EUTECH OÜ hagi OSAÜHING TRUMM vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
384,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: EUTECH OÜ (registrikood 12393281, asukoht Uuekalda 8A, Tammiste, 85009 Pärnumaa, e-post xxx ); Hageja seaduslik esindaja: H K (isikukood xxx, e-post xxx); Kostja: OSAÜHING TRUMM (registrikood 11011159, asukoht Hiiu-Maleva 11, 11619 Tallinn, e-post xxx); Kostja seaduslik esindaja: A R (isikukood xxx, e-post xxx ).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata EUTECH OÜ hagi OSAÜHING TRUMM vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes. Menetluskulud
2.Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord
3.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja ei ole tasunud valgustite eest väljastatud arvet ega tulnud valgustitele järele. OSAÜHING
TRUMM tegi EUTECH OÜ e-poes xxx tellimuse 28.09.2021 kaheksale seinavalgustile, mille eest koostati kostjale arve nr LED21-21279. Kostja tasus arve summas 368,76 eurot. 29.09.2021 saatis hageja kostjale kirja, et hetkel Philipsi laos soovitud valgusteid ei ole ja on raske ennustada, millal need saabuvad. Kui aega oodata ei ole, siis ehk leiab asenduse. 01.10.2021 teavitas kostja, et asendused ei sobi ja küsis, kas hageja saab praegu raha tagasi kanda ning kui lambid saabuvad, siis palus hagejal teada anda ja teeb tellimuse uuesti. Hageja sai aru, et klient ei soovinud tellimust tühistada ja tal on jätkuvalt soov need valgustid hagejalt soetada. Kostja soovis saada vahepeal oma kontole raha tagasi, kuni valgustid saabuvad. Hageja tellis valgustid 05.10.2021. 08.10.2021 küsis kostja kommentaari eelmisele kirjale ja millal saab raha tagasi. 11.10.2021 koostas hageja kreeditarve nr 101105K. 18.10.2021 saatis hageja kostjale ekirja, et kaup on Philipsi laost välja saadetud, kuna nii oli algul kokkulepitud, et teatada. 20.10.2021 saatis hageja kostjale arve 101113 tellitud lampide eest. Hageja soovis teada täpset sihtkohta, kuhu kaup saata. 23.10.2021 teatas kostja, et tema pole tellimust teinud ja palus arve tühistada. 25.10.2021 teatas kostja, et kui hageja soovib, et kostja lambid ära ostaks, siis ainult selle hinnaga, mis kostja mujalt leiaks (K-Rauta 27,59 koos käibemaksuga tükihinnaga). Sellest kirjast sai hageja aru, et kostjal on huvi antud kauba vastu alles, aga ta on nõus ostma oma poolt pakutud hinnaga. Varasemalt tellides ei olnud kostjal hinna osas pretensiooni. Kostjale esitatud arve 101111 on käesoleva ajani tasumata. Kaup seisab hageja laos.
2.Hageja on seisukohal, et kosja ei ole tellimust tühistanud ning 01.10.2021 saatis kostja esindaja A R kirjaliku pakkumise, mis tingimustel soovib kostja e-poe tellimusega edasi minna. Kostja andis selgelt teada, et soovib jätkuvalt neid valgusteid. Kostja esitas hagejale küsimuse, kas hageja saab raha nii kauaks tagasi kanda, kuni lambid saabuvad. Kostja andis teada, et kui valgustid saabuvad, siis ta tellib ehk ostab need uuesti. Hageja tuli kliendile heas usus vastu ja kandis raha tagasi. Hageja on klienti pidevalt kursis hoidnud ja teavitusi saatnud valgustite saabumise osas. Klient ei ole kordagi soovinud tellimust tühistada. Kreeditarve ei tähenda tellimuse tühistamist.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 364,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 20,06 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
4.Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja tegi hageja e-poes xxx tellimuse 28.09.2021, mille eest hageja koostas kostjale arve nr LED21-21279. Kuna hageja ei suutnud valgusteid tarnida ega teadnud ka, millal suudab tarnida, palus kostja raha tagasi kanda ja teada anda, et kui valgustid saabuvad, siis tellib kostja uuesti. Raha tagasi kandmise palvest ja kreeditarve koostamisest saab kostja aru kui tellimuse tühistamisest. Lisaks ütles kostja sõnad „tellin uuesti“, s.t. et vana tellimust enam ei ole ja kostja teeb uue tellimuse, mida kostja siiamaani teinud ei ole. Kuna hageja rääkis „Philipsi laost“, kus soovitud valgusteid ei ole, siis kostja oma vastuses mõtles lause osaga „kui lambid saabuvad, siis andke teada ja tellin uuesti“ seda, et hageja annab teada, kui lambid saabuvad Philipsi lattu ja siis teeb kostja uue tellimuse sama moodi kui esimesel korral, s.t. läheb e-poodi, sisestab tellimuse ja maksab pangalingiga. Kuna hageja ei suutnud öelnud ühtegi konkreetset tarneaega ja kostjal oli kiire lampidega, siis õnnestus leida teine müüja, kellel lambid kohe olemas olid, ja ära osta. Kostja sai aru, et hageja on hädas oma liigsest agarusest tellitud lampidest lahti saamisega ja kuna kostja ka lubas uue tellimuse teha, tegi kostja ettepaneku, et ostab lambid ära turul kõige odavama saada oleva hinnaga. Antud hetkel olid kostjal samad lambid juba mujalt ostetud ja tegelikult kostjal neid vaja ei olnud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Asjas puudub vaidlus, et kostja tegi 28.09.2021 hageja e-poes tellimuse 8 seinavalgusti ostmiseks, mille eest hageja väljastas kostjale arve nr LED21-21279 (dtl 25). Kostja tasus arve. 29.09.2021 saatis hageja kostjale e-kirja (dtl 28-29), milles teavitas kostjat, et hetkel soovitud valgusteid Philipsi laos ei ole ja on raske ennustada, millal valgustid tulevad, võimalik, et alles uuel aastal. 01.10.2021 saatis kostja hagejale e-kirja (dtl 28), milles avaldas, et asendused ei sobi ning küsis, kas hageja saab raha tagasi kanda. Samuti palus kostja hagejal kostjat teavitada, kui valgustid saabuvad, et uuesti tellida. Hageja nõustus kostjale raha tagastama, mida tõendab 08.10.2021 e-kiri (dtl 31) ning koostas 11.10.2021 kreeditarve nr 101105K (dtl 33) ja tagastas kostjale raha. 20.10.2021 saatis hageja kostjale arve nr 101113 (dtl 34) summas 364,80 eurot 8 seinavalgusti eest. Kostja arvet nr 101113 tasunud ei ole.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 364,80 eurot ja perioodi 24.10.2021 kuni 03.11.2021 eest viivise viivisemääraga 0,5% päevas summas 20,06 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendustel, et kostja on esialgse tellimuse tühistanud, kuna hagejal soovitud valgusteid ei olnud, ja kostja uut tellimust ei ole teinud.
8.Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõttes, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 28.09.2021 müügilepingu, mille alusel hageja kui müüja kohustus kostjale üle andma lepingu esemeks olevad seinavalgustid ning hageja kui ostja tasus selle eest kokkulepitud summa 368,76 eurot.
9.29.09.2021 edastas hageja kostjale e-kirja (dtl 28-29), milles teavitas kostjat, et hetkel soovitud valgusteid Philipsi laos ei ole ja on raske ennustada, millal täpselt valgustid tulevad, kuid hageja programmi kohaselt tulevad valgustid alles uuel aastal. 01.10.2021 edastas kostja hagejale e-kirja (dtl 28), millega küsis raha tagasi ja palus teavitada, kui lambid saabuvad, et uuesti tellida. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kostja on 01.10.2021 e-kirjaga müügilepingust kehtivalt taganenud. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-34-13 p-s 14 rõhutanud, et lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28). Kohus märgib, et VÕS § 188 lg 1 kohaselt toimub taganemine taganemisavalduse tegemisega teisele poolele ning VÕS § 116 lg-st 1 tulenevalt võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kohus on seisukohal, et kostja 01.10.2021 e-kirjas tehtud tahteavaldust raha tagastamiseks saab lugeda kostja poolt müügilepingust taganemiseks. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-50-06 p-s 23 selgitanud, et taganemise avaldusele ei ole VÕS § 188 järgi ette nähtud vorminõuet, st nagu muud tahteavaldused, võib see tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 järgi olla ka järelduslik. Kohtu hinnangul saab järeldada kostja 01.10.2021 e-kirjast kostja soovi müügilepingust
taganeda, kuna kostja on kinnitanud, et kostjale asendused ei sobi ja soovinud raha tagastamist. Kohus märgib, et hageja on selgitanud, et kuna kostja palus ennast teavitada lampide saabumisest ja ütles, et tellib uuesti, sai hageja aru, et kostja ei soovinud tellimust tühistada, vaid lihtsalt raha vahepeal oma kontole tagasi, kuni valgustid saabuvad. Kohtu hinnangul nähtub kosja avaldatust „kui lambid saabuvad siis andke teada ja tellin uuesti“, et kostja soovis üksnes olla teavitatud, kui valgustid on jälle saadaval, pärast mida oleks kostja teinud uue tellimuse. Kuna kostja soovis ostuhinna tagastamist, nähtub kohtu hinnangul kostja 01.10.2021 e-kirjast, et kostja ei soovinud esialgse tellimusega edasi minna. Samuti tuleneb kostja 25.10.2021 e-kirjast (dtl 26), et kostja ei soovinud esialgse tellimusega edasi minna, vaid oleks sobivuse korral teinud uue tellimuse. Seega on kostja kohtu hinnangul kooskõlas VÕS § 188 lõikega 1 esitanud hagejale mõistliku aja jooksul lepingust taganemise avalduse, millest tulenevalt on taganemise formaalsed eeldused täidetud.
