lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-4680/7

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 21.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-4680/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2383
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27
Selgitustaotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 178 lg 1, 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 416 lg 1Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangudVÕS § 404 lg 2Teave tarbijakrediidilepingu muude tingimuste muutmise kohtaVÕS § 406Täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamiselTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 69 lg 3Tahteavalduse tegemine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-25-4680

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Priit Palmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.10.2025 Tallinn, kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-25-4680

Hagi ese

B2 Impact OÜ hagi O Gi vastu võla ja viiviste saamiseks

Tsiviilasja hind

4000 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), esindaja M T Kostja: O G (isikukood: xxx, elukoht xxx)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Määrata, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg.1 kohaselt ja koostatud kooskõlas TsMS § 405 lg.1 p.9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
RLS § 59
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 230Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 231Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 407Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 43Kohtuistungi kord
TsMS § 442Otsuse sisu
TsMS § 444Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 630Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus
TsMS § 633Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu
TsMS § 637Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsÜS § 79Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm
VÕS § 39 lg 2Tüüptingimuste tõlgendamine
VÕS § 402Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
6.Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 21). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (TsMS § 633 lg.1). Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15). TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

2-25-4680 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.xxx ja kostja sõlmisid 01.03.2023 panga iseteeninduskeskkonnas tähtajatu tarbijakrediidilepingu, millega pank andis kostja kasutusse laenulimiidi 3000 eurot. Lepinguga määrati kindlaks igakuise tagasimakse kuupäev minimaalsele kuumaksega, kuid klient võib igal ajal laenulimiiti rohkem tagasi maksta. Kostja on lepingu alusel kasutanud kokku krediiti 3320 euro ulatuses ja teinud tagasimakseid 1502,99 euro ulatuses.
2.Lepingu eritingimuste punkti G. kohaselt kujunes tagasimaksete kogusummaks 3623,97 eurot, mis teeb krediidi kulukuse määraks 45,93% aastas.
3.Hageja hinnangul täitis krediidiandja kostja krediidivõime hindamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal ning lähtus kostja krediidivõime hindamisel kostja taotlusest, maksehäire registri tõendist ja kostja pangakonto väljavõttest.
4.Kostja jättis tagastamata kokkuleppelised osamaksed märts 2024, aprill 2024, mai 2024 ja juuni 2024 eest. Esialgne krediidiandja ütles kostjaga sellest tuleneva olulise lepingurikkumise töötu lepingu üles ja loovutas nõude hagejale. Esialgse krediidiandja ja kostja vaheline tarbijakrediidileping lõppes 30.06.2024 ning kogu nõue muutus sissenõutavaks.
5.Hageja edastas kostjale 02.07.2024 nõudekirja, 24.07.2024 pretensiooni ja 15.08.2024 hagihoiatuse. Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punkti 3 on selgitatud, et pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue ületab 1000 eurot.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 2998,64 eurot, intressid alates 12.03.2024 kuni 30.06.2024 määras 38,4% aastas tasumata põhivõla summalt kokku 349,22 eurot, viivise alates laenulepingu lõppemise päevale järgnevast päevast (01.07.2024) kuni hagiavalduse esitamiseni (23.05.2025) määras 38,4% aastas tasumata põhivõla summalt kokku 617,14 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt menetluskuluna riigilõiv 455 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas ka taotluse hagi tagaseljaotsusega rahuldamiseks juhul kui kostja tähtaegselt hagile ei vasta. Kostja seisukoht
7.Kostja kohtu poolt määratud tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud. Menetluse käik

2-25-4680

8.Kohus selgitas menetlusosalistele, et lahendab asja lihtmenetluses ning teeb asjas lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga otsuse, millele ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus selgitas pooltele nende õigust olla menetluses ärakuulatud. Kumbki pool selle õiguse kasutamise soovist kohtule teada ei andnud. Lisaks selgitas kohus tõendamiskoormise jaotumist ning andis pooltele tähtaja soovi korral enda väidete tõendamiseks täiendavate tõendite esitamiseks.
9.Hageja esitas kohtule ümberarvestuse, milles palus juhul kui kohus asub seisukohale, et esialgne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostjalt välja mõista põhivõlg 1817,01 eurot, viivis VÕS § 113 sätestatud määras alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast ning sissenõudekulud. Hageja esitas kohtule ka nõude loovutamist tõendava dokumendi. Hageja ei lisanud hagiavaldusele ega ka esitanud ka kohtu poolt määratud täiendava tähtaja jooksul dokumenti, millest nähtuks VÕS § 416 lg.1 nimetatud lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kättetoimetamine kostjale. Kohtu põhjendused
10.Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse tegemine on TsMS § 407 lg.1 kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus. Kohtul lasub tarbijakrediidivaidluses ex officio kohustus kontrollida Võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud tarbijakrediidilepingu tingimuste täitmist. Sellest tulenevalt ei saa kohus lugeda hageja esitatud faktilisi väited kostja poolt omaksvõetuks, mis on Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg.1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemise eelduseks.
11.Kooskõlas TsMS § 405 lg.1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg.2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
12.Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist üksnes juhul, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse (TsMS § 231 lg.2). Oludes, kus menetlusosaline ei ole kohtule adresseeritud tahteavalduses mõne teise poole poolt avaldatud faktiväitega tingimusteta ja selgesõnaliselt nõustunud, tuleb lugeda, et selle faktilise asjaolu osas on vaidlus ning pooled peavad sellise asjaolu esinemist TsMS § 230 lg.1 kohaselt tõendama. Seda mh ka seetõttu, et kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele (TsMS § 43g lg.2).
13.Antud juhul ei ole kostja esitanud kohtule adresseeritud tahteavalduses omaksvõttu mitte ühegi hageja poolt esitatud faktiväite suhtes ning sellist asjaolu ei saa ka seadusest tulenevalt eeldada. Seega peab antud juhul lugema, et kostja vaidleb hagile täies vastu ulatuses. Seega peab kohus kõiki hagi aluseks olevaid asjaolusid eraldi hindama ja saab seda antud juhul teha üksnes hageja poolt esitatud tõenditest lähtuvalt.
14.Kohus loeb tõendatuks, et xxx ja kostja vahel on sõlmitud leping (hagiavalduse lisad 1, 2 ja 3), milline vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg.1 mõttes. Leping sõlmiti sidevahendi ehk interneti vahendusel VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 mõttes ning VÕS § 410 lg 1 kohaselt võib sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingu puhul olla VÕS § 404 lg 2 ja § 405 lg 1 sätestatud andmed edastatud tarbijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis TsÜS § 79 tähenduses, mis ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.
15.Lepinguga kokkulepitud krediidikulukuse määr on 45,93% aastas, mis vastab Eesti Panga

2-25-4680 poolt lepingu sõlmimise eelselt viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määra kolme kordsele kordajale. Seega on leping VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt kehtiv.

