Baltic Laundry Service Osaühing hagi IDR INKASSO OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
550,01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Baltic Laundry Service Osaühing (registrikood 11113500; aadress Kokasauna tee 3, Tänassilma küla, Saku vald 76401 Harju maakond) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais (e-post: [email protected]) Kostja: IDR INKASSO OÜ (registrikood 14093672, aadress Jaama 1, 11615 Tallinn; e-post [email protected]; [email protected]), seaduslik esindaja juhatuse liige S. V.
Asja läbivaatamine
23.03.2022 toimunud kohtuistungil, lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata hageja nõue summas 414 eurot ja lõpetada tsiviilasja nr 2-20-17764 menetlus 414 euro nõude osas.
2.Välja mõista IDR INKASSO OÜ-lt Baltic Laundry Service Osaühingu kasuks põhivõlg summas 502,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 61,75 eurot ja alates 13.04.2022 põhinõudelt summas 502,90 eurot viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud 50% ulatuses Baltic Laundry Service Osaühing kanda ja 50% ulatuses IDR INKASSO OÜ kanda.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Baltic Laundry Service Osaühing (edaspidi hageja või käsundiandja) ja IDR INKASSO OÜ (edaspidi kostja või käsundisaaja) sõlmisid 14.06.2020 käsunduslepingu, millega kostja kohustus nõudma sisse kõiki käsundiandja debitoorseid võlgnevusi, mis on lepingu lisas märgitud tingimustel menetlusse antud ning hageja kohustus maksma käsundisaajale sissenõutud summadelt kokkulepitud teenustasu, millele lisandub käibemaks. Hageja soovis, et kostja nõuaks sisse 7 (seitsme) võlgniku – A OÜ, K OÜ, A OÜ, T OÜ, O OÜ, M OÜ ja L OÜ (edaspidi võlgnikud) võlgnevused. Kuivõrd kohtuväline võlgade sissenõudmine ei andnud tulemust, esitas kostja 02.09.2020 hagejale hinnapakkumise võlgnike vastu kohtumenetluste algatamiseks. Hinnapakkumise kohaselt tuli hagejal kostjale maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks võlgnike ja nende juhatuse liikmete vastu tasuda menetluses esindamise tasu ja kanda kostjale üle riigilõiv järgnevalt: 1) A OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 50 eurot; 2) K OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 50 eurot; 3) A OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 91 eurot; 4) T OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 53 eurot; 5) O OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 50 eurot; 6) M OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 70 eurot; 7) L OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 50 eurot, Hinnapakkumise kohaselt tuli hagejal maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks ja kostja poolseks esindamiseks kostjale tasuda esindustasu kokku 350 eurot ja riigilõivu 414 eurot, millele vastavalt lepingu p-le 1.1 lisandus käibemaks. Hageja nõustus hinnapakkumisega ning kostja väljastas 08.09.2020 hagejale arve summas 764 eurot + km, kokku 916,80 eurot, mille hageja tasus 15.09.2020.
2.Hageja pöördus järjepidevalt kostja poole päringutega, kuidas menetlused kulgevad, kuid kostja asus hagejale andma ebaõiget teavet, nt: 1) 24.09.2020 pöördus hageja esindaja kostja poole päringuga: „Kas olete maksekäsud kohtule esitanud.“ 28.09.2020 vastas kostja esindaja A. S.: „Avaldused on kohtule esitatud. Menetlusse võtmise määrust ei ole veel tehtud kohtu poolt.“ Tegelikkuses ei olnud kostja selleks ajaks veel avaldusi kohtusse esitanud ja esitas avaldused võlgnike ja nende juhatuse liikmete vastu alles 04.10.2020. Seejuures on maksekäsu kiirmenetluste avaldustes esitanud kostja taotluse tasuda võlgnevus A OÜ-le, kellel ei ole hagejaga mingit puutumust. 20.10.2020 pöördus hageja esindaja kostja poole päringuga: „Tunnen huvi, kuidas menetlused edenevad.“ 21.10.2020 vastas kostja esindaja A. S.: „Kahjuks mingit uut infot veel ei ole ... kohtuveski toimetab midagi. Uusi staatuseid märgitud kohtu poolt ei ole.“ Tegelikkuses oli kohus teinud võlgnikele makseettepanekud juba 07.10.2020 ning edastanud samal päeval selle kohta kostjale ka vastavad teated ning võlgnikud olid 21.10.2020 esitanud makseettepanekutele vastuväited.
3.Ajavahemikul 22.10.2020 kuni 26.10.2020 teavitas kostja esindaja hagejat, et maksekäsu kiirmenetlused on lõpetatud tulenevalt asjaolust, et võlgnikud on esitanud vastuväited ning uuris, kas hageja soovib menetlust jätkata hagimenetluses. Hageja palus edastada võlgnike vastuväited, kuid kostja ei teinud seda. 02.11.2020 pöördus hageja esindaja kostja poole päringuga: „Te ei ole saatnud kiirmenetluse kohtu vastuseid.“, misjärel kostja edastas hagejale võlgnike vastuväited. 10.11.2020 e-kirjas teavitas hageja kostjat, et soovib hagimenetluses jätkata esindajaga, kes on hagejat ka varasemalt kohtumenetlustes esindanud ning palus edastada kõikide tsiviilasjade numbrid. Kostja ei vastanud hagejale ning hageja sai uue esindaja (käesolevale hagiavaldusele allakirjutanu) vahendusel e-toimiku kaudu teada, et kostja oli juba 26.10.2020 esitanud kõikides menetlustes avaldused, millega võttis kõik 04.10.2020 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldused tagasi, kusjuures avaldustes esitatu kohaselt tegi ta seda kliendi ehk siis hageja soovil: „Käesolevaga soovime vastavalt oma kliendi soovile võtta tagasi maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas number //...//“. Hageja ei ole kostjale avaldanud soovi menetluste lõpetamiseks. Samal päeval, 26.10.2020 esitas kostja kohtule ka taotlused hageja nimel esitatud avalduste eest tasutud riigilõivu tagastamiseks, paludes riigilõiv tagastada kostja pangakontole - 1) A OÜ – riigilõiv 50 eurot; 2) K OÜ – riigilõiv 50 eurot; 3) A OÜ – riigilõiv 90,24 eurot; 4) T OÜ – riigilõiv 52,85 eurot;
5) O OÜ – riigilõiv 45 eurot; 6) M OÜ – riigilõiv 69,74 eurot; 7) L OÜ – riigilõiv 54,34 eurot. 11.11.2020 tegi Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond kohtumäärused, millega jättis esitatud maksekäsukiirmenetluse avaldused läbi vaatamata. Samal päeval, 11.11.2020 tegi Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond kohtumäärused, millega rahuldas kostja taotlused tasutud riigilõivude tagastamiseks: 1) A OÜ – tagastatav riigilõiv 50 eurot; 2) K OÜ – tagastatav riigilõiv 50 eurot; 3) A OÜ – tagastatav riigilõiv 90,24 eurot; 4) T OÜ – tagastatav riigilõiv 52,85 eurot; 5) O OÜ – tagastatav riigilõiv 45 eurot; 6) M OÜ – tagastatav riigilõiv 69,74 eurot; 7) L OÜ – tagastatav riigilõiv 54,34 eurot. Kostja ei ole riigilõivusid hagejale tagastanud.
4.Kostja on jätnud seega täitma käsunduslepinguga võetud kohustuse nõuda võlgnevused võlgnikelt sisse. Seejuures on kostja esitanud hagejale lepingu täitmise osas ebaõiget teavet, on ilma hageja nõusolekuta võtnud tagasi võlgnike vastu esitatud avaldused ning taotlenud riigilõivu tagastamist iseenda (kostja) pangakontole ning ei ole samas hageja poolt tasutud ja kostjale eelduslikult tagastatud riigilõivu hagejale tagastanud. Hageja on kostjale avaldanud, et soovib võlgnike vastu esitatud nõuete läbivaatamist hagimenetluses, kuid soovib hagimenetluses esindajana kasutada esindajat, kellega on ka varem koostöö olnud. Hageja soov nähtub ka maksekäsu kiirmenetluse algatamise avaldustest, kus on märgitud, et: „Võlgniku vastuväite korral palun anda asi üle hagimenetlusse.“ Hiljem selgus, et kostja oli juba 26.10.2020 avaldused tagasi võtnud, mis tähendab, et hagejal tuleb võlgnike vastu hagimenetluste alustamisel tasuda riigilõiv uuesti täies mahus. Hageja jaoks jäi käsunduslepinguga soovitav eesmärk täielikult täitmata ja ta ei ole käsundisaaja tegevuse tulemusena ka mitte midagi saanud, sest lihtsalt avalduste esitamisest ja siis tagasi võtmisest ei olnud võimalik lepingu eesmärki saavutada.
5.Hageja on seisukohal, et kostja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduste tagasivõtmisest nähtub kostja tahe hagejaga sõlmitud käsundusleping üles öelda, avalduste tagasivõtmisega loobus kostja võlgnevuste sissenõudmisest ja hageja esindamisest.
6.Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et kostja teost avalduste tagasivõtmisel ei nähtu kostja tahet käsunduslepingu ülesütlemiseks, ütleb hageja käesolevaga üles kostjaga 14.06.2020 sõlmitud käsunduslepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 631 ja lepingu p 6.8 alusel. Kostja on rikkunud käsunduslepinguga võetud kohustust nõuda võlgnikelt võlg sisse, on esitanud hagejale lepingu täitmise kohta ebaõiget infot ning on ilma hageja nõusolekuta võtnud võlgnike vastu esitatud avaldused kohtust tagasi ja ei ole hagejale tagastanud tasutud riigilõivu, olles seejuures ise menetlustes tasutud riigilõivud kohtult tagasi küsinud. Kostja ei ole käsundi täitmisel järginud hageja juhiseid ning ei ole tegutsenud hageja parimates huvides. Hageja on kostja vastu usalduse kaotanud. Kõiki asjaolusid arvesse võttes ei pea hageja võimalikuks käsunduslepingu täitmist jätkata kuni käsundi täitmiseni. Samas on käesolevaga välja toodud asjaolude põhjal ka ilmselge, et kostja ei kavatsegi hageja poolt antud käsundit täita.
7.Hageja soovib, et kostja tagastab (hüvitab) hagejale hageja poolt kostjale riigilõivude tasumiseks ja esindajatasuna makstud arve summa 916,80 eurot.
8.Poolte vahel on sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 mõttes. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostja kohustus hagejat esindama võlgnike vastu esitatud maksekäsu kiirmenetlustes ning hageja kohustus maksma kostjale selle eest tasu. Hageja maksis kostjale kokkulepitud tasu ning tasus avalduste esitamiseks riigilõivud kogusummas 916,80 eurot. Kostja ei ole käsundi täitmisel tegutsenud nõutava hoolsusega ning on rikkunud käsundisaaja teavitamiskohustust, lisaks on kostja võtnud ilma hageja nõusolekuta kohtusse esitatud avaldused tagasi, taotledes kohtult hageja nimel tasutud riigilõivu tagastamist ja jättes selle
hagejale tagastamata. Kostja on käsundit täites esitanud hagejale käsundi täitmise kohta ebaõiget teavet ning on hagejat oma tegevusega kahjustanud. Kostja tegevuse tõttu on käsunduslepinguga soovitav eesmärk hageja jaoks jäänud täielikult täitmata ja ta ei ole kostja tegevuse tulemusena ka mitte midagi saanud, sest pelgalt maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamisega ja seejärel avalduste tagasivõtmisega ei ole võimalik käsunduslepingu eesmärki (võlgnetavate summade sissenõudmine) saavutada. Kostjapoolset kohustuse rikkumist ei ole võimalik millegagi õigustada, vastupidi, hageja hinnangul on kostja teadlikult ja tahtlikult tegutsenud, ilmselt eesmärgiga omandada hageja poolt kostjale tasutud summad. Ei saa välistada, et kostja ja/või tema seadusliku esindaja tegevus vastab ühele või mitmele karistusseadustikus sätestataud kuriteokoosseisule.
9.Kostja võttis võlgnike vastu esitatud avaldused tagasi. Hageja hinnangul nähtub kostja teost, et kostja ei soovi käsunduslepingu täitmist jätkata, millest saab järeldada, et kostja on hagejaga sõlmitud lepingu käitumise kui kaudse tahteavaldusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 mõttes üles öelnud. Tulenevalt TsÜS § 69 lg-s 1 sätestatust muutus kostja poolt lepingu ülesütlemiseks tehtud tahteavaldus kehtivaks hiljemalt hetkest, kui hageja selle oma uue esindaja vahendusel 19.11.2020 e-toimiku kaudu kätte sai.
10.Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et kostja ei ole käsunduslepingut üles öelnud, tugineb hageja asjaolule, et ta on poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu kostja rikkumise tõttu üles öelnud. Kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud käsunduslepingut ning hageja on kostja vastu usalduse kaotanud, mis annab hagejale aluse leping üles öelda ja nõuda lepingu alusel tasutud summade tagastamist. Hageja nõuab, et kostja tagastaks hagejale lepingu alusel tasutud raha 916,80 eurot.
11.Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista 916,80 eurot ning viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni 0,02% päevas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
12.26.02.2021 esitas hageja taotluse 414 euro (riigilõiv) nõudes hagi tagasivõtmiseks seoses sellega, et kostja on pärast hagi menetlusse võtmist nimetatud summa hagejale ära tasunud. Kuna kostja tasus hagejale pärast hagi esitamist 414 eurot, siis muutis hageja ka viivisenõuet ja nõuab kosta poolt tasutud 414 eurolt viivist hagi esitamisele järgnevast päevast 02.12.2020 kuni nõude rahuldamiseni, so makse tegemiseni 16.02.2020. Periood 01.12.2020 kuni 16.02.2020 eest on hageja arvestanud seadusejärgset viivist (VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras) võlgnevuselt 414 eurot 6,98 eurot.
13.Hageja lõplik nõue on järgmine: Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 502,80 eurot, viivised põhinõudelt 502,80 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras, alates hagi esitamisele järgnevast päevast (02.12.2020) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni ja viivised põhinõudelt 414 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras, alates hagi esitamisele järgnevast päevast (02.12.2020) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 16.02.2021, kokku summas 6,98 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
14.Kostja vaidles hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata.
15.Kostja vastuse kohaselt hageja pöördus mõned korrad kostja poole päringutega, kuidas menetlused kulgevad, millele vastati esimesel võimalusel. Hageja väide ebaõige informatsiooni esitamise kohta on lausvale ja selliste väidete esitamise motiiv kohtule jääb kostjale arusaamatuks.
16.Antud kohtuliku menetluse pakkumine ei sisaldanud ühtegi tähtaega kohtumenetlusse avalduse esitamise kohta ja seda tehti esimesel võimalusel. Võlglasele kohtu poolt dokumentide saatmise kohta väljastatav informatsioon ei ole sisuline informatsioon, mida saaks lugeda edasiminekuks. Tegemist on kohtu poolt dokumentide saatmise toiminguga ning
puudus informatsioon selle kättesaamise kohta ning isegi kui oleks olnud info kättetoimetamise kohta, ei oleks see omanud mingisugust sisulist tähtsust. Kirjaliku kiirmenetluse puhul on siiski oluline informatsioon vastuväite esitamine või maksekäsu väljastamine. Ülejäänud informatsioon on puhas menetluse tehniline informatsioon, mis ei aita kuidagi ei hagejat ega kostjat. 21.10.2020 vastuse kirjutamise hetkel puudus kostjal veel informatsioon vastuväidete esitamise kohta ja seega ei saanudki ta seda edastada.
17.Kostja esitas info hagejale esimesel võimalusel koos infoga, et on esitatud vastuväited ja tuleb edasi minna hagimenetlusse ja uurides kas hageja soovib seda teha kostja abiga. Vastuväidete saatmine hagejale viibis taaskord vaid tegevuste järjekorra tõttu. Vastupidiselt hageja esindajale on kostjal palju ülesandeid ja neid täidetakse saabumise järjekorras. Vastuväidete hagejale esitamise kiirus, ei muutnud kuidagi antud olukorda.
18.Kostja saatis kiirmenetluse vastuväited esimesel saabunud võimalusel.
19.On tavaprotseduur, et kui maksekäsu kiirmenetluse käigus esitab võlgnik vastuväite, siis esitame kohtule tagasivõtmise avalduse ja taotleme tagasi riigilõivu. Antud tegevuste põhjuseks on asjaolu, et väga tihti juhtus nii, et klient ei reageerinud piisavalt kiiresti antud informatsioonile ja kaotas seetõttu kiirmenetluse käigus tasutud riigilõivu. Vältimaks raha kaotsiminekut, teemegi tagasivõtmise ja kui klient on valmis edasi liikuma hagimenetlusse, alustame uut kohtulikku menetlust. Antud tegevus on praktiline ja asjakohane.
20.Tagastatud riigilõiv summas 414,00 eurot on kostja poolt hageja pangakontole kantud 16.02.2021.
21.Kostja ei ole jätnud oma käsunduslepingust tulenevat kohustust täitmata. Käsundusleping oli sõlmitud inkassoteenuse osutamiseks – kohtuvälise menetluse läbiviimiseks. Kuna võlgnikud (võlgnikud on kõik omavahel seotud isikud) keeldusid kategooriliselt võlgnevuste tasumisest, oli ilmne, et inkassomenetlus on perspektiivitu ja tuleb lõpetada ning kas liikuda edasi kohtumenetlusse või loobuda sissenõudmisest. Antud informatsioon edastati ka hagejale koos pakkumisega uue teenuse osutamiseks, milleks oli esindamine kohtulikus menetluses, enam mitte inkassoteenuse menetluses. Hageja tellis kohtuliku menetluse teenuse. Inkassoteenuse eest (mis oli kokku lepitud käsunduslepingus) kostja teenustasu ei ole küsinud ega saanud.
22.Kostja ei ole inkassoteenuse osutamise kohta esitanud mingit valeinformatsiooni. Kostja on hoidnud hagejat kursis toimuvaga esimesel võimalusel. Kohtuliku menetluse puhul puudus kostjal ajaline piirang menetluse läbiviimiseks ja mõne päevane viivitus ei muutnud kuidagi asjaolude kulgu. Nagu eelpool toodud, esitas kostja tõesti tagasivõtmise avalduse kiirmenetluses, kindlustamaks hageja võimalusi hagimenetlusse minekuks kaotamata raha kui peaks tekkima ajaline viivitus, mis on sagedane juhus. Riigilõivu tagastamise taotlus tehti loomulikult sooviga tagastada raha samale kontole, kust see ka maksti. Ja taaskord ei ole selles midagi erilist ega ebaõiglast. Tagastatud riigilõiv on edastatud hageja kontole.
23.Käsunduslepingu alusel kokkulepitud teenustasu ei ole kostja küsinud ega saanud. Kohtuliku menetluse pakkumise ja selle vastuvõtmisega sõlmisid hageja ja kostja uue suulise käsunduslepingu, mille sisuks oli maksekäsukiirmenetluse läbiviimine. Antud teenus on täielikult osutatud. Kostja esitas kohtule avaldused kõikide nõuete kohta, kohus menetles seda ja vastuväidete tekkimisel esitas kostja tagasivõtmise avaldused, et hagejal oleks piisavalt aega hagimenetlusse edasi minna. Maksekäsukiirmenetluse teenuse osutamine on otsast lõpuni osutatud.
24.Hageja ei ole enne käesoleva hagiavalduse esitamist kordagi pöördunud kostja poole ühegi küsimuse ega kommentaariga seoses antud olukorraga ning koheselt hagiavalduse esitamine kostja vastu on selgelt vastuolus kohtumenetluse põhimõttega proovida kõik
vaidlused poolte vahel lahendada kohtuväliste läbirääkimiste teel. Kuna hageja ei ole kordagi kostja poole pöördunud, siis on tegemist pahatahtliku kohtusüsteemi ärakasutamise katsega.
25.Hageja on seisukohal, et kostja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduste tagasivõtmisest nähtub kostja tahe hagejaga sõlmitud käsundusleping üles öelda, sest avalduste tagasivõtmisega loobus kostja võlgnevuste sissenõudmisest ja hageja esindamisest. Taaskord hageja poolt vale arusaam. Maksekäsukiirmenetluse läbiviimiseks sõlmitud suuline käsundusleping lõppes sellega, et maksekäsukiirmenetlus sai läbi.
26.Jääb arusaamatuks millist käsunduslepingut hageja üles ütleb. Inkassoteenuse leping kui selline ei ole ülesöeldav kuna puudub alus selleks. Küll aga ei näe kostja siin vaidlust inkassoteenuse lepingu ülesütlemiseks kuna ka see menetlus on ju lõppenud. Kostja ei ole küsinud ega saanud inkassomenetluse läbiviimise eest teenustasu. Kui hageja peab silmas kohtuliku menetluse käsunduslepingu, siis ka see leping on läbi saanud ja vajadus selle ülesütlemiseks puudub.
27.Kostja on juba tagastanud kohtu poolt tagastatud riigilõivud hageja kontole enne käesoleva hagimenetluse algust. Teenustasu maksekäsukiirmenetluse läbiviimise tagasi nõuda aga pole hagejal võimalik kuna teenus on osutatud, maksekäsukiirmenetlus on algusest lõpuni läbi viidud.
28.Poolte vahel on sõlmitud 2 käsunduslepingut VÕS § 619 mõttes. Mõlemad käsunduslepingud võib lugeda lõppenuks. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Selle pärast toimiski kostja oma kogemustele ja oskustele tuginedes täpselt nii nagu eelnevalt kirjeldatud vältimaks kliendile kahju tekitamisest.
29.Kostja on käsundi täitmisel tegutsenud nõutava hoolsusega ning ei ole rikkunud käsundisaaja teavitamiskohustust, kostja on võtnud kohtusse esitatud avaldused tagasi, taotledes kohtult hageja nimel tasutud riigilõivu tagastamist vältimaks selle kaotamist tähtaja mittejärgimisel hagiavalduse esitamiseks ja tagastas selle hagejale. Kostja on käsundit täites esitanud hagejale käsundite täitmise kohta õiget teavet ning ei ole hagejat oma tegevusega kahjustanud. Kostja on viinud läbi maksekäsukiirmenetluse, mis võlglaste vastuväidete tõttu ei ole viinud soovitud tulemuseni ja vaidlused tuleb lõpuni vaielda hagimenetluses, mille kohta kostja ja hageja vahel käsunduslepingut sõlmitud ei ole. VÕS § 629 lg 3 sätestab, et kui käsundisaaja ütles käsunduslepingu enne täitmist üles, võib käsundisaaja nõuda osutatud teenustele vastavat osa tasust ja tasuga katmata kulude hüvitamist niivõrd, kuivõrd käsundiandjal on seni osutatud teenuse vastu huvi. Antud juhul aga ei ole keegi enne käsundi täitmise lõpetamist ühtegi lepingut üles öelnud ning ei ole seda toimunud tänaseni. Kostja ei ole kordagi rikkunud kumbagi lepingut, on käsundi täitmisel tegutsenud nõutava hoolsusega ning on pidanud kinni ka teavitamiskohustusest vastavalt olulisusele ja teadaolevatele faktidele. Kostja on võtnud võlgnike vastu kohtusse esitatud avaldused tagasi, taotledes kohtult hageja nimel tasutud riigilõivu tagastamist ja kandnud selle edasi hagejale. Kostja on käsundit täites esitanud hagejale käsundi täitmise kohta õiget teavet ning ei ole hagejat oma tegevusega kahjustanud vaid kaitsnud potensiaalse varalise kahju eest.
