2-22-3349/6 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud A. T.- A. ja G. R. A. avaldus J. A. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtub, et avaldajad on võlgniku pärijad. Pärandvara inventuuri viis läbi kohtutäitur R. P.. Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärijad ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 18.03.2022 määrusega on J. A. pärandvara ajutiseks halduriks nimetatud Hillar Villers. Ajutine haldur esitas 08.04.2022 kohtule ajutise halduri aruande. Avaldajad ei ole ajutise halduri aruande osas seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada J. A. pärandvara pankrot. Pankrotihalduriks tuleb nimetada Hillar Villers. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 alusel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärija kohustatud

viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri kogutud andmetel on/ olid võlgnikul järgnevad kontod: Xxxx AS-is konto xxxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 25.03.2022 on miinus 3.22 eurot (kontol broneering 135.75 eurot laenulepingust tulenevast nõudest ja arvestatud viivis 1.71 eurot), konto xxxx (limiidikonto), kontojääk seisuga 25.03.2022 on miinus 1 495.89 eurot ja konto xxxx (arvelduskonto), konto suletud 21.07.2019; AS-i Xxx konto xxxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga xxxx ja 29.03.2022 seisuga oli 0.01 eurot; Xxxx AS-i konto xxxx (arvelduskonto, seotud arvelduslaenuga), kontojääk seisuga 31.03.2022 on miinus 6 782.59 eurot; AS-i Xxxx konto xxxx, kontojääk seisuga 25.03.2022 oli 0.00 eurot; AS-i Xxxx konto xxxx, kontojääk seisuga 21.03.2022 oli 6.97 eurot (konto arestitud kohtutäituri poolt 29.11.2017). Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid käesoleva aruande koostamise seisuga 6.98 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt pärandvara hulgas nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. Võlgniku nimele on Liiklusregistris registreeritud järgnevad sõidukid: 1) Haagissuvila xxxx, reg.märk xxxx, esmane registreerimine 1988, detailne seisukord on teadmata, avaldajate poolt avaldatud info kohaselt ei ole viimasel ajal kasutatud. Tehnoülevaatus kehtib maini 2022. Pärandvara nimekirja kohaselt on haagissuvila väärtuseks hinnatud 3 000.00 eurot. Ajutine pankrotihaldur nõustub selle hinnanguga, kuid märgib, et reaalne turuväärtus selgub haagissuvila võõrandamisel pankrotimenetluses; 2) xxxx, reg.märk xxxx, esmane registreerimine 2009, detailne seisukord on teadmata, avaldajate poolt avaldatud info kohaselt ei ole viimasel ajal kasutatud. Tehnoülevaatus puudub. Pärandvara nimekirja kohaselt on sõiduki väärtuseks hinnatud 5 000.00 eurot. Ajutine pankrotihaldur nõustub selle hinnanguga, kuid märgib, et reaalne turuväärtus selgub sõiduki võõrandamisel pankrotimenetluses. Äriregistri andmetel on võlgnikul osalus äriühingus OÜ E (registrikood xxxx), asukoht xxxx, osakapital 40 000.00 EEK. Võlgniku osaluse suurus 24 000.00 EEK ehk 1 533.88 eurot. Äriühingule on tehtud kustutamishoiatus, kuna 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018 ja 2019 majandusaasta aruanded on esitamata. Pärandvara nimekirja kohaselt on võlgniku osa väärtuseks hinnatud 1 533.88 eurot, mis vastab osa nimiväärtusele. Arvestades, et pikaaegselt on äriühingu majandusaasta aruanded esitamata, on tehtud kustutamishoiatus, võlgnik ei ole ainuosanik ja väga suure tõenäosusega majandustegevust äriühingus ei toimu (nt ka koduleht xxxx ei toimi), hindab ajutine pankrotihaldur käesolevas aruandes võlgnikule kuuluva osaühingu osa turuväärtuseks 0.00 eurot. Edaspidises pankrotimenetluses püüab küll pankrotihaldur võlgniku osa võõrandada, kuid väga suure tõenäosusega see ei õnnestu. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnistuid ei ole. Pensioniregistri pidaja andmetel võlgniku nimele pensionikontot avatud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi registreeritud ei ole. J. A. oli viimati abielus avaldajaga A. T.- A., abielu lõppes J. A. surmaga. J. A. ja A. T.- A. vahel sõlmiti 20.12.2017 notariaalne abieluvaraleping, ühisvara jagamise kokkulepe ning avaldus kande tegemiseks abieluvararegistrisse, millega abikaasad lõpetasid nende vahel kehtinud varaühisuse ja kehtestasid lepingu sõlmimise hetkest uue varasuhtena varalahususe varasuhte.

Seega ajutise halduri aruandes J. A. abikaasa varalist seisu võimaliku ühisvara aspektist ei käsitleta. 28.03.2022 seisuga võlgnikul Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnikul maksuvõlgu (saldo on 0.00 eurot). Võlgniku ettemaksukonto saldo on 2.15 eurot. Võlgnikul ei ole teadaolevalt kohtutäiturite menetluses (s.o aktiivsed ja peatatud menetlused) olevaid kohustusi. Pankrotiavalduse kohaselt on pooleli Tartu Ringkonnakohtus kohtumenetlus tsiviilasjas 2-203368 (S AS-i hagi J. A. vastu 638.49 euro ja viivise väljamõistmiseks), menetlus on peatatud. Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal kuuluks J. A. pärandvarasse kontodel olev raha 6.98 eurot, MTA ettemaksukontol olev 2.15 eurot ning sõiduki ja haagissuvila müügist saadav 8 000.00 eurot (reaalne pankrotivarasse laekuv summa selgub edaspidisel pankrotivara võõrandamisel). Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt summas 24 871.64 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused kõrvalkohustuste vms arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad seega võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt 16 862.00 euro võrra. Eespooltoodud andmete alusel ilmneb, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. Pärimisseaduse § 142 lg 6 kohaselt on pärija kohustatud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks siis, kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks. Ajutise halduri aruandes kajastatud andmete alusel järeldub, et pärandvarast ei jätku tuvastatud nõuete rahuldamiseks, on tekkinud pankrotiolukord, mis ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik on seega olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ja pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku surm. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades kogutud informatsiooni on maksejõuetuse tekke ajaks võlgniku surmaaeg (xxxx). Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on esitanud tasunõude 6,5 töötunni eest, tunnitasuga 110.00 eurot, s.o kokku summas 715.00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 143.00 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur teatas, et tal puuduvad kulud, millised ei oleks kaetud ajutise halduri tasuga. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes