Osaühing S hagi V T, M T ja A T vastu võla ja intresside nõudes
Tsiviilasja hind
34 102,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing S (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson Kostja I: V T ( Kostja II: M T ( Kostja III: A T ( Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tauri Tigasson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta hageja Osaühing S kanda.
3.Rahuldada kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja määrata kostjatele V Tele, M Tele ja A Tele hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3751,20 eurot.
4.Mõista hagejalt Osaühing S kostjate V Te, M Te ja A Te kasuks välja menetluskulude hüvitis 3751,20 eurot. Menetluskulude hüvitis tuleb tasuda Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ arvelduskontole nr EE861010220270116222 pangas SEB Pank.
Hagejal Osaühing S tuleb tasuda menetluskulude hüvitiselt 3751,20 eurot kostjatele V Tele, M Tele ja A Tele käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Osaühing S (hageja) esitas 21. märtsil 2019 hagi V Te, M Te ja A Te (kostjad) vastu põhivõla ja intressi nõudes, paludes kostjatelt solidaarselt välja mõista 40 351,75 eurot. Hageja esitas 7. oktoobril 2021 hagiavalduse tervikteksti ja täpsustas nõudeid, ning täpsustas hagi eset veel 14. veebruari 2022 vastuses kohtunõudele. Hageja võttis hagi intressi nõudes osaliselt 6249,01 euro ulatuses ja 7. oktoobril esitatud viivisenõude osas tagasi ja kohus jättis 17. veebruari 2022 määrusega hagi tagasivõetud nõuete osas läbi vaatamata.
2.Hageja lõplikeks nõueteks menetluses jäid nõuded mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 33 000 eurot ja intress summas 1102,74 eurot. Lisaks palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud ja määrata, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Hageja on rajanud oma nõude järgmistele asjaoludele ja põhjendustele. A T (kostja III) edastas 1. veebruaril 2017 hagejale e-kirja, milles palus Osaühingule S (hageja) anda T OÜle (endine T V OÜ, registrikood XXXXXXXXX, pankrotis) laenu summas 35 000 eurot. Kostja III tegi ettepaneku sõlmida hageja ja T OÜ vahel laenu andmise kohta laenuleping ja leppida kokku 10% suuruses laenuintressis. Hageja nõustus T OÜ-le laenu andma tingimusel, et laen tagatakse kostjate (kostjad I, II ja III) käendustega. Samaaegselt pidasid hageja ja T OÜ läbirääkimisi hagejale kuulunud kinnistu (edaspidi RRRRRR kinnistu) müügilepingu sõlmimiseks ja selle võõrandamiseks T OÜ-le.
4.M T (kostja II) selgitas hageja esindajale 6. veebruaril 2017 edastatud e-kirjas, et pooled peaksid laenud tagamiseks sõlmima käenduslepingu RRRRRR kinnistu müügilepingust eraldi. Hageja ja T OÜ sõlmisid 6. veebruaril 2017 laenulepingu nr 1/2017, mille punkti 1.1.1 kohaselt andis hageja T OÜ-le laenu 35 000 eurot (edaspidi Laenuleping). Laenulepingu punktis 1.1.2 lepiti kokku, et laenusumma tasub notar Mari-Liis Parmas T OÜ näidatud arveldusarvele hiljemalt 8. veebruariks 2017. T OÜ nimel allkirjastas laenulepingu juhatuse liige V T (kostja I). Laenulepingus lepiti muuhulgas kokku, et kostjad käendavad laenu. Kostjad I, II ja III allkirjastasid Laenulepingu käendajatena 6. veebruaril 2017. Laenulepingu punktis 5.2 lepiti kokku iga käendaja rahalises maksimumvastutuses summas 40 000 eurot.
5.Hageja müüs 7. veebruaril 2017 kostjate äriühingule T OÜ RRRRRR kinnistu selle asuva hoonega (edaspidi Müügileping). Müügilepingu punktis 5.2.2 andis T OÜ vastavalt Laenulepingu punktile 1.1.2 notarile Mari-Liis Parmas juhised tasuda laenusumma 35 000 eurot OÜ L arvelduskontole. Notar tegi 7. veebruaril 2017 vastavalt Müügilepingu punktis 5.2.2 antud juhistele OÜ-le L ülekande summas 35 000 eurot. Ülekande tegemisega lugesid pooled laenulepingu punkti 1.1.2 alusel laenu T OÜ-le väljastatuks.
6.Võlgnik T OÜ tähtpäevaks laenu hagejale ei tagastanud. Kostja II tasus 6. septembril 2018 hageja arvelduskontole Laenulepingu alusel osalise laenuvõlgnevuse 700 eurot selgitusega „T laenuleping“. 17. septembril 2017 tasus kostja II hageja arvelduskontole Laenulepingu alusel võlgnevuse 1300 eurot selgitusega „T laenuleping“. Kokku on kostja II tagastanud hagejale Laenulepingu aluse võlgnevuse 2000 eurot. Hagejale on Laenulepingu alusel tagastamata 33 000 eurot.
7.Tuginedes VÕS §-de 142 lg-le 1, 150 ja 65 lg-le leiab hageja, et kostjad vastutavad solidaarselt T OÜ laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise eest. Kostjad on 6. veebruaril 2017 allkirjastanud Laenulepingu käendajatena ja võtnud Laenulepingu punkti 5.1 alusel kohustuse vastutada hageja ees, et laenusaaja T OÜ täidab Laenulepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Laenulepingu punkti 5 alusel vastutab käendaja hageja Laenulepingu täitmise eest solidaarselt laenusaajaga. Käendaja vastutab laenusaaja tasumata laenu, tasumata intresside ning kohustuste rikkumises tulenevate nõuete, eelkõige viivise ja kahju, samuti laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuse ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 144 lg 1 kohaselt võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. Õige ei ole kostjate väide, et käendusleping (sh tarbijakäendus) peab olema kirjalikus vormis. Käenduslepingu sõlmimiseks piisab ühepoolse avalduse üleandmisest võlausaldajale, millega käendaja võtab endale kohustuse põhivõlgniku kohustuse täitmiseks, ja seega on piisav käendaja tahteavaldus, milles nähtub käendaja käendustahe. Kostjad on käendajatena 6. veebruaril 2017 käenduslepingu allkirjastanud ja seega on tarbijakäenduslepingule ette nähtud vorminõue täidetud. Laenulepingu punkti 5.3 kohaselt, kui laenusaaja ei täida Laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib laenuandja nõuda Laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt või käendajalt või mõlemalt ühiselt. Kostjad vastutavad Laenulepingu punktide 5.1 ja 5.3 alusel laenusaaja T OÜ-ga solidaarselt Laenulepingust tulenevate võlgnevuste tasumise eest. Laenulepingu punktis 5.2 määrati iga kostja vastutuse maksimaalne ulatus 40 000 eurot.
8.Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt käenduslepingu alusel võlgnevuse tasumist. Hageja tugineb VÕS §-de 396 lg-le 1 ja 76 lg-le 1. Hageja andis Laenulepingu punkti 1.1.1 alusel T OÜ-le laenu summas 35 000 eurot. Laenulepingu punkti 1.1.2 kohaselt tuli laenusumma notar Mari-Liis Parmasel tasuda T OÜ näidatud arveldusarvele hiljemalt 8. veebruariks 2017. Müügilepingu p-s 5.2.2 avaldas T OÜ vastavalt Laenulepingu p-le 1.1.2, et laen tuleb tasuda OÜ L arvelduskontole. Notar tegi T OÜ juhiste kohaselt 7. veebruaril 2017 laenusumma 35 000 eurot ülekande OÜ L arvelduskontole. Seega rahastati Laenuleping 7. veebruaril 2017 notari tehtud ülekandega vastavalt Laenulepingu p-le 1.1.2 ja Müügilepingu p-le 5.2.2. Kostjate väide laenulepingu rahatuse kohta ei ole õige.
9.Asjakohatud on kostjate väited, et hageja esitatud maksekorraldusel kajastatud summa tasus notari kontole hoopis E OÜ (hoiustaja). Poolte kokkuleppe kohaselt loeti hoiustaja poolt notari hoiukontole tasutud 35 000 eurot hageja antud laenusummaks. Kostja III palus 1. veebruaril 2017 hagejalt kokkulepet, et T maksab hagejale müügilepingu sõlmimisel 35 000 eurot vähem ja selles summas sõlmitakse laenuleping. Kostja III e-kirjast nähtub üheselt, et T OÜ müügitehingut pidi rahastama hoiustaja, kes tasus RRRRRR kinnistu müügihinna kogu ulatuses notari hoiukontole. Hageja nõustus RRRRRR kinnistu müügihinnast andma T OÜ-le laenu summas 35 000 eurot, mis kantigi vastavalt Laenulepingu p-le 1.1.2 ja Müügilepingu p-le 5.2.2 OÜ L arvelduskontole. Laenulepingu p 1.1.2 ei sätestanud hagejale kohustust teha ise laenusumma ulatuses ülekanne notari hoiukontole.
10.Laenulepingu p 2.1.1 alusel kohustus T OÜ tagastama laenusumma 35 000 eurot hiljemalt
31.maiks 2017. T OÜ hagejale laenusummat ei tagastanud. Kostja II on tagastanud hagejale Laenulepingu alusel osaliselt laenuvõlgnevuse. Kostja II on hagejale teinud 6. septembril 2018 ülekande summas 700 eurot ja 17. septembril 2018 ülekande summas 1300 eurot. Mõlema makse selgituseks märkis kostja „T laenuleping“. Kokku on kostja II tagastanud hagejale Laenulepingu alusel laenuvõlgnevuse summas 2000 eurot. Kostjad vastutavad T OÜ Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu põhinõude ulatuses T OÜ-ga solidaarselt ja hageja nõuab kostjatelt VÕS §-de 108 lg 1 ja 396 lg 1 alusel solidaarselt T OÜ Laenulepingust tuleneva laenukohustuse täitmist ehk 33 000 euro tasumist.
11.T OÜ vastu hagist loobumine pankrotimenetluses ei tähenda, et hagejal puudub õigus esitada samal alusel hagi kostjate vastu. Hageja ei ole hagist loobumise avalduses märkinud, et poolte vahel võlasuhe puudub. Hagist loobumise taotluse esitamist ei saa tõlgendada võlasuhte puudumise tunnistamisena VÕS § 207 mõttes.
12.Hageja selgitab, et kostjad ei ole käendanud Müügilepingust tulenevaid kohustusi ning hageja ei ole Müügilepingu alusel kostjate vastu nõudeid ka esitanud. Kõik kostjate Müügilepingust tulenevad vastuväited tuleb jätta tähelepanuta. Kostjate väited, et hageja on loobunud T OÜ pankrotimenetluses T OÜ vastu Laenulepingust tulenevate nõuete esitamisest, on valed. Hageja on loobunud T OÜ vastu üksnes Müügilepingust tulenevate nõuete esitamisest. Laenulepingust tulenevate nõuete esitamisest hageja loobunud ei ole. Valed on kostjate väited, et Laenulepingust tulenev nõue on tagatud RRRRRR kinnistule seatud hüpoteegiga. Laenulepingus punktis 5.5 sisalduv tagatiskokkulepe (viited RRRRRR kinnistule seatud hüpoteegile) on TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine. Poolte ühine tahe oli sõlmida Laenuleping ilma punktis 5.5 sätestatud tagatiskokkuleppeta. See nähtub mh Müügilepingu punktist 10.2, mille alusel tagas RRRRRR kinnistule seatud hüpoteek üksnes Müügilepingust tulenevaid nõudeid. RRRRRR kinnistule seati kõnealune hüpoteek just Müügilepingu alusel. Seejuures on Müügilepingu alusel seatud hüpoteek tänaseks kustutatud ning RRRRRR kinnistu on T OÜ pankrotimenetluses võõrandatud.
13.Alternatiivselt nõuab hageja kostjatelt VÕS § 30 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel solidaarselt T OÜ poolt Laenulepingus antud võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmist summas 33 000 eurot. T OÜ on Laenulepingu p-des 1.1.1 ja 2.1.1 lubanud hagejale täita raha maksmise kohustuse summas 35 000 eurot hiljemalt 31. maiks 2017. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja ei ole T OÜ-le Laenulepingu alusel laenu andnud (millega hageja ei nõustu), tuleb Laenulepingu punktide 1.1.1 ja 2.1.1 alusel võetud kohustust käsitleda T OÜ konstitutiivse võlatunnistusena VÕS § 30 g 1 mõttes. Laenulepingu alusel antud võlatunnistus on tagatud kostjate antud käendustega. Kostjate väited, et võlasuhte puudumine välistab võlatunnistuse andmise VÕS § 30 lg 1 mõttes, ei ole õiged. Konstitutiivne võlatunnistus kehtib sõltumata sellest, kas esines algne kohustus. Poolte tahet luua võlatunnistusega iseseisev kohustus tõendab mh kostja III 1. veebruari 2017 ekiri, milles kostja on lubanud hagejale tasuda 35 000 eurot koos intressiga ja kostja II poolt hagejale ülekannete tegemine kogusummas 2000 eurot.
14.Hageja ja T OÜ vahel sõlmitud laenuleping on kehtiv. Poolte ühine tahe Laenulepingu sõlmimisel oli Laenulepinguga luua eraldi õigussuhe, mille alusel hageja annab T OÜ-le laenu summas 35 000 eurot. Poolte tahe käenduslepingu allkirjastamisel oli tagada kostjate käendustega T OÜ-le Laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kõik kostjad on 6. veebruaril 2017 käenduslepingu allkirjastanud. Hageja on laenulepingut täitnud. Laenuleping on rahastatud ja sellega on hageja esindaja väljendanud selget tahet olla Laenulepinguga seotud.
15.Kostja III soovis saada hagejalt T OÜ-le laenu 35 000 eurot ja tegi ettepaneku vormistada laenu andmise kohta eraldi leping ning leppida kokku 10% suuruses intressis. Hageja nõustus laenu andma tingimusel, et kostjad annavad Laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks isikliku käenduse. Hageja edastas 6. veebruaril 2017 kostjatele Laenulepingu projekti allkirjastamiseks. Pooled leppisid Laenulepingu punktis 1.1.2 kokku, et hageja poolt loetakse laenusumma T OÜ-le üleantuks, kui notar Mari-Liis Parmas edastab Müügilepingu sõlmimise käigus laenusumma T OÜ poolt nimetatud arvelduskontole. Enne Laenulepingu projekti allkirjastamist saatis kostja II hagejale kirja, milles selgitas, et notar käenduslepingut ei sõlmi ning Laenulepingu alusel antava laenu tagamiseks tuleb sõlmida käendusleping Müügilepingust eraldi. Käenduskokkulepped vormistati Laenulepingu osana. Kostjad allkirjastasid 6. veebruaril 2017 Laenulepingu käendajana ning samal kuupäeval allkirjastas T OÜ Laenulepingu laenusaajana. See kinnitab poolte ühist tahet tagada kostjate käendustega Laenulepingust tulenevat laenu maksmise kohustust.
16.Müügilepingu sõlmimisel andis T OÜ notarile Laenulepingu p 1.1.2 alusel juhised kanda laenusumma 35 000 eurot OÜ L arvelduskontole. Notar Mari-Liis Parmas tegi T OÜ juhiste kohaselt 7. veebruaril 2017 OÜ-le L ülekande 35 000 eurot. Kostja II vabanes 35 000 ülekandmisega OÜ L kontole laenukohustusest OÜ L ees ja ühtlasi kustutati kostjale II kuuluvalt kinnistult OÜ L kasuks seatud hüpoteek. Hüpoteegi kustutamine oli põhjuseks, miks pooled soovisid et notar maksaks Laenulepingu alusel laenusumma välja otse OÜ L kontole. Notari tehtud maksega OÜ L kontole lugesid pooled Laenulepingu punkti 1.1.2 alusel laenusumma võlgnikule väljastatuks.
17.Kostja II on teinud hagejale laenusumma tagastamiseks makseid kokku 2000 eurot, seega on vähemalt kostja II laenulepingust tulenevat kohustust tunnistanud. Ei ole õiged ja on otsitud kostjate väited, et Kostja II ei ole Laenulepingust tulenevaid kohustusi tunnistanud, vaid on teinud hagejale makseid üksnes ähvarduse mõjul. Kostja II ei ole esitanud L Kiga peetud sõnumivahetuses mis tahes vastuväiteid laenu- ja käenduslepingu kehtivusele ja ei ole eitanud kohustuse olemasolu hageja ees. Kostja II ülekannete selgituseks on märgitud „T laenuleping“. Kui kostja II oleks täitnud T OÜ müügilepingust tulenevat kohustust, oleks ta selle ka makse selgitusse märkinud. Asjakohatud on kostjate väited, et kostja II ei olnud vaidlusaluste lepingute sõlmimise ega maksete tegemise ajal T OÜ juhatuse liige ega olnud seetõttu kursis, milliseid kokkuleppeid hageja ja T OÜ täpselt sõlmisid. Kostja II on nii Laenulepingu kui ka Müügilepingu allkirjastanud.
18.Alusetu on kostjate väide, et pooled pidasid laenu- ja käenduslepingu sõlmimiseks läbirääkimisi, kuid muutsid meelt. Kui pooled oleksid Laenulepingu sõlmimise osas ümber mõelnud, ei oleks kostjad ega võlgnik Laenulepingut allkirjastanud. Eelnev tõendab üheselt, et erinevalt kostjate väidetest oli poolte ühine tahe sõlmida Laenuleping koos kõigi õiguslike tagajärgedega.
19.Õige ei ole kostjate väide, et Laenulepingut ei sõlmitud, sest hageja seaduslik esindaja ei ole Laenulepingut digitaalselt allkirjastanud. Seadus ei näe laenulepingule ette kohuslikku vorminõuet, mistõttu võis hageja anda enda nõusoleku lepingu sõlmimiseks ka suuliselt. Olukorras, kus Laenuleping on täies ulatuses rahastatud, on hageja esindaja väljendanud selgelt tahet olla Laenulepinguga seotud.
20.Hageja nõuab kostjatelt VÕS § 397 lg 1 ja Laenulepingu p-de 1.2, 3.1 ja 2.1.1 alusel solidaarselt laenuintressi tasumist summas 1102,74 eurot. Laenulepingu p 1.2 alusel kohustus laenusaaja tasuma laenu põhiosa jäägilt intressi 10% aastas (0,833 % kuus).
