Bondora AS hagi S. K. K. vastu võla ja viiviste saamiseks
Tsiviilasja hind
24356,07 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht Tammsaare tee 56, 11316 Tallinn), esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja: S. K. K. (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista S. K. K.ult (K.) Bondora AS kasuks lepingust nr BL1677153 tulenev põhivõlg 123.79 eurot, viivis 35,93 eurot ja jooksev viivis alates 01.05.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 87,86 eurot.
3.Välja mõista S. K. K.ult (K.) Bondora AS kasuks lepingust nr BL2195762 tulenev põhivõlg 215.35 eurot, viivis 62,51 eurot ja jooksev viivis alates 01.05.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 152,84 eurot.
4.Välja mõista S. K. K.ult (K.) Bondora AS kasuks lepingust nr BL2327640 tulenev põhivõlg 453.88 eurot, viivis 131,75 eurot ja jooksev viivis alates 01.05.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 322,13 eurot.
5.Välja mõista S. K. K.ult (K.) Bondora AS kasuks lepingust nr BL2408315 tulenev põhivõlg 6722,99 eurot, viivis 1951,53 eurot ja jooksev viivis alates 01.05.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 4771,46 eurot.
6.Jätta menetluskulud 43,96% ulatuses S. K. K.u (K.) kanda ja 56,04% ulatuses Bondora AS kanda.
7.Määrata Bondora AS menetluskulude suuruseks 1852,50 eurot ja S. K. K. (K.) menetluskulude suuruseks 0 eurot.
8.Välja mõista S. K. K.ult (K.) Bondora AS kasuks menetluskulude hüvitis 814,36 eurot ja 1
2-25-6642 viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Kohus teeb tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3).
10.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p.2) Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (TsMS § 633 lg.1). Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg.1). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused
1.Kooskõlas TsMS § 407 lg.1 ja 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja ei ole teatanud kohtule, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus asjas tagseljaotsuse.
2.Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3). RKTKm 3-2-1-129-14 p.11 sedastatud selgituse kohaselt on kolleegium varem märkinud, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 444 lg 3 järgi 2
2-25-6642
võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15). Kuigi kohus ei esita tulenevalt TsMS § 444 lg.3 tagaseljaotsuses kirjeldavat ja põhjendavat osa, selgitab kohus järgmist. Euroopa Kohus on otsustanud, et liikmesriikidel on kohustus tagada isikutele tõhusad liidu õigusest tulenevad õigused. Selle kohustusega on hõlmatud eelkõige direktiivist 93/13 tulenevad õigused. Liikmesriigi kohtu kohustust kontrollida omal algatusel, ega lepingutingimused pole ebaõiglased, õigustab tarbijatele pakutava kaitse aluseks oleva avaliku huvi olemus ja tähtsus. Seetõttu ei saa tagada lepingutingimuste võimaliku ebaõiglase laadi tõhusat kontrolli, kui kohtuotsuse seadusjõud oleks kohtulahenditel, millest ei nähtu, et selline kontroll on toimunud. Asjaomane kaitse on tagatud üksnes juhul, kui pädev kohus on vähemalt korra kontrollinud, ega vaidlusaluse lepingu tingimused pole ebaõiglased, ja et selle kontrolli käigus, mida on vähemalt kokkuvõtlikult põhjendatud, ei ilmnenud ebaõiglaste tingimuste olemasolu, ning et tarbijat on nõuetekohaselt teavitatud sellest, et kui ta ei esita apellatsioonkaebust riigisiseses õiguses sätestatud tähtaja jooksul, aegub tema õigus tugineda hiljem nende tingimuste võimalikule ebaõiglasele laadile (EKo, 07.11.2024, C 178/23, p d 36– 39 ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus on selgitanud, et need samad põhimõtted kohalduvad ka tarbijakrediidi sätetest, sh direktiivist 2008/48 tulenevate tarbijate õiguste puhul. Riigikohus on rõhutanud, et kiirlaenusaajate vähese õigusteadlikkusese tõttu ei pruugi nad TsÜS § 86 alusel ette nähtud kaitset saada. Seetõttu soovitas Riigikohus astuda samme, tagamaks kiirlaenusaajate seaduslike õiguste kaitse (eelkõige ebaseaduslike kõrvalnõuete sissenõudmise vastu) ka kohtumenetluses, eriti kui võlgnik ise menetluses ei osale, sh tagaseljaotsuste ja maksekäsu kiirmenetluse puhul (RKTKm 