X hagi Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali vastu kahjuhüvitise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. mai 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
18 589,11 eurot
Iris
Kangur-Gontšarov,
Marget
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood
XXXXXXXXXXX),
esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli Kostja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (registrikood 12970620), lepinguline esindaja Marion Kurg Menetluse liik
4. aprill 2022, kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 24. mai 2021 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata nõude kohtueelsete õigusabikulude summas 712 eurot hüvitise nõudelt viivise väljamõistmiseks. Teha selles osas uus otsus, millega võtta vastu X loobumine nõudest välja mõista kohtueelsete õigusabikulude summas 712 eurot hüvitise nõudelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni hüvitise tasumiseni. Lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.
Muus osas jätta Harju Maakohtu 24. mai 2021 otsus muutmata.
3.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Võtta vastu X loobumine nõudest välja mõista kohtueelsete õigusabikulude summas 712 eurot hüvitise nõudelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
määras alates hagiavalduse esitamisest kuni hüvitise tasumiseni. Lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus. 3.2 Muus osas jätta hagi rahuldamata. 3.3 Menetluskulud maakohtus jätta X kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta X kanda. Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaalil puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
5.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 06.11.2020 Harju Maakohtule Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali (kostja) vastu hagi ja 26.02.2021 selle täpsustuse. Hageja palus kostjalt välja mõista sõiduki hävimisest tuleneva kahjuhüvitise 16 000 eurot ja kahjuhüvitise summas 712 eurot, mis seisneb kohtueelsetes õigusabikuludes. Lisaks palus hageja välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja sealt edasi võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõla tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja õiguseelneja Seesam Insurance AS kindlustuslepingu hagejale kuuluva mootorsõiduki Audi A3, registreerimisnumbriga XXXXXX, kindlustamiseks. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on Seesami sõidukikindlustuse tingimused 1/2018 (edaspidi Tingimused) ja Üldised lepingutingimused 1/2019 (edaspidi Üldtingimused).
3.18.03.2020 umbes kella 20:00 ajal toimus kindlustatud sõidukiga liiklusõnnetus Võrumaal Kütiorus, kus Q poolt juhitud eelmärgitud sõiduk sõitis teelt välja vastu puud. Sõidukijuhti pimestasid teel vastu liikunud sõiduki tuled. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis hagejale kahju, mille hüvitamisest kindlustusandja keeldus. Kindlustusandja hinnangul põhjustati liiklusõnnetus tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest, mis on kindlustushüvitise väljamaksmata jätmise aluseks.
4.Tuginedes OÜ Lettore poolt koostatud arvamusele, samuti ekspert RP arvamusele, asus kostja seisukohale, et Q-l oli enne kokkupõrget puuga võimalik ohule reageerida ja otsasõitu puule vältida. Kindlustusandja leidis, et vastuvõtmatu on olukord, kus sõidukijuht, sõites vahetult enne kokkupõrget puuga kiirusega 24 km/h, ei väldi pimestumist lihtsalt pilku mujale suunates või pimestatuna pidurit vajutades, vaid sõidab mitte midagi tehes teelt välja otse vastu puud.
5.Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et kahju on tekkinud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. OÜ Lettore arvamuse järeldused baseeruvad n-ö keskmistel lähteandmetel. Ei ole teada, milline oli Q-le vastu liikunud sõiduki tulede asetus, nende arv või valgustugevus. Q ise märkis kahjuteates, et tema hinnangul põlesid vastu liikunud sõidukil lisatuled. Seega kehtib OÜ Lettore arvamus pimestamise võimaliku kauguse osas üksnes tavapäraste tulede asetuse puhul. Samuti on OÜ Lettore arvamuses pimestuse ajalist kestust otsides lähtutud Q-le vastu liikunud sõiduki kiirusest 30...40 km/h. Millistest kriteeriumitest tulenevalt eksperdid vastu liikunud sõiduki kiiruseks just 30...40 km/h valisid, pole teada. Kostja ei ole ka tõendanud 18. märtsil 2020 (liiklusõnnetuse toimumise aeg) ja 4. augustil 2020 (ekspertiisi katsete teostamise aeg) valitsenud ilma- ja teeolude, sh tee haardeteguri samasust.
6.Sündmuskohale sõidukiirusega 17...24 km/h lähenemine tähendab, et Q liikus teel ettevaatlikult. Kostja väited tahtlusest või raskest hooletusest ei ole põhjendatud. Q ajalised võimalused juhtimisotsuse vastu võtmiseks olid piiratud. Q tegevus ei hälbinud tavalisest liiklusega kaasnevast riskist ega Eesti teedel valitsevast praktikast.
7.AS Aasta Auto 24.03.2020 hinnangu kohaselt tuleb sõiduk Audi lugeda hävinuks. RP arvamuse kohaselt on hageja sõiduki turuväärtus 18 000 eurot ja jäänuki turuväärtus 5000 eurot, millest tulenevalt on hagejale tekkinud kahju suuruseks 13 000 eurot. 26.02.2021 nõude suurendamise avalduses selgitas hageja, et avariilist sõidukit ei õnnestunud müüa 5000 euro eest, vaid 2000 euro eest, mistõttu on hagejale tekkinud kahju suuruseks 16 000 eurot.
8.Samuti nõuab hageja 16 000 euro tasumisega viivitamiselt viivist. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.06.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja sealt edasi protsendina põhinõudest kuni põhivõla tasumiseni.
9.Hageja on kohtuväliselt nõudnud kostjalt kahju hüvitamist, milleks kasutas advokaadi abi. Õigusteenuse eest tasus hageja 712 eurot, mille hüvitamist ta samuti nõuab. Nimetatud summalt nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja sealt edasi protsendina põhinõudest kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastus
10.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Liiklusõnnetus on kas tahtliku käitumise või raske hooletuse tagajärg. Vaidlusalust liiklusõnnetust ja kahju ei oleks toimunud, kui sõidukijuht oleks järginud elementaarseid nõudeid, mille kohaselt pimestumise korral suunab sõidukijuht pilgu pimestamise allikalt kõrvale ning vähendab pidurdades sõiduki kiirust sellisel määral, et sõidukiga sõidu jätkamine on ohutu või peatab sõiduki. Kõnesoleval juhul sõidukijuht aga selliselt ei käitunud. Enne kokkupõrget puuga, kolme sekundi vältel, sõiduki kiirus sisuliselt ei muutunud, sõiduki juht rooli ei keeranud, piduripedaali ei vajutanud ja gaasi ei lisanud. OÜ Lettore ja RP arvamused võimaldavad teha usaldusväärseid järeldusi liiklusõnnetuse tegelike asjaolude kohta.
11.Sõiduki juhi pimestumine vastutuleva sõiduki poolt sai tekkida sõiduki paiknemisel puust kaugemal kui 19m. Sõiduki peatumisteekonna minimaalne pikkus kokkupõrkekiiruselt 24km/h oli sündmuskoha teeolusid ja juhi tavapärast reaktsiooniaega arvestades 14,4m. Seega oli võimalik kokkupõrget vältida. Q-l ei saanud tekkida kriitilist pimestumist, mis oleks häirinud tema juhtimisvõimet. Eksperimentide kohaselt oli pilgu suunamisel vastutuleva sõiduki tuledest eemale tee parempoolse serva piirkonda võimalik pimestumist vältida ning jätkata ohutut liikumist. Isegi kui eeldada, et Q oli vastutulnud sõiduki tuledest pimestatud, siis arvestades Q juhitud sõiduki madalat kiirust, pidanuks ta pimestumisest sõltumata igal juhul suutma jala piduripedaalile asetada, et kokkupõrget puuga vältida.
12.Kostjal on kindlustushüvitise maksmisest õigus keelduda Tingimuste punktide 116, 117 ning Üldtingimuste punktide 23.1.1, 23.1.2 alusel, sest hageja rikkus oluliselt liiklusseaduse nõudeid, kindlustusriski suurendamise keeldu ning ohutusnõuete järgimise kohustust, mis on täies ulatuses põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse ja kahju suurusega.
13.Hageja sõiduki jäänuki turuväärtus ei olnud 2000 eurot, vaid minimaalselt 5000 eurot.
Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Harju Maakohtu 24.05.2021 kohtuotsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras, et väljamõistetavad menetluskulud asjas puuduvad.
15.Maakohus luges tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kasko sõidukikindlustuse leping perioodiga 28.11.2019 – 27.11.2020 sõiduauto Audi A3, registreerimismärgiga XXXXXX, suhtes (kd I lk 187-188). Samuti luges kohus tuvastatuks, et 18.03.2020 toimus umbes kell 20:00 liiklusõnnetus Võrumaal Kütiorus, mille käigus eelviidatud sõidukit juhtinud Q sõitis otse vastu puud (kd I lk 190-192).
16.Hagi ning kahjuteate kohaselt sõitis Q-le teel vastu täistuledega auto, mille tuled teda pimestasid ning pimestatuna sõitis ta vastu puud. Pooled ei vaidle käesoleval juhul selle üle, et sõiduki kiirus vahetult enne kokkupõrget puuga oli vahemikus 17 km/h - 24 km/h. Nimetatut kinnitab ka OÜ Lettore eksperdiarvamus (kd I lk 48-56) ning ekspert RP arvamus
(kd I lk 57-163). Samuti luges kohus viidatud tõenditega ning tunnistaja W 26.03.2021 kohtuistungil antud ütlustega (kd II lk 98-107) tõendatuks, et sõidukijuht ei ole enne kokkupõrget puuga sooritanud ühtki juhtimisvõtet, et kokkupõrget vältida, st ei ole pidurdanud ega ka rooli intensiivselt pööranud.
17.OÜ Lettore arvamusega ning tunnistaja W ütlustega luges kohus tõendatuks, et sõiduki peatumisteekonna minimaalne pikkus pidurdades oli kokkupõrkekiiruselt 24km/h sündmuskoha teeolusid ja juhi tavapärast reaktsiooniaega arvestades 14,4 meetrit. Sõidukijuhi pimestumine vastutuleva sõiduki poolt sai tekkida sõiduki paiknemisel puust kaugemal kui 18,7 meetrit ning kuni 2,7 sekundit enne kokkupõrkehetke. Seega juhul, kui väidetava pimestumise lõpphetkest ehk 2,7 sekundit ja 18,7 meetrit enne puud oleks sõidukijuht pidurdanud, siis selle ajaga läbinuks ta (st sõidukit pidurdades) vahemaa 14,4 meetrit. Seega oleks sõiduk peatunud 4,3 meetrit enne puud (18,7m – 14,4m) ning kokkupõrge puuga oleks olnud ohutult ära hoitud. Samuti luges kohus W ütlustega tõendatuks, et vastu liikunud sõiduk ja seega ka sellest tekkiv võimalik pimestumine ei saanud sõiduki juhile ootamatusena tulla, kuivõrd ta pidi juba 66 meetrit enne puuni jõudmist nägema vastutuleva sõiduki valgusvihku.
18.Kohtul puudub alus kahelda ekspertarvamuse asjakohasuses ning ka tunnistaja W ütluste usaldusväärsuses. OÜ Lettore on jõudnud oma eksperdiarvamuses järeldusteni mh hageja enda liiklusõnnetuse kohta esitatud seletuste alusel, milles ei ole hageja avaldanud, et vastuliikunud sõiduk sõitis kuidagi ebatavaliselt või ebamõistlikult. Seega ei ole olnud põhjust ka hageja sellekohaste oletustega arvestada ega nendest juhinduda. Lähtuda saab sellest, et vastuliikunud sõiduki juht sõitis oma suunavööndis ja tunnistaja W kohtuistungil antud selgituste kohaselt maksimaalse kiirusega 40 km/h, kuivõrd kiiremini sõites ei oleks ta kurvi ohutult läbinud.
19.OÜ Lettore ekspert W on 30.11.2020 ja 08.01.2021 täiendavates seisukohtades (kd I lk 203204, kd II lk 21-23) ning tunnistajana antud ütlustes (kohtuistungi protokolli lk 21) põhjalikult selgitanud, et lisatuledega seonduva võimaliku täiendava kontrolleksperimendi tulemused uuringu üldisi järeldusi ei muuda. Sõidukijuhil oli võimalik pimestumist vältida pilgu paremale tee serva suunamisega, sõltumata sellest, kas vastuliikunud sõidukile olid paigaldatud lisatuled või mitte. Hageja esitatud pildid videost nähtavuse kohta (kd II lk 10) ei lükka ümber ekspertide arvamust.
20.Samuti on tunnistaja W ütlustega tõendatud, et katse teostati sarnaste ilmaoludega ehk päeval oli täpselt sarnaselt tugev vihmasadu, terve päev kestev, mis muutis kruusakatte läbivettinult märjaks, mille tunnuseid võis lugeda sarnaseks juhtumi ajal olnud teeoludega ning samuti olid haardetingimused sarnased või veidi kehvemad. OÜ Lettore täiendavate selgituste kohaselt kasutati teekatsetel sõiduki VW Golf GTI valmistajatehase poolt määratud rehvimõõtu 225/45 R17. Arvestades rehvide mustri kulumise ulatust oli katsesõiduki rehvide haardumine sarnastes teeoludes sarnane või mõnevõrra väiksem, kuid kindlasti mitte parem. Minimaalne (ohutut peatumist tagav) haardetegur oli peatumisteekonna 18,7m korral 0,22, mis iseloomustab lumist libedat teekatet. Selline
haardetegur oli sõiduki tehnoseisundit arvestades kirjeldatud teeoludes ja liikumiskiiruste korral tagatud. Hageja poolt esitatud Toivo Õnneleidi liikluslehelt artikkel haardetegurist ja haardejõust eelnimetatud ekspertarvamust ümber ei lükka (kd I lk 43).
21.Kohus jättis tähelepanuta hageja 19.04.2021 kohtuvaidluste kirjalike teeside punktis 4.2.3 esitatud kriitika, mille kohaselt ei ole Audi puule lähenemise nurk teada ja katsel on Audi lähenemisnurga osas lähtutud Audi lõpp-asendist pärast kokkupõrget puuga. Kohus lõpetas 26.03.2021 kohtuistungil eelmenetluse. Tegemist on uue vastuväitega, mille esitamise õiguse on hageja minetanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 330 lg 1 kohaselt.
22.Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et hageja kriitika OÜ Lettore eksperdiarvamuse kohta ei ole põhjendatud. OÜ Lettore eksperdid on asjas teinud kindlaks piisavalt liiklusõnnetuse objektiivseid asjaolusid, mis sõltumata sõidukijuhi väidetavast subjektiivsest tunnetusest ja eluliselt mitteusutavatest seletustest liiklusõnnetuse kohta võimaldavad teha usaldusväärseid järeldusi liiklusõnnetuse tegelike asjaolude kohta.
23.Kohus selgitas, et kindlustuslepingu alusel saab kahju hüvitada juhul, kui kindlustusvõtja on teinud kõik mõistlikult eeldatava oma vara ning elu ja tervise kaitseks. Käesoleval juhul ei ole sõidukijuht enne kokkupõrget puuga sooritanud ühtki juhtimisvõtet, et kokkupõrget vältida. OÜ Lettore ekspertarvamuse ja W ütlustega on kohtu hinnangul aga tõendatud, et sõidukijuhil oli selleks aega piisavalt. Sõidukijuhil oli võimalik pimestumist vältida pilgu suunamisel vastutuleva sõiduki tuledest eemale tee parempoolse serva piirkonda ning jätkata ohutut liikumist ilma teelt väljasõidu ohuta. Samuti nähtub tunnistaja W ütlustest, et isegi juhul, kui sõidukijuht oli mõned sekundid seetõttu pimestunud, ei takistanud see kuidagi tal sõiduki pidurdamiseks jalga piduripedaalile asetada, pidurdada ning sõiduk ohutult enne kokkupõrget puuga peatada. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et sõidukijuht ei valinud tee- ja ilmastikuoludele sobivat sõidukiirust, et võimaliku pimestumise korral sõiduk pidurdamisega ohutult peatada ja seeläbi puuga kokkupõrget vältida.
24.Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav hageja seisukoht, et sõidukijuht ei suutnud enne kokkupõrget puuga madalal kiirusel (17-24 km/h) sõites pimestumist vältida lihtsalt pilku mujale suunates ega ka sõidukiirust vähendada ja sõidukit peatada. Sõiduki juhtimine oli Q kontrolli all ning tal oli võimalus kahju tekkimist vältida. RP ja OÜ Lettore eksperdiarvamustest on võimalik järeldada, et sõidukijuht Q põhjustas kõnealuse liiklusõnnetuse vähemalt kaudse tahtlusega. See vabastab kostja lepingu täitmise kohustusest täies ulatuses.
