Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgade ümberkujundamise avalduse läbi vaatamata jätmine, pankroti välja kuulutamine

RESOLUTSIOON

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Rxxxx Üxx esitas 31.12.2021. a Tartu Maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse. Avalduse ja selle lisade võla- ja varanimekirja ning lisadokumentide kohaselt on Rxxxx Üxxx vastu esitanud laenu- ja järelmaksulepingutest tulenevaid võlanõudeid Holm Bank AS, Inkassoteenused OÜ, OK Incure OÜ ja PlusPlus Capital AS, Inbank AS, IPF Digital Estonia OÜ, Bondora AS, Coop Finants AS, Mogo OÜ, ESTO AS, Bigbank AS, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, Placet Group OÜ, BB Finance OÜ. Võlgnik on otsinud iseseisvalt võimalusi võlausaldajatega läbirääkimiseks, kuid läbirääkimised on ebaõnnestunud. Võlgnikule on kohaliku omavalitsuse poolt määratud mitu majandusnõustajat, kuid omavahelised koostööd on erinevatel põhjustel samuti ebaõnnestunud. Võlgniku selgituste kohaselt on laenukoormus läinud liiga suureks. Võlgnikul on käesolevaks ajaks hinnatud osaline töövõime. Laste kõrvalt (ülalpidamisel 5 alaealist) ja osalise töövõiega ei ole olnud võimalik leida piisava sissetulekuga töökohta. Käesolevalt töötab Rxxxx Üxx xxxxxxxxx Vallavalitsuses majandustöötajana ning tema sissetulekuks on 93,26 eurot (töölepingus on brutotöötasu 740 eurot). Lisanduvad sotsiaaltoetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt 1518,39 eurot, ülalpidamismaksed 400 eurot ja muud sissetulekud 327,10 eurot. Sissetulek kokku 2338,75 eurot. Võlgniku elukaaslane on töövõimetuspensionär ja tööl ta ei käi. Leibkond saab kohalikult omavalitsuselt toiduabi. Võlgnik taotleb, et kohus määraks temale võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja.

Nõustajana tegutsev Annika Rau on nõus osalema nõustajana Rxxxx Üxxx võlgade ümberkujundamise menetluses, kohus määras nõustaja tasu ettemaksu summas 720 eurot. Võlgnik tasus nõustaja ettemaksu katteks kahe osamaksega 320 eurot ja kolmanda osamakse 120 eurot tasumise tähtaeg on kohtu poolt määratud 02.mai 2022. Nõustaja esitas 22.03.2022 kohtule hinnangu ja nõustaja aruande tsiviilasjas nr. 2-21-20462. Nõustaja analüüsib võimalikke ümberkujundamiskava variante, olles eelnevalt esitanud infopäringud kõigile võlausaldajatele, ja leiab, et võlgnik ei ole mitte makseraskustes, vaid maksejõuetu PankrS § 1 lg.2 tähenduses. Nõustaja on selgitanud võlgnikule võimalikke lahendusi olukorras ja võlgnik on otsustanud võlgade ümberkujundamisest loobuda. Võlgnik esitas 08.04.2022 kohtule pankrotiavalduse, mis esmalt võeti menetlusse asjas 2-225198, pankrotiavaldus liideti seejärel ühte menetlusse võlgade ümberkujundamise avaldusega VÕVS § 14 lg.1 alusel. Võlgniku nõustaja Annika Rau esitas kohtule kogutud andmed Rxxxx Üxxx kohustuste kohta. Võlgnikul on kohustusi summas 52 309,78 euro ulatuses, millest põhinõudeid 44 139,20 euro ulatuses. Võlgniku sissetulekud on töötasu, peretoetus, sotsiaaltoetus, elatis, töövõimetoetus (puuduv töövõime) ja lapse puude eest makstav puudetoetus, kokku 2669,02 eurot kuus. Võlgniku töötasu on muutlik puuduva töövõime ja terviseprobleemide tõttu. Nõustaja on esitanud tabeli ka võlgniku igakuiste kulude kohta (koostatud võlgniku poolt), mille kohaselt on võlgniku igakuised kulud 2415 eurot. Nüüdseks on need tõusnud seoses kütuse kallinemisega. Võlgnik on esitanud võlgade ümberkujundamise avalduses selgituse tema makseraskuste ja nende põhjuste kohta: Laenukoormus on läinud liiga suureks. Laene sai võetud arvamusega, et laenude tagasimaksetega saadakse hakkama. Laene on võetud maja ostuks, maja remondiks ja sisustamiseks, auto ostuks, lõpuks ka toidu ostmiseks. Vastu ootustele võlgniku sissetulekud ei suurenenud ja olukord muutus järjest keerulisemaks. Järjest raskenevas olukorras tekkis võlgnikul depressioon. Nüüdseks on võlgnikul hinnatud puuduv töövõime. Laste kõrvalt ja puuduva töövõime tõttu ei ole osutunud võimalikuks piisavat sissetulekut andma töökoha leidmine. Võlgnik on esitanud oma varanimekirja, milles kinnisvara ei ole. Varana kulub võlgnikule sõiduauto VW Polo, väljalaskeaasta 2004.a.. Võlgniku sissetulekud moodustuvad töötasust, saadud elatisemaksetest, sotsiaaltoetustest riigilt ja kohalikult omavalitsuselt, töövõimetushüvitisest. Kokku 2338,75 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

VÕVS § 28 sätestab: Lg.1: Kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise avalduse pärast menetlusse võtmist, kuid enne kinnitamist läbi vaatamata. (2) Kohus jätab avalduse läbi vaatamata eelkõige juhul, kui võlgnik seda taotleb või kui selgub, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnik on taotlenud tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamist, tähendab see menetluse käesolevas etapis avalduse läbivaatamata jätmist. Ümberkujundamiskava koostatud ja kinnitatud veel ei ole. Kohus viis läbi menetlustoimingu võlgniku ärakuulamiseks 05.04.2022. xxxxx Üxx kinnitas, et on juba varem isegi arvanud enda maksejõuetu olevat, kuid varasemad nõustajad on soovitanud siiski võlgade ümberkujundamise menetlust. Ta palub võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetada ja alustada tema pankrotimenetlust. Soovib ka kohustustest vabastamise menetlust.

Nõustaja on oma seisukoha ja hinnangu esitanud kirjalikult 22.03.2022.a. Nõustaja hinnangust nähtub, et läbi on arvutatud võimalikud variandid ümberkujundamiskava koostamiseks. Võlgnik ise on pidanud võimalikuks tasuda igakuiselt võlgade katteks 150 eurot. Kui ümberkujundamiskava koostada 60 kuuks, peaks kohustuste kogusumma tasumiseks võlgnik igakuiselt maksma enam kui 851 eurot. Kõigi kõrvalkulude vähendamisel nullini oleks igakuine tasumise kohustus enam kui 735 eurot. Kui lähtuda võlgniku enda pakutud summast 150 eurot kuus, kujuneks ümberkujundamiskava pikkuseks umbes 147 kuud ehk 12 aastat 3 kuud ehk selline olukord peaks olema välistatud. Nõustaja on seisukohal, et võlgnikul ei ole reaalselt võimalik täita mitte ühtki ümberkujundamiskava varianti. Nõustaja leiab, et võlgade ümberkujundamismenetlus on perspektiivitu ja võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik on taotlenud tema pankrotimenetlust ja võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamist, see on VÕVS § 28 lg.1, lg.2 järgi kohtule aluseks avalduse läbi vaatamata jätmisele. Kohus arutas võlgnikuga esitatud avaldust ja selle tagajärgi, võlgnik jäi selle juurde, et soovib pankrotimenetlust. Kohus lõpetab menetluse VÕVS § 28 lg.1, lg.2 alusel. Rxxxx Üxx esitas 08.aprillil 2022 kohtule avalduse tema maksejõuetuse väljakuulutamiseks. Sellele on lisatud avaldus tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kordab, et ta on võlausaldajatele võlgu 52 309,78 eurot. Puudub vara ja sissetulekud, mis võimaldaksid kohustuste tasumist. Võlgniku nimele registreeritud sõiduauto ei ole sõidukorras, puudub tehnoülevaatus. Võlgniku pankrotiavalduse lahendamisel võtab kohus VÕVS § 14 lg.1, lg.2 alusel arvesse kõiki neid andmeid, mida võlgnik ja tema nõustaja on esitanud võlgade ümberkujundamise menetluses. Võlgade ümberkujundamise avalduses ja registriandmetest nähtub, et Rxxxx Üxxxx on seitse last, kellest viis on alaealised, noorim sündinud aastal 2019. Võlgniku sissetulekud koosnevad töötasust 729,76 eurot, peretoetusest 796,72 eurot, sotsiaaltoetusest 91,55 eurot, elatisest 400 eurot, töövõimetoetusest (puuduv töövõime) 489,90 eurot ja lapse puude eest makstavast puudetoetusest 161,09 eurot, kokku 2669,02 eurot kuus. Võlgnikule kuulub sõiduauto VW Polo väljalaskeaasta 2004, võlgnik hindab selle väärtust 200 eurole. Kohus leiab, et võlgniku sõiduki väärtus vajab asjakohast hindamist, samuti kontrollimist tegelikult olemasolevate sõidukite arv. Kohus on 26.03.2019.a. määrusega tsiviilasjas nr. 2-19-979 andnud Rxxxx Üxxxxe ja Axxx Šxxxxxxx nõusoleku teha tehing nende alaealise lapse nimel ja soetada kinnisasi alaealise lapse nimele. Kinnisasi on soetatud SA Kredexi toetuse abil ja tingimusel, et ostetav objekt soetatakse pere kuni 15-aastase lapse omandisse (olukorras, kus ühel või mõlemal vanemal on võlgnevused ja täitemenetlused). See on põhjus, miks võlgniku Rxxxx Üxx nimele ei ole soetatud kinnisasi vormistatud. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 52 309,78 eurot (nõustaja tabel), mille hulgas kohustused Holm Bank AS, Inkassoteenused OÜ, OK Incure OÜ, PlusPlus Capital AS, Bondora AS, Aktiva Portfolio AS, Coop Finants AS, Aktiva Finants AS, kohtutäiturite Anne Böckler ja Oksana Kutšmei ees. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega ning uurinud tõendeid, on seisukohal, et Rxxxx Üxxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