05.03.2014, 3-2-1-186-13, p 25). Ringkonnakohus on olnud seisukohal, et kohtutel tuleb püüda järgida viidatud juhist ka nn jätkumenetlustes, sh maksejõuetus- ja täitemenetluses (TlnRnKm 28.03.2025, 2-24-1214, p 7.1). Tarbijast võlgniku pankrotimenetluses peab kohus eelnevalt kirjeldatud kontrolli tegema samuti omal algatusel, eelkõige, kui võlausaldaja taotleb oma nõude tunnustamist üldises korras (st muul kui PankrS § 1003 lg 4 p 1 alusel) ja ka juhul, kui nõudele ei esitatud vastuväiteid. Nimetatud kohustus laieneb PankrS § 1003 lg 4 p 1 olukorrale, kui tarbijakrediidi lepingul rajaneva nõude alusdokumendina esitatud kohtulahendist ei nähtu nõude aluseks oleva tehingu tühisusele viitavate asjaolude kontrolli (TlnRnKm 28.03.2025, 2-24-1214, p 7.3). Eelmises punktis viidatud kohtupraktika ja mõlema direktiiviga ei ole kooskõlas PankrS § 1003 lg 4 p 1 tõlgendus, mille kohaselt selle sätte alusel saab kohus ilma täiendava kontrollita lugeda kaitsmiseta tunnustatuks varasema jõustunud kohtulahendiga rahuldatud tarbijakrediidi lepingu tunnustele vastaval õigussuhtel rajaneva nõude, kui varasemast kohtulahendist ei nähtu, et kohus oleks kontrollinud nõude aluseks oleva tehingu tühisuse aluste puudumist. Koostoimes PankrS § 1003 lg ga 1 tähendab see, et kohus kontrollib nii omal algatusel kui ka teiste menetlusosaliste (sh halduri) väidete alusel, kas tarbijakrediidi tunnustega nõude kohta esitatud kohtulahend kajastab piisavaid, st vähemalt kokkuvõtvaid põhjendusi. Kui neid põhjendusi kohtulahendist ei nähtu, tuleb kohtul samuti kas omal algatusel või teiste menetlusosaliste väidete alusel kontrollida lepingu kehtivust. Kui halduri esitatud andmetest ja dokumentidest ei nähtu kõik kontrolli aluseks vajalikud asjaolud, saab kohus kohustada võlausaldajat neid esitama ja selgitades talle ühtlasi, et kohtu nõutud andmete esitamata jätmise korral võib jääda vastav nõue võlausaldajate nimekirja kandmata (TlnRnKm 28.03.2025, 2-24-1214, p 7.4). Eeltoodust tulenevalt ja vältimaks tagaseljaotsusega lahendatud tsiviilasja sisulist uuestimenetlemist võimalikus hilisemas maksejõuetusmenetluses osundab kohus järgmisele. 3
2-25-6642
9.Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista järgmiste tarbijakrediidilepingute 24.11.2019 nr 1677153, 09.03.2021 nr 2195762, 06.08.2021 nr 2327640, 20.10.2021 nr 2408315 alusel põhivõlg 12 029,94 eurot, hagiavalduse esitamiseni arvestatud viivis 9762,51 eurot ning edasiulatuv viivis hagiavalduse esitamisest kuni täitmiseni iga lepingu kohta eraldi vastavalt põhinõudelt 520.71 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 39.3% aastas, põhinõudelt 736.68 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 33.01% aastas, põhinõudelt 9 181.92 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 36.5% aastas ja põhinõudelt 319.42 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 92.72 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lisaks palub hageja määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud kostja kanda. Hageja palub märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas menetluse käigus kohtule ümberarvestuse, mille kohaselt palub kostjalt lepingust nr 1677153 tulenevalt välja mõista 123.79 eurot ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras alates 14.10.2022 kuni hagi esitamiseni summas 35,93 eurot ja jooksev viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 toodud määras, lepingust nr 2195762 tulenevalt 215.35 eurot ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras alates 14.10.2022 kui hagi esitamiseni summas 62,51 eurot ja jooksev viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 toodud määras, lepingust nr BL2327640tulenevalt 453.88 eurot ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras alates 14.10.2022 kuni hagi esitamiseni summas 131,75 eurot ja jooksev viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 toodud määras, lepingust nr 2408315 tulenevalt 6722,99 eurot ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras alates 14.10.2022 kuni hagi esitamiseni summas 1951,53 eurot ja jooksev viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 toodud määras.
