Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
EUTECH OÜ hagi OSAÜHING TRUMM vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. märtsi 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik EUTECH OÜ apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind
384,86 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja EUTECH OÜ (registrikood 12393281), seaduslik esindajad ringkonnakohtus esindaja HK Kostja: OSAÜHING TRUMM (registrikood 11011159), seaduslik esindaja: AR Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast EUTECH OÜ apellatsioonkaebust Harju Maakohtu
3.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud EUTECH OÜ kanda. OSAÜHINGUL TRUMM puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud 1(6)
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.EUTECH OÜ (hageja) esitas 03.11.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OSAÜHINGU TRUMM (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 16.11.2021 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagi 01.12.2021 ja selle täienduse 17.12.2021.
2.Hagiavalduse kohaselt tegi kostja 28.09.2021 hageja e-poes www.ledpood.ee tellimuse kaheksale seinavalgustile, mille eest koostati kostjale arve nr LED21-21279. Kostja tasus arve summas 368,76 eurot. 29.09.2021 saatis hageja kostjale kirja, et hetkel Philipsi laos soovitud valgusteid ei ole ja on raske ennustada, millal need saabuvad. Kui aega oodata ei ole, siis ehk leiab asenduse. 01.10.2021 teavitas kostja, et asendused ei sobi, kindlasti on vaja neid valgusteid, mis telliti. Lisaks küsis kostja, kas hageja saab raha tagasi kanda ning kui lambid saabuvad, siis palus hagejal teada anda ja teeb tellimuse uuesti.
3.Hageja sai aru, et klient ei soovinud tellimust tühistada ja tal on jätkuvalt soov need valgustid hagejalt soetada. Kostja soovis saada vahepeal oma kontole raha tagasi, kuni valgustid saabuvad. 11.10.2021 koostas hageja kreeditarve nr 101105K. Hageja kandis raha kostjale tagasi. 18.10.2021 saatis hageja kostjale e-kirja, et kaup on Philipsi laost välja saadetud, kuna nii oli algul kokkulepitud. 20.10.2021 saatis hageja kostjale arve nr 101113 tellitud lampide eest. Hageja soovis teada täpset sihtkohta, kuhu kaup saata. 23.10.2021 teatas kostja, et tema pole tellimust teinud ja palus arve tühistada. 25.10.2021 teatas kostja, et kui hageja soovib, et kostja lambid ära ostaks, siis ainult selle hinnaga, mis kostja mujalt leiaks (K-Rautas tükihinnaga 27,59 eurot koos käibemaksuga). Sellest kirjast sai hageja aru, et kostjal on huvi kauba vastu alles, aga ta on nõus ostma oma poolt pakutud hinnaga. Varasemalt tellides ei olnud kostjal hinna osas pretensiooni. Kostjale esitatud arve nr 101113 on käesoleva ajani tasumata. Kaup seisab hageja laos.
4.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 364,80 eurot ja viivise 20,06 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kuna hageja ei suutnud valgusteid tarnida ega teadnud ka, millal suudab tarnida, palus kostja raha tagasi kanda ja teada anda, et kui valgustid saabuvad, siis tellib kostja uuesti. Raha tagasi kandmise palvest ja kreeditarve koostamisest sai kostja aru kui tellimuse tühistamisest. Kostja avaldas, et tellib uuesti, s.t. et vana tellimust enam ei ole ja kostja teeb uue tellimuse, mida kostja siiamaani teinud ei ole. Kuna hageja rääkis „Philipsi laost“, kus soovitud valgusteid ei ole, siis kostja oma vastuses mõtles lause osaga „kui lambid saabuvad, siis andke teada ja tellin uuesti“ seda, et hageja annab teada, kui lambid saabuvad Philipsi lattu ja siis teeb kostja uue tellimuse samamoodi kui esimesel korral, s.t. läheb e-poodi, sisestab tellimuse ja maksab 2(6)
pangalingiga. Kuna hageja ei öelnud ühtegi konkreetset tarneaega ja kostjal oli kiire lampidega, siis õnnestus leida teine müüja, kellel lambid kohe olemas olid. Kostja sai aru, et hageja on hädas tellitud lampidest lahti saamisega, mistõttu tegi kostja ettepaneku, et ostab lambid ära turul kõige odavama saada oleva hinnaga. Tegelikult olid kostjal samad lambid juba mujalt ostetud ja kostjal neid vaja ei olnud. Maakohtu otsus
6.Harju Maakohus jättis 07.03.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras, et kostjal menetluskulud puuduvad.
