2-21-14334/46 - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

1.Jxxxxx Txxxxxx esitas 03.09.2021 kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Kohus võttis avalduse 04.11.2021.a määrusega menetlusse, määras nõustaja ning kohustas Jxxxxx Txxxxxxxx tasuma nõustaja tasu ettemaks summas 700 eurot. 20.12.2021.a määrusega kohustas kohus JxxxxxxTxxxxxxxx tasuma täiendavat nõustaja tasu 420 eurot. Jxxxxx Txxxxxx on nõustaja tasu maksnud kokku 1120 eurot. Avalduse selgituse põhjal on võlgnik abielus ning abikaasal ei ole makseraskusi. Laenulepingutes on laenusaajaks ainult võlgnik. Need lepingud on sõlmitud enne abiellumist. Abikaasade varasuhteks on lahusvara. Võlgnikul on kolm alaealist last. Võlgnik on pidanud läbirääkimisi võlausaldajatega võlgnevuse ajatamiseks, kuid võlausaldajad ei ole nõustunud ning nõuavad võlgniku ainsa vara korteri kohest müüki panekut. Võrumaal ei ole korterid atraktiivsed ning on tõenäoline, et alghinnaga 23 500 eurot seda maha ei müüda. Seal lahutatakse maha hüpoteegi jääk 13 000 eurot ning võlausaldajatele jääb nõuete (60 000 eurot) rahuldamiseks 10 500 eurot. Siis on võlgnik ikka võlas, pankrotis, kodu kaotanud ning ilmselt peab kolima ja kaotab töö. Võlgnevused tekkisid siis, kui võlgnikul oli majanduslikult raske periood, sissetulekud vähenesid ja igakuised kulud jäid samaks või isegi suurenesid. Kulude katmiseks pidi võlgnik laenu võtma. Võlgnik suudaks igakuiselt maksta kõigile võlausaldajatele kokku 1000 eurot. Pankroti korral jääb enamus palgast võlgnikule ning võlausaldajad saavad võib-olla 1/3 kogunõuetest. Swedbank AS-i nõuet ei soovi võlgnik ümberkujundada, sest see nõue on tagatud hüpoteegiga ning Swedbank pole nõus. Võlgnik töötab AS-s Txxxxx ja tema igakuiseks sissetulekuks on 1400 eurot (neto). Abikaasa sissetulekuteks on ühes kuus töötasu 1000 eurot. Võlgnikule kuulub üks sõiduk (Volkswagen Passat, 2005.a) väärtusega 900 ja tema elukohaks olev kinnisasi väärtusega 22 200 eurot. Võlanimekirjas avaldas võlgnik, et tema ja ülalpeetavate igakuised kulud on: kommunaalkulud suvel kuni 70 eurot ja talvel ca 120 eurot, elekter keskmiselt 60 eurot. Neid kulusid tasub edaspidi abikaasa ning võlgnik maksab enda võlgnevusi. Nii on nad kokku leppinud omavahel. Võlgnik tasub igakuiselt Swedbankile 105 eurot kuus (laenu lõpptähtaeg 11.05.2032). Võlgnik plaanib II pensionisamba väljavõtmist, et tasuda selle arvelt võlgasid. Võlgnik esitas enda pangakonto väljavõtte Swedbankis perioodil 01.09.2018-01.09.2021. Kontode väljavõtted kinnitavad avalduses esitatud andmeid, sh võlgniku sissetulekuid ja sellel perioodil võetud erinevaid kohustusi. Võlgnik esitas ka palgateatised, millest nähtub tema töötasu ja ka see, et tööandja peab kohtutäiturite tarbeks kinni võlgnevusi. Võlgnik esitas ka enda abikaasa pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et abikaasa saab peretoetust 120 eurot ja sotsiaaltoetust 138,08 eurot. Abikaasa töötasu jääb 800 euro piiresse. 2018.a tuludeklaratsioonist nähtub, et võlgnikule tehti väljamakseid aktsiaseltsi Txxxxx ja Eesti Haigekassa poolt. 2019.a deklaratsiooni kohaselt tehti võlgnikule väljamakseid aktsiaseltsi Txxxxx ja Eesti Haigekassa poolt. 2020.a tuludeklaratsiooni kohaselt tehti võlgnikule väljamakseid aktsiaseltsi Txxxxx ja Eesti Haigekassa poolt.

