Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb X-l tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
5.Vabastada X kohustusest tasuda riigituludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 2100 eurot.
6.Jätta X riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud apellatsioonimenetluses riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule käesoleva määruse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb
menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on X (hageja) apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 2. juuli 2021. a otsuse peale.
2.Ringkonnakohus võttis 19. augusti 2021. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse ja kohustas OSAÜHINGUT ABRING (kostja) vastama apellatsioonkaebusele kirjalikult 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
3.Kostja esitas 15. septembril 2021 taotluse, milles palus kohustada hagejat tasuma kostja eeldatavate apellatsioonkaebuse menetlusega kaasnevate menetluskulude katteks tagatist 2500 eurot. Ühtlasi palus kostja pikendada apellatsioonkaebusele vastamise tähtaega 20 päeva võrra, arvates hageja poolt tagatise tasumisest ja sellest kostjale teatamisest või kostja taotluse rahuldamata jätmisest.
4.Ringkonnakohus rahuldas 25. oktoobri 2021. a määrusega kostja taotluse eeldatavate menetluskulude katteks tagatise saamiseks osaliselt ning kohustas hagejat tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatisena 1041,70 eurot 14 päeva jooksul määruse jõustumisest.
5.Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2021. a menetluskulude tagatise taotluse lahendamise määrus jõustus 14. veebruaril 2022.
6.Kostja esitas 17. märtsil 2022 ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kuna hageja kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist ei andnud, palub kostja, et kohus jätaks apellatsioonkaebuse läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 639 lg 1, § 643 lg 2 teise lause ja § 197 teise lause alusel läbi vaatamata.
8.TsMS § 639 lg 1 järgi kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. Vastavalt TsMS §-le 197 määrab kohus hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.
9.Ringkonnakohus kohustas hagejat 25. oktoobri 2021. a määrusega andma kostjale menetluskulude katteks tagatis 1041,70 eurot. Tagatis tuli anda 14 päeva jooksul ringkonnakohtu 25. oktoobri 2021. a määruse jõustumisest ning sellest tuli viivitamatult teavitada ringkonnakohut ja kostja lepingulist esindajat. Määruses on ringkonnakohus hoiatanud, et tagatise andmata jätmisel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Riigikohus jättis 14. veebruari 2022. a määrusega menetlusse võtmata hageja 2 (5)
määruskaebuse ringkonnakohtu 25. oktoobri 2021. a määruse peale. Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2021. a määrus jõustus sellest tulenevalt 14. veebruaril 2022. Menetluskulude katteks tagatise tasumise tähtaeg oli seega hiljemalt 28. veebruaril 2022. Hageja ei ole kohtute infosüsteemist nähtuvalt menetluskulude katteks tagatist 1041,70 eurot tasunud ega tagatise andmisest kohut teavitanud.
10.Kuna hageja ei ole andnud eeldatavate menetluskulude katteks tagatist ringkonnakohtus, jätab kohus kostja taotlusel analoogia alusel TsMS § 643 lg 2 teise lause järgi apellatsioonkaebuse läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu 1. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 11).
11.Kuna asja menetlus lõpeb ringkonnakohtus, peab kolleegium TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt määrama kindlaks ka menetluskulude jaotuse. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 2 analoogia alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
12.TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
13.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtus kokku 1033,39 eurot. Kostja esindajal kulus apellatsioonimenetluses toiminguteks kokku 6,97 töötundi, s.o apellatsioonkaebuse analüüsiks, kliendiga kohtumiseks ja nõustamiseks 3,5 t; tõendite kogumiseks ja taotluse koostamiseks 2,4 t; kohtumääruse analüüsiks 0,17 t; määruskaebuse ja selle lisade analüüsiks ning vastuse koostamiseks 0,45 t; Riigikohtu seisukoha ja ringkonnakohtu kirja analüüsiks ja nõustamiseks 0,2 t ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,25 t.
14.Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud.
14.1.Ringkonnakohus on võtnud apellatsioonkaebuse menetlusse ja kohustanud kostjat apellatsioonkaebusele kirjalikult vastama. Seega oli kostja esindajal kostja õiguste kaitsmiseks vajalik apellatsioonkaebust analüüsida ja kliendiga kohtuda, mh selleks, et arutada edasist menetlusstrateegiat. Sellele väidetavalt kulunud aeg 3,5 t on aga ringkonnakohtu hinnangul ülemäärane, arvestades, et kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, on põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebuse analüüsiks, kliendiga kohtumiseks ja nõustamiseks kokku 2 t.
14.2.Põhjendatud ei ole kostja taotlus lepingulise esindaja tegevuse „määruskaebuse lisadega analüüs, vastuse koostamine“ hüvitamiseks 0,45 t ulatuses. Kostja peab tõenäoliselt silmas hageja Riigikohtule 8. novembril 2021 esitatud määruskaebuse ja selle lisade analüüsi ning kaebusele vastuse koostamist, kuid Riigikohus ei võtnud hageja kaebust menetlusse ega palunud kostjal esitada sellele vastust. Seega ei ole määruskaebusele vastamisega seotud kulud põhjendatud ega vajalikud.
14.3.Muud kostja esindaja menetluskulud on menetluse käiku arvestades olnud põhjendatud ja vajalikud. Kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise saamise taotluse koostamine, sh selleks tõendite kogumine, oli põhjendatud, kuna ringkonnakohus rahuldas selle taotluse, kusjuures ajakulu 2,4 t on taotluse sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2021. a määrusega oli kostja esindajal vaja tutvuda, sest see määras kindlaks menetluse edasise käigu, kusjuures 0,17 t on selleks mõistlik aeg. Riigikohtu menetlusse võtmisest keeldumise määruse ja ringkonnakohtu 8. märtsi 2021. a kirjaga tutvumine ja nende sisu osas kliendi nõustamine oli vajalik ja põhjendatud, sest kostjal tuli eelneva põhjal otsustada, kas esitada taotlus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Ajakulu kokku 0,2 t on selleks mõistlik. Menetluskulude nimekirja koostamise kulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud 3 (5)
ja vajalikud kulud (Riigikohtu 27. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15), kusjuures 0,25 t ei ole ebamõistlikult palju.
14.4.Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu õigustoimingutele kokku 5,02 t (2+2,4+0,17+0,2+0,25).
15.Kostjale on õigusteenuseid osutatud tunnihinnaga 125 eurot. Arvestades, et tegemist on keskmise keerukusega vaidlusega ning kostja lepinguline esindaja ei ole advokaat, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kõrgem tunnihind kui 120 eurot ilma käibemaksuta.
16.Kostja on esitanud menetluskulude nimekirjas TsMS § 174 lg 10 kohase kinnituse, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuna tasumisele kuuluvad arved on ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus leiab, et kui tasutavad arved on ilma käibemaksuta, ei ole vaja ega põhjendatud hüvitada kostjale menetluskuludelt arvestatavat käibemaksu. Lisaks on kostja Maksu- ja Tolliameti registri kohaselt käibemaksukohustuslane, mistõttu ta saaks vajadusel õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb kostja õigusabikulud hagejalt välja mõista ilma käibemaksuta.
17.Eelnevat arvestades on kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 602,40 eurot (5,02×120), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
18.Ringkonnakohus märgib kostja taotlusel TsMS § 177 lg 4 järgi, et hagejal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.Ringkonnakohus jätkas 18. augusti 2021. a määrusega hagejale menetlusabi andmist ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 2100 euro tasumisest. Kuna apellatsioonkaebus jääb läbi vaatamata, tuleks hagejalt TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 alusel mõista riigi kasuks välja 2100 eurot, s.o riigilõiv, mille tasumisest ta apellatsioonkaebuse esitamisel vabastati. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus menetlusosalise mõjuval põhjusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada ka omal algatusel (vt ka Riigikohtu 12. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-13, p 14). Kuna ringkonnakohus on tuvastanud, et hagejal puudub töötasu ja muu vara, ning pole andmeid, et hageja majanduslik olukord oleks paranenud (mh arvestades ka toimiku materjalidest nähtuvat 2022. a veebruaris tehtud töövõime hindamise otsust, mille kohaselt on hagejale määratud osaline töövõime vähenemine kestusega 28. veebruar 2022 kuni 27. veebruar 2024), peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada hageja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu tasumisest riigituludesse apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud 2100 euro osas.
20.Harju Maakohtu 9. augusti 2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-10881 anti hagejale riigi õigusabi muuks õigusnõustamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 9) kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, mis RÕS § 17 lg 1 järgi kandus üle hageja esindamiseks praeguse tsiviilasja menetluses kohtus (RÕS § 4 lg 3 p 3; vt Harju Maakohtu 9. augusti 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-10881, p 7)). Riigikohus on leidnud, et kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend riigi õigusabi saanud isiku kahjuks (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1152-12, p 23). Seetõttu tuleb hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jätta riigi kanda. Ringkonnakohus määrab esindaja tasu ja kulud kindlaks eraldi määrusega.
21.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 643 lg 4 kohaselt võib apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse 4 (5)
Riigikohtule. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 191 lg 4 ja § 179 lg 3 alusel võib Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse määrusele osas, millega hageja vabastati menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.