7.Maakohus tuvastas, et asjas puudub vaidlus selles, et kostja tegi 28.09.2021 hageja e-poes tellimuse 8 seinavalgusti ostmiseks, mille eest hageja väljastas kostjale arve nr LED2121279 (dtl 25). Kostja tasus arve. 29.09.2021 saatis hageja kostjale e-kirja (dtl 28-29), milles teavitas kostjat, et hetkel soovitud valgusteid Philipsi laos ei ole ja on raske ennustada, millal valgustid tulevad, võimalik, et alles uuel aastal. 01.10.2021 saatis kostja hagejale ekirja (dtl 28), milles avaldas, et asendused ei sobi ning küsis, kas hageja saab raha tagasi kanda. Samuti palus kostja hagejal kostjat teavitada, kui valgustid saabuvad, et uuesti tellida. Hageja nõustus kostjale raha tagastama, mida tõendab 08.10.2021 e-kiri (dtl 31). Hageja koostas 11.10.2021 kreeditarve nr 101105K (dtl 33) ja tagastas kostjale raha. 20.10.2021 saatis hageja kostjale arve nr 101113 (dtl 34) summas 364,80 eurot 8 seinavalgusti eest. Kostja arvet nr 101113 tasunud ei ole.
8.Maakohus juhindus asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg-st 1 ja leidis, et pooled sõlmisid 28.09.2021 müügilepingu, mille alusel hageja kui müüja kohustus kostjale üle andma lepingu esemeks olevad seinavalgustid ning kostja kui ostja tasus selle eest kokkulepitud summa 368,76 eurot. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kostja on 01.10.2021 e-kirjaga müügilepingust kehtivalt taganenud.
9.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-34-13 p-s 14 rõhutanud, et lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-57-11, p 28). VÕS § 188 lg 1 kohaselt toimub taganemine taganemisavalduse tegemisega teisele poolele ning VÕS § 116 lg-st 1 tulenevalt võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kohus oli seisukohal, et kostja 01.10.2021 e-kirjas tehtud tahteavaldust raha tagastamiseks saab lugeda kostja poolt müügilepingust taganemiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-50-06 p-s 23 selgitanud, et taganemise avaldusele ei ole VÕS § 188 järgi ette nähtud vorminõuet, st nagu muud tahteavaldused, võib see tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 järgi olla ka järelduslik. Kohtu hinnangul saab järeldada kostja 01.10.2021 e-kirjast kostja soovi müügilepingust taganeda, kuna kostja on kinnitanud, et kostjale asendused ei sobi ja soovinud raha tagastamist.
10.Hageja on selgitanud, et kuna kostja palus ennast teavitada lampide saabumisest ja ütles, et tellib uuesti, sai hageja aru, et kostja ei soovinud tellimust tühistada, vaid lihtsalt saada raha vahepeal oma kontole tagasi, kuni valgustid saabuvad. Kohtu hinnangul nähtub kosja avaldatust „kui lambid saabuvad siis andke teada ja tellin uuesti“, et kostja soovis üksnes olla teavitatud, kui valgustid on jälle saadaval, pärast mida oleks kostja teinud uue tellimuse.
3(6)
Kuna kostja soovis ostuhinna tagastamist, nähtub kohtu hinnangul kostja 01.10.2021 ekirjast, et kostja ei soovinud esialgse tellimusega edasi minna. Samuti tuleneb kostja 25.10.2021 e-kirjast (dtl 26), et kostja ei soovinud esialgse tellimusega edasi minna, vaid oleks sobivuse korral teinud uue tellimuse. Seega on kostja kohtu hinnangul kooskõlas VÕS § 188 lõikega 1 esitanud hagejale mõistliku aja jooksul lepingust taganemise avalduse, millest tulenevalt on taganemise formaalsed eeldused täidetud.
11.Kohus oli seisukohal, et antud juhul esinevad ka taganemise materiaalsed eeldused VÕS § 116 lõigete 1 ja 2 järgi. 29.09.2021 e-kirjaga (dtl 28-29) on hageja kostjat teavitanud, et hetkel Philipsi laos soovitud valgusteid ei ole ja raske on ennustada, millal täpselt valgustid tulevad. Hageja e-kirja kohaselt näitas programm uut aastat, aga programmi andmed pole viimasel ajal täpsed, sest kaubad liiguvad, kuidas parasjagu juhtub. Kohtu hinnangul nähtub hageja 29.09.2021 e-kirjast (dtl 28-29), et hagejal ei ole võimalik müügilepingut täita ja kostjale lepingu esemeks olevaid seinavalgusteid mõistliku aja jooksul üle anda. VÕS § 82 lg 5 kohaselt peavad lepingupooled oma vastastikused lepingulised kohustused täitma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kui ühe lepingupoole kohustus on teha teatud ajavahemiku jooksul teatavaid tegusid ja teine lepingupool võib kohustuse täita ühekorraga, peab teine lepingupool täitma kohustuse pärast seda, kui esimene pool on oma kohustuse täitnud, kui lepingust ei tulene teisiti. Kohus leidis, et olukorras, kus kostja on hagejale kauba eest tasunud ning hageja on teavitanud kostjat, et hagejal on raske ennustada, millal hagejal oleks võimalik müügilepinguga võetud kohustust täita ja hetkel olemasolevate andmete järgi võtab see üle kolme kuu, on tegemist olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 1 mõttes, kuna hagejal ei ole võimalik täita lepingut kostjaga üheaegselt ega mõistliku aja jooksul pärast kostja poolt ostuhinna tasumist. Kohtu hinnangul ei ole vähemalt kolm kuud alates müügilepingu sõlmimisest olemasoleva asja, s.o seinalampide ostjale üleandmiseks hagejapoolse kohustuse täitmiseks mõistlik aeg, mistõttu on kostja jäänud ilma sellest, mida ta õigustatult müügilepingust lootis.
12.Kohus asus seisukohale, et eeltoodust tulenevalt on täidetud lepingust taganemise nii formaalsed eeldused kui ka materiaalsed eeldused ning kostja on 01.10.2021 taganemisavaldusega müügilepingust kehtivalt taganenud.
13.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et pooled sõlmisid uue müügilepingu seinavalgustite müümiseks, mille alusel väljastas hageja kostjale arve nr 101113 (dtl 34) summas 364,80 eurot.
14.VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kohus leidis, et olukorras, kus hageja koostas kostjale kreeditarve nr 101105K (dtl 33) ning tagastas 28.09.2021 müügilepingu alusel tasutud ostusumma, võis kostja mõistlikult järeldada, et hageja on kostja poolt lepingust taganemisega nõustunud. Kuivõrd kostja on 23.10.2021 e-kirjas (dtl 27) kinnitanud, et ei ole tellimust teinud, ei ole kostja nõustunud uue müügilepingu sõlmimisega. Seega leidis kohus, et poolte vahel puudub kehtiv müügileping ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
4(6)
Apellatsioonkaebus
15.Hageja esitas maakohtu otsusele 09.03.2022 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada.
16.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei sisalda kostja 01.10.2021 kiri mingit tahteavaldust raha tagastamiseks müügilepingust taganemise mõttes. Lepingu tõlgendamisel on määrav poolte tegelik ühine tahe. Nii nagu kostja oma esimeses kirjas 01.10.2021 kinnitas, et asendused ei sobi ja on kindlasti vaja just neid samu lampe, siis on ilmselge, et kostjal ja hagejal oli tegelik ühine tahe. Kostja on küsinud, kas raha saab „praegu“ tagasi kanda, see tähendab ajutiselt raha tagastamist. Kostja kinnitas, et tellib ehk ostab valgustid välja, kui need saabuvad. Seega soovis kostja lepinguga edasi minna. Hageja ei ole andnud lubadust ja kindlat aega, et tarnimisele kulub rohkem kui 3 kuud. Kohus on sellega leidnud hagejal süü lepingurikkumises, mis võib teoreetiliselt juhtuda, aga ei pruugi kunagi juhtuda. Kostjal ei olnud mitte ühtegi lepingu erakorralise ülesütlemise põhjust ja leping sai hageja poolt korrektselt ja õigeaegselt täidetud. Kostja esitas e-poes tellimuse 28.09.2021 mis tähendab, et uue aastani oli aega koos jõulude ja aastavahetusega 3 kuud ja 3 päeva. Kostja ei saanud mitte kuidagi eeldada, et raha tagastamine ja kreeditarve koostamine lõpetaks lepingu. Ka peale kreeditarve saatmist on hageja käsitlenud tellimust ja lepingut kehtivana, mis tuleneb hageja 08.10.2021, 11.10.2021, 18.10.2021 ja 20.10.2021 teavitustest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Kuni 31.12.2021 kehtinud TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis põhivõlga 364,80 eurot ja viivist 20,06 eurot. Tegemist on lihtmenetluse asjaga nii kuni 31.12.2021 kehtinud kui alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt.
18.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 442 lg 10 sätestab, et TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et ta annab loa edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses.
5(6)
Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, selgelt rikkunud menetlusõigust ega selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud.
20.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).
21.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus selle tagastamiseks.
22.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ega edastada seda kostjale, siis puuduvad kostjal ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
23.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.