2.Võlgade ümberkujundamise avalduse lahendamine Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada muudetud ümberkujundamiskava. 2.1 Nõuete kindlaks määramine Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 23 lg 4 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Võlgnik ja enamus võlausaldajad ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Järgnevalt analüüsib kohus kõigi võlausaldajate nõudeid ja võtab seisukoha nõuete suuruse osas. 1) Bondora AS Kava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 3541,66 eurot, millest 3142,81 eurot on põhivõlgnevus ja 398,85 eurot kõrvalnõuded. Võlausaldaja ei kirjutanud midagi nõude suuruse kohta. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 3541,66 eurot, millest 3142,81 eurot on põhivõlgnevus ja 398,85 eurot kõrvalnõuded. 2) Renovum OÜ Kava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 1180,87 eurot, millest 500 eurot on põhivõlgnevus ja 680,87 eurot kõrvalnõuded. Võlausaldaja nõustus nõude suurusega. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 1180,87 eurot, millest 500 eurot on põhivõlgnevus ja 680,87 eurot kõrvalnõuded. 3) Eesti Inkasso OÜ Kava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 5149,23 eurot, millest 2872,66 eurot on põhivõlgnevus ja 2276,57 eurot kõrvalnõuded. Võlausaldaja märkis põhinõude suuruseks sama summa, mis oli võlanimekirjas. Kõrvalnõuete suuruse 2312,43 eurot (viivis, intress, menetluskulud) esitas võlausaldaja seisuga 24.01.2022. Kohus märgib, et VÕVS § 20 lg 1 kohaselt peatub võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisel viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, seega peab viivisearvestus olema 04.11.2021 seisuga, mitte 24.01.2022 seisuga. Kohus leiab, et lähtuda tuleb seega kavas märgitud nõuete suurusest, sest võlausaldaja

on enda seisukohas kõrvalnõuded arvestanud vale aja seisuga. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 5149,23 eurot, millest 2872,66 eurot on põhivõlgnevus ja 2276,57 eurot kõrvalnõuded. 4) Omega Invest OÜ Kava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 5058,35 eurot, millest 2716,51 eurot on põhivõlgnevus ja 2341,84 eurot kõrvalnõuded. Võlausaldaja märkis, et võlgnevuse suuruseks on 3624,11 eurot ja lisanduv viivis on 1436,03 eurot. Nõuded tulenevad 23.08.2019.a maksekäsust tsiviilasjas nr 2-19-116458. Nimetatud maksekäsu kohaselt mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja põhinõue 2716,51 eurot ja kõrvalnõudeid 767,38 eurot, riigilõiv 120,22 eurot ja menetluskulud 20 eurot. Seega on võlausaldaja enda seisukohas võlgnevuse hulka lisaks põhinõudele tegelikult arvestanud juba ka kõrvalnõuded ning seejärel sellele lisanud täiendava viivise. Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole nõudeid märkinud kohaselt. Võlgnevus tuleb lahti kirjutada ja märkida eraldi põhinõue ja kõrvalnõuded, mitte märkida võlgnevus ja sellele veel lisaks viivis. See on eksitav ja nõude kujunemine ei ole tegelikult jälgitav. Seda enam, et võlausaldaja ei esitanud isegi maksekäsku, millel tema nõue põhineb. Kohus leiab, et nõude suuruseks tuleb kinnitada kavajärgne summa 5058,35 eurot, millest 2716,51 eurot on põhivõlgnevus ja 2341,84 eurot kõrvalnõuded. 5) Holm Bank AS Kava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 618,72 eurot (2 nõuet), millest 368,85 eurot on põhivõlgnevus ja 249,87 eurot kõrvalnõuded. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 618,72 eurot (2 nõuet), millest 368,85 eurot on põhivõlgnevus ja 249,87 eurot kõrvalnõuded. 