Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, aadress Estonia pst 9, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja Mariani OÜ (registrikood 11487287, aadress Linnamäe tee 12-3, Tallinn), juhatuse liikmed A ja B
Menetlusliik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista Mariani OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 100 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
1 (4)
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Hageja esitas 15.01.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles nõudis kostjalt leppetrahvi 60 eurot ja sissenõudmiskulude 40 eurot väljamõistmist. Nõude aluseks on parkimislepingu rikkumine sõidukite registreerimismärgiga XXXXXX ja XXXXXX parkimisega vastavalt 23.01.2019 ja 20.03.2019 hageja opereeritavale parkimisalale (dtl 6). Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati, kuna kostja esitas nõudele 24.01.2022 vastuväite (dtl 2324). Kostja väitel võõrandas ta 2019. aastal sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX ning sõiduk ei kuulunud parkimislepingu sõlmimise ajal kostjale. Kostja ei ole saanud leppetrahvi nõudeid kolme aasta jooksul (dtl 24).
2.Hageja esitas 21.02.2022 hagi sama nõudega (dtl 32-61). Kostja parkis 23.01.2019 sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX hageja opereeritavale parkimisalale Ülemiste City parklas. Samuti parkis kostja 20.03.2019 sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX hageja opereeritavale parkimisalale Kuke 7/8 parklas (dtl 34).
3.Kohus võttis hagi 22.02.2022 menetlusse ja selgitas, et asja lahendatakse lihtmenetluses (dtl 63).
4.Kostja vaidles 07.03.2022 nõudele vastu, viidates juba maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitele. Kostja pakkus kompromissina tasuda nõue 50 eurot (dtl 67).
5.Kohus selgitas pooltele 24.03.2022 määrusega menetluse seisu, tõendamiskoormist ja kordas lihtmenetluse erisusi puudutavaid selgitusi (dtl 69-70). Ärakuulamist pooled ei taotlenud. Kohtu põhjendused
6.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 2.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja vastutaval kasutusel olevad sõidukid registreerimismärgiga XXXXXX ja XXXXXX (dtl 39-40) pargiti vastavalt 23.01.2019 ja 20.03.2019 hageja opereeritaval tasulisel parkimisalal. Parkimisalal oli lihtsasti märgatavalt esitatud teavitus parkimistasu ja parkimistingimuste (tüüptingimuste) kohta ja/või viitega,
2 (4)
kus tüüptingimustega tutvuda saab (hagiavalduse p 3.1.1 dtl 35, fotod, dtl 42-47, 50-51, 5455. Asjaolude omaksvõtu fikseeris kohus 24.03.2022 määruses, dtl 69).
8.Hageja parkimistingimuste p 1 kohaselt sõlmitakse sõiduki parkimise kaudu leping vastavalt parkimislepingu tingimustele. Tingimuste p 3 järgi tuleb parkimise eest maksta tasu. Tingimuste p 5 kohaselt parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma leppetrahvi 30 eurot (dtl 43 ja 46).
9.Hageja nõuab leppetrahvi kummagi sõiduki parkimise eest kokku 60 eurot. Esitatud on leppetrahvinõuded 23.01.2019 parkimise eest nr 1292 3011 9144 4353 ja 20.03.2019 parkimise eest 1352 0031 9161 8424. Leppetrahvi nõuete kohaselt muutub leppetrahv sissenõutavaks 14 päeva möödumisel nõude esitamisest (dtl 48, 52).
10.Sõiduki parkimisega sõlmiti poolte vahel parkimisleping, millele on võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 tunnused. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 158 lg 1 järgi võib lepingut rikkunud poolelt nõuda kokkulepitud leppetrahvi tasumist.
11.Kostja pole vaidlustanud, et parkimistasu oli maksmata. Kostja pole vaidlustanud, et oli 23.01.2019 sõiduki XXXXXX omanik/vastutav kasutaja. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit parkis keegi teine. Kohtupraktika kohaselt on see kostja tõendamiskoormis (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas 3-2-1-3-16, p 11). Kostja väitis, et sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX oli võõrandatud ning 20.03.2019 võis sõidukit kasutada kolmas isik. Kostja ei ole tõendanud ei sõiduki võõrandamist ega asjaolu, et sõidukit parkis keegi teine, kuigi kohus juhtis sellele tähelepanu 24.03.2022 määruses, dtl 69.
12.Fotolt on näha, et trahvinõuded paigutati sõidukite esiklaasile kojamehe vahele (dtl 50-51, 54-55). See on tavapärane ja kohtupraktikas toetatud leppetrahvinõude esitamise viis (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas 2-17-117146, p 11).
13.Kohtueelselt on hagejale esitatud meeldetuletus tasumiseks, kostja on 21.04.2021 meeldetuletusele ka vastanud (dtl 56-58). VÕS § 1131 lg 1 alusel võib majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult (ettevõtjalt, VÕS § 1 lg 6) nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot kui tal on õigus nõuda viivist. Leppetrahvilt võib viivist arvestada (RKTKo 3-2-1-69-08, p 24). Seega on täidetud sissenõudmiskulude hüvitamise eeldused. Hageja ei pea tõendama kahju tekkimist ja selle ulatust.1
14.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus määrab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
15.Hageja menetluskulud on riigilõiv 100 eurot, maksekäsu menetluskulu 20 eurot TsMS § 484(2) alusel ja õigusabikulu 2 tunni eest 160 eurot (dtl 38). Kostja vastuväiteid ei esitanud. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3).
16.Kohtu hinnangul on hageja esindaja töömaht 2 tundi põhjendatud ja vajalik. Hageja menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabi kulude osas ei ole kohus tuvastanud selgelt mittevajalikke, põhjendamata või ülepaisutatud kulusid ega pea vajalikuks kõigi toimingute osas kulu analüüsi pikemalt esitada. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust 80 eurot (ilma käibemaksuta) pidada tavapäraseks ja põhjendatuks.
17.Kohus loeb hageja vajalikeks ja põhjendatud kuludeks 280 eurot (100 + 20 + 160) ja kohus mõistab vastava hüvitise kostjalt hageja kasuks välja. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole
P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 575 - 113(1) lg 1 kommentaar 4.1.a.
3 (4)
käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (174 lg 10). Õigusabikuludelt arvestatav käibemaks hüvitamisele ei kuulu.
18.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.
19.Vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 ja § 637 lg-le 21 ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.