VÕVS § 14 lg.1 sätestab: kui kohtule on lisaks võlgade ümberkujundamise avaldusele esitatud ka avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, liidetakse need ühte menetlusse ja avaldused vaatab läbi kohus, kellele esimesena avaldus esitati. Kohtule on esitatud nõustaja hinnang võlgade ümberkujundamise menetluses, et võlgnik ei ole makseraskustes, vaid maksejõuetu. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, seega saab PankrS § 31 lg 4 alusel eeldada, et võlgnik on maksejõetu. Võlgniku maksejõuetust kinnitavad ka kohtule esitatud ja kohtu kogutud andmed. Pankrotiavaldusele lisatud andmete kohaselt on avaldajal kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku enam kui 52 309 euro ulatuses. Avaldaja teatel on tal vara, kuid see ei kata tema kohustusi. Võlgniku kinnitusel töötab ta xxxxxxxxx Vallavalitsuses majandustöötajana ning igakuine netosissetulek on ligikaudu 729 eurot. Lisandub riiklikud toetused ja lastele makstav elatis. Võlgniku ülalpidamisel on viis alaealist. Seega saab teha järelduse, et Rxxxx Üxxx sissetulek ei võimalda tal võlgade tasumist. Ka puuduvad kohtu hinnangul võlgnikul arvestatavad väljavaated, et võlgnik suudaks lähiajal teenida sissetulekut määral, mis võimaldaks tal võlad tasuda. Kohus kontrollis vajalikest registriandmetest, et Rxxxx Üxxxx puudub osalus äriühingutes ja kinnisvara. Avaldajal puudub käesoleval ajal vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Et kohustuste tasumine toimuks mõistliku aja jooksul, peaksid tasumata kohustused saama tasutud lähema ettenähtava aja, näiteks 24 kuu jooksul. Selleks tuleks igakuiseid makseid kohustuste katteks teha enam kui 2000 euro ulatuses. Ka nõustaja võlgade ümberkujundamise menetluses on esitanud sellekohased arvutused ja näidanud, et võlgade tasumine ei ole mõistliku aja jooksul reaalne. Võlgnikul ei ole ilmselt lähiajal ette näha sissetuleku suurenemist määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et avaldaja on PankrS § 1 lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb PankrS § 31 lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks. Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda on PankrS § 15 lg 2 alusel võimalik pankrot välja kuulutada ilma ajutist haldurit nimetamata, s.h. arvestades nõustaja hinnangut. Avalduses esitatu põhjal leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on maksevõimet ületavate rahaliste kohustuste võtmine, oma võimalustega mittearvestamine rahaliste kohustuste võtmisel. PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS § 56 nõuetele ja kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.

Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud PankrS-ses ettenähtud tagajärjed. Kohus on võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisel 26.01.2022 peatanud Rxxxx Üxxx vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused. Pankroti väljakuulutamisel rakendub TMS § 51 lg 1, mille alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis tuleb PankrS § 150 lg 2 alusel tasuda pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Vajadusel on võimalik taotleda menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel. Kohaldub ka VÕVS § 39 lg.5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Võlgniku menetluskulud jäävad VÕVS § 8 lg.1 alusel võlgniku kanda, võlausaldajate menetluskulud võlausaldajate kanda. Kuna ümberkujundamiskava koostamiseni jõutud ei ole, ei ole alust rääkida võlausaldajate menetluskuludest. Võlgnik on teinud ettemaksu nõustaja kulude katteks summas 320 eurot vastavalt kohtu määratud graafikule ja kohus on määranud viimase makse, summas 120 eurot tasumise 02.maiks 2022.a. Nõustaja taotleb temale tasu määramist 7 tunni 30 minuti eest. Nõustaja tegutseb Avitase OÜ kaudu. Kohus kontrollis, et OÜ käibemaksukohuslane.

Avitase ei ole

Kohus leiab, et selles menetluses põhjendatud ja kohane aeg nõustaja tööle on 6,75 tundi. Nõustaja on teavitanud kohut võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest ja loonud sellest eelnevalt ülevaate. Nõustaja on eelnevalt kogunud andmed võlausaldajatelt, võlgnikult, saadud andmed korrastanud, analüüsinud ja koostanud ülevaate. Nõustaja on andnud ülevaate võlgnikule ja arutanud temaga erinevaid kava variante. Kohus loeb ajakulust ülemääraseks 30 minutit seadusandlusega tutvumisele ja loeb põhjendatuks 15 minutit, kuna teadaolevalt nõustaja ei tegutse esmakordses menetluses. Arutelu võlgnikuga on põhjendatud hinnata 90 minutile (mitte 120 minutit). Kokku nõustaja tasu ajakulu eest 6 tundi 45 minutit. Nõustaja tasu määramine toimub VÕVS § 19 lg.5 alusel kehtestatud justiitsministri määruse nr. 21 04.04.2011.a. „ Võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja tasu ja tasu piirmäärad ning hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ sätete alusel. Viidatud määruse § 2 lg.4 järgi Tasu suuruse määramisel arvestab kohus nõustaja ülesannete mahtu ja keerukust ning nõustaja teadmisi ja kogemusi. Viidatud määruse § 3 lg.1 järgi Nõustajale makstakse võlausaldajatega läbirääkimiste ettevalmistamise, läbirääkimiste pidamise, ümberkujundamiskava koostamise ja kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest tunnitasu, mille alampiir on kümme protsenti töötasu alammäärast kuus ja ülempiir kakskümmend protsenti töötasu alammäärast kuus. Seega jääb nõustaja tunnitasu aastal 2022 vahemikku 65-130 eurot. Kohus määrab nõustajale tasu 6,75 tunni eest tunnitasuga 65 eurot, võttes arvesse, et menetlus lõpeb juba algusfaasis ja ümberkujundamiskava koostamisele suunatud tegevusi ei olnud vaja teha. Nõustaja tasu

6,75x65=438,75 eurot tuleb välja maksta kohtu deposiidikontole selleks tasutud summa arvel Avitase OÜ-le. Kohtu deposiidikontole jääv 1,25 eurot tagastada võlgnikule Rxxxx Üxx. Kuna kohus on määranud 26.01.2022 määrusega nõustaja tasu ettemaksu summas 720 eurot, siis kasutusse mittevõetavas osas ehk 280 euro ulatuses tuleb lõpetada Rxxxx Üxxxxx nõustaja tasu ettemaksu nõudmine. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.