6) OK Incure OÜ Kava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 9215,90 eurot (2 nõuet), millest 4880,68 eurot on põhivõlgnevus ja 4335,22 eurot kõrvalnõuded. Mõlemad nõuded tulenevad maksekäsust. Esimese nõude osas märkis võlausaldaja, et võlgnevuse suuruseks on 3542,08 eurot ja lisanduv viivis on 1482,47 eurot. Nõuded tulenevad 25.09.2019.a maksekäsust tsiviilasjas nr 2-19122144. Nimetatud maksekäsu kohaselt mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja põhinõue 2924,39 eurot ja kõrvalnõudeid 477,02 eurot, riigilõiv 120,67 eurot ja menetluskulud 20 eurot. Seega on võlausaldaja enda seisukohas võlgnevuse hulka lisaks põhinõudele tegelikult arvestanud juba ka kõrvalnõuded ning seejärel sellele lisanud täiendava viivise. Sama on ka teise nõude puhul. Võlausaldaja märkis, et võlgnevuse suuruseks on 3283,88 eurot ja lisanduv viivis 910,67 eurot. Nõuded tulenevad 27.11.2019.a maksekäsust tsiviilasjas nr 2-19-129782. Nimetatud maksekäsu kohaselt mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja põhinõue 1956,29 eurot ja kõrvalnõudeid 1200,42 eurot, riigilõiv 107,17 eurot ja menetluskulud 20 eurot. Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole nõudeid märkinud kohaselt. Võlgnevus tuleb lahti kirjutada ja märkida eraldi põhinõude ja kõrvalnõuded, mitte märkida võlgnevus ja sellele veel lisaks viivis. See on eksitav ja nõude kujunemine ei ole tegelikult jälgitav. Seda enam, et võlausaldaja ei esitanud isegi maksekäskusid, milledel tema nõuded põhinevad. Kohus leiab, et nõude suuruseks tuleb kinnitada kavajärgne summa. Nõude suuruseks kokku tuleb kinnitada 9215,90 eurot (2 nõuet), millest 4880,68 eurot on põhivõlgnevus ja 4335,22 eurot kõrvalnõuded. 7) Intrum Justitia AS

Kava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 20 708,21 eurot, millest 13 114,08 eurot on põhivõlgnevus ja 7594,13 eurot kõrvalnõuded. Võlausaldaja märkis, et õige suurus on 21 458,21 eurot, sest kõrvalnõuetest on välja jäänud riigilõiv 750 eurot. Võlanõustaja selgitas kohtuistungil, et võlausaldaja viivise arvestus oli väär, kuid võlausaldaja tunnistas oma viga. Nõustaja kinnitas, et summa 20 708,21 eurot on ikka õige. Täiendavat seisukohta pärast kohtukirja võlausaldaja ei esitanud. Kohus leiab, et nõude suuruseks tuleb kinnitada 20 708,21 eurot, millest 13 114,08 eurot on põhivõlgnevus ja 7594,13 eurot kõrvalnõuded. 8) Eesti Gaas AS Kava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 251,99 eurot, millest 140,11 eurot on põhivõlgnevus ja 111,88 eurot kõrvalnõuded. Võlausaldaja vastuväiteid ei esitanud. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 251,99 eurot, millest 140,11 eurot on põhivõlgnevus ja 111,88 eurot kõrvalnõuded. 9) PlusPlus Capital AS Kava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 10 137,66 eurot, millest 4701,33 eurot on põhivõlgnevus ja 5436,33 eurot kõrvalnõuded. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 10 137,66 eurot, millest 4701,33 eurot on põhivõlgnevus ja 5436,33 eurot kõrvalnõuded. 10) Eesti Liikluskindlustuse Fond Kava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 58 eurot, mis on põhivõlgnevus. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 58 eurot. 11) Politsei ja Piirivalveamet Kava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 196 eurot. PPA hinnangul tuleb nõue kavast välja jätta, sest tegemist on rahatrahviga, mis ei ole eraõiguslik nõue ning mis pole ümberkujundatav. Kohus nõustub PPA seisukohaga ja jätab VÕVS § 23 lg 5 alusel PPA rahatrahvi suuruse kindlaks määramata ning VÕVS § 24 lg 5 alusel kavast välja. Rahatrahv kuulub täitmisele väljaspool käesolevat menetlust. 12) Aktiva Finants OÜ Kava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 9529,59 eurot (5 nõuet), millest 6490,22 eurot on põhivõlgnevus ja 3039,37 eurot kõrvalnõuded. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 9529,59 eurot (5 nõuet), millest 6490,22 eurot on põhivõlgnevus ja 3039,37 eurot kõrvalnõuded. 13) Kohtutäitur Oksana Kutšmei Kava kohaselt on võlgnevuse suuruseks täitekulud 5537,93 eurot. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 5537,93 eurot. 14) Kohtutäitur Anne Böckler Kava kohaselt on võlgnevuse suuruseks täitekulud 1032 eurot. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 1032 eurot.