10.Kohus on seisukohal, et antud juhul esinevad ka taganemise materiaalsed eeldused. VÕS § 116 lg-st 1 lähtuvalt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
11.Antud juhul sõlmisid hageja ja kostja 28.09.2021 müügilepingu, mille alusel hageja kui müüja kohustus kostjale üle andma lepingu esemeks olevad seinavalgustid. 29.09.2021 e-kirjaga (dtl 28-29) on hageja kostjat teavitanud, et hetkel Philipsi laos soovitud valgusteid ei ole ja raske on ennustada, millal täpselt valgustid tulevad. Hageja e-kirja kohaselt näitas programm uut aastat, aga programmi andmed pole viimasel ajal täpsed, sest kaubad liiguvad, kuidas parasjagu juhtub. Kohtu hinnangul nähtub hageja 29.09.2021 e-kirjast (dtl 28-29), et hagejal ei ole võimalik müügilepingut täita ja kostjale lepingu esemeks olevaid seinavalgusteid mõistliku aja jooksul üle anda. VÕS § 82 lg 5 kohaselt peavad lepingupooled oma vastastikused lepingulised kohustused täitma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kui ühe lepingupoole kohustus on teha teatud ajavahemiku jooksul teatavaid tegusid ja teine lepingupool võib kohustuse täita ühekorraga, peab teine lepingupool täitma kohustuse pärast seda, kui esimene pool on oma kohustuse täitnud, kui lepingust ei tulene teisiti. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja on hagejale kauba eest tasunud ning hageja on teavitanud kostjat, et hagejal on raske ennustada, millal hagejal oleks võimalik müügilepinguga võetud kohustust täita ja hetkel olemasolevate andmete järgi võtab see üle kolme kuu, on tegemist olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 1 mõttes, kuna hagejal ei ole võimalik täita lepingut kostjaga üheaegselt ega mõistliku aja jooksul pärast kostja poolt ostuhinna
tasumist. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul vähemalt kolm kuud alates müügilepingu sõlmimisest olemasoleva asja, s.o seinalampide ostjale üleandmiseks hagejapoolse kohustuse täitmiseks mõistlik aeg, mistõttu on kostja jäänud ilma sellest, mida ta õigustatult müügilepingust lootis.
12.Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on täidetud lepingust taganemise nii formaalsed eeldused kui ka materiaalsed eeldused ning kostja on 01.10.2021 taganemisavaldusega müügilepingust kehtivalt taganenud.
13.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus märgib, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et pooled sõlmisid uue müügilepingu seinavalgustite müümiseks, mille alusel väljastas hageja kostjale arve nr 101113 (dtl 34) summas 364,80 eurot. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja koostas kostjale kreeditarve nr 101105K (dtl 33) ning tagastas 28.09.2021 müügilepingu alusel tasutud ostusumma, võis kostja mõistlikult järeldada, et hageja on kostja poolt lepingust taganemisega nõustunud. Kuivõrd kostja on 23.10.2021 e-kirjas (dtl 27) kinnitanud, et ei ole tellimust teinud ja palunud arve tühistada, ei ole kostja nõustunud uue müügilepingu sõlmimisega. Seega leiab kohus, et poolte vahel puudub kehtiv müügileping.
14.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna poolte vahel pole kehtivat müügilepingut, mille alusel oleks hagejal õigus kostjalt nõuda seinavalgustite ostuhinna tasumist. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, tuleb rahuldamata jätta ka hageja esitatud viivisenõue.
15.TsMS § 124 lg 1 ja TsMS § 133 kohaselt on hagihind 384,86 eurot. Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd kostjat on käesolevas tsiviilasjas esindanud seaduslik esindaja ja kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja õigusabikulude tekkimise kohta, loeb kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.