30.Hagejal puudub alus viivise nõudmiseks, kuna puudub alus teenustasu tagasi küsimiseks ega ka riigilõivu tagasi küsimiseks kuna see on juba eelnevalt hagejale tagastatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Hagi osaline tagasivõtmine
31.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 424 lg 1 kohaselt hageja võib hagis kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse (TsMS § 424 lg 2). Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p-ga 2 hagi läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata
jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
32.Hageja võttis nõude summas 414 eurot tagasi enne eelmenetluse lõppemist, mistõttu tuleb kohtul jätta hageja nõue summas 414 eurot läbi vaatamata. Hagi hind pärast hagi osalist tagasivõtmist on 550,01 eurot (põhinõue 503,80 ja viivisenõue TsMS § 367 alusel 47,3 eurot). Menetlusse jäänud hagi lahendamine
33.Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
34.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid pooled 14.06.2020 käsunduslepingu, mille punkti 1.1. kohaselt kostja kohustus nõudma sisse kõiki käsundiandja debitoorseid võlgnevusi, mis on lepingu lisas märgitud tingimustel menetlusse antud ning hageja kohustus maksma käsundisaajale sissenõutud summadelt kokkulepitud teenustasu, millele lisandub käibemaks (tl 7-8). Vaidlust pole selle üle, et hageja soovis, et kostja nõuaks sisse 7 (seitsme) võlgniku – A OÜ, K OÜ, A OÜ, T OÜ, O OÜ, M OÜ ja L OÜ (edaspidi võlgnikud) võlgnevused. Kohus tuvastab, et kuivõrd kohtuväline võlgade sissenõudmine ei andnud tulemust, esitas kostja 02.09.2020 hagejale hinnapakkumise võlgnike vastu kohtumenetluste algatamiseks. Hinnapakkumise kohaselt tuli hagejal kostjale maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks võlgnike ja nende juhatuse liikmete vastu tasuda menetluses esindamise tasu ja kanda kostjale üle riigilõiv järgnevalt: 1) A OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 50 eurot; 2) K OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 50 eurot; 3) A OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 91 eurot; 4) T OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 53 eurot; 5) O OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 50 eurot; 6) M OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 70 eurot; 7) L OÜ – esindustasu 50 eurot, riigilõiv 50 eurot (tl 9-11), Hinnapakkumise kohaselt tuli hagejal maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks ja kostja poolseks esindamiseks kostjale tasuda esindustasu kokku 350 eurot ja riigilõivu 414 eurot, millele vastavalt lepingu p-le 1.1 lisandus käibemaks. Kohus tuvastab, et hageja nõustus hinnapakkumisega ning kostja väljastas 08.09.2020 hagejale arve summas 764 eurot + km, kokku 916,80 eurot (tl 12), mille hageja tasus 15.09.2020 (tl 13).
35.Seega leppisid pooled kokku, et kostja esitab hageja nimel maksekäsku kiirmenetluse avaldused ja hageja tasub kostjale avalduste esitamise eest esindustasu iga maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 50 eurot ja riigilõivu vastavalt nõude suurusele.
36.Poolte vahel on käsunduslepingust tulenev õigussuhe. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 kohaselt käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. VÕS § 624 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigi käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle
teavet käsundi täitmise kohta. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15 märkinud, et käsundisaajal lasub seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, mis tähendab mh seda, et käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks.
37.Hageja leiab, et kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud käsunduslepingut ja nõuab kostjalt viimasele lepingu alusel tasutud 502,60 eurot tagastamist (kostja on juba tagastanud riigilõivud summas 414 eurot). Hageja heidab kostjale ette, et kostja on jätnud täitmata käsunduslepinguga võetud kohustused nõuda võlgnikelt võlgnevused sisse. Seejuures on kostja esitanud hagejale lepingu täitmise osas ebaõiget teavet, on ilma hageja nõusolekuta võtnud tagasi võlgnike vastu esitatud avaldused ning taotlenud riigilõivu tagastamist iseenda pangakontole ning ei ole samas hageja poolt tasutud ja kostjale eelduslikult tagastatud riigilõivu tagastanud
38.Hageja on seisukohal, et kostja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse tagasivõtmisest nähtub kostja tahe käsundusleping üles öelda. Kostja leiab, et maksekäsu kiirmenetlus sai läbi ja sellega käsundusleping lõppes. Kohus leiab, et ebaõige on hageja seisukoht, et kostja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse tagasivõtmisest nähtub kostja tahe käsundusleping üles öelda. Kostja on selgitanud, et kostja edastas hagejale info, et on esitatud vastuväited ja tuleb edasi minna hagimenetlusse ja uuris kas hageja soovis seda teha kostja abiga. Kostja selgitas, et esitas kõikides menetlustes avaldused 26.10.2020, mille võttis kõik 04.10.2020 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldused tagasi eesmärgiga tagasi saada tasutud riigilõivu. Kostja pidas sellist tegevust praktiliseks ja asjakohaseks. Kohus on seisukohal, et eeltoodust nähtuvalt ei soovinud kostja hagejaga sõlmitud käsunduslepingut üles öelda, vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse tagasivõtmise eesmärk oli tagasi saada kohtule tasutud riigilõiv. Kostja oli hageja soovi korral valmis jätkama vaidlust kohtumenetluses.