15) Kohtutäitur Sirje Tael Kava kohaselt on võlgnevuse suuruseks täitekulud 84 eurot. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 84 eurot. 16) Kohtutäitur Oleg Sirotin Kava kohaselt on võlgnevuse suuruseks täitekulud 144 eurot. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 144 eurot. 17) Kohtutäitur Aive Kolsar Kava kohaselt on võlgnevuse suuruseks täitekulud 824,81 eurot. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 824,81 eurot. Kõik ümberkujundatavad nõuded on C nõuded. 2.2 Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 73 072,92 eurot. VÕVS § 28 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 7 võlausaldajat, kelle nõuded kokku on 31 612,72 eurot. 1 võlausaldaja nõustus kavaga. 8 võlausaldajat, kes seisukohta ei esitanud, on nõustunud kavaga vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 41 460,20 eurot. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt VÕVS § 24 lg-st 2 olenemata 7 võlausaldaja vastuväidetest. VÕVS § 24 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul on üks pandiga tagatud nõude, kuid see ei kuulu ümberkujundamisele. Kohus leiab, et nimetatud sättest tulenev teine eeldus on samuti täidetud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväiteid esitanud võlausaldajaid halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud kõikide võlausaldajate puhul kõrvalnõuete vähendamist nullini ning põhivõlgnevuse osadena tasumist kohustuste täitmise tähtaja pikendamist. Võlausaldaja Holm Bank AS on oma vastuses märkinud, et VÕVS § 2 lg 1 sõnastusest lähtuvalt ei ole ümberkujundamiskavaga võimalik võimaldada võlgnikule samaaegselt mitme meetme kasutamine. Võlausaldaja viitas VÕVS § 2 lg-le 2, et vaid nimetatud sättes märgitud nõuete puhul

on mitme meetme korraga kasutamise võimalik. Kohus leiab, et võlausaldaja tõlgendus VÕVS § 2 lg-st 1 ja 2 ei ole korrektne. Nimetatud sätte lõige 1 annab konkreetsed viisid, mida võlgnikul on võimalik kasutada võlgade ümberkujundamisel. Neid viise on võimalik kasutada ka üksteisega koostoimes, mitte ainult ühte korraga. Lõikes 2 on ette nähtud piirangud nõuete osas, mida on keelatud vähendada või neist vabastada. Nende nõuete osas saab kasutada vaid kahte meedet (tähtaja pikendamine ja osadena täitmine), teised lg-s 1 märgitud meetmed ei ole lubatud. Kohus märgib, et sõna „või“ seob sisu poolest mh üksteist välistavaid sõnu või lauseosi. Kohus selgitab aga, et sõnal „või“ on veel kaks tähendust – nimetatud sõna seob sisu poolest ka vastanduvaid või teist võimalust väljendavaid sõnu. Seadusandja eesmärgiks oli võlgnikule anda mitu konkreetset viisi ja võimalust, mida ta saaks paindlikult kasutada võlgade ümberkujundamiseks. Seega tegemist ei ole üksteist välistavate meetmetega. Ka VÕVS-i eelnõu ei näe ette seda, et kasutada saaks ainult ühte või teist meedet. Eelnõus on kirjas, et võlgnikule ja kohtule on jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus (VÕVS eelnõu seletuskiri lk 16). Seadusandja eesmärgist lähtuvalt pole välistatud mitme meetme korraga kohaldamine. Võlausaldaja vastuväide ei anna seega alust kava kinnitamata jätmiseks või ümberkujundamise meetmete muutmiseks. Peaaegu kõik vastuväite esitanud võlausaldajatest leidsid, et nende suhtes on ebaõiglane vähendada kõrvalnõudeid. Näiliselt ebaõiglaseks teeb vähendamise mh ka see, et osadel võlausaldajatel vähendatakse kõrvalnõudeid oluliselt suuremas määras kui teistel. Mõni võlausaldaja leidis, et täitmise tähtaeg võiks olla pikem kui 6 aastat, et võlgnik maksaks ära ka kõik kõrvalkulud, ning mõni leidis, et võlgnik võiks nõuded tasuda vähem kui 6 aastaga. Samuti leidsid paar võlausaldajat, et võlgnik võiks realiseerida enda pensioniosakud ja näidata üles head tahet võlgnevuse likvideerimiseks kõiki võimalikke vahendeid kasutades. Eesti Gaas AS leidis, et igakuise osamakse vahe (kui ei jäetaks välja tema kõrvalnõudeid) ei oleks niivõrd suur, mis kahjustaks võlgniku igapäevast toimetulekut. Esmalt selgitab kohus, et II pensionisamba osakuid ei pea võlgnik välja võtma ja seda ei saa temalt ka oodata ega eeldada. Pension on eeskätt mõeldud tulevikku suunatult vanaduses enese ülalpidamiseks. Võlgnikul ei ole kohustust seda raha enne pensionile jäämist kasutada. Sellised vastuväited ei aluseks kava kinnitamata jätmiseks. Kohtu arvamust ei muuda ka see, at algselt võlgnik selliseks tegevuseks valmisolekut avaldas, sest võlgnik võis kõigi tagajärgede kaalumise järel selles osas oma arvamust muuta. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate nõudeid on vähendatud kõikide kõrvalnõuete võrra (sh intressid, viivised ja igasugused võimalikud menetluskulud) ning põhivõlgnevust kellelgi ei vähendata. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on 3 ülalpeetavat last, kelle huvid saaksid kahjustada, kui võlgnik täidaks kava enda maksevõimet ületades ja liiga kaua. Nõustuda ei saa võlausaldajatega, kes väitsid, et võlgnik võiks maksta kava alusel võlad ära vähem kui 6 aastaga või maksta rohkem kui 6 aastat. Kohus palus vastuväited esitanud võlausaldajatel esitada täiendavad seisukohad, sest nad polnud selgitanud, millest nende seisukohad tulenevad. Seisukoha esitasid vaid 5 võlausaldajat, kes tegelikkuses sisulisi põhjendusi ei esitanudki. Vastuväite esitanud võlausaldajad ei ole hinnanud võlgniku poolt esitatud dokumente ja andmeid võlgniku majandusliku seisundi kohta ega ka seda kas ja kuidas suudaks võlgnik kava võimalikul muutmisel (võlausaldajate pakutud viisidel, pikendamine/lühendamine/kogu nõude täitmine) kava reaalselt täita. Ükski võlausaldaja ei toonud korrektselt välja enda nõude kujunemist.

Enamus märkisid enda põhinõude ja kõrvalnõuete suurused, kuid ei kirjutanud, kuidas ja mis perioodi jooksul on need nõuded kujunenud (nt viivis) või millest näiteks kõrvalkulud koosnevad. Võlausaldajate vastuväited kavale olid omavahel vastuolus ja liialt üldiselt. Need ei saa samuti olla aluseks kava muutmiseks või kinnitamata jätmiseks. Kohus märgib mh, et nõuete vähendamisele ei sea seadus piire. Kava on koostatud eeskätt võlgniku maksevõimest lähtuvalt ning kui võlausaldajad saavad kõrvalnõuete vähendamisega kätte oluliselt rohkem kui pankrotimenetluse korral, siis on kohtu hinnangul kõrvalnõuete vähendamine täies ulatuses mõistlik ning põhjendatud. Pea ükski võlausaldajatest ei ole esitanud võrdlust mõne muu menetlusega, milles neil oleks võimalik võlgnevusest rohkem tagasi saada kui käesolevas menetluses. Käesolevalt kohtleb kava kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ühte ei eelistata teisele. Kõiki võlausaldaja kõrvalnõudeid vähendatakse 100% võrra. Kohus selgitab, et kohustuste rahuldamise % on võlausaldajatel erinev seetõttu, et osadel võlausaldajatel on kõrvalnõuded äärmiselt suured, mõnel ületavad lausa põhinõudeid. See aga ei tähenda, et neid oleks ebavõrdselt koheldud. Ka vähendamise põhimõte ise ei ole ebavõrdne. Seoses Eesti Gaasi vastuväitega selgitab kohus, et kui Eesti Gaas saaks täidetud ka kõrvalnõuded, mis oleks tema sõnul vaid 1,55 eurot kuus rohkem, siis oleks just see ebavõrdne kohtlemine teiste võlausaldajate suhtes. Kui kohustada võlgnikku maksma ka kõikidele teistele võlausaldajate kõik kõrvalnõuded, siis ei suudaks võlgnik kava üldse täita. Samas peab menetluse aega olema piiratud- ei saa eeldada, et võlgnik allub menetlusele, mis kestab kümneid aastaid, sest sellisel juhul puuduks võlgnikul motivatsioon seda üldse läbi teha. Käesoleval juhul on kava tähtaeg isegi keskmisest pikem ja kohus ei pea võimalikuks selle täitmise aega veelgi pikendada. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on igal juhul mõistlikum kui pankrotimenetlus ning võlgnikule ja ka võlausaldajatele kasumlikum, sest võlgnikul ja tema perel jääb alles elukoht ning võlausaldajad saavad võlgnevusi tagasi oluliselt suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse korral. Arvestades võlgniku vara, mida on reaalselt pankrotimenetluses võimalik realiseerida (kinnisasi, sõiduauto, osaliselt töötasu), ei oleks võlausaldajate nõuded võimalik rahuldada täies ulatuses, isegi mitte pooles ulatuses. Kinnisvara müüakse enampakkumisel, mille müügihinnaks võib kujuneda ka vähem kui on kinnisvara maakler selle väärtuseks hinnanud. Sõiduki väärtus ei ole ilmselt suur, sest tegemist on vana autoga. Samuti tekivad pankrotimenetlusega kulud. Need kulud tuleb pankrotivarast maha arvata enne jaotiste alusel väljamaksete tegemist. Lisaks tuleb arvestada Swedbank AS-i nõudega, mis on pandiga tagatud. Kui kinnisasi müüakse maha, siis täidetakse sellest summast esimesena pankrotimenetluse kulud, seejärel Swedbank AS-i nõue täies ulatuses ning allesjäävast summast rahuldatakse kõikide teiste võlausaldajate nõuded võrdeliselt nende nõuete suurustega. Kohustustest vabastamise menetluse kestel saaks võlgnik loovutada 100 eurot kuus, sest võlgnikul on kolm alaealist last. Kogu kohustustest vabastamise perioodi (6 aastat) jooksul 6000 eurot. Kava täites saavad võlausaldajad ca 63% kogunõuetest (kõik põhinõuded), kuid pankrotimenetluse korral vaid ca 30-40%. See sõltub olulisel määral kinnisasja müügihinnast. Kohus leiab, et arvestades võlgnikku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on keskmiselt 1281,44 eurot kuus (neto, 10 kuu peale arvestatuna). Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks kokku 647,31 eurot, lisaks Swedbank AS-le 114 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt vähemalt mingil määral igapäevaseid vältimatuid püsikulusid, ka ilmselt selliseid, mis tagaksid võimaluse jätkata töötamist ja seega ka sissetuleku saamist. Võlgniku abikaasal on sissetulek ja temale laekuvad lastetoetused ja peretoetus ning neil on omavahel kokkulepe igapäevaste ja laste kulude kandmise

osas, mida on võimalik käesolevalt arvestada. Kokkulepe on selleks, et elukohta säilitada ning see on mõistlik. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Seda eelkõige seetõttu, et võlgnikul on 3 last, kelle ülalpidamise kohustus on prioriteetne. Kui arvestada igakuised maksed võlausaldajatele ja 3 lapse ülalpidamisele, ei jääks võlgnikul enda kulude katteks midagi. Seetõttu ei ole võimalik ka eraldiste suurendamine. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et ümberkujundamiskavas on võlgnik püüdnud kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt: kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded on viidud nullini, võlgnik tasub kõigile võlausaldajatele nende põhinõuded 100% ulatuses ning kohustuste täitmise tähtaega on pikendatud kõigi võlausaldajate suhtes võrdselt 6 aastani. Kohus leiab, et võlausaldajate nõue, et võlgnik täidaks kogu oma võlgnevused, ei ole reaalselt teostatav. Kohtu hinnangul saaks see toimuda vaid teiste võlausaldajate väljamaksete vähendamise arvel, mis aga on vastuolus võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et VÕVS § 24 lg 2 eeldused on täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma kohtule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (VÕVS § 39 lg 2, 3). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud VÕVS §-des 29, 31, 33. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes VÕVS §-st 35. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus tulenevalt VÕVS §-st 34. Võlgnik peab esitama kohtule ja võlausaldajale aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Kohtu hinnangul tuleb aruanded esitada kord aastas 01. maiks ja kava lõplikul täitmisel 01.maiks 2028.a. Sellisel viisil saab kohus jälgida, kas võlgnik täidab kava nõuetekohaselt ning vajadusel sekkuda. Menetluskulude jaotus VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Võlgnik on kohtu korraldusel tasunud ette nõustaja tasu ettemaksu 1120 eurot. VÕVS § 19 lg 6 kohaselt kohaldatakse nõustajale saneerimisseaduse §-des 17–19 saneerimisnõustaja kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Nõustajale ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustikus nõustaja kohta sätestatut. SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 lause 1 kohaselt otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel.