ja teiseks poolte vahel sõlmitud lepingust, mille järgi kohustus hageja rajama puurkaevu. Kuigi lepingu p-s 3.1 on viidatud RK Keila Puurtööd OÜ koostatud projektile nr 704-20 on lepingu p-
10(14)
s 3.2 esile toodud konkreetsed tingimused rajatava puurkaevu kohta, selles puuduvad igasugused viited kostja väidetud ehitusliku konstruktsiooni püstitamise või päisplaadi paigaldamise kohustuse kohta. Lisaks on Kaarlipõllu maaüksuse puurkaevu rajamise seletuskirja (mis on puurkaevu rajamise projekti osa) p-s 36 esile toodud, et peale proovipumpamise lõpetamist suletakse puurkaevu suue kuni seadmete paigaldamiseni veekaitse eesmärgil spetsiaalse korgiga. Seletuskirja p 41, millele kostja tugineb, väites, et hageja jättis osad tööd tegemata, viitab pumba paigaldusvõimalustele mitte puurkaevu rajamisele. Lisaks on ringkonnakohtu arvates kostja etteheited ja tasaarvestus alusetud ka alljärgnevatel põhjustel.
42.Tunnistaja C ütlustest nähtuvalt on päisplaat seade, mis toetub manteltoru otsale ja selle all on veetõste torud, mille abil lastakse süvavee pump kaevu. Päisplaadil on mitu funktsiooni, eelkõige võimaldab see pumba uputamist kaevu ning ta peab ära katma puurkaevu suudme, et sinna ei pääseks praht, hiired, rotid. Ringkonnakohtu arvates on nii eelviidatud projekti seletuskirjaga, kui ka tunnistaja ütlustega tõendatud, et päisplaati hageja ei pidanud paigaldama. Päisplaat on vajalik alates sellest, kui pump paigaldatakse. Tunnistaja Q ütlustest nähtuvalt pidi pumba paigaldama teine isik ning kuna päisplaat on vajalik mh pumba paigaldamiseks, siis olenes valitud pumbast päisplaadi valik. Hageja on esile toonud, et projektis jäi pumba valik lahtiseks. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud ka kostja väide, et hageja pidi paigaldama pumba šahti, kuivõrd puudub vaidlus, et projektis viidatud joonise järgi süvaveepumba paigaldamist ei toimunud ega pidanudki toimuma, sest kuigi projektis viidatakse süvaveepumba paigaldamisele (joonis 1, millel on näha mh päisehitus ja pumba seotus päisehitisega) on projekti seletuskirjas samas viide, et päisehitist ei teostata. Seega oli puurkaevu rajamise ajaks teadmata, kuidas täpselt toimub pumba paigaldamine. Q ütluste kohaselt otsustati puurkaevu nn šaht teha teiste parameetritega ning projektis viidatud joonisest erinevalt. Nagu asja materjalidest nähtub, otsustati lahendus seonduvalt pumpa ümbritseva ehitisega kostja ja kolmanda isiku koostöös peale seda kui puurkaev oli rajatud.
43.Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et peale seda, kui hageja poolt oli laboris analüüsitud vee proovivõtuakt esitatud, oli kostja töövõtutasu maksmisest keeldumine alusetu. Asjas ei vaielda selle üle, et peale akti laborist saamist esitati see hagejale.
44.Ringkonnakohus osutab, et kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel, sest töö on valmis, kuid tellija poolt ei saa lugeda töö vastuvõetuks sest ta esitab jätkuvalt pretensioone. Erinevalt kohustuse mittetäitmisest ei pruugi osa tööde mittekohane täitmine, käesoleval juhul näiteks puurimispäeviku mitteallkirjastamine või puurimispäeviku lisa vormistamine, tähendada, et töövõtja tasunõue terviktöö eest ei oleks VÕS § 637 lg 4 esimese lause kohaselt sissenõutav. Kui töös on üksnes ebaolulised puudused, võivad olla täidetud VÕS § 638 eeldused, et lugeda töö vastuvõetuks.
45.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel vaidlus ka selles kas ja millises ulatuses on hageja kasuks välja mõistetud viivis põhjendatud. Maakohus leidis, et kostja taotlus viivise vähendamiseks on põhjendatud, tuginedes eelkõige sellele, et kokkulepitud viivise määr 0,5% päevas ehk 183 % aastas tasumata makselt on ülemäärane. Maakohus leidis, et tavapärane viivise suurus majandus- ja kutsetegevuses on 0,02-0,05 % päevas ning vähendas viivise suurust lähtudes viivisemäärast 0,05% päevas. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu arusaama
11(14)
sellest, et poolte vahel kokkulepitud viivise määr on majandus- ja kutsetegevuses ülemäära kõrge. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks sellise järelduse teha.
46.Kostja avaldas maakohtus seisukoha, et juhul kui tõendamist leiab see, et ta ei võtnud töid alusetut vastu, tekkis tal tasu maksmise kohustus alates nõuetekohase arve ja sellel märgitud tasumise tähtaja möödumisest, alternatiivselt taotles viivise vähendamist. Maakohus kostja väitele, et hageja esitas arve teisele äriühingule, ei vastanud. Selleks aga, et asuda viivise vähendamise taotlust lahendama, tuleb kõigepealt välja selgitada põhjendatud viivise suurus.
47.Hageja palus hagis viivise välja mõista alates 13.08.2020-12.10.2020 summas 36 108 eurot. Arvestuse aluseks on 05.08.2020 arve nr 5272 OÜ-le Estover maksetähtpäevaga 12.08.2020. Asjas puudub vaidlus, et nimetatud arvel märgitud maksja nimi ja reg. kood on ebaõiged, sest hageja lepingupartneriks oli OÜ Estover Piimatööstus reg.koodiga 10585935. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.4.1. sätestas enne kostja tasumiskohustust hageja poolt arve esitamise, siis tuleb asuda seisukohale, et arve esitamine oli kogu tasu maksmise eelduseks, sest erinevalt lepingus kokkulepitust ositi tasu maksmist hageja ei nõudnud. Õige arve esitati kostjale 11.09.2020 (tlk 117). Arvestades asjaolusid, et 05.08.2020 arve oli esitatud valele äriühingule, arve ja selle maksmise tähtajaks oli lisaks veel esitamata kostjale veeproovi analüüsiakt (allkirjastatud labori poolt alles 13.08.2020), siis tuleb asuda seisukohale, et kostjal tekkis kohustus tasuda arve alates selle korrektsest esitamisest 7 päeva jooksul nagu esialgsel arvel tingimusena märgitud. Seega tuli kostjal tasuda arve summas 36 018 eurot 18.09.2020. Kostja tasus arve osaliselt summas 33 741 eurot 13.10.2020. Arvestades poolte vahel kokkulepitud viivise suurust, vastavalt lepingu p-le 6.4 0,5 % oli lepingujärgset viivisemäära arvestades põhjendatud viivise suuruseks perioodi 19.09-13.10.2020 eest 4 513,5 eurot. Ringkonnakohus leiab, et viivist vähendada ei ole võimalik. Kohtu õigused viivise vähendamisel ei ole piiramatud. Kohtulahendist peavad nähtuma ja kontrollitavad olema kohtu motiivid, miks viivist vähendati. Arvestada tuleb ka üldist praktikat viivise väljamõistmisel, sest ka lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid aktsepteerivad. Vastasel juhul oleks tegemist erinevate võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise ja üldise õigusliku ebakindlusega majanduskäibes. Lisaks osutab ringkonnakohus järgnevale.
48.Viivist on võimalik vähendada VÕS § 113 lg 8 alusel, mis viitab edasi VÕS §162 sätestatule. Kui tasutav leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada leppetrahvi maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes. Viivise suurust võib võrrelda ka kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Samas tuleb arvestada sellega, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ning ainuüksi kahju puudumine võlausaldajal ei võimalda alati viivisenõude rahuldamata jätmist. Vastasel juhul kaotaks viivis oma eelnevalt kokku lepitud kahju hüvitise tähenduse Küll võib kahju puudumine olla aluseks viivise vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kuna viivise
12(14)
vähendamist taotles kohtult kostja, on nimelt tema kohustus TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et põhjendatud viivist perioodi 19.09-13.10.2020 eest 4 513,5 eurot tuleks vähendada
49.Kostja jättis 13.10.2020 põhjendamatult tasumata hagejale 2 367 eurot põhivõlga olles selle tasumisega viivituses alates 14.10.2020. Asjast ei nähtu, et kostja on nimetatud põhivõla tasunud. Seega on põhjendatud mõista välja tasumisega viivitamisest viivis ka nimetatud summalt. Käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga ületab viivise suurus põhisummat ligi 3 korda. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Kuna hageja ei ole kahju tekkimist põhinõude ületavas osas tõendanud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudega samas summas, so 2 367 eurot. Edasiulatuv viivisenõue jääb rahuldamata.
50.Maakohus leidis, et hagejal on õigus nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist kostjapoolsest lepingurikkumisest tulenevalt, märkides aga, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitis summas 2615 eurot on ebamõistlik. Maakohtu hinnangul saab VÕS § 128 lg 3 alusel mõistlik hüvitise suurus olla 980 eurot (õigusabi kasutamine hinnaga 140 eurot seitsme tunni ulatuses). Ringkonnakohus leiab, et üldjoontes on maakohtu seisukoht õige, kuid leiab, et hüvitise suurust tuleb veelgi vähendada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 4 tunni ulatuses, so summas 560 eurot. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta sellega, et maakohus ei ole kohtueelsete õigusabikulude põhjendatuse kontrollimisel arvestanud sellega, et asjast nähtuvalt on pretensioonid vormistatud madala kvaliteediga. Nii on pretensioonid vormistatud saatmiseks teisele äriühingule nii pretensioonide preambulast nähtuvalt kui ka sisust nähtuvalt, kuigi lugeda tuleb, et pretensioonid sai kostja kätte, kuna erinevate äriühingute seaduslik esindaja, kellele need saadeti, on sama isik.
51.Ka sisu poolest erinevad pretensioonid hiljem maakohtus hageja poolt avaldatust. Nii on pretensioonides toodud esile, et puurkaevu rajamine lõpeb puurkaevu päise paigaldamisega, kuid maakohtus asus hageja vastupidisele seisukohale. Puurkaevu päise paigaldamise küsimust saab lugeda aga üheks keskseks vaidlusküsimuseks asja lahendamisel. Maakohtus hageja poolt väidetu, st see, et ta ei pidanud puurkaevule päist paigaldama, leidis ka tõendamist. Lisaks tuleb arvestada seda, et nõudekirjad olid koostatud ja esitatud peale seda, kui põhinõudest suurem osa oli tasutud. Arvestada tuleb ka tõendamist leidnud hagi rahuldamise ulatust, mis on märkimisväärselt väiksem nõudekirjades nõutust. Ringkonnakohus leiab, et hagejale tekkinud kahju ja kostja kohustuse rikkumise vaheline põhjuslik seos on eeltoodu alusel tõendatud vaid osaliselt ning leiab, et seonduvalt hageja kohtueelsete õigusabikuludega on põhjendatud kostjalt välja mõista 560 eurot ja viivis.
Menetluskulude jaotus
13(14)
52.Kuna hagi ja apellatsioonkaebus ning vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, siis arvestades eelkõige vaidluse olemust, poolte poolt esiletoodud asjaolusid ning hagi ja kaebuste rahuldamise ulatust, tuleb poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 2/3 ulatuses kostja kanda ja 1/3 ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda, kuna kostja keeldus kompromissi sõlmimisest. Asjast nähtuvalt arutasid pooled maakohtus kompromissi sõlmimist, kuid kompromiss jäi sõlmimata, kuigi õigusrahu saavutamiseks olid poolte pakutud kompromissisummad võrdlemisi sarnased. Mõlemad pooled jäid siiski lõppkokkuvõttes jäigale seisukohale ning üks pooltest ei nõustunud kompromissisummat vähendama ja teine ei soostunud seda tõstma. Vaidluse olemust ja sellele lahendamiseks esitatud erinevaid asjaolusid arvestades ei saa ringkonnakohus asuda seisukohale, et kostja keeldus kompromissi sõlmimiset alusetult.
53.Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi.
/allkirjastatud digitaalselt/
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.