10.Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastust ei esitanud.
11.Kuivõrd hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist ning kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
12.Hagiavalduse õiguslikku põhjendatuse kontrollimise käigus tuleb kohtul kontrollida ka lepingu kehtivust. Seega on kohtul kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest ning sel põhjusel on oluline, et hagiavalduses oleks välja toodud ka kõik asjaolud, mille alusel saaks kohus järeldada lepingu kehtivust. Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb tüüptingimusi käsitleda õiguse kohaldamise küsimusena, mille puhul ei ole kohus TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi poolte seisukohtadega seotud (RKTKo 3-2-1-113-11, p 62, RKTKm 3-2-1-21-17, p 23.4). Täiendavalt on Riigikohus korduvalt märkinud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (vt nt RKTKo 3 2 1-83-13, p 12; RKTKo 3 2 1-111-08, p 23; RKTKo 3-2-1-137-09, p 12).
13.Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepingut eeldatakse, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Antud juhul ei saa vaidlust olla selle üle, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Vastavalt Riigikohtu selgitustele tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p 13), tuleb maakohtul omaalgatuslikult kontrollida, kas leping tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduv intressikokkulepe (VÕS § 403 4 4
2-25-6642 lg 7) võib olla tühine.
14.Kohus on käesolevas menetluses nimetatud asjaolusid kontrollinud ning leidnud, et hageja on järginud kõikide käesoleva tsiviilasja esemeks olevate lepingute sõlmimisel krediidikulukuse piirmäära, millest tulenevalt on lepingud kehtivad. Kohtu hinnangul on aga hageja rikkunud kõikide viidatud lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, millest tulenevalt on tühised lepingus sätestatud intressikokkulepped.
15.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Riigikohtu tsiviilkolleegium on täpsustanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 403 4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098 p. 24). Vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18- 134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
16.Eeltoodust tulenevalt on hagi õiguslikult põhjendaud osaliselt ning tuleb rahuldada hageja poolt esitatud ümberarvestuse ulatuses. Hagi on rahuldatud osas õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 100, § 101 lg.1,6, lg.2 ja § 113 lg.1 alusel. Hageja edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 alusel ulatuses, mis on piiratud põhivõla summaga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole.
17.Tagaseljaotsusega hagi osaline rahuldamine on võimalik, kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt (TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-145432/8, p 23). Sellisel juhul on kohtul Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lõike 6 järgi rahuldamata (TlnRnKo 19.06.2023, 2-22145432/8, p 23). Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg.1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
19.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg.1). Hageja hagiavalduses esitatud nõue oli 21792,45 eurot (12029,94+9762,51). Kohus pidas sellest õiguslikult põhjendatuks 9579,73 eurot (123.79+35,93+215.35+62,51+453.88+131,75+6722,99+1951,53). Seega rahuldas kohus hagi 43,96% ulatuses (9759,73x100/21792,45).
20.Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 43,96% hageja menetluskuludest ja hagejalt kostja kasuks välja mõista 56,04% kostja menetluskuludest.
21.TsMS § 177 lg.1 p.1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
22.TsMS § 174 lg.1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks 5
2-25-6642 ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega tuleb lugeda, et kostjal puuduvad hagejalt väljamõistetavad menetluskulud. Hageja on esitanud menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1260 eurot ja esindajakulu 592,50 eurot (ilma käibemaksuta). Esindajakulu koosneb (i) hagiavalduse koostamise kulu fikseeritud tasumääraga 150 eurot; (ii) täiendava seisukoha koostamine vastavalt kohtumääruses toodud selgitustele 4h 20 m ulatuses, tunnitasu määraga 90 eurot/h, summas 390 eurot; (iii) kohtu korraldava kirjaga tutvumine, suhtlus kliendiga ja menetluskulude nimekirja koostamine ning esitamine 25 m, summas 37,50 eurot. Kohus loeb nimetatud esindajakulu vajalikuks ja põhjendatuks TsMS § 175 lg.1 mõttes. Riigilõiv menetluskuluna on kooskõlas TsMS § 138 lg.2, § 139 lg.1, § 146 lg.1 p.3.
23.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahaliseks suuruseks hagejal 1852,50 eurot ja kostjal 0 eurot.
24.Kuivõrd kohus rahuldas hagi 43,96,35% ulatuses tuleb TsMS § 163 lg.1 kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 814,36 eurot (1852,50x0,4396).
25.Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Priit Palmiste Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.