Laenulepingu p 3.1 kohaselt algab intressi arvestamine laenulepingu sõlmimise päevast ja lõpeb laenusumma täielikul ja nõuetekohasel tagasimaksmisel Laenuandjale. Laenulepingu p 2.1.1 alusel kohustus laenusaaja laenu ja intressid tasuma vastavalt poolte poolt kokkulepitud laenu ja intressi tasumise graafikule, kuid mitte hiljem kui 31. maiks 2017. T OÜ sai hagejalt laenu 35 000 eurot. T seaduslik esindaja allkirjastas laenulepingu 7. veebruaril 2017, laen maksti välja 7. veebruaril 2017. Perioodi 6. veebruar 2017 kuni 31. mai 2017 eest kuulub laenusummalt 35 000 eurot tasumisele intress 1102,74 eurot. Laenulepingu punkti 5.1. alusel vastutavad käendajad mh tasumata intresside eest. Põhivõlgnik ei ole hagejale intresse tasunud. Kostjate seisukoht ja vastuväited
21.Kostjad ei tunnista nende vastu esitatud nõudeid ning vaidlevad nendele täies ulatuses vastu. Kostjate hagivastuse tervikteksti kohaselt jäid kostjate lõplikeks vastuväideteks menetluses järgmised väited.
22.Laenu- ja käenduslepingut ei ole sõlmitud. Hageja tõendina esitatud dokumendil pealkirjaga „Laenuleping nr 1/2017“, milles sisaldub väidetavalt nii laenu- kui ka käendusleping, puudub hageja allkiri. Hageja allkirjastatud lepingut hageja ei esitanud. Kostjad ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja ei pidanudki lepinguid allkirjastama. Hageja esitatud lepinguprojekti punktis 8.1 on märgitud, et „käesolev leping loetakse sõlmituks sellele Poolte poolt allakirjutamisest /--/“ Seega on pooled kokku leppinud laenu- ja käenduslepingu sõlmimises kirjalikus vormis. VÕS § 144 lg 2 nõuab tarbijakäenduslepingule kirjalikku vormi ja VÕS § 11 lg 4 esimese lause kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Hageja ei ole lepinguprojekti allkirjastanud, sellest tuleneb, et nii laenu- kui ka käendusleping on poolte vahel sõlmimata. Hageja ei ole tõendanud, et hageja ja T OÜ oleksid sõlminud laenulepingu ja et kostjad oleksid sellest tulenevaid kohustusi isikliku käendusega taganud.
23.Käenduslepinguga tagatud kohustust ei eksisteeri, sest laenuleping on rahatu ja tühine. Hageja esitatud dokumendiprojekti punktis 1.1.1 on märgitud, et hageja annab T OÜ-le laenu summas 35 000 eurot. Dokumendiprojekti punkti 1.1.2 kohaselt kohustus hageja tasuma laenusumma notar Mari-Liis Parmase vahendusel T OÜ poolt näidatud arveldusarvele hiljemalt 8. veebruariks 2017. Hageja ei ole seda kohustust täitnud. Hageja ei hoiustanud ning notar Mari-Liis Parmas ei kandnud T OÜ poolt näidatud arveldusarvele kokku lepitud summat ei 8. veebruariks 2017 ega ka hilisemalt. Sellest tulenevalt on väidetav laenuleping rahatu ja tühine. Hageja esitatud maksekorraldusel kajastatud summa on notar Mari-Liis Parmase kontole tasunud E OÜ ehk Hoiustaja, mitte hageja. Tegemist on ühe osaga laenusummast, mille T OÜ E OÜ poolt hallatava ühisrahastusportaali E.co kaudu investoritelt RRRRRR kinnistu ostmiseks sai, Seega on notar Mari-Liis Parmas OÜ L kontole 35 000 euro tasumisega täitnud E.co portaali investoritega sõlmitud laenulepingust tulenevat kohustust, mitte väidetavalt hagejaga sõlmitud laenulepingust hagejale tulenevat kohustust. Hageja vastupidine väide on selgelt ebaõige.
24.Hagejal on nõue üksnes põhivõlgniku vastu ja üksnes RRRRRR kinnistu müügilepingust tulenevalt. Hageja ei allkirjastanud laenu- ja käenduslepinguprojekti ega täitnud temale väidetavast laenulepingust tulenevat kohustust seetõttu, et pooled otsustasid laenu- ja käenduslepingute asemel sõlmida RRRRRR kinnistu müügilepingu nö järelmaksuga ning seada ostusumma tasumise kohustuse tagamiseks kindlam tagatis – hüpoteek RRRRRR
kinnistule. Tõepoolest pöördus kostja III 1. veebruaril 2017 e-kirjaga hageja poole ning selgitas, et kujunenud olukorras ei ole T OÜ-l võimalik koheselt hagejale kogu kokku lepitud ostusummat – 210 000 eurot – tasuda ning tegi ettepaneku, et T OÜ maksab kinnistu eest esialgu 35 000 eurot vähem. Kostja III pakkus välja, et ettevõtte varale seatakse selles ulatuses ostusumma tasumise kohustuse täitmise tagamiseks kommertspant hageja nimele. Lisaks oli T OÜ valmis maksma hiljem tasutavalt ostusummalt intressi 10%. Läbirääkimiste käigus ühe variandina kaaluti tõepoolest nimetatud 35 000 euro osas sõlmida laenu- ja käenduslepingud. Pooled muutsid meelt ning hageja ja T OÜ leppisid 7. veebruaril 2017 kokku, et RRRRRR kinnistu müüakse T OÜ-le selliselt, et koheselt tasutakse hagejale ostusummast 175 000 eurot ning ülejäänud 35 000 eurot tasub T OÜ hagejale hiljemalt 30. mail 2017. Lisaks kohustus T OÜ maksma tasumata ostusummalt intressi suurusega 10% aastas. 7. veebruaril 2017 sõlmitud müügilepingu ja selles kokku lepituga on kõik varasemad tahteavaldused ja kokkulepped asendatud.
25.Hagejal ei saa samal ajal olla nõuet samaaegselt nii väidetavast laenulepingust kui ka müügilepingust sama rahasumma tasumiseks. Poolte ühine tahe oli tekitada kohustused üksnes ja ainult hiljem sõlmitud müügilepinguga. Asjaolu, et pooled sõlmisid müügilepingu selliselt, et ostusumma tasutakse kahes osas kinnitab poolte ühist tahet tuua kaasa õiguslikud tagajärjed üksnes müügilepinguga. Juhul kui pooled oleksid soovinud tekitada õiguslikke tagajärgi laenulepinguga, oleks müügilepingus loetud kogu ostusumma tasutuks. Notar selgitas hagejale ja T OÜ-le, et müüjale on ohtlik omandi üleandmise asjaõiguslepingu sõlmimine enne ostuhinna täielikku tasumist. Hageja ja T OÜ on kinnitanud punktis 5.5, et soovivad sõlmida lepingu selles toodud tingimustel. Müügilepinguga kohustus T OÜ tasuma ostusummalt intress ja tasumisega viivitamisel viivist. Müügilepingus ka kõrvalkohustustes kokku leppimine kinnitab, et tegemist on poolte tegeliku tahtega. Eelnevat kinnitab üheselt ka see, et tasumata ostusumma 35 000 euro tasumise kohustuse (ja sellega seotud kõrvalkohustuste) tagamiseks seati RRRRRR kinnistule hageja kasuks hüpoteek summas 60 000 eurot. Pooltel puudunuks igasugune soov või vajadus leppida kokku hüpoteegi seadmises, kui tagatavat kohustust – tasumata ostusumma 35 000 euro ulatuses – tegelikult olnud ei oleks. Et kokku ei lepitud selles, et hüpoteek tagab laenulepingust tulenevat kohustust, kinnitab kostjate väiteid selles, et pooled soovisid luua õiguslikke tagajärgi üksnes müügilepinguga.
