Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Bergson
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2025, Tallinna kohtumaja Lubja 4 Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-18574
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi G. T. (T.) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
12 476,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Pille Martin (e-post: XXX) Kostja: G. T. (isikukood XXX, elukoht teadmata)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302, EE567700771003819792 LHV Pank. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi alus B2 Impact OÜ (hageja) esitas 06.12.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse G. T. (kostja) vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 25.02.2025. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS L ja kostja 13.03.2023 väikelaenulepingu nr XXX, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 12 500 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Hagi kohaselt esitas kostja laenuandjale 12.03.2023 taotluse. Taotlus on olnud manuaalses krediidianalüüsi protsessis, mis tähendab seda, et laenuspetsialist on kontrollinud manuaalselt üle esitatud/saadud teabe või kogunud vajalikku teavet juurde ning teinud vastavuses kehtivate sise-eeskirjadega krediidiotsuse. Võlgniku varalise seisundi ning regulaarse sissetuleku kindlakstegemisel kontrolliti, kas võlgnikul on kinnisvara. Kinnistusraamatu kontrolli tulemusel selgus, et kostjal kinnistud puudusid. Võlgnik deklareeris oma sissetuleku summaks 1 350 eurot. Laenuandja kontrollis võlgniku sissetulekuid Pensioniregistri andmete ning kostja pangakonto väljavõtte alusel. Laenuandja jõudis järelduseni, et võlgnik omas regulaarset sissetulekut. Võlgniku sissetulekuna arvestati summat 1 368,45 eurot. Laenutaotluses märkis kostja laenu- ja liisingumaksete suuruseks 130 eurot kuus. Laenuandja kontrollis laenusaaja igakuiste finantskohustuste suurust võlgniku konto väljavõttelt. Tuvastati, et võlgnikul olid igakuised finantskohustused kokku summas 130 eurot. Laenuandja kontrollis võlgniku taotluse esitamisele eelnevat maksekäitumist nii välistest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister) tulemusena nähtus, et võlgnikul puuduseid maksehäired taotluse esitamisel. Laenusaajal ei olnud ka laenuandja ees negatiivset makseajalugu. Laenuandja kontrollis, kas laenusaaja esitas teabe ülalpeetavate osas. Võlgnik deklareeris taotlusel, et tal ülalpeetavaid ei ole. Laenuandja arvutas välja laenutaotlejale võimaliku 2
laenuteenindusvõime ehk maksimaalse kuumakse. Arvutuse aluseks võetakse laenusaaja korrigeeritud sissetulek, mis korrutatakse läbi vastavalt kehtestatud maksimaalse laenuteenindusmääraga (%), millest on lahutatud olemasolevad igakuised finantskohustused. Eeltoodu tähendab seda, et arvutatakse välja, et kui palju peab jääma laenusaajale vaba raha (majapidamiskulude, ülalpeetavate tarbeks ja olemasolevate finantskohustuste täitmiseks) pärast täiendava finantskohustuse võtmist. Kostja poolt esitatud taotluse analüüsis on laenuandja võtnud maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel korrigeeritud sissetuleku summas 1 368,45 eurot, igakuised finantskohustused summas 130 eurot ning saanud võimalikuks maksimaalseks täiendava finantskohustuse tulemuseks kuumakse summas 766,00 eurot. Seega pärast olemasolevate ja täiendava finantskohustuse täitmist pidi jääma laenusaajale vaba raha summas 472,45 eurot L poolt kontrollitud/ korrigeeritud sissetuleku alusel, mis oli 35% korrigeeritud sissetuleku summast. Tegelik täiendava finantskohustuse osamakse suurus oli 316,74 eurot. Hageja selgituste kohaselt saadi laenusaaja krediidivõimelisuse hindamiseks andmeid laenusaajalt endalt, sisemistest ja välistest andmebaasidest. Kõiki andmeid võeti arvesse laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisel kogumis ning krediidiandja jõudis positiivse krediidiotsuseni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus põhiosas 10 327,96 eurot, sissenõutavaks muutunud intressid 560,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 287,91 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ning viivis lepingu põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni alates 07.12.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetatud 02.05.2025 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Hagi aluseks olev leping kvalifitseerub tarbijakrediidilepinguks ning kohus on kontrollinud, et lepingu krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada ka järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks kostja ja AS L vahel 13.03.2023 sõlmitud väikelaenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hageja selgituste kohaselt kontrollis krediidiandja kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister) tulemusena nähtus, et kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Lisaks kontrolliti kostja sissetulekuid ja kohustusi kostja pangakonto väljavõtte (taotluse esitamisele eelneva kuue kuu perioodi osas) alusel. Tuvastati kostja keskmise stabiilse ja regulaarse sissetuleku suurus ning kostja igakuised finantskohustused. Maksimaalse kuumakse väljaarvutamisel arvestatakse laenusaaja olemasolevaid finantskohustusi, ülalpeetavaid ning tagatakse nn vaba raha alles jäämine, mille arvelt saab laenusaaja kanda mh oma majapidamiskulud. Hagi kohaselt on krediidiandja teinud kostja osas positiivse krediidiotsuse järgides vastutustundliku laenamise nõudeid krediidivõimelisuse hindamise osas. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu 3
hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja oli krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 840 eurot. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
(allkirjastatud digitaalselt) Tiia Bergson kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.