25.Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et tahtlus puudus, siis on sõidukijuht olnud kohtu hinnangul raskelt hooletu. Hoolimata madalast sõidukiirusest ei suutnud Q sõiduki kiirust piduripedaalile vajutades vähendada ja see ohutult peatada. Seega ei valinud sõidukijuht antud tee- ja ilmastikuoludele sobivat sõidukiirust (Tingimuste punkt 82 ja LS § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 50 lg 3), mistõttu on sõidukijuhi käitumine vaadeldav raske hooletusena ja sellises olukorras vabaneb kostja kindlustusandjana kahju hüvitamise kohustusest. Asjaolu, et
sõidukikindlustuse tingimustes ei ole täpsustatud, millist konkreetset rikkumist raske hooletusena käsitletakse, ei muuda Tingimuste punkti 116 tühiseks VÕS § 42 lg 1 järgi. Üldjuhul on iga kindlustusjuhtumi, sh liiklusõnnetuse, asjaolud erinevad ning ei võimaldagi luua ühtset reeglit selleks, mida raske hooletusena käsitleda. Apellatsioonkaebus
26.Maakohtu otsusele esitas 22.06.2021 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta samuti kostja kanda.
27.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus analüüsinud tõendeid valikuliselt, jättes hageja esitatud tõendid sisuliselt analüüsimata ja hageja vastuväited käsitlemata. Maakohus on sisuliselt käsitlenud ja analüüsinud üksnes OÜ Lettore arvamust ja tunnistaja W kohtus antud ütlusi. Sisuliseks analüüsiks ei saa pidada maakohtu lakoonilist tõdemust, et hageja oletusliku kriitikaga ei ole põhjust arvestada või et sõidukijuhi seletus on eluliselt mitteusutav. Maakohus on jätnud analüüsimata Q seletuse, mille kohaselt vastuliikunud sõiduk liikus suure hooga. Puudub alus väita, et vastuliikunud sõiduk ei saanudki kurvi läbides üldse vastassuunavööndisse kalduda. Hageja arvates ei saa eksperdiarvamus olulistes asjaoludes oletuslikele ja puhtteoreetilistele lähteandmetele tugineda, kuivõrd sellistele lähteandmetele tuginev eksperdiarvamus on ka oma lõppjäreldustes oletuslik. Osas, mis puudutab sõidukite asukohtasid teel, tuleb ekspertarvamusse suhtuda kriitikaga ka seetõttu, et Audi juhti ei kutsutud uurimiskatse läbiviimise juurde.
28.Maakohtu otsusest ei nähtu analüüsi hageja poolt esitatud väitele, et umbes 2,7 sekundi jooksul ebaõige juhtimisotsuse vastuvõtmine ei ole käsitletav raske hooletuse või veel vähem tahtlusena. Sellisel juhul muutuks kaskokindlustuse lepingu eesmärgi saavutamine põhimõtteliselt võimatuks. Maakohtu otsus on ebaselge ja sellelt ei nähtu, millist konkreetset hoolsusnõuete rikkumist maakohus Q-le ette heidab ja milline neist võimalikest rikkumistest ning millistel põhjendustel on käsitletav kaudse tahtluse või raske hooletusena.
29.W ütlused selle kohta, et lisatulede asetsemine katsesõidukil ei muuda uuringutulemusi, tuleb jätta tõendite kogumist välja. TsMS § 303 lg 3 kohaselt kuulatakse ekspert kohtuistungil tunnistajana üle ja teda küsitletakse ekspertarvamuse täpsustamiseks. Käesoleval juhul baseerub ekspertarvamus valdavalt OÜ Lettore töötajate poolt 04.08.2020 liiklusõnnetuse sündmuskohal läbi viidud katsete tulemustel. Katsetel kasutati Q-le vastu liikunud sõiduki analoogsõidukina sõidukit, mis ei olnud varustatud lisatuledega. Seega on fakt, et katseliselt ei kontrollitud nähtavusolukorda lisatuledega vastu liikuva sõiduki puhul. Eksperdi järeldused, mille kohaselt lisatulede olemasolu katse järeldusi ei mõjuta, ei baseeru vahetult tajutud katsel.
30.Maakohus on õigustamatult jätnud käsitlemata hageja poolt ekspertarvamuse suhtes tehtud kriitika, mille kohaselt ei ole sõiduki Audi puule lähenemise nurk teada ja katsel on Audi lähenemisnurga osas lähtutud Audi lõpp-asendist pärast kokkupõrget puuga.
Vastus apellatsioonkaebusele
31.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32.Ringkonnakohtu 04.04.2022 istungil loobus hageja kohtueelsete õigusabikulude summas 712 eurot hüvitamise nõudelt viivise väljamõistmise nõudest. Ringkonnakohus leiab, et loobumise vastuvõtmata jätmise aluseid ei esine (TsMS § 429 lg 4). Nimetatud viivisenõudest loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus selles osas lõpetada (TsMS § 429 lg 1). Vastavas osas kuulub maakohtu otsus tühistamisele (TsMS § 431 lg 2).
33.Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
34.Tsiviilasjast nähtuvalt on hageja ning kostja õiguseelneja sõlminud kaskokindlustuse lepingu sõiduki Audi A3 (reg nr XXXXXX) suhtes kindlustusperioodiga 28.11.201927.11.2020. Kindlustusriskiks oli muuhulgas liiklusõnnetus (I kd tl 187-188). 19.03.2020 esitas hageja sõidukikahju hüvitamise taotluse, mille kohaselt sõitis Q nimetatud sõidukiga 18.03.2020 umbes kella 20:00 ajal Võrumaal Kütiorus vastu puud, kuna teda pimestasid vastusõitva sõiduki tuled (I kd tl 190).
35.VÕS § 476 lg 1 sätestab, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Tingimuste p 12.2 kohaselt on sõiduk kindlustatud liiklusõnnetuse vastu ning p 15 järgi on liiklusõnnetus juhtum, kus kindlustatud eseme teel liikumise, paiknemise või teelt väljasõidu tagajärjel tekib varaline kahju. Tingimuste p 116 kohaselt vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Üldtingimuste p 23.1.1 kohaselt on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitist vähendada või selle väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi raske hooletuse tõttu või tahtlikult. Üldtingimuste p 11.1.3 järgi on kindlustusvõtjaga samastatud isikud, kes kasutavad või valdavad kindlustatud eset kindlustusvõtja nõusolekul.
36.Sõidukit juhtinud Q on 06.04.2020 ja 08.02.2021 kirjalikult selgitanud, et õues oli pime, sadas vihma, vastutulevad tuled olid väga intensiivsed ja ta ei näinud ette mitte midagi. Ta ei jõudnud midagi teha, ei pidurdada ega pöörata. Vastutuleval autol ei olnud üksnes tavatuled, vaid ka lisatuled (I kd tl 191, II kd tl 54-57). Eriteadmistega isiku RP 02.06.2020 arvamuse kohaselt oli sõiduki kiirus kokkupõrkehetkel puuga 24km/h. Sõiduki kiirus viis sekundit enne kokkupõrget oli 17 km/h. See on tõusnud nelja sekundi jooksul kiiruseni 25km/h, mis viitab vabale veeremisele mööda tee kallakut alla. Enne kokkupõrget puuga sõiduki kiirus sisuliselt ei muutunud, sõiduki juht rooli ei pööranud, piduripedaali ei
vajutanud, gaasi ei lisanud. Sõiduki juht ei ole kokkupõrget puuga vältinud (I kd tl 57-67). OÜ Lettore 13.08.2020 arvamuse kohaselt puuduvad tunnused, et sõidukijuht on kokkupõrke-eelselt rakendanud juhtimisvõtteid (intensiivne ABS-pidurdus või intensiivne roolipööre), vältimaks teelt väljasõitu ja kokkupõrget puuga. Sõiduki juhi pimestumine vastutuleva sõiduki poolt sai tekkida sõiduki paiknemisel puust kaugemal kui 19m ja kuni 2,7 sekundit enne kokkupõrget puuga. Sõiduki peatumisteekonna minimaalne pikkus kokkupõrkekiiruselt 24 km/h oli sündmuskoha teeolusid ja juhi tavapärast reaktsiooniaega arvestades 14,4m. Sõiduki juhil oli pimestumise olukorra tekkimisel võimalik pidurdamisega kokkupõrget puuga vältida. Pilgu suunamisel vastutuleva sõiduki tuledest eemale tee parempoolse serva piirkonda oli eksperimentide alusel võimalik pimestumist vältida ja jätkata ohutut liikumist ilma teelt väljasõidu ohuta. Samuti oli sõiduki Audi juhil vähemalt 5,1 sekundit enne kokkupõrget näha vastutulija valgusvihu peegeldust teeäärsetelt puudelt, mistõttu ei saa vastutulija ilmumist lugeda sõiduki Audi juhi jaoks ootamatuks sündmuseks (I kd tl 48-56). OÜ Lettore arvamuse 30.11.2020 täienduse kohaselt kinnitasid sündmuskohal tehtud katsed, et moodsa tehniliselt laitmatus korras sõiduki kaugtulede korral mingit kriitilist juhi pimestumist ei tekkinud. Audi juhil oli võimalik pilgu suunamisel paremale (tee serva piirkonda) tagada sõiduki ohutu juhtimine kogu kurvi läbimise ulatuses (I kd tl 203-204). OÜ Lettore arvamuse 08.01.2021 täienduse kohaselt näitasid eksperimendid, et pimestumist soosiv olukord võis aset leida, kui sõiduki Audi juht suunas pilgu otse vastutuleva sõiduki tule suunas ja jätkas nende poole pilgu suunamist ka sõiduki üksteisele lähenemise ajal läbi vasaku küljeklaasi (II kd tl 21-23).
37.Hageja leiab, et OÜ Lettore arvamuses aluseks võetud andmed vastutuleva sõiduki kiiruse ja liikumistrajektoori kohta on oletuslikud. Kolleegiumi arvates ei anna asjaolu, et vastutuleva sõiduki kiirus ja trajektoor ei ole täpselt teada, alust jätta OÜ Lettore arvamust tähelepanuta. Maakohus kuulas tunnistajana üle OÜ Lettore arvamuse koostanud W. Tunnistaja W ütluste kohaselt võeti vastutuleva sõiduki osas aluseks liiklusõnnetuse sündmuskohale tüüpiline liikumistrajektoor ja tüüpiline liikumiskiirus (30-40 km/h). Tunnistaja ütluste järgi ei saanud vastutuleva sõiduki juht sõita kiiremini kui 40 km/h, kuna muidu tal ei õnnestunuks püsida oma suunavööndis. Q 06.04.2020 kirjalike selgituste kohaselt tuli vastusõitev sõiduk suure hooga. Viimasest väitest ei saa kolleegiumi hinnangul järeldada, et vastutuleva sõiduki tegelik kiirus oli suurem kui OÜ Lettore arvamuses aluseks võetud tüüpkiirus. OÜ Lettore arvamuses vastutuleva sõiduki kiiruseks võetud tüüpkiirus ongi sõiduki Audi kiirusest oluliselt suurem. Ringkonnakohtu hinnangul lähtuti vastutuleva sõiduki kiiruse ja trajektoori osas põhjendatult kõige tõenäolisematest andmetest.
38.Hageja leiab, et eksperimendiga ei ole kontrollitud olukorda, kui vastutuleval sõidukil on lisatuled. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka see ei anna alust jätta OÜ Lettore arvamust kõrvale. Tunnistaja W ütluste kohaselt kasutati eksperimendil kõige intensiivsemaid tänapäevaseid tulesid ning nende valgusintensiivsus ei ole halvem kui tehnotingimustele vastavatel lisatuledel. Lisatuled paigutatakse tavapäraselt põhitulede vahelisele alale ning need mõjutavad valgusjõu intensiivust, mitte aga küsimust, kas valgus saab silma paista või mitte. Eeltoodust tulenevalt ei muuda eksperimendil lisatulede mittekasutamine kolleegiumi hinnangul OÜ Lettore arvamuse lõppjäreldust. Samuti on põhjendamatu hageja
seisukoht, et seda, kas lisatuled mõjutaksid OÜ Lettore arvamust või mitte, saab hinnata üksnes eksperimendi läbiviimise kaudu. Sellist tingimust seadusest ei tulene. Tunnistaja W on eriteadmistega isik ja tema ütlustele kui tõendile tuginemise eelduseks ei ole lisatulede osas eksperimendi läbiviimine.
39.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus jättis alusetult arvestamata hageja 19.04.2021 menetlusdokumendis esitatud väite, et sõiduki Audi puule lähenemise nurk ei ole teada ja katsel on lähtutud sõiduki lõppasendist peale kokkupõrget puuga. Kuna see väide esitati esmakordselt pärast eelmenetluse lõppu ja pärast kohtuistungit, siis leidis maakohus õigesti, et väide on esitatud hilinenult. TsMS § 329 lg 1 järgi peavad menetlusosalised esitama menetluses oma väited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab. Pärast eelmenetluse lõppu võib uusi väited esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel varem võimalik esitada. Hagejal oli nii OÜ Lettore arvamus kui RP arvamus olemas enne hagiavalduse kohtule esitamist. Seega oli hagejal eelmenetluses piisavalt aega selle väite esitamiseks ning maakohus jättis põhjendatult väite tähelepanuta.
40.Ringkonnakohtu hinnangul on OÜ Lettore arvamusega ja tunnistaja W ütlustega tõendatud, et sõiduki Audi juhil oli võimalik pilk suunata vastutuleva sõiduki tuledest eemale tee parempoolse serva piirkonda, mistõttu ei ole usutav, et sõiduki Audi juhil tekkis vastutuleva sõiduki tulede tõttu selline pimestatus, mille tõttu ta oleks kaotanud orientiiri tee osas. OÜ Lettore on selgitanud, et kuna juhil oli võimalik suunata pilk paremale (tee serva piirkonda), siis ei saanud kriitilist juhi pimestumist tekkida. Pimestumine võis aset leida, kui sõiduki Audi juht suunas pilgu otse vastutuleva sõiduki tule suunas ja jätkas nende poole pilgu suunamist ka sõiduki üksteisele lähenemise ajal läbi vasaku küljeklaasi. Kolleegium märgib, et hageja ei ole väitnud, et sõiduki Audi juht oleks sellisel viisil käitunud, lisaks ei ole selline käitumine (pilgu suunamise jätkamine läbi vasaku küljeklaasi) ka tõenäoline.
41.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et sõiduki Audi juhil ei tekkinud sellist pimestatust, mille tõttu ta oleks kaotanud orientiiri tee suhtes. OÜ Lettore ja RP arvamustega on tõendatud, et sõiduki Audi juht ei rakendanud kokkupõrke-eelselt mingeid juhtimisvõtteid (pidurdamine, intensiivne roolipööre), et kokkupõrget puuga vältida. LS § 14 lg 2 sätestab, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 50 lg 3 p 1 ja p 2 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Arvestades, et sõiduki Audi juhil ei tekkinud sellist pimestatust, mille tõttu ta oleks kaotanud orientiiri tee suhtes, siis oli sõiduki Audi juhil võimalus rooli pööramisega (ja vajadusel sõiduki pidurdamisega) läbida kurv ohutult ja vältida kokkupõrget puuga. Juhtimisvõtete tegemata jätmisega rikkus sõiduki Audi juht LS § 14 lg 2 ja LS § 50 lg 3 p 1 ja p 2 nõudeid. VÕS § 104 lg 4 järgi on raske hooletus käibes
vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Arvestades, et sõiduki Audi juht ei teinud mingeid juhtimisvõtteid kokkupõrke ärahoidmiseks, siis oli ta ringkonnakohtu hinnangul kahju põhjustamisel vähemalt raskelt hooletu.
42.Isegi kui lähtuda sellest, et sõiduki Audi juhil tekkis selline pimestatus, mille tõttu ta kaotas orientiiri tee suhtes, siis lähtuvalt OÜ Lettore arvamusest sai see toimuda sõiduki paiknemisel kaugemal kui 19m puust. Sellest puule lähemal ei ole pimestumine võimalik. Arvestades sõiduki Audi kiirust ja juhi tavapärast reaktsiooniaega, oli OÜ Lettore arvamuse kohaselt sõiduki Audi juhil võimalik pidurdamisega puuga kokkupõrget vältida. Kuna sõiduki Audi juht ei teinud mingeid juhtimisvõtteid kokkupõrke ärahoidmiseks (ei proovinudki kokkupõrget ära hoida), siis ka sellisel juhul tuleb sõiduki Audi juhi käitumist kahju põhjustamisel hinnata vähemalt raske hooletusena.
43.Arvestades, et sõiduki Audi juht põhjustas kindlustusjuhtumi vähemalt raske hooletuse tõttu, siis vabanes kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustusest (Tingimuste p 116 ja Üldtingimuste p 23.1.1). Seega on põhjendatud maakohtu järeldus, et kindlustusandja keeldus õigustatult kahju hüvitamisest.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud. Seega puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Marget Henriksen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.