26.Väidetavast laenulepingust tulenevat kohustust ei ole tekkinud või on see asendatud hilisema kokkuleppega. Mõlemal juhul on hagejal T OÜ vastu üksnes müügilepingust tulenev kohustus ning seda kohustust kostjad käendanud ei ole. Käenduslepingust nähtub üheselt, et kostjatel on olnud soov käendada üksnes võimalikust laenulepingust tulenevat kohustust, ning seda on ka hageja menetluses korduvalt kinnitanud. Müügilepingust tuleneva kohustuse käendamiseks peaks käendusleping VÕS § 11 lg 3 kohaselt olema sõlmitud notariaalses vormis. Isegi kui tõlgendada käenduslepingut vastupidiselt poolte tahtele ja selles märgitule, oleks käendusleping müügilepingust tuleneva kohustuse tagamiseks vorminõude täitmata jätmise tõttu TsÜS §83 lg 1 kohaselt tühine.
27.VÕS § 396 lg 2 saaks kohaldada üksnes siis kui muul õiguslikul alusel on juba kohustus tekkinud. T OÜ saanuks müügilepingust tuleneva kohustuse nö vormistada ümber laenuna üksnes pärast müügilepingu allkirjastamist. Samuti ei saa väidetava laenulepingu puhul olla tegemist osa müügihinna tasumise kohustuse vormistamisega laenuna, sest müügilepingust tulenevat kohustust ei olnud selleks hetkeks tekkinud, kui ka seetõttu, et pooled on müügihinna tasumise kohustuse tervikuna reguleerinud müügilepinguga. AÕS § 119 lg-st 1 tulenevalt peavad müügihinna tasumise kokkulepped olema sõlmitud notariaalses vormis.
Väidetav laenuleping on hageja sõnul sõlmitud suulises vormis. Seega oleks sellisel juhul TsÜS § 83 lg 1 alusel tegemist tühise kokkuleppega.
28.Kostja II ei ole maksete tegemisega tunnistanud laenulepingust tulenevat nõuet. Kostja II tegi hageja välja toodud maksed ähvarduste tulemusena. kostja II oli maksete tegemiseks survestatud ning maksete tegemist ei saa kuidagi pidada laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Kostja II ei olnud vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajal ega ka maksete tegemise ajal T OÜ juhatuse liige ega seetõttu ka kursis sellega, milliseid kokkuleppeid hageja ja T OÜ täpsemalt sõlmisid ning millisel kujul kehtisid. Samas oli kostja II teadlik sellest, et temal isiklikult ei olnud hageja ees ühtegi (põhi)kohustust. Hagejal saab olla nõue T OÜ vastu üksnes müügilepingust tulenevalt. Seega saab kostja II poolt maksete tegemist pidada T OÜ müügilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Igal juhul ei saa kostja II poolt maksekorraldusse märgitud selgitusega tõendada või tõlgendada hageja ja T OÜ tahet kokkulepete läbirääkimistel või nende sõlmimisel.
29.Hageja nõue ei saa tuleneda võlatunnistusest. Kostjad vaidlevad sellisele seisukohale ja hageja õiguslikule käsitlusele resoluutselt vastu. Nii konstitutiivse kui deklaratiivse võlatunnistuse eelduseks on poole vahel juba olemasolev võlasuhe. 6. veebruaril 2017 mil T OÜ ja kostjad lepinguprojekti allkirjastasid, ei olnud hageja ja T OÜ vahel mitte ühtegi olemasolevat võlasuhet. Kindlasti ei olnud selleks hetkeks T OÜ-l kohustust tasuda hagejale 35 000 eurot. Mitte ükski asjaolu lepinguprojektis ei viita poolte soovile või tahtele sõlmida võlatunnistus. Hageja ei ole esitanud ühtegi põhjendust sellest, et pooled soovisid väidetavalt luua iseseisva kohustuse juba olemasoleva kohustuse kõrvale (konstitutiivse võlatunnistuse). Ilmselgelt ei ole hageja selliseid asjaolusid ka tõendanud. Juhul kui kohus peaks mingil põhjusel asuma seisukohale, et T OÜ poolt 06. veebruaril 2017 allkirjastatud lepinguprojekti näol on tegemist võlatunnistusega (millega kostjad kindlasti ei nõustu), siis tuleb hageja nõue ikkagi rahuldamata jätta, kuivõrd võlatunnistusega tagatavat kohustust ei eksisteeri. T OÜ-l ei saa olla hageja ees mitte ühtegi muud kohustust kui üksnes müügilepingust tulenev kohustus. Müügilepingust tulenevat kohustust 06. veebruaril 2017 veel ei olnud. T OÜ ei saa olla kinnitanud müügilepingust tulenevat kohustust ka seetõttu, et võlatunnistus tuleb sõlmida põhikohustusega samas vormis – käesoleval juhul notariaalses vormis. Sellist vorminõuet järgitud ei ole.
30.Hageja on enda võimalikest laenulepingust tulenevatest nõuetest T OÜ vastu loobunud. Käendajatel sellisel juhul VÕS § 149 lg 1 alusel õigus kohustuse täitmisest keelduda. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et laenuleping ei ole rahatu või et tegemist on võlatunnistusega, tuleb siiski hagiavaldus rahuldamata jätta.
31.Hageja on teises kohtumenetluses kinnitanud, et tal on põhivõlgniku vastu nõue müügilepingust tulenevalt. Hageja esitas seisuga 14. detsember 2020 pankrotihaldurile uue nõude kogusummas 46 467,91 eurot, mis koosneb põhinõudest summas 35 000 eurot, intressinõudest summas 421,91 eurot ja viivisnõudest summas 11 046 eurot. Nõue tuleneb
07.veebruaril, 2017 sõlmitud notariaalsest kinnistu ostu-müügilepingust ja hüpoteegilepingust. Hageja nõue tunnustati summas 46 467,91 eurot esimeses rahuldamisjärgus kui tähtaegselt esitatud nõue. Seega on hageja T OÜ pankrotimenetluses vastupidiselt käesolevale asjale asunud seisukohale, et tema nõue T OÜ vastu tuleneb müügilepingust ning laenulepingust temal T OÜ vastu nõuet ei ole. T OÜ pankrotimenetluses on nii hageja kui ka T OÜ kinnitanud, et hagejal on T OÜ vastu nõue üksnes ja ainult müügilepingust tulenevalt. Hagejal puudub mistahes nõue T OÜ vastu väidetavast laenulepingust tulenevalt. Kuivõrd hagejal ei ole laenulepingust tulenevat nõuet T OÜ vastu, tuleb ka hagiavaldus kostjate vastu jätta tervikuna rahuldamata.
32.Kuivõrd hagejal ei ole kostjate vastu põhinõuet, on alusetud ka hageja intressinõue.
KOHTU PÕHJENDUSED
33.Kohus, analüüsinud poolte seisukohti ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
34.Hageja on esitanud kostjate vastu nõude hageja ja T OÜ (pankrotis) (endise nimega T V OÜ) vahel sõlmitud laenulepingu käenduskohustusest tulenevas nõudes. Laenulepingule kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 jj sätted. Hageja väitel ei ole laenusaaja T OÜ laenulepingust tulenevaid laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustusi täitnud, mille tagajärjel sai hagejal olla T OÜ vastu nõue VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel. Kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest vastutavad käendajad solidaarselt põhivõlgnikuga VÕS § 145 lg 1–2 alusel kokkulepitud piirsumma ulatuses.
35.Käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Seega tekib käendajal käenduslepingust iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ning võlausaldajal lisaks põhivõlanõudele iseseisev nõudeõigus käendaja vastu.
36.Seega on käendaja vastu suunatud nõude rahuldamisel kolm eeldust: 1) kehtiva käenduslepingu olemasolu, 2) käendusega tagatud võlausaldaja nõude olemasolu, ja 3) täidetud peavad olema eeldused, mille esinemise korral on käendaja kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma.
37.Hageja väidab, et kostjate kohustus käendajatena tuleneb 6. veebruaril 2017 hageja (laenuandja), T V OÜ (laenusaaja), ning V T , M Te ja A Te (käendajad) vahel sõlmitud laenulepingust nr 1/2017 ja selles kokku lepitud käenduskohustusest. Hageja esitatud dokumendis „Laenuleping nr 1/2017“ dateeringuga 1. veebruar 2017 (I kd tl 37) sisaldub laenuleping ja dokumendi 5. peatükis „Lepingu tagatis: käendus ja kinnisvara“ käenduslepingu osa.
38.Lepingu punkti 5.1 järgi kohustub (iga) „käendaja vastutama laenuandja ees selle eest, et laenusaaja täidab nõuetekohaselt käesolevast Laenulepingust tulenevad kohustused. Käendaja vastutab laenuandja ees Laenulepingu täitmise eest solidaarselt laenusaajaga. Käendaja vastutab laenusaaja poolt tasumata laenu summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige viivise ja kahju, samuti laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutest ning kahju hüvitamise eest.“ Lepingu punkti 5.2 järgi on iga käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 40 000 eurot.
39.Vaidlust ei ole, et kostjad on lepingudokumendi allkirjastanud. Seda kinnitavad kostjate digitaalsed allkirjad dokumendil 6. veebruarist 2017 (I kd tl 39). Vaidlust ei ole ka selles, et hageja seda lepingudokumenti allkirjastanud ei ole.
40.Kostjate esmane vastuväide on see, et kuna pooled on leppinud kokku kirjalikus vormis ja leping ei ole hageja poolt allkirjastatud, ei saa lepingut VÕS § 11 lg 4 esimese lause järgi sõlmituks lugeda. Kostjad viitavad lepingu punktile 8.1, kus on kirjas, et leping loetakse sõlmituks selle poolte poolt allakirjutamisest. VÕS § 11 lg 4 esimese lause järgi loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad.
41.Olenemata sellest, et laenu- ja käenduskokkulepped sisalduvad antud juhul ühes dokumendis, tuleb neid käsitleda eraldiseisvalt. VÕS § 11 lg 4 teise lause järgi võib seaduses sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. VÕS § 144 lg 2 järgi peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. Vaidluse all olev käendusleping on VÕS § 143 lg 1 järgi tarbijakäendusleping, sest käendajateks on füüsilised isikud. Kuna VÕS § 144 lg 2 järgi piisas käenduslepingu sõlmimiseks kostjate kirjalikest tahteavaldustest ning see on käenduslepingule antud kostjate allkirjadega tõendatud, siis tuleb käendusleping VÕS § 144 lg-st 1 tulenevalt koosmõjus VÕS § 11 lg-s 4 sätestatuga lugeda sõlmituks.
42.Arvestades poolte esile toodud asjaolusid ja väiteid on asja lahendamiseks keskse tähtsusega küsimus, millist põhivõlgniku kohustust kostjad käendanud on. Hageja on tuginenud sellele, et kostjate käendusega tagatud põhivõlgniku kohustused tulenevad hageja ja põhivõlgniku vahelisest laenulepingust nr 1/2017. Kostjad seevastu väidavad, et põhivõlgnik võlgnes hagejale raha küll, kuid mitte laenulepingu, vaid hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud 7. veebruari 2017 kinnistu müügilepingu alusel, ja müügilepingust tulenevaid põhivõlgniku kohustusi kostjad käendanud ei ole.
43.Hageja väidetest tulenevalt on 6. veebruari 2017 laenuleping nr 1/2017 kinnistu 7. veebruari 2017 müügilepinguga seotud, kuivõrd laenuleping rahastati 7. veebruaril 2017 notari poolt tehtud ülekandega vastavalt laenulepingu punktile 1.1.2 ja müügilepingu punktile 5.2.2. Laenulepingu nr 1/2017 punkti 1.1.1 kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu summas 35 000 eurot, mille laenusaaja kohustub koos intressidega laenuandjale tagastama lepingus toodud tingimustel. Punkti 1.1.2 järgi tasutakse laenusumma notar Mari-Liis Parmas poolt laenusaaja näidatud arveldusarvele hiljemalt 8. veebruaril 2017. Lepingu punkti 2.1.1 järgi tuli laen ja intressid tasuda 31. maiks 2017. Intressimäär lepingu punkti 1.2 kohaselt 10% aastas. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et notar 35 000 eurot vastavalt müügilepingus antud juhistele OÜ L arvelduskontole kandis. Seda tõendab ka 7. detsembri 2017 maksekorraldus (II kd tl 25).
44.Kostjate väidete järgi sisaldub kinnistu 7. veebruari 2017 müügilepingus lõplik kokkuleppe 35 000 euro ja intressi tasumise aluse osas ja laenuleping nr 1/2017 on rahatu.
45.Kostjad esitasid 7. veebruaril 2017 Tallinna notari Mari-Liis Parmas poolt tõestatud lepingu „Hüpoteekide kustutamise kokkulepped, kinnistu müügileping, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping“ (II kd tl 39). Lepinguga müüs hageja (müüja) T V OÜ-le (ostja) Kuressaares RRRRRR asuva kinnistu hinnaga 210 000 eurot. Lepingu 5. peatükis on lepitud kokku ostuhind ja selle tasumise tingimused. Punkti 5.2 järgi on hoiustaja E OÜ hoiustanud enne lepingu sõlmimist notarikontole 212 050 eurot ja lepinguosalised on leppinud kokku, et notar edastab hoiustatud rahast 175 000 eurot ostjapoolse ostuhinna osa tasumise kohustuse täitmise müüja kontole 2 pangapäeva jooksul lepingu esitamisest kinnistusosakonnale, 35 000 eurot OÜ L kontole selgitusega „M T laenu tagastus“ 3 pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest ning ülejäänud osa tagastatakse ostja kontole. Lepingu punktis 5.3 lepiti kokku, et ostuhinnast 35 000 eurot kohustub ostja tasuma müüja kontole hiljemalt 30. mail 2017 ja tasumata ostuhinna summale lisandub intress 10% aastas.
46.Eeltoodut arvestades tuleb poolte tegeliku tahte ja kokkulepete sisu tõlgendamisel hinnata laenulepingut ja müügilepingut koos. Kostjate väitel oli poolte ühine tahe tekitada kohustused üksnes hiljem sõlmitud müügilepinguga. Hageja väitis, et poolte ühine tahe
laenulepingu sõlmimisel oli luua laenulepinguga eraldi õigussuhe, mille alusel hageja annab põhivõlgnikule laenu summas 35 000 eurot. Poolte tahe käenduslepingu allkirjastamisel oli hageja väitel tagada kostjate käendustega põhivõlgniku laenulepingust tulenevaid kohustusi.
47.Kohus leiab, et hageja ja põhivõlgniku vahelise võlasuhte aluseks on kinnistu müügileping. Põhivõlgnik kohustus tasuma hagejale 35 000 eurot ja kokkulepitud intressi sellelt summalt kokkulepitud tähtpäevaks mitte hagejalt saadud laenu tagastamiseks, vaid hagejalt ostetud kinnisasja ostuhinna tasumiseks. Tähtsust omab siinjuures ka see, et müügileping on laenulepingust hilisem ja erinevalt laenulepingust ka hageja poolt oma tahte kinnituseks allkirjastatud.
48.Puudub vaidlus, et pooled pidasid tehingu tingimuste üle läbirääkimisi ja ostja poolelt olid sellega otseselt seotud kostjad A T ja M T. Kostja V T oli T V OÜ juhatuse liige. Ekirjavahetuse alusel on tuvastatav, et kinnistu müügitehingu läbirääkimiste käigus palus ostja pool müüjalt kokkulepet, et 35 000 eurot saaks kinnistu eest maksta hiljem (A Te 1. veebruari 2017 e-kiri hageja juhatuse liikmele P Sule, I kd tl 133). Ja pakuti välja, et selles summas sõlmitaks laenuleping ja seataks müüa kasuks T V OÜ varale kommertspant võiks selles osas kokku leppida ka intressiks 10%, et müüja saaks 3500 eurot lisaks. Järgnenud ekirjavahetus hageja juhatuse liikme P Su ja M Te vahel 6. veebruarist 2017 sisaldas kinnistu müügitehingu ettevalmistusi. P S saatis M Tele e-kirjaga laenulepingu projekti palvega see üle vaadata ja samal päeval alla kirjutada (I kd tl 132). Poolte väidete alusel on tegemist sama dokumendiga, mille kostjad 6. veebruaril 2017 allkirjastasid, ehk laenuleping nr 1/2017. M T omakorda vastas notari ettevalmistatud järgmise päeva müügitehingu lepinguprojekti saatmisega ja selgitas, et „notaribüroo saatis homse toimingu dokumendi projekti. Nad soovitasid teha nii, et teha kõik asjad (v.a käendus) notaritoiminguna ehk siis kaasasoleva dokumendi punkt 5.3 ja sealt edasi on välja toodud, et ostu hinnast 35tuhat tuleb maksta hiljemalt 31.05.2017 ning selle eest tuleb tasuda intressi ning selle kasuks seatakse II järgu hüpoteek RRRRRR hoonele. Käenduslepingut notarid ei sõlmi ning ütles, et selle peaksime eraldi sõlmima omavahel. Vaata palun üle“ (I kd tl 131). P S omakorda vastas müügilepingu projekti kommenteerides, et „punkt 14. ostja maksab kõik kulud. Ülejäänu enam vähem, seda käibemaksu asja mina küll avaldada ei julge seda kinnitasite te mulle. See laenuleping koos käendustega, mille saatsin, ongi täpselt selle notarilepingu lisakinnituseks, selle võib alla kirjutada“ (I kd tl 131). Kirjavahetusest kogumis nähtub kohtu hinnangul üheselt mõistetavalt, et poolte tahe lepingu ettevalmistamisel oli suunatud sellele, et kinnistu ostuhinnast 35 000 eurot tasutakse hiljem ja koos intressiga. Poolte tegeliku tahte sisu ei ole tuletatav sellest, kuidas ühe võimalusena nähti võlasuhte vormistamist laenuna enne seda, kui lõplikus tehingus lepiti kokku ostuhinna tasumine kahe osamaksega, mis vastas ka poolte algsele eesmärgile.
49.Hageja väide poolte ühisest tahtest luua laenulepinguga eraldi õigussuhe sama 35 000 euro tasumiseks, mis tuli tasuda müügilepingu alusel, ei ole loogiline ega eluline. Hageja tõlgendus viiks kohtu arvates vägivaldse järelduseni, et põhivõlgnikul tekkis hageja ees kohustus tasuda 2 x 35 000 eurot ja topelt intressid – 35 000 eurot kinnistu ostuhinna tasumata osana ja intressid müügilepingu alusel 30. maiks 2017 ning 35 000 eurot laenu põhisummana ja intressid laenulepingu alusel 31. maiks 20217.
50.Alternatiivselt on hageja leidnud, et laenulepingu nr 1/2017 punktide 1.1.1 ja 2.1.1 alusel võetud kohustust tuleb käsitleda konstitutiivse võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 mõttes. Hageja ei ole toonud siiski esile ühtegi asjaolu ega põhjendust, mida kohus saaks hinnata ja
millest võiks järeldada, et laenulepinguga on loodud iseseisev kohustus või tunnistatud kohustuse olemasolu.
51.Kostjate käenduslepingu järgi käendavad nad sõnaselgelt „käesolevast laenulepingust“ tulenevaid kohustusi. Kohtu hinnangul ei ole võimalik käenduslepingut teisiti tõlgendada juba ainuüksi käenduse aktsessoorsuse tingimuse tõttu. Ja sellele, et käendusleping võiks tagada antud juhul müügilepingust tulevate kohustuste täitmist, ei ole tuginenud ka hageja.
52.Eeltoodust tulenevalt on ei ole hageja tõendanud käendusega tagatud võlausaldaja nõude olemasolu ja hagi rahuldamiseks puudub alus. Menetluskulud
53.Kohus märgib vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi ei rahulda, jäävad menetluskulud hageja kanda.
54.Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse
55.Kostjate esitatud menetluskulude nimekirja järgi on kostjate menetluskuluks lepinguliste esindajate kulud 3751,20 eurot (koos käibemaksuga). Kostjad on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Kostjad paluvad menetluskulude hüvitise välja mõistmist käibemaksuga. Kostjad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa muul põhjusel tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kostjad taotlevad, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Väljamõistetud menetluskulude hüvitise paluvad kostjad tasuda Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ AS SEB Pank arveldusarvele nr EE861010220270116222.
56.Hageja kostjate menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
57.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuvälised kulud. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
58.Kostjaid esindasid menetluses vandeadvokaadid Sandra Sepp ja Tauri Tigasson. Kostjatele osutati õigusteenust 26,05 töötundi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 144 eurot tund.
59.Nimekirja kohaselt on kostjate esindajate toimingud ja nende ajakulu järgmised. Hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine ning analüüs; kohtumäärusega tutvumine; kliendisuhtlus kokku mahus 1 töötund. Tõendite kogumine, suhtlus klientide ja kolmandate isikutega mahus 0,2 töötundi. Kostjate vastuse koostamine; klientidega kooskõlastamine; kohtule esitamine kokku mahus 2,5 töötundi. Kohtu 10. mai ja 16. mai 2019 kohtumäärustega tutvumine; klientidega nõupidamine kokku mahus 0,5 töötundi. Hageja 7.
mai 2019 menetlusdokumendi ja tõenditega tutvumine; kostjate 24. mai 2019 menetlusdokumendi koostamine kokku mahus 4 töötundi. Hagi tagamise määrusele määruskaebuse koostamine ja esitamine; määrusekaebusele esitatud vastuse, selle lisade ja ringkonnakohtu määrusega tutvumine ning analüüs kokku mahus 3,2 töötundi. Hageja 6. juuni 2019 seisukoha ja selle lisadega tutvumine ning analüüs kokku mahus 1,1 töötundi. Kohtu 4. veebruari määruse ja hageja 7. veebruari 2020 seisukohaga tutvumine; kostjate 10. veebruari 2020 seisukoha koostamine kokku mahus 0,4 töötundi. Kostjate 31. mai 2021 seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine ja dokumentide kohtule esitamine kokku mahus 1,25 töötundi. Eelistungiks 7. septembril 2021 ettevalmistamine ja seal osalemine kokku mahus 1,9 töötundi. Kohtu 7. septembri 2021 eelistungi protokolliga tutvumine; taotluse koostamine vigade parandamiseks; kohtu 14. septembri 2021 nõudega tutvumine; kohtu 22. septembri 2021 määrusega tutvumine vigade parandamiseks protokollist kokku mahus 0,6 töötundi. Hageja 7. oktoobril 2021 hagi tervikteksti ja selle lisadega tutvumine ning analüüs; nõupidamine klientidega mahus 1 töötund. Kostjate 8. novembri 2021 vastuse tervikteksti väljatöötamine ja koostamine; lisade komplekteerimine ja dokumentide kohtule esitamine kokku mahus 4,9 töötundi. Kohtu 7. veebruari 2022 nõudega tutvumine; hageja
14.veebruari 2022 vastusega tutvumine; kohtu 17. veebruari 2022 määrusega tutvumine ja sisu klientidele selgitamine; hagi tervikteksti, kostja vastuse tervikteksti ja lisade analüüs lõpliku seisukoha esitamise vajalikkuse osas kokku mahus 2,8 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule edastamine mahus 0,7 töötundi. Kostjad on märkinud, et nimekirjas ei ole arvestatud ühegi toimingu eest kahe advokaadi kulu kokku. Kostjate lepinguline esindaja vahetus menetluse kestel.
60.Kohtu hinnangul on kostjate esindajate toimingud kooskõlas toimiku materjalidega, vajalikud ja põhjendatud arvestades asja mahtu ja keerukust. Kostjate esindajate õigusteenuse tunnihind 144 eurot (sh käibemaks) ei ületa keskmist advokaadibüroo õigusteenuse turuhinda ja on kohtupraktikat arvestades mõistliku suurusega. Kuna kostjad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb kostjatele kulud hüvitada käibemaksuga.
61.Seega rahuldab kohus kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja määrab kostjatele hüvitatavaks vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks kulu esindajatele 3751,20 eurot (s.o 26,05 tundi x 144 eurot/tund). Vastavalt kostjate taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohus märgib kostjate taotlusel, et menetluskulude hüvitis tuleb tasuda Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ arvelduskontole nr EE861010220270116222 (AS SEB Pank).
62.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 4. märtsil 2022. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, kohus hageja menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.