39.Hageja on leidnud, et kui kohus asub seisukohale, et kostja teost avalduste tagasivõtmisel ei nähtu kostja tahte käsunduslepingu ülesütlemiseks, ütleb hageja käesolevaga üles kostjaga 14.06.2020 sõlmitud käsunduslepingu VÕS § 631 ja lepingu punkti 6.8 alusel.
40.Hageja heidab kostjale ette, et kostja on rikkunud käsunduslepinguga võetud kohustust nõuda võlgnikel sisse võlg, on esitanud hagejale lepingu täitmise kohta ebaõiget infot ning on ilma hageja nõusolekuta võtnud võlgnike vastu esitatud avaldused kohtust tagasi ja ei ole hagejale tagastanud tasutud riigilõivu, olles seejuures ise menetluses tasutud riigilõivud kohtult tagasi küsinud. Hageja heidab kostjale ette, et viimane ei ole käsundi täitmisel järginud hageja juhised ning ei ole tegutsenud hageja parimates huvides ja hageja on seetõttu kostja vastu usalduse kaotanud. Kostja leiab, et on osutanud hagejale nõuetekohaselt maksekäsu kiirmenetluse teenust otsast lõpuni. Kostja hinnangul on ta esitanud hagejale kahte täiesti iseseisvat teenust-inkassoteenust ja maksekäsu kiirmenetluse läbiviimise teenust.
41.VÕS § 631 sätestab, et kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. VÕS § 196 lg 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Riigikohtu praktika kohaselt langevad VÕS § 631 lg 1 ja § 196 lg 1 kohaldamise tingimused sisuliselt kokku (vt RKHKo, 14.06.2019, nr 3-13-481, p 24; RKTKo, 13.06.2018, nr 2-16-13032, p 12; RKTKo, 17.03.2018, nr 2-16-11889, p 34). Riigikohus on ka öelnud, et kui ülesütlemiseks õigustatud isikul ei ole ülesütlemise tõttu juba täidetud kohustuste vastu enam huvi, võib ta VÕS § 196 lg 4 järgi lepingu ülesütlemise laiendada ka juba täidetud kohustustele ning üleantu
tagastamisele kohaldatakse VÕS §-des 189-191 sätestatut, sh võib kumbki pool nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist või osutatud teenuse hüvitamist (vt RKHKo, 14.06.2019, nr 3-13481, p 24).
42.Kohus nõustub hagejaga, et kostja on rikkunud teavitamiskohustust. Kohtle esitatud ekirjadest nähtuvalt 24.09.2020 pöördus hageja esindaja kostja poole päringuga: „Kas olete maksekäsud kohtule esitanud.“ (tl1 4). 28.09.2020 vastas kostja esindaja A. S.: „Avaldused on kohtule esitatud. Menetlusse võtmise määrust ei ole veel tehtud kohtu poolt.“ (tl 15). Samas tegelikkuses ei olnud kostja selleks ajaks veel avaldusi kohtusse esitanud ja esitas avaldused võlgnike ja nende juhatuse liikmete vastu alles 04.10.2020 (tl 16-36). 02.11.2020 pöördus hageja esindaja kostja poole päringuga: „Te ei ole saatnud kiirmenetluse kohtu vastuseid.“ (tl 67), misjärel kostja edastas hagejale võlgnike vastuväited. 10.11.2020 e-kirjas teavitas hageja kostjat, et soovib hagimenetluses jätkata esindajaga, kes on hagejat ka varasemalt kohtumenetlustes esindanud ning palus edastada kõikide tsiviilasjade numbrid (tl 68). Kostja ei vastanud hagejale ning hageja sai uue esindaja (käesolevale hagiavaldusele allakirjutanu) vahendusel e-toimiku kaudu teada, et kostja oli juba 26.10.2020 esitanud kõikides menetlustes avaldused, millega võttis kõik 04.10.2020 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldused tagasi, kusjuures avaldustes esitatu kohaselt tegi ta seda kliendi ehk siis hageja soovil: „Käesolevaga soovime vastavalt oma kliendi soovile võtta tagasi maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas number //...//“. (tl 69-82). Eeltoodust nähtuvalt on kostja andnud hagejale ebaõiget teavet maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamise kohta ja on jätnud edastamata teabe, et on võtnud tagasi kõik hagejal nimel esitatud maksekäsu kiiremenetluse avaldused.
43.Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja on ilma hageja nõusolekuta võtnud kohtusse esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldused tagasi, siis tähendab see seda, et kõik kostja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tehtud toimingud on olnud asjatud ning ei ole aidanud mingil viisil kaasa võlgnikelt võlgnevuste sissenõudmiseks. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli hageja eesmärgiks võlgnevuste sissenõudmine. Selleks sõlmis hageja kostjaga kõigepealt 12.06.2020 käsunduslepingu nr xxxx debitoorsete võlgnevuste sissenõudmiseks ja kui selgus, et kohtuväline võlgade sissenõudmine ei andnud tulemus, siis on pooled sõlminud kokkuleppe, et kostja maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks võlgnike ja nende juhatuse liikmete vastu. Kostja poolt hagejale 02.09.2020 esitatud hinnapakkumise kohaselt on kostja teinud hinnapakkumise kolmele menetlusele: 1. kirjalik kiirmenetlus, 2. hagimenetlus ja 3. täitemenetlus. 1. Kirjaliku menetluse puhul kuulub tasumisele kuulub riigilõiv, mille suurus on 50-91 eurot ja esindustasu 50 eurot. Hinnapakkumise kohaselt kui võlgnik esitab vastuväite tuleb edasi minna hagimenetlussse (tl 9-11). Kostja poolt hageja nimel Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduste kohaselt punktis Avaldaja poolt antud täiendav info on märgitud, et võlgniku vastuväite korral palun anda asi hagimenetlusse (tl16-36).
44.Eeltoodust nähtuvalt on hageja pöördunud kostja poole sooviga, et kostja nõuaks võlgnikult sisse võlgnevuse. Seega oli hageja eesmärgiks võlgnevuste sissenõudmine ning eelnevas punktis välja toodud tõenditest nähtuvalt oli hageja sooviks jätkata hagimenetluses, kui võlgnikud esitavad makseettepanekule vastuväite.
45.Kostja on võtnud ilma hageja nõusolekuta kohtusse esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldused tagasi. Seega ei ole kostja tegutsenud käsundi täitmisel järginud hageja juhiseid ning ei ole tegutsenud hageja parimates huvides. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et arvestades hageja huvi ja lepingu eesmärki saab lugeda maksekäsu kiirmenetluse läbi viimiseks ainult avalduse esitamist, ootamata ära kohtumäärust, millega kohustatakse hagejat esitama oma nõuded hagimenetluses. Sellisel kujul jäi hageja jaoks käsunduselepinguga soovitav eesmärk täitmata ja hageja ei ole käsundisaaja tegevuse tulemusena midagi saanud, sest lihtsalt avalduste esitamisest ja siis tagasi võtmisest ei olnud võimalik lepingu eesmärki saavutada. Samuti ei nõustu kohus kostajaga, et asjas ei oma tähtsust, kas maksekäsu
kiirmenetlused jätkuvad hagimenetluses või alustab hageja uuest nõuete sissenõudmist hagimenetluses. Tulenevalt TsMS § 486 lg-s 2 sätestatust loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hagi esitamise aeg võib omada tähendusest viivisenõude esitamisel, samuti omab see tähendust näiteks nõude aegumise seisukohast.
46.VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
47.Kuna kostja võttis kohtusse esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldused ilma hageja tahteta tagasi, mis tähendab, et kõik kostja toimingud oli asjatud ning ei aidanud mingil viisil kaasa võlgnikelt võlgnevuse sissenõudmiseks. Seetõttu esineb alus kostjalt hageja poolt talle lepingu alusel tasutud summade väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud 502,80 eurot.
48.Hageja on palunud välja mõista kostjalt viivise põhinõudelt summas 502,80 eurot VÕS § 113 lõike 1 teise lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast 02.12.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ja põhinõudelt summas 414 eurot alates 02.12.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 16.02.2021, kokku summas 6,98 eurot.
49.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal koos kohustuse täitmise nõudega õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult ka viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
32.Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras, s.o 0,02% tasumata summalt päevas. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
50.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. Kostja ei ole esitanud vastuväited hageja viivisearvestusele.
51.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 502,90 eurot, viivise põhinõudelt summas 414 eurot ajavahemiku 02.12.2020 kuni 16.02.2021 eest kokku summas 6,98 eurot ning põhinõudelt 502,90 eurot alates 02.12.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 12.04 2022 summas 54,77 eurot (viitatud päevi kokku 497, viivise summa päevas 0,110203 eurot), so kokku 61,75 eurot. TsMS § 367 alusel mõistab kohus välja viivise põhinõudelt summas 502,90 eurot alates 13.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
MENETLUSKULUD
52.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab
hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
53.Vaidlust pole selle üle, et hageja ei ole enne kostja vastu hagi esitamist kostja poole kohtuvälise nõudega pöördunud. Kostja tasus hagejale 16.02.2021 (4 päeva pärast hagi menetlusse võtmist) maksekäsu kiirmenetluses hageja poolt kostjale tasutud riigilõivud summas 414,00 eurot ja hageja võttis nimetatud summa osas hagi tagasi. Kohus leiab, et riigilõivu summas 414,00 eurot osas ei ole kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, mistõttu on põhjendanud antud nõude osas jätta menetluskulud hageja kanda.
54.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ülejäänud menetlusse jäänud nõude osas kuulub hagi rahuldamisele, mistõttu menetluskulud on põhjendanud jätta kostja kanda.
55.Kohus asub seisukohale, et võttes arvesse, et riigilõivu summas 414,00 eurot nõude osas jättis kohus menetluskulud hageja kanda ja ülejäänud menetlusse jäänud nõude osas kuulus hagi rahuldamisele, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda.
56.Kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.