16.Kohus loeb tõendatuks, et kostjale on nimetatud lepingu alusel tehtud väljamakseid summas 3320 eurot ja kostja on teinud tagasimakseid 1502,99 euro ulatuses (hagiavalduse lisad 4 ja 5). Kostjal oli lepingu p. 10.2 kohaselt kohus teha igakuiselt tagasimakseid vähemalt 5% kasutusse võetud krediidilimiidist aga mitte vähem kui 20 eurot. Kostjale on esitatud tagasimaksete arved märts 2024, aprill 2024, mai 2024 ja juuni 2024 eest (hagiavalduse lisad 6, 7, 8 ja 9). Kostja nimetatud arveid ei tasunud ega lepingus kokkulepitud minimaalset tagasimakset ei teinud. Kostja poolne viimane makse on tehtud 11.03.2024 (hagiavalduse lisa 5). Seega tekkis esialgsele krediidiandjale õigus leping erakorraliselt üles öelda.
17.Tuvastades küll lepingu kehtivuse ja selle rikkumise, peab kohus esitatud tõendite pinnalt lugema mittetõendatuks lepingu kehtiva ülesütlemise. VÕS § 416 lg.1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Lisaks kirjalikku taasesitamist võimaldavale vormile peab ülesütelmisavaldus olema ka tarbijale kättetoimetatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg-st 3 tulenevalt ei piisa tahteavalduse kättesaamise tõendamiseks üksnes sellest, et saajale on teade saadetud tema elukoha aadressile, saatja peab tõendama ka selle, et teade jõudis saaja mõjusfääri. Praegusel juhul on tahteavalduse jõudmine kostja mõjusfääri täielikult tõendamata. Kuna on tõendamata, et esialgse krediidiandja saadetud teated jõudsid kostja elukohta ja tal oli mõistlik võimalus nendega tutvuda, siis ei saa lugeda, et kostja on teate kätte saanud.
18.Jaatades esialgse krediidiandja õigust kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei ole hageja antud juhul kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjale oleks ülesütlemisavaldus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kättetoimetatud. Hageja on küll hagiavalduse punktis 1.16 viidanud, et lepingu üldtingimuste punkt 12.1. näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto ning eelpool mainitud teate, sh arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas, kuid kui nimetatud keskkonna kaudu edastatud arved edastas hageja kostjale, siis lepingu ülesütlemise avalduse kostjale kättetoimetamist tõendavat dokumenti hageja kohtule ei esitanud. Kohus on seisukohal, et isegi kui hageja oleks esitanud tõendi, millest nähtuks, et esialgne krediidiandja on enda hallatavasse portaali sisestanud kostjale adresseeritud lepingu ülesütlemise avalduse, ei saaks seda lugeda kostjale kehtivalt kättetoimetatuks, sest see ei pruugi kaasa tuua tahteavalduse kostja mõjusfääri jõudmist. Kohus on seisukohal, et tüüptingimus millega sätestatakse, et kõik asjakohased teated loetakse tarbijale kättetoimetatuks pelgalt xxx hallatavasse elektroonilisse portaali sisestamisega, irduvad olulisel määral seaduses sätestatust teadete kättesaamise kättetoimetamise viisist tarbija kahjuks ning asetaks kogu kättetoimetamise riski põhjendamatult tarbija õlule. Kohus on seisukohal, et tüüptingimused, mis panevad seaduses sätestatust erinevalt teadete kättesaamise riski saajale, on tarbijat ebamõistlikult kahjustavad ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühised. Kirjeldatud tüüptingimus paneb igasuguse panga saadetava teate kättesaamise riski saajale olenemata sellest, mis on teate sisu (lepingu rikkumine, lepingu ülesütlemine vms).

2-25-4680 TsÜS § 69 lg-s 3 ja §-s 70 on aga riski jaotus sätestatud erinevalt olenevalt tahteavalduse sisust. Sellisena ei ole nimetatud tüüptingimus kooskõlas seadusega (VÕS § 42 lg 1) ning sisust lähtuvalt ei saa seda pidada ka osaliselt kehtivaks VÕS § 39 lg 2 alusel. Samale seisukohale on asunud ka lahendis nr 2-15-17677 ka Riigikohus, selgitades, et kohus on õigesti leidnud, et tüüptingimus on tühine ning selle alusel ei saa lugeda teateid kättetoimetatuteks. Samas lahendis selgitas Riigikohus ka seda, et kui ülesütlemisavaldust ei ole kätte toimetatud, ei ole ka asjakohane kontrollida VÕS § 416 lg 1 nõuete täidetust.

19.Viidatu turvil loeb kohus xxx ja kostja tarbijakrediidilepingu tüüptingimuse p. 12.1 tühiseks ning sellest tulenevalt ka lepingu väidetava ülesütlemise tühiseks. Kuivõrd lepingu eritingimuste punkti C kohaselt on leping sõlmitud määramata ajaks ja seda ei ole kehtivalt üles öeldud, tuleb lugeda leping endiselt kehtivaks. Riigikohus on lahendis nr 2-19-13673 selgitanud, et kui VÕS § 416 lg 1 esimese lause järgne tarbijakrediidilepingu ülesütlemine on tühine, peab krediidiandja määrama täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
21.Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata puudub ka vajadus hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja nõude loovutamise kehtivust. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
24.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Edasikaebamise kord
25.Kooskõlas TsMS § 442 lg.10 võib maakohus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
26.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 2 1).
27.Tulenevalt TsMS § 637 lg.2 1 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. /digitaalselt allkirjastatud/

2-25-4680 Priit Palmiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval