lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-282/94

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 02.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-282/94
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
7805
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OSAÜHING ABRING10234029(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-282

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuli 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

2-18-282

Tsiviilasi

A P hagi Abring OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

213 064 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: A P (isikukood xxx, xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ , e-post: [email protected]); Kostja: OÜ Abring (registrikood 10234029, Keldrimäe tn 9, 10113 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: Irina Bušujeva (SAK Fond, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 09.06.2021 Hageja: A P Kohtuistungil osalesid Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kostja lepinguline esindaja: Irina Bušujeva

RESOLUTSIOON

Jätta hagi kahju hüvitise 213 064 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus

1.Jätta kostja menetluskulud hageja kanda.
2.Jätta hagejale osutatud riigi õigusabi tasu 4285,20 eurot riigi kanda.
3.Mõista hagejalt A P (isikukood xxx) kostja OÜ Abring (registrikood 10234029) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile 4844,16 (neli tuhat kaheksasada nelikümmend neli eurot ja 16 senti) eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Mõista hagejalt A P (isikukood xxx) kostja OÜ Abring (registrikood 10234029) kasuks välja viivis menetluskuludelt 4844,16 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel 15.01.2007 sõlmitud üürileping nr 1/07, millega andis kostja hagejale üürile xxx aadressil xxx asunud kompleksi, mis koosnes ühest kauplusest ja kahest laost suurusega 175 m2. 2014. a märtsis tekkis hagejal üürivõlg. 01.04.2014 ja 01.05.2014 vähendati vastavalt hageja ja kostja kokkuleppele üüritasu vastavalt 700 euroni ja 500 euroni kuus (käibemaksuta ja kommunaalkuludeta). Kuna kostjal ei olnud vaatamata eeltoodule võimalik üüri täies ulatuses maksta, ütles kostja 14.07.2014 üürilepingu üles alates 01.08.2014. Hagejal jäi perioodil 01.02.2014-01.07.2014 tasumata kokku 3851,12 eurot.
2.Kostja esitas 17.12.2015 Harju Maakohtule hagi, milles palus hagejalt välja mõista põhivõla 3851,12 eurot, viivise 12.12.2015 seisuga 3851,12 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras (tsiviilasja nr 2-15-19042). 13.10.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis hagejalt kostjale välja 7702,24 eurot, viivise ning menetluskulud. Ülejäänud osas jäi hagiavaldus rahuldamata kulude tõendamatuse tõttu. Hageja esitas apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tegi 28.04.2017 tsiviilasjas nr 2-15-19042 otsuse, millega tühistas Harju Maakohtu 13.10.2016 otsuse osaliselt. Riigikohtu 13.12.2017 otsusega tühistati osaliselt varasem Tallinna Ringkonnakohtu otsus.
3.Hageja rekonstrueeris aastatel 2007 kuni 2014 üürile võetud ruume. Rekonstrueerimise tulemusel oleks pidanud valmima kohvik ja pood. Osad tegevuse alustamiseks vajalikud esemed olid ruumides ja seal olid ka kasutamata ehitusmaterjalid, kuna rekonstrueerimistööd ei olnud lõpetatud. Kostja vahetas 01.08.2014 lukud, et hageja ei pääseks ruumidesse. Kostja saadetud inimesed hõivasid ruumid. Üüriruumide hõivamise tagajärjel jäi kogu hagejale kuuluv vallasvara ruumidesse ehk kostja ebaseaduslikku valdusesse. Mingit dokumenti pandiõiguse teostamise kohta ei ole hagejale esitatud.
4.Seisuga 05.01.2018 ei ole kostja tagastanud hagejale ebaseaduslikult hõivatud vallasvara, mis kuulus hagejale. Hagejale sai teatavaks, et ajavahemikul 07.01.2015 kella 16.00 – 08.01.2015 kella 21.00 vahelisel ajal toimus hageja kasutuses olnud üüripinnal talle kuulunud vallasjade lõhkumine ja üüriruumidest äraviimine. Kostjal ei olnud õiguslikku alust vallasasjade äraviimiseks ja esemete lõhkumiseks, vaid kostja oli kohustatud vara tagastama või võimaldama hagejal vallasasjad ära viia. Kostja seda ei võimaldanud. Kuna kostja lõhkus alustatud ehitustööd ja viis ära hageja vallasasjad, tekitas ta sellega hagejale varalist kahju. Kostja peab esemed tagastama või hüvitama nende väärtuse. Kui kostjal on vallasasjad säilinud, on hageja valmis need kostjalt vastu võtma.
5.Hageja saab tema kasutuses olnud hoones asunud vallasjade hulka ja väärtust tõendada fotodega, muude dokumentaalsete tõenditega ja tunnistajate ütlustega. Hagejal ei olnud võimalik asju ära viia, kuna kostja vahetas lukud ega võimaldanud hagejal vallasasju ära viia. Kostja ei ole vastu vaielnud üüriruumide rekonstrueerimisele. Üürilepingu lisa 4 oli sõlmitud 21.07.2017 ehk ca 6,5 kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. Vastavalt selle lepingu lisa punktidele I, II, III 1 ja III 2 nähtub, et ehitamisel olid kohvik, katusealane koht ning avatud plats. Seega oli kostja teadlik üüripinna ümberehitusest. Kuna kostja nõustus lepingu tingimuste muutmisega, ei vaielnud ta rekonstrueerimise/ehitamise vastu.
6.Hageja viitas AÕS § 68 lõikele 1. Kostja pidi kinnisasja omaniku või valdajana teadma, mis tema kinnisomandil toimub ning pidi üürniku poolt kasutataval pinnal olevad üürniku vallasasjad üürnikule tagastama. Üüriruumidesse jäänud hagejale kuulunud vallasasjad ei kuulunud kostjale ning hageja vallasasjade omandiõigus ei ole kostjale üle läinud.
7.Hageja esitas kostja ebaseaduslikku valdusesse jäänud asjade nimekirja koos nende asjade väärtusega. Kostja valdusesse jäi:

4 magnetofoni väärtusega 440 eurot; 2 antiikraadiot väärtusega 235 eurot; 3 kella väärtusega 295 eurot; 3 konjaki suveniirvaati väärtusega 150 eurot; 5 suveniirelevanti väärtusega 95 eurot; 3 suveniirpuulusikat väärtusega 60 eurot; 3 raampeeglit väärtusega160 eurot; 600 õlleklaasi väärtusega 1 200 eurot; 200 viinapitsi väärtusega 200 eurot; 3 pilti raamidega väärtusega 250 eurot; 350 eelroa taldrikut väärtusega 350 eurot; 200 supitaldrikut väärtusega 400 eurot; 2 elektrikaalu väärtusega 240 eurot; 300 pearoataldrikut väärtusega 600 eurot; 2 nahkdiivanit väärtusega 320 eurot; 8 tammest lauda väärtusega 1 200 eurot; 32 tammest taburetti väärtusega 1 440 eurot; disainvihmavarjualus väärtusega 100 eurot; 2 tekstiilmaterjalist diivanit väärtusega 200 eurot; 2 laualampi 40 eurot; 50 vana armeenia märki väärtusega 50 eurot; Armeenia suveniirid väärtusega 65 eurot; Armeenia kohviserviis väärtusega 100 eurot; 15 erinevat vana kannu väärtusega 225 eurot; 5 puust disainlauda väärtusega 500 eurot; 10 disaineset baari-kaupluse jaoks väärtusega 150 eurot; kõlarid võimendi ja subwooferiga väärtusega 200 eurot; professionaalne diskokuul väärtusega 220 eurot; 12 professionaalset diskotuld väärtusega 600 eurot; antiikne maailmakaart väärtusega 200 eurot; suveniirikast väärtusega 35 eurot; võtmete suveniirkastike väärtusega 40 eurot; 3 varna Bistro de Paris väärtusega 90 eurot; kohviserviis väärtusega 40 eurot; 3 nahktagi väärtusega 120 eurot; 4 meestesärki väärtusega 60 eurot;

2 paari meeste kingi väärtusega 100 eurot; 2 vanaaegset Rootsi kaalu väärtusega 100 eurot; tsaariaegsed kaalud väärtusega 120 eurot; metssea pea seinal väärtusega 500 eurot; põdrapea seinal väärtusega 450 eurot; hirvepea seinal väärtusega 400 eurot; orava kuju väärtusega 250 eurot; metshane kuju väärtusega 150 eurot; 1 laste jalgratas väärtusega 300 eurot; 1 meeste jalgratas väärtusega 220 eurot; 3 vanaaegset kohviveskit väärtusega 390 eurot; 2 videomakki väärtusega 170 eurot; 30 VHS kasseti väärtusega 60 eurot; 10 armeeniakeelset raamatut väärtusega 20 eurot; 500 disainiajakirja väärtusega 75 eurot; 1 nurgakapp väärtusega 120 eurot; Espresso kohvimasin väärtusega 120 eurot; 30 suveniirklaasi väärtusega 45 eurot; 20 suveniirkuju väärtusega 60 eurot; 1 laelamp väärtusega 125 eurot; 5 reklaami bannerit väärtusega 100 eurot; 3 Armeenia suveniiri väärtusega 75 eurot; 2 ventilaatorit väärtusega 90 eurot; 2 konditsioneeri väärtusega 760 eurot; 3 boilerit väärtusega 450 eurot; 2 köögiventilatsiooni väärtusega 170 eurot; 6 külmikut väärtusega 300 eurot; Coca-Cola külmik väärtusega 600 eurot; Pepsi-Cola Fresh külmik väärtusega 450 eurot; 4 sügavkülmikut väärtusega 280 eurot; 2 mikserit väärtusega 80 eurot; 2 mikrolaineahju väärtusega 180 eurot; 2 elektripliiti väärtusega 80 eurot; 6 kraani pakendites väärtusega 180 eurot; 3 köögikappi väärtusega 150 eurot; 2 kohviserviisi väärtusega 80 eurot; 15 vanaaegset viina karahvini väärtusega 150 eur 100 viinapitsi väärtusega 100 eurot; 50 viskiklaasi väärtusega 75 eurot; 2 vahvliküpsetajat väärtusega 40 eurot; mikser Kenwood väärtusega 40 eurot; fritüür väärtusega 30 eurot; 1 fotoaparaat väärtusega 50 eurot; reisikohver väärtusega 45 eurot; 2 ehituslaternat Makita väärtusega 60 eurot; 5 ehitusredelit väärtusega 200 eurot; 3 ehitusdrelli väärtusega 120 eurot; 3 ehituse ketassaagi Bosh väärtusega 150 eurot; 2 bensiinisaag Boshi väärtusega 240 eurot; 2 elektrisaagi väärtusega 120 eurot; 5 võtmete komplekti väärtusega 100 eurot; 5 puuri väärtusega 50 eurot; 3 kruvikeerajat väärtusega 60 eurot;

90.2 elektrisaagi AEG väärtusega 80 eurot;
91.300 m elektrikaablit väärtusega 300 eurot;
92.3 Abloy ukselukku väärtusega 210 eurot;
93.10 uksekäepidemet väärtusega 150 eurot;
94.3 lumelabidat Fiskars väärtusega 75 eurot;
95.4 käsiehitussaagi väärtusega 40 eurot;
96.3 aiakäärid Fiskars väärtusega 75 eurot;
97.2 aialabidat Fiskars väärtusega 50 eurot;
98.aiareha väärtusega 10 eurot;
99.2 Armeenia köögi raamatut väärtusega 40 eurot;
100.10 Armeenia suveniiri väärtusega 50 eurot;
101.100 l viimistlustööde värvi väärtusega 300 eurot;
102.15 m2 laminaatparketti väärtusega 150 eurot;
103.10 rulli tapeeti väärtusega 120 eurot;
104.100 karpi küpsiseid väärtusega 1 200 eurot;
105.50 karpi vanillisefiiri väärtusega 420 eurot;
106.70 karpi maasikasefiiri väärtusega 588 eurot;
107.60 karpi erinevaid mahlu väärtusega 576 eurot;
108.40 karpi Soome Piparkooke väärtusega 960 eurot;
109.50 karpi ketšupit väärtusega 240 eurot;
110.60 karpi hommikusöögi helbeid väärtusega 432 eurot;
111.200 tk Itaalia maitseaineid väärtusega 100 eurot;
112.100 tk kassitoitu väärtusega 50 eurot;
113.500 tk 5 l Kreeka jogurtit väärtusega 1 500 eurot;
114.200 tk 10 l Kreeka jogurtit väärtusega 1 000 eurot;
115.150 karpi Kreeka jogurtit väärtusega 1 080 eurot;
116.50 karpi Flora margariini väärtusega 500 eurot;
117.40 karpi Keiu ja Voimixi margariini väärtusega 624 eurot;
118.20 karpi kohvi väärtusega 720 eurot;
119.15 karpi Capuccinot väärtusega 120 eurot;
120.60 karpi Armeenia virsiku kompotti 324 eurot;
121.40 karpi Armeenia aprikoosi kompotti väärtusega 312 eurot;
122.30 karpi vaarika moosi väärtusega 180 eurot;
123.60 tk punase veini äädikat väärtusega 120 eurot;
124.60 tk valge veini äädikat väärtusega 80 eurot;
125.60 vahvlitorti väärtusega 72 eurot;
126.60 kg marmelaadi väärtusega 90 eurot;
127.150 kg kommi väärtusega 375 eurot;
128.100 kg sefiiri väärtusega 200 eurot;
129.40 kg präänikuid väärtusega 80 eurot;
130.50 kg kohvijooki väärtusega 100 eurot;
131.1 kmpl toiduaineid väärtusega 1 500 eurot;
132.30 karpi küpsiseid väärtusega 432 eurot;
133.250 saksamaa keeksi väärtusega 225 eurot;
134.120 kabatšoki konservi väärtusega 144 eurot;
135.70 kalakonservi väärtusega 70 eurot;
136.ehitusmaterjalid ja ehitusesemed väärtusega 36 164 eurot; seadmed, interjööri ja disainesemed väärtusega 120 000 eurot;
137.santehnika esemed väärtusega 3 700 eurot;
138.arhitektuur-disainitööd väärtusega 5 700 eurot;
139.santehniline dokumentatsioon väärtusega 500 eurot;
140.looduslik kivi interjööri jaoks väärtusega 2 000 eurot;
141.katuse ehitustööd, veski, kamin, ehitusmaterjalid, välikohviku ehitusmaterjalid väärtusga 45 000 eurot. Kõik kokku väärtusega 213 064 eurot.
8.Hageja avaldas, et tal on hulgaliselt ehitusmaterjalide ostuarveid ja muid dokumente ning tõendeid nimekirjas märgitud vallasjade kohta. Hageja esitas ka politseile mitu avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. 09.01.2015 esitas hageja avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks, kuid politsei tegi 17.04.2015 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. Seega tegi hageja kõik endast sõltuva oma vara kaitsmiseks, kuid see ei õnnestunud. Kui kostja teostas hageja kasutuses olnud ruumides asuva vara osas pandiõigust, oleks kostja pidanud panditud asjade realiseerimisel lähtuma AÕS § 292 – 295. Vastavalt AÕS § 293 lg 1 on pandipidaja kohustatud pantijale panditud asja müügist teatama üks kuu ette. Hageja viitas samuti AÕS § 294 lõikele 1 ja 2 ning AÕS § 295 lõikele 2. Pandiõiguse teostamisel ja esemete müümisel ei ole kostja toiminud seaduslikult, sest ta ei ole esitanud hagejale ühtegi teadet esemete müügi kohta ega avaldanud kuulutust Ametlikes Teadaannetes.
9.Hageja viitas AÕS § 68 lõikele 1 ja § 80 lõikele 1 ning lõikele 2. Hagejal on seaduslik õigus temale kuulunud esemete väljanõudmiseks. Kui esemed ei ole säilinud, soovib hageja saada rahalist hüvitist. Hageja viitas VÕS § 115 lõikele 2. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Kostja ei ole asju pika aja jooksul tagastanud, mistõttu ei ole asjad ilmselt säilinud. Hageja nõuab asjade väärtuse hüvitamist rahas. Hageja palus välja mõista hüvitise asjade väärtuse eest summas 213 064 eurot.
10.Hagiavalduse täienduses leidis hageja, et kostja rikkus lepingut ja tekitas sellega hagejale kahju. Üüripinnalt hagejale kuulunud esemete äraviimise ja lõhkumisega on tekitatud kahju. Kahju koosneb äraviidud ja lõhutud esemete väärtuses 213 064 eurot. Kui kostja ei oleks hagejale kuulunud esemeid üüripinnalt ära viinud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kui kostja üürilepingu lõppemise järgselt oleks tagastanud hagejale kõik kostja valduses ebaseaduslikud valduses olnud hagejale kuulunud esemed (selle asemel, et need ära viia ja lõhkuda), ei oleks hagejale kahju tekkinud.
11.Kostja on süüdi selles, et ei võimaldanud hagejal hagejale kuulunud esemeid üüripinnalt ära võtta. Kostja on ilma hageja loata hagejale kuulunud esemed ära viinud ja lõhkunud. Kui kostja oleks tagastanud hagejale kuulunud esemed, siis ei oleks kostjal süüd tekkinud. Kostja tegu oli õigusvastane. Kostja rikkus 15.01.2007 üüilepingut ja VÕS § 307 lg 1, sest ta ei teatanud hagejale pandiõiguse teostamiset. Kostja rikkus VÕS § 77 lg 1, sest kostja pidi tagastama hagejale esemed vastava kvaliteediga.
12.Alternatiivselt leidis hageja, et kostja tekitas hagejale lepinguvälise kahju tulenevalt õigusvastasest käitumisest. Hageja viitas AÕS § 68 lõikele 1. Kostja rikkus hageja õigust omandiõigusele, asus valdama ebaseaduslikult hagejale kuulunud esemeid ning selle ebaseadusliku valduse käigus otsustas ilma hageja nõusolekuta esemed lõhkuda ja äriruumidest ära viia. Kostja teo tagajärjel ei ole esemed säilinud. Hageja viitas VÕS § 1037 lõikele 1, VÕS §-le 1043, VÕS § 10445 lg 1 punktile 5. Vaatamata sellele, et kostja lõpetas ühepoolselt üürilepingu, ei olnud see aluseks ära viia hagejale kuuluvad esemed. Kostja pidi need esemed hagejale tagastama.
13.Kostja toime pandud tegu ja kahju soovib hageja tõendada tunnistajate ütlustega. Hageja ise ja tema tuttavad on näinud mitmetes vanakraamipoodides müügil hagejale kuulunud esemeid, mis olid üüripinnal. Ainus seaduslik võimalus hagejale kuuluvate esemete üüripinnalt äraviimiseks oleks olnud pandiõiguse teostamine, kuid seda kostja ei teinud, kuna oleks pidanud

pandiõiguse teostamisel lähtuma asjaõigusseadusest.

14.Hageja esitas tõendina 08.07.2011 kindlustuspakkumuse KD10807/2, millega hageja tõendab, et üüriruumide interjöör, inventar, seadmed, mööbel, kaup ja klaasid maksid seisuga 08.07.2011 vähemalt 158 000 eurot. Hagejale kuulunud esemete väärtust oli hinnatud sõltumatute kahjuekspertide poolt.
15.Kuna kostja ei võimaldanud hagejale juurdepääsu äriruumidesse, jäi suurem osa hageja raamatupidamise dokumentidest äriruumidesse, mistõttu on hagejal raskendatud esitada kohtule täiendavaid dokumentaalseid tõendeid. Hageja soovib esemete väärtust tõendada ekspertiisiga. Esemete olemasolu tõendab hageja vande all antavate ütlustega ja tunnistajate ütlustega. Esemed on näha ka fotodelt.
16.28.11.2018 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja väidetega, et hagi on aegunud. Aegumise kohaldamise taotlust pidas hageja arusaamatuks. Hagejale sai teatavaks, et 07.01.2015 kella 16.00-st kuni 08.01.2015 kella 21.00-ni toimus hageja kasutuses olnud üüripinnal hagejale kuulunud vallasasjade lõhkumine ja üüriruumidest äraviimine. See on fikseeritud politseile 09.01.2015 esitatud avalduses, milles hageja soovis kriminaalmenetluse alustamist kostja vastu. Hageja on kohtule esitanud Politsei- ja Piirivalveameti 22.07.2018 saadetud Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, milles kinnitatakse hageja seisukohta ning milles on märgitud, et hagejale hakkas kahju tekkima alates 07.01.2015.
17.Hagejal ei tekkinud kahju põhjusel, et 01.08.2014 vahetas kostja lukud. Kahju tekkis 07.01.2015 aset leidnud ebaseaduslike sündmuste tõttu. Hageja nõue ei ole seotud lukkude vahetamisega, vaid ajaga, mil hagejale sai teatavaks tema vara hävitamine ja ära viimine 07.01.2015. Hagiavalduse esitas hageja 05.01.2018 ehk enne aegumistähtaja saabumist. Hagi esitati vähem kui kolme aasta jooksul alates hetkelt, miks hageja sai teada kahju tekitamisest.
18.16.06.2020 seisukohtades leidis hageja jätkuvalt, et kostja rikkus üürilepingut, sest ei võimaldanud lepingu lõppemisel hagejal asju ruumidest ära võtta. Hagejalt võeti juurdepääs üüriruumidesse, kuna kostja vahetas ruumide lukud. Seega ei pääsenud hageja enam ruumidesse, et esemeid ära viia. Esemete lõhkumist ja ära viimist 07.01.2015 kuni 08.01.2015 tõendab hageja kuriteoteade. Politsei alustas 09.01.2015 kriminaalasja nr 15231500034. Kriminaalasja lõpetamise määruses on märgitud, et tungiti kaupluse xxx kõrval asuvasse söögikohta, lõhuti ja varastati sealt asju, sealhulgas ketaslõikuri, akudrelli, pakk nurgikuid, kolm pakki kruvisid, labidaid, lihvitud puitu, prusse ja klaasvatti. Kahjumsummaks oli 23 396 eurot.
19.Hagiavalduses toodud esemete üldmaksumus on nende turuväärtus. Lõplikult saab turuväärtust tõendada ekspertiisiga. Hageja on hagiavalduses ja puuduste kõrvaldamise avalduses toonud esemete nimekirja, kus on toodud esemete turuväärtus. Hageja esemed on hävinud. Hageja koostas nimekirja fotode ja mälu järgi. Paljusid esemeid oli mitmeid. Hageja saab seda selgitada vande all antavate ütlustega.
20.Kuna hageja poe lukud vahetati ootamatult, oli hagejal võimatu kaupu ja esemeid ruumidest ära viia. Kõik kaubad ja esemed, mis sel hetkel poes olid, jäid sinna koos dokumentatsiooniga. Seega on hagejal võimatu dokumentaalselt tõendada antud hetkel poes olnud kaupade ja muude esemete olemasolu. Hageja eitas kostjalt teate saamist ruumide vabastamise kohta.
21.04.12.2020 seisukohtadega koos esitas hageja täiendavaid tõendeid. 28.07.2014 kiri kostjale tõendab, et fikseeritud oli ruumides remondi tegemine ning ruumide kohvikuna kasutamine, millest kostja oli teadlik. Kiri tõendab, et ruumides oli erinevaid esemeid ja ehitusmaterjale. Seega on hageja tõendanud ruumides vara olemasolu ja peab üksnes tõendama vara kostjale ülemineku.
22.22.07.2015 PPA kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 15231500034 tõendab, millistel asjaoludel toimus hageja vara hävitamine ja hõivamine. 05.04.2016 PPA teatis kriminaalmenetluse 16231600471 alustamata jätmise kohta tõendab, millistel asjaoludel toimus vara hävitamine ja hõivamine. 03.05.2016 Prokuratuuri rahuldamata jätmise määrus kriminaalmenetluses 16231600471 tõendab, millistel asjaoludel toimus hageja vara hävitamine, hõivamine ja väljaviimine.
23.Teatis kriminaalmenetluse 16231601141 alustamise tõendab, et 23.07.2016 ehk pärast hagejale kuulunud vara hävitamist, hõivamist ja väljaviimist hakati müüma hagejale kuulunud vara xxx turul xxx. 24.05.2016 põhistused 10.05.2018 koostatud kriminaalmenetluse määruse juurde tõendavad, et 23.07.2016, so peale hagejale kuulunud vara hävitamist, hõivamist ja väljaviimist (mis leidsid aset 09.01.2015 ja 30.03.2016) hakati müüma hagejale kuulunud vara (mis asus xxx asuvas kaupluse-kohvikus xxx) xxx turul xxx. Järelikult ei suuda kostja vara tagastada.

KOSTJA VASTUVÄITED

24.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal ei olnud vara ega jäänud vara ruumidesse. Kostja on seda korduvalt politseis selgitanud. Üürilepingu lõpetas kostja ühepoolselt hageja võlgnevuse tõttu. Kostja ütles 14.07.2014 üürilepingu üles alates 01.08.2014. Kostja saatis hagejale ametliku tähitud kirjaga üürilepingu lõpetamise teate. Ülesütlemisavalduse punkti 2 kohaselt pidi hageja üürnikuna vabastama ruumid hiljemalt 31.07.2014. Kostja pole kunagi hagejal takistanud vara tagasi võtmist või käsutamist. Üürilepingu lõpetamise teate soovis kostja anda hagejale otse kätte, kuid kostja keeldus sellele allkirja andmisest.
25.Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 05.01.2018. Hagiavalduses on hageja nõustunud, et kostja ütles lepingu üles alates 01.08.2014 ja vahetas samal päeval lukud. Järelikult sai ta väidetava kahju tekkimisest teada 01.08.2014. Hageja nõue on TsÜS § 150 lg 1 alusel aegunud. Kostja palus kohaldada aegumist.
26.13.07.2020 seisukohtades jäi kostja aegumise vastuväite juurde. Faktiliselt on hageja esitanud parenduste hüvitamise nõude. Sellele viitavad nimekirjas loetletud ehitusmaterjalid. Hageja on ise väitnud, et ta tegi rekonstrueerimistöid. Kostja viitas VÕS § 338 lõikele 1 ja lõikele 2. Tegu on aegumise erinormiga. Poolte vahel ei ole vaidlust, et üürileping lõppes 01.08.2014 ning kulutuste hüvitamise või muudatuste äravõtmise nõude aegumise tähtaeg saabus 01.02.2015. Ehitustöödest ja parendustest tulenev nõue on aegunud.
27.Kostja leidis, et tegelikult oli tegemist ebaseadusliku ehitise püstitamisega. Ei kostja ega kostja kinnistu ei olnud hageja ehitustöödega seotud, sest hageja väidetavad „rekonstrueerimistööd“ seisnesid naaberkinnistu (katastritunnus xxx) hõivamises ning sinna ilma ettenähtud nõusolekute ja kooskõlastuseta ehitiste püstitamises. Selles osas on hageja esitanud alusetult nõude kostja vastu. Ebaseaduslike ehitiste rajajal ei saa isikul tekkida põhjendatud ootust kulude hüvitamiseks. Üürilepingu esemeks olid üksnes olemasolevad ruumid/hooned ning mitte hoonete ümbrusesse jääv maa-ala. Kostjal puudus maale omandiõigus ning ta ei saanud seda välja üürida.
28.Hageja väited on tõendamata. Fotodelt ei ole võimalik esemeid identifitseerida koguseliselt ega sisuliselt. Esemete väärtust ei saa tuvastada hageja koostatud nimekirja alusel. Kostja vaidles esemete loetelule ja esemete väidetavale väärtusele vastu. Hageja on lisanud loetellu toiduained, mille väärtus pidi hageja väidetud kahju tekitamise ajal olema 0. Hageja väited põhjusliku seose kohta on arusaamatud. Vaidlust ei ole selles, et hageja võlgnes kostjale üüri ja kõrvalkulusid. Kostja pöördus hageja poole korduvalt ja üürilepingu ülesütlemine ei tulnud hagejale ootamatult.

Hageja ei saa tema ebaseadusliku rajatise kõrvaldamise eest nõuda hüvitist kostjalt, sest rajatise kõrvaldas kolmas isik. Hageja nõue on eluliselt ebausutav, sest hageja ei esitanud kostjale nõudeid esemete tagastamiseks.

29.11.01.2021 seisukohtades leidis kostja, et hageja väited on vastuolulised. 28.07.2014 kirjas tunnistab hageja, et tal oli üürivõlg ja vett ei olnud alates 2010. Kostja väitis, et vett ei olnud ruumides kunagi, sest üüritud ruum oli ladu, kus polnud vee tarbimine ette nähtud. Ajutine vee lahendus ei toiminud, sest õhku riputatud ajutine toru külmus talvel kinni. Püsiva veevarustuse paigaldamiseks oli vaja koostada projekt, mida hageja ei teinud. Hageja ei tasunud isegi üüri vaatamata selle vähendamisele. Samas 28.07.2014 kirjas tunnistas hageja, et sai 28.07.2014 kätte kostja ülesütlemise avalduse, kuid nõuab uut poolte kokkulepet. Kirjas ei ole kinnitatud, et ruume kasutati kohvikuna, kus olid esemed ja ehitusmaterjal. Hageja enda väidete kohaselt koostatud kiri ei saa hageja nõuet tõendada. Kohviku pidamiseks ei olnud hagejal tegevusluba ja hageja tegeles aegunud kaupade müügiga.
30.17.04.2015 PPA kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest tuleneb, et hageja ise tegi avalduse politseisse ja kirjeldas enda väiteid toimunu osas. Hageja väitis politseile, et keegi tungis ajavahemikul 07.01.2015 kuni 08.01.2015 aiaga piiratud territooriumile ja varastas asjad. Hageja ise kirjutab territooriumist, mis oli turu kinnistu piiridest väljaspool ja sinna võis tulla iga isik. Kostja pidas eluliselt ebausutavaks, et hageja väidetud vara oli vaid aiaga piiratud territooriumile.
31.Hageja ei esitanud ühtegi dokumenti vara olemasolu kohta ka politseile. Hageja ei ole põhistanud, mis takistas tal väidetavalt territooriumile jäetud vara ära viia. Kostja kõrvalkinnistul asuvate asjade eest ei vastuta. Hagejal ei olnud õigust ehitada või tegutseda kolmanda isiku kinnistul. Pooltel pole vaidlust selle üle, et hagejal ei olnud ehitusluba ega kasutusluba. PPA määrus ei tõenda hageja väidet, et kostja hävitas ja hõivas kostja vara. PPA määrus tõendab, et puudus alus kostjale etteheiteid teha.
32.Teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta tõendab, et 30.03.2016 tegi hageja järjekordse avalduse politseisse, et kell 12.40 tema kauplusest viidi ära kaubad ja tööriistad. Kostja pidas ebausutavaks, et pärast seda, kui hageja sai 14.07.2014 lepingu lõppemisest, esitab ta esimese avalduse politseile asjade kaotsimineku kohta alles 9 kuud hiljem 17.04.2015 ning avalduse asjade kadumise kohta esitab hageja alles 30.03.2016. Heas usus käitavate isikute puhul ei ole see mõistlik. Kostja pidas ka ebausutavaks, et hageja oleks sellises väärtuses vara jätnud ruumidesse. Ainult hagejal olid ruumide võmed ning kuni pitseerimiseni 16.09.2014 sai hageja vara ära viia. Hageja väitis politseis korduvalt, et ruumid olid tühjad.
33.05.04.2016 teatisest nähtub, et esemete väärtuseks oli 2 500 eurot ja toidukaupade väärtuseks 8200 eurot. Seega esitas hageja politseisse andmed kahes avalduses väidetavalt kahju kohta summas 34 096 eurot. Kostja pidas ebausutavaks hagiavalduses toodud kahju summat 213 064 eurot. Politseile esitatud avalduses väitis hageja, et kostja pitseeris ruumid 01.08.2014, kuid esitas kohtule fotod, millest nähtub 16.09.2014 kuupäev. Hageja kutsus 05.04.2016 politsei välja. Politsei tuli kohale, kuid hageja mitte, milline käitumine muudab hageja väited ebausutavateks.
34.03.05.2016 määrusest nähtub hageja avaldus, mille kohaselt paigutati midagi prügikonteinerisse. Ükski mõistlik isik ei oleks väärtuslikke esemeid prügikonteinerisse pannud. Hagejal oli võimalus alates lepingu ülesütlemisavalduse saamisest 14.07.2014 kuni 16.09.2014 kõik oma vara ära viia ja hageja seda ka tegi. Kui kostja sulges ruumid, olid need tühjad. Määrus ei tõenda hageja väiteid. 24.05.2018 äärusest nähtub, et 01.08.2016 tegi hageja uue avalduse politseisse, kus luges kahju suuruseks 3 470 eurot. Ruumidesse võisid jääda vaid need esemed, mis hageja sinna ise jättis. Määrusest ka nähtub, et hagejal olid ruumide võtmed ja hageja neid ei

tagastanud. Kostja selgitas politseile, et lepingu lõppemisel ei olnud ruumides mistahes väärtuslikke esemeid. Hageja jättis ruumid prügist vabastamata ja koristamata.

35.Hageja pahatahtlikkust tõendab asjaolu, et ta eitas hagiavalduses ülesütlemise avalduse kättetoimetamist. Hageja keeldus kättesaamise kohta allkirja andmisest. Allkirja andmisest keeldumise kohta andis hageja ütlusi politseis ning see nähtub määrusest. Lisaks nähtuvad määrusest hageja ütlused, milliste kohaselt viibis ta pärast ülesütlemise teate saamist ruumides kaks nädalat. Kostja pidas ebausutavaks, et hageja jättis ruumidesse väärtuslikke esemeid. Kui kostja oleks lukud vahetanud, oleks tal puudunud vajadus ust 16.09.2014 pitseerida. Hageja on ise tunnistanud, et ta tasus eleketri eest nii augustis kui ka septembris 2014, mis tõendab ruumide kasutamist.
36.Põhjenduste määrusest nähtuvad hageja enda ütlused, milliste kohaselt olid fotod tehtud aastatel 2012 kuni 2014 ja täpset kuupäeva ta ei mäletanud. Hageja tunnistas, et fotod olid tehtud aastaid enne ruumidst lahkumist. Hageja ei ole tõendanud, et esemed jäid ruumidesse. Ei ole tõendatud, et xxx turul müüdi samu esemeid, mis ruumidesse jäid. Määruses on leitud, et hageja ei esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks esemete kuulumist temale. Määruse kohaselt ei tõendanud fotod usutavalt hagejale esemete kuulumist.
37.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostja palus kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 125 eurot tunnis. Kliendiga kohtumiseks, materjalide ülevaatamiseks, kohtumääruse analüüsiks ja konsultatsiooniks kulus 4,40 tundi ja 582,40 eurot. Hageja määruskaebuse ja kohtumääruste analüüsile kulus 1,25 tundi ja 176,80 eurot. Menetluskulude tagatise taotluse koostamiseks ja tõendite kogumiseks kulus 3,15 tundi ja 405,60 eurot. Kohtumääruse ja määruskaebuse lisade analüüsiks ning vastuse koostamiseks kulus 0,53 tundi ja 110,24 eurot. Ringkonnakohtu määruse analüüsiks, kliendi konsulteerimiseks ja kohtu kirja analüüsiks kulus 1,25 tundi ja 176,80 eurot.
38.Toimiku materjalide analüüsiks ja konsultatsiooniks kulus 3,57 tundi ja 492,96 eurot. 13.11.2018 vastuse koostamiseks kulus 1,20 tundi ja 166,40 eurot. Hageja 28.11.2018 vastuse analüüsiks, kohtumääruse ja kirjavahetuse analüüsiks kulus 0,35 tundi ja 72,80 eurot. Hageja arvamuse lisade analüüsiks ja kliendiga konsulteerimiseks kulus 2,15 tundi ja 280,80 eurot. Seisukoha koostamiseks kulus 2,10 tundi ja 270,40 eurot. Istungiks valmistumiseks ja kliendiga nõupidamiseks kulus 2,30 tundi ja 312 eurot. Istungil osalemiseks kulus 2 tundi ja 260 eurot. Istungi protokolli analüüsiks ja kliendi nõustamiseks kulus 2,20 eurot ja 291,20 eurot.
39.Hageja 04.12.2020 arvamuse lisade analüüsiks ja kliendiga nõupidamiseks kulus 2,15 tundi ja 280,80 eurot. 11.01.2021 seisukohtade koostamiseks ja tõendite kogumiseks kulus 3,25 tundi ja 426,40 eurot. Istungiks valmistumiseks kulus 2,20 tundi ja 291,20 eurot. Istungil osalemiseks kulus 2 tundi ja 160 eurot. Istungi protokolli analüüsiks ja nõustamiseks kulus 2,45 tundi ja 343,20 eurot. Hageja taotluste ja kohtu kirjade analüüsiks kulus 0,20 tundi ja 41,60 tundi. Istungiks valmistumiseks kulus 2,05 tundi ja 260 eurot. Istungil osalemiseks kulus 2,30 tundi ja 312 eurot. Kokku kulus 5713,60 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista 5713,60 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Hageja esindaja riigiõigusabi tasu taotlust pidas kostja ülepaisutatuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

40.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
41.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

1) hageja ja kostja vahel oli 15.01.2007 sõlmitud üürileping, mille alusel üüris hageja kostjalt xxx kauplusest ja kahest laost koosneva pinna suurusega 175 m2; 2) hageja jättis tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluva üüri, mistõttu ütles kostja lepingu üles alates 01.08.2014.

42.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal jäid üüritud ruumidesse mööbliesemed, ehitusmaterjalid, nõud ja toiduaineid, milliseid kostja ei lubanud ära viia ning millised ta varastas ja lõhkus 2015. aasta jaanuaris, tekitades hagejale kahju 213 064 eurot.
43.Hageja väitis, et tal jäid ruumidesse esemed ja toiduained, samuti ehitusmaterjalid kokku väärtusega 213 064 eurot. Hageja rekonstrueeris ruume ja valmima pidi kohvik. Kostja vahetas lukud 01.08.2014, misjärel hageja ei pääsenud enam ruumidesse. Lepingu ülesütlemisest hagejat ei teavitatud ega esitatud dokumenti pandiõiguse teostamise kohta. 07.01.2015 kuni 08.01.2015 viidi hageja vallasasjad ruumidest ära ja lõhuti need. Kostja rikkus hageja omandiõigust ja oleks pidanud esemed tagastama. Hageja nõue ei ole aegunud, sest tema õiguste rikkumine toimus 07.01.2015 kuni 08.01.2015.
44.Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud. Kostja teavitas hagejat lepingu ülesütlemisest ja hageja teadis, et tal puudub alus ruume kasutada alates 01.08.2014. Parenduste hüvitamise nõue on igal juhul aegunud. Lisaks on hageja nõue tõendamata. Hagejal ei jäänud ruumidesse mistahes vara ning kostja ei ole tal kunagi takistanud millegi tagasivõtmist. Lisaks ehitas hageja ebaseaduslikult naaberkinnistule ega saa ebaseaduslike rajatiste eest nõuda hüvitist kostjalt.
45.Kohus nõustub, et hageja nõue võimalike parenduste hüvitamiseks on aegunud. Hagiavalduses toodud kaotatud esemete loetelus on muuhulgas märgitud seadmed, interjööri ja disainiesemed väärtusega 120 000 eurot, santehnika esemed väärtusega 3700 eurot, arhitektuuri ja disainitööd summas 5700 eurot, sanitaartehniline dokumentatsioon 500 eurot, looduslik kivi interjööri jaoks 2000 eurot ning katuse ehitustööd ja ehitusmaterjalid kokku 45 000 eurot. Hageja väitis, et ta tegi üüritud pinnal rekonstrueerimistöid, mistõttu oli eeltoodud kogusummas 179 900 eurot tegemist parenduste hüvitamise nõudega.
46.VÕS § 338 lg 1 sätestab, et üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Kuuekuine aegumistähtaeg algab alates üürilepingu lõppemisest (RK TKo 3-2-1-51-15, p 18). Kuivõrd pooled ei vaidle, et üürileping lõppes alates 01.08.2014 ning hageja pöördus hagiavaldusega kohtusse 05.01.2018, on parenduste hüvitamise nõue aegunud. Hageja nõue summas 179 900 eurot tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.
47.Muus osas leiab kohus, et hageja nõue ei ole aegunud. Hageja on väitnud, et talle tekitati kahju 07.01.2015 kuni 08.01.2015 toimunud asjade varguse ja lõhkumisega. Tegemist on õigusvastase teoga. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Olukorras, kus kostja varastas või lõhkus hagejale kuuluvat vara, on tegemist kahju õigusvastase tekitamisega. Kohus ei nõustu, et kostja rikkus hageja väidetud teoga pooltevahelist lepingut.
48.Nimelt sätestab VÕS § 334 lg 1 näeb ette, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Eeltoodust tuleneb üürniku kohustus vabastada ruum ja tagastada see samas seisundis, nagu oli ruum talle üleandmise ajal. Üürilepingut reguleerivatest võlaõigusseaduse sätetest ega pooltevahelisest lepingust ei tulenenud üürileandjale kohustus ette võtta aktiivseid samme selleks, et anda üürinikule üle üüritud pinnal asuvaid esemeid. Kui aga

üürileandja varastab või lõhub üürnikule kuuluvaid esemeid, on tegemist õigusvastase teoga.

49.TsÜS § 150 lg 1 näeb ette, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kui hageja sai enda väidete kohaselt teada vara lõhkumisest ja vargusest 07.01.2015 kuni 08.01.2015, ei ole tema nõue ülejäänud osas aegunud, sest hagiavaldus esitati kohtule 05.01.2018.
50.Küll aga leiab kohus, et hageja ei ole kahju nõuet tõendanud ka osas, milles see ei ole aegunud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu ehk kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (RK TKo 3-2-1-5312, p 14). Hageja ei ole tõendanud kostja õigusvastast tegu, selle tagajärjel tekkinud kahju ega põhjuslikku seost.
51.Esmalt osundab kohus, et hageja ei ole tõendanud väiteid, milliste kohaselt ei teavitatud teda õigeaegselt lepingu ülesütlemisest. VÕS § 325 lg 1 sätestab, et üürileandja ja üürnik võivad eluvõi äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sellise avalduse esitamine hagejale on tõendatud.
52.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja vahel oli 15.01.2007 sõlmitud üürileping (koos lisadega toimiku 1. kd, lk 8-12). Lepingu punkti 8.7 kohaselt võis üürileandja lepingu üles öelda, kui üürnik rikub lepingu punktis 4.2.2. sätestatud kohustusi ehk jätab muuhulgas tasumata üüri ja kõrvalkulude eest. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja jättis nõuetekohaselt üüri tasumata. Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-15-19042 nähtub (toimiku 2. kd, lk 89-94), et kuigi Riigikohus tühistas osaliselt varasema Tallinna Ringkonnakohtu otsuse, jäi jõusse varasem Harju Maakohtu otsus, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja üürilepingust tuleneva võlgnevuse.
53.14.07.2014 koostas kostja hagejale üürilepingu ülesütlemise teate (toimiku 2. kd, lk 149), milles teatati lepingu ülesütlemisest alates 01.08.2014. Hagejal paluti ruumid vabastada 31.07.2014. Teade saadeti hagejale tähituna üüritud ruumidesse, kuid hageja teadet vastu ei võtnud (toimku 2. kd, lk 149 pöördel – 150). Politsei- ja Piirivalveameti 24.05.2018 põhistatud määruses (toimiku 3. kd, lk 23-24) on välja toodud hageja kui kannatanu ütlused. Hageja kinnitas politseile, et kostja esindaja kutsus ta juulis 2014 enda juurde ja teatas, et soovib üürilepingut võlgnevuse tõttu lõpetada. Teatele keeldus hageja enda sõnul alla kirjutamast, sest ei olnud sellega nõus. Seega on käesolevas asjas tõendatud, et kostja teavitas hagejat nõuetekohaselt lepingu ülesütlemisest ning hageja oli teadlik vajadusest ruumid vabastada hiljemalt 01.08.2014. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja eelviidatud ajaks ruume kostjale üle ei andnud.
54.Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks tema väidet vara varastamise ja lõhkumise kohta 07.01.2015 kuni 08.01.2015. Vajadust tõendada hagi nõude aluseks olevaid asjaolusid selgitas kohus hagejale menetluse käigus korduvalt. Hagiavalduse käiguta jätmise 31.01.2018 määruses (toimiku 1. kd, lk 131-132) selgitas kohus, et hagejal tuleb tõendada kostja tegu, kahju tekkimise ja põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel.
55.07.05.2020 määruses (toimiku 2. kd, lk 160-161) selgitas kohus hagejale, et viimane ei ole põhistanud, kas ta ise ruumid vabastas või mitte ja kui mitte, siis millisel põhjusel ta ise ruumides olnud esemeid ära ei viinud. Kohus selgitas, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kostja viis ära või lõhkus 07.01.2015 kuni 08.01.2015 ruumidesse jäänud asju. 19.10.2020 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 193-195) selgitas kohus hagejale kolmandata korda, et ta ei ole selgelt välja toonud ega tõendanud nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Kohus selgitas vajadust välja tuua ja tõendada kostjale etteheidetavat rikkumist. Vaatamata kohtu selgitustele

hageja oma väiteid ei tõendanud.

56.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 17.04.2015 koostas Politsei- ja Piirivalveamet prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (toimiku 1. kd, lk 13-14). Määruse kohaselt esitas hageja 09.01.2015 avalduse, milles väitis, et 07.01.2015 kuni 08.01.2015 tungiti xxx asuvasse kaupluse kõrval asuvasse kinnise ajaga piirataud territooriumiga söögikohta ning lõhuti ja varastati sealt asju. Varastatud asjadena loetles hageja avalduses ketaslõikuri, akudrelli, ühe paki nurgikuid, kolm pakki kruvisid, labidaid, lihvitud puitu, prusse ja klaasvatti. Avalduses leidis hageja, et talle tekitatud kahju suuruseks on 23 396 eurot. Määruses kajastatud hageja ütlustest nähtub, et hageja hinnangul ei olnud tal kohustust pinda vabastada ja tal oli õigus tegeleda seal ehitustegevusega. Kohus ühtlasi osundab, et avalduses märgitud kahju on kordades väiksem hagiavalduses toodud kahju summast.
57.Määruses on märgitud kostja esindaja ütlused, kes väitis, et viskas ruumidest ära ainult prahi. Tunnistaja K B , kelle politsei kuulas ära hageja taotlusel, kirjeldas, et 08.01.2015 avastas ta, et aiamaja uks oli välja löödud, kuid ühtegi isikut ta sündmuskohal ei näinud. Kokkuvõttes leiti määruses, et kuritegu toime pannud isikut ei olnud võimalik tuvastada ega koguda lisatõendeid. Seega ei leidnud hageja avalduses esitatud väited tõendamist. Politsei- ja Piirivalveameti määrus ei tõenda hageja väidetud kostja õigusvastase teo toimepanekut.
58.Politsei- ja Piirivalveameti 05.04.2016 teatisest kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (toimiku 3. kd, lk 10-11) nähtub, et hageja teatas 30.03.2016 uuesti politseile, et xxx asuvast kauplusest xxx viikase ära kaupu. 31.03.2016 esitas ta selle kohta kirjaliku avalduse, milles märgitu järgi olid ruumid kinni pitseeritud omavoliliselt 01.08.2014. Hageja pidas ära viidud esemete väärtuseks seekord 2500 eurot ja toidukaupade väärtuseks 8200 eurot, mis on samuti oluliselt väiksem hagiavalduses märgitust. Kostja kinnitas politseile, et ta ei ole hagejale kuuluvaid asju ära viinud. Seega ei tõenda määrus hageja väidetud kostja õigusvastase teo toimepanekut.
59.Prokuratuuri 03.05.2016 kaebuse rahuldamata jätmise määrusest (toimiku 3. kd lk 12-13) nähtub, et menetleja pidas arusaamatuteks hageja väiteid toidukaupade väärtuse kohta, kuna hageja enda väidete kohaselt oli ligipääs ruumidesse pitseeritud alates 01.08.2014, millest oli avalduses kirjeldatud sündmuse ajaks möödunud poolteist aastat. Määruse koostaja leidis, et avaldusele lisatud fotode kohaselt ei saa riknenud toidukaupade ja tühjade pappkastide prügikonteinerisse viskamist vaadelda vara omastamisena. Teavet kadunud või kahjustatud esemete väärtuse kohta hageja politseile ei esitanud. Seega ei tõenda ka antud määrus hageja väidetud kostja õigusvastase teo toimepanekut.
60.Hageja esitas kohtule fotod (toimiku 3. kd, lk 14-21), millest nähtub piirdeaiaga ümbritsetud ala, hulgaliselt prügi hoovis ning lõhutud pitseri ja tabalukuga lukustatud kaupluse uks. Lõhutud pitserilt nähtub kuupäev 16.03.2015. Fotodest ei saa järeldada hagejale kuuluva vara omastamist või lõhkumist. Kostja esitas omakorda kohtule kaks fotot (toimiku 3. kd, lk 36), millest nähtub ukse pitseerimine kuupäevaga 16.09.2014. Iseenesest nõustub kohus kostja väidetega, et vähemalt kuni 16.09.2014 ei saanud hagejal olla takistusi oma vara äraviimiseks.
61.Politsei teatisest (toimiku 3. kd, lk 22) nähtub, et kriminaalmenetlust alustati hageja avalduse kohaselt, mille järgi müüdi xxx turul 23.07.2016 hagejale kuuluvaid antikvaarseid esemeid, milliste väärtuseks hageja hindas 3470 eurot.
62.Politsei- ja Piirivalveameti 24.05.2018 põhistatud määrus (toimiku 3. kd, lk 23-24) tõendab, et xxx turul esemeid müünud A D ostis väidetavalt hagejale kuulunud esemed xxx nimelise isiku käest. Esemete ostmiseks viidi ta xxx asuvasse endisesse baari, kus talle pakkusid huvi loomade pead, vana kohviveski, klaasist pudel kraaniga ning mõned väiksemad asjad. A D ostis

esemed ning tal puudus alus kahelda, et need kuuluvad asju müügiks pakkunud isikule. Samas asjas ütlusi andnud G G avaldas, et ta rentis xxx asuvat ruumi 2016. aastal. Talle antid ruum üürile koos mõningate esemetega, mis olid praht. Esemed olid vanad ja kõlbmatud. Üürileandja tegi ettepaneku alandada hinda, kui uus üürnik ise ruumid korda teeb. G G asus ruumi koristama ja keegi ei tulnud tema juurde väitega, et tegu on talle kuuluvate esemetega. Kostja esindaja avaldas politseile antud ütlustes, et üürilepingu lõpetamisest teavitati hagejat isiklikult. Samas olid ruumi võtmed hageja käes ja hageja võtmeid ei tagastanud. Lepingu lõppemisel ruumidesse väärtuslikke esemeid ei olnud. Pandiõigust üürileandja ei rakendanud. Kui uus üürnik tundis ruumide vastu huvi, mindi neid vaatama. Ruumid olid väga räpased, seal oli palju prügi ja jube hais. Lepiti kokku, et uus üürnik koristab ruumid. Kostja esindaja ütluste kohaselt oli hagejal võimalik oma asju ära viia ruumidest kuni 2014. aastani. Hagejal olid selleks võtmed ja teda keegi ei takistanud. Kokkuvõttes leidis politsei, et hageja ei olnud ise kahe aasta jooksul oma esemeid ära viinud. Usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et esemed hagejale kuuluvad, hageja ei esitanud. Seega ei tõenda määrus hageja väiteid kostja õigusvastase teo toimepaneku kohta.

63.Kohtule esitas hageja fotod (toimiku 3. kd, lk 25-28), mis pidid tõendama talle kuulunud esemete müümist xxx turul. Fotodest ei saa kohus ise järeldada, et nimelt piltidel kujutatud esemed kuulusid hagejale. Kostja õigusvastase teo toimepanekut fotod ei tõenda.
64.09.06.2021 istungil tunnistajana ütlusi andnud O Š (toimiku 3. kd, lk 65-66) avaldas, et ta töötas xxx administraatorina ja kuulis turu juhtkonnalt lepingu lõpetamisest hagejaga. Tunnistaja ütluste kohaselt tehti hagejale ettepanek oma asjad ruumidest ära viia ja selleks anti talle tähtaeg umbes 10 päeva, millise aja jooksul viis hageja oma asjad ruumidest välja. Tunnistaja teadis, et hageja viis ruumidest kõik oma asjad ära. Tunnistaja ise nägi, kuidas hageja palgatud töölised asju ära viisid. Neid asju pidas tunnistaja vanaks kraamiks. Kui ruumid uuesti üürile anti ja uksed avati, tuli sealt kohutav hais. Samal istungil tunnistajana ütlusi andnud M L (toimiku 3. kd, lk 66 pöördel – 68) avaldas, et ta teab hageja sõnade kaudu, et viimaselt võeti kaup ära ja visati välja. Tunnistaja ütlused ei tõendanud hageja väiteid kostja õigusvastase teo toimepaneku kohta.
65.Kokkuvõttes ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et 07.01.2015 kuni 08.01.2017 varastas ja lõhkus kostja ruumides hageja asju. Hageja on esitanud korduvalt politseile sellekohaseid väiteid sisaldavaid avaldusi, kuid menetlused on lõpetatud tõendite puudumise tõttu. Täiendavaid tõendeid ei esitanud hageja ka käesolevas vaidluses. Kohus peab ebausutavaks, et isik, kellel on kinnipitseeritud ruumides vara 213 064 euro väärtuses, ei tee poole aasta jooksul ühtegi sammu selleks, et oma vara kätte saada ega esita üürileandjale selle kohta ühtegi avaldust. Tunnistaja O Š ütlustega on tõendatud, et hageja viis vara ruumidest ära ja jättis sinna üksnes prahi. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes. Hageja enda tunnistaja kuulis väiteid vara kättesaamise võimatusest vaid hagejalt endalt, mistõttu ei ole tegemist asjaoluga, mida tunnistaja oleks ise näinud või kogenud. Järelikult ei saa tunnistaja M L ütlused tõendada, et hagejal esinesid takistused vara tagasisaamiseks või et kostja hageja vara lõhkus või varastas. Isegi juhul, kui hageja jättis mõned esemed üüritud ruumidesse ja kostja leitud uus üürnik need sealt ära viis, puudub kostjale etteheidetav õiguslik tegu ja põhjuslik seos kahju ning teo vahel. Hagejat teavitati vajadusest oma vara ära viia ning seeläbi vältida kahju tekkimist. Eeltoodut kokku võttes tuleb hageja nõue jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud kostjale etteheidetavat õigusvastast tegu.
66.Isegi juhul, kui hageja oleks tõendanud kostja õigusvastast tegu, ei ole hageja tõendanud talle tekkinud kahju suurust. Hageja põhistused kahju suuruse kohta on kohtule ebausutavad. TsMS § 235 sätestab, et väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas

allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus ei saa lugeda usutavaks, et enda väidete kohaselt märkimisväärset kahju kandnud hageja ei teinud poole aasta jooksul ühtegi katset oma vara kätte saada. Kohus ei saa lugeda usutavaks, et vahetult pärast väidetavaid kahju tekitanud sündmusi politseile esitatud avaldustes ei suutnud hageja hinnata talle tegelikulte tekkinud kahju, vaid avaldas erinevaid kahju suurusi, mis on hagiavalduses märgitust kordades väiksem.

67.Hageja ei ole selgelt välja toonud, millised talle kuulunud esemed tegelikult kaduma läksid. Hageja esitatud loetelus ei ole kõik esemed identifitseeritavad ning mõned esemed on nimekirjas märgitud korduvalt. Nii on hagiavalduse loetelu erinevates punktides korduvalt nimetatud mitmeid määratlemata suveniire (loetelu punkt 22, 26, 52, 55, 97). Korduvalt on nimekirjas märgitud kohviserviise (loetelu punktid 23, 34, 69). Osad toiduained on loetelus samuti märgitud korduvalt (loetelu punktid 106, 131,134).
68.Hageja ei ole tõendanud ühegi tõendiga, et hagiavalduses toodud loetelus märgitud esemed olid talle kuuluvad ja asusid üldse üüritud pinnal 07.01.2015 kuni 08.01.2015. Hageja on loetelus märkinud esemete väärtuse, kuid ei ole väärtust ühegi tõendanud ega põhistanud. Kohus ei loe usutavaks, et hagejal, kes tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana, ei ole säilinud dokumente esemete soetamise kohta. Hagiavalduses toodud loetelus märgitud esemete ja kaupade väärtusi ei loe kohus samuti usutavaks. Kuna esemed ei olnud identifitseeritavad ning nende olemasolu kohta puudusid objektiivsed tõendid, ei olnud võimalik läbi viia ka hageja taotletud ekspertiisi esemete väärtuse tuvastamiseks.
69.Hageja esitas kohtule fotod (toimiku 2. kd, lk 9-34). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on suur osa fotosid tehtud 31.07.2014, kuid mitmed pildid on tehtud ka 2013. aastal ja 2014. aasta esimesel poolel. Fotodest ei ole võimalik tuvastada, kus täpselt on need tehtud. Fotodelt võib tuvastada mõningaid hageja loetelus märgitud esemeid (raadio, kaks seinakella, paar suveniirelevanti, joogiklaase, ühte nahkdiivanit ja ühte riidega kaetud diivanit, joguritopse, hirvepead seinal, põdrapead seinal, hane topist, jalgratast, mõningaid külmikuid ja mõningaid tööriistu). Samas ei saa fotodest järeldada, kas kõik need esemed asusid üüritud ruumides jaanuaris 2015. Esemete väärtust ei saa fotode alusel tuvastada, sest fotode alusel ei saa hinnata esemete kulumit või muid olulisi omadusi.
70.Kostja väidete kohaselt puudus hagejale üüritud ruumides püsiv veeühendus. Fotod on aga tehtud mitmest erinevast sanitaarruumist, mis on kaetud erinevate plaatidega (näiteks foto toimiku 2. kd lk 9, foto lk 29 ja foto lk 30 on kõik tehtud erinevate plaatidega sanitaarruumidest), mistõttu võib eeldada, et tegu on erinevate sanitaarruumidega. Tegu on asjaoluga, mis samuti annab kohtule aluse kahelda, kas kõik hageja väidetud esemd kuulusid talle ja asusid üüritud ruumides jaanuaris 2015. Hageja väidetud esemete koguseid ega enamikku hageja koostatud loetelus märgitud esemeid fotodelt tuvastada ei ole võimalik. Kohus leiab, et fotod ei saa usutavalt tõendada seda, millised esemed täpselt hagejal olid ja millised ning millises koguses jäid kostja valdusesse.
71.Hageja esitas kohtule ka kaks arve saate-lehte. Arve-saateleht nr 120124368 on koostatud 04.04.2014 (toimiku 2. kd, lk 62) ehk ligi pool aastat enne seda, kui hageja väidete kohaselt toimus temale kuuluvate esemete valduse äravõtmine või lõhkumine. Arve kohaselt on hagejale müüdud tee-, karamelli- ja kohvimaitselisi präänikuid ning maitsekohvi Cappuccino. Hageja koostatud kaotatud vara nimekirjas on märgitud präänikud ja Cappucino kohvikarbid. Samas ei ole loetelus märgitud esemete arv ja nende maksumus kooskõlas arvel märgituga. Nii on enda koostatud loetelus hageja väitnud, et kostja valdusesse jäi 40 kg präänikuid väärtusega 80 eurot. Arve kohaselt on hageja soetanud 96 karpi präänikuid kokku väärtusega 31,44 eurot. Loetelu kohaselt jäi kostja valdusesse 15 karpi Cappucino kohvi väärtusega 120 eurot, kuid arve kohaselt on hageja soetanud kokku 40 karpi kohvi väärtusega 13,60 eurot. Kohtu hinnangul ei tõenda arve

usutavalt hageja väiteid selle kohta, milline kaup jäi kostja valdusesse ja milline oli selle väärtus. Hageja ei ole tõendanud, et 2014. aasta aprillis soetatud kaup oli 2015. aasta jaanuaris alles tema väidetud kogustes, oli endiselt kasutuskõlblik ja jäi kostja valdusesse.

72.Arve nr 140125692 on hagejale väljastatud 27.05.2014 (toimiku 2. kd, lk 62 pöördel – 63). Arve kohaselt on hageja soetanud erinevaid vahujooke, maisikepikesi, mahlu, šokolaade ning Cappucino kohve, samuti küpsiseid. Vahujooke ja maisikepikesi ei ole märgitud hageja kadunud vara loetelusse. Hageja koostatud loetelu kohaselt jäi kostja valdusesse 100 karpi küpsiseid kokku väärtusega 1200 eurot ja veel 30 karpi küpsiseid väärtusega 432 eurot. Arve kohaselt on hageja soetanud 6 210 grammi kaalunud küpsisepakki kokku hinnaga 5,16 eurot. Cappuccino kohve on hageja soetanud kokku hinnaga 20,40 eurot. Samuti on hageja ostnud 8 pakki greibimahla hinnaga 4,72 eurot, 8 pakki jõhvikamahla hinnaga 4,72 eurot ja 8 liitrit tomatimahla hinnaga 3,92 eurot. Hageja koostatud loetelu järgi jäi aga kostja valdusesse 60 karpi erinevaid mahlu väärtusega 576 eurot kokku. Hageja ei ole tõendanud enda väidetud koguses ja hinnaga kaupade ostmist ega nende kaupade jäämist kostja valdusesse. Arvestades hindu, millistega hageja on tegelikult kaupu arvete alusel ostnud, on hagiavalduses märgitud loetelus toodud väärtus ilmselgelt ülepaisutatud.
73.09.06.2021 istungil tunnistajana ütlusi andnud M L (toimiku 3. kd, lk 66 pöördel – 68) avaldas, et üüritud ruumides oli mööbel ja baar, samuti vanaaegne mööbel. Õues olid ehitusmaterjalid, sees diivanid ja toolid. Hageja ütlustest teadis tunnistaja, et kõik asjad jäid ruumidesse, kuna hagejat ei lastud sinna sisse. Vesi keerati tunnistaja ütluste kohaselt kinni. Täpsemalt tunnistaja aga hagejale kuulunud esemeid või nende koguseid tunnistaja kirjeldada ei osanud. Seega ei saa kohus lugeda tunnistaja ütlustega tõendatuks hageja väiteid talle kuulunud ja kaduma või kahjustatud saanud esemete loetelu ja väärtuse kohta. Kokkuvõttes tuleb hagi rahuldamata jätta ka seetõttu, et hageja ei ole tõendanud talle väidetavalt tekkinud kahju.
74.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
75.Harju Maakohus andis tsiviilasjas nr 2-17-10881 09.08.2017 määrusega hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus pidas põhjendatuks hageja riigi õigusabi esindaja tasu 4285,20 eurot. Riigi õigusabi tasu 4285,20 eurot tuleb jätta riigi kanda.
76.Kostja palus hagejalt välja mõista kulud õigusabile ilma käibemaksuta summas 5713,60 eurot ning viivise menetluskuludelt. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 125 eurot on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Kül aga leiab kohus, et kostja esindaja ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Alusetu on kulu 176,80 seoses hageja määruskaebuse analüüsiga, sest määruskaebus rahuldati. Alusetu on kulu 405,60 eurot menetluskulude tagatise taotluse koostamiseks, sest lõppastmes ei kuulunud taotlus rahuldamisele. Samuti olid alusetud kulud 110,24 eurot ja 176,80 eurot seoses menetluskulude tagatise määrusele esitatud määruskaebuse analüüsi ning ringkonnakohtu määruse analüüsiga. Muus osas on kostja esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning menetlustoimingute tegemiseks kulunud ajaga.
77.Kogumis on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud 5713,60 eurot – 176,80 eurot – 405,60 eurot – 110,24 eurot – 176,80 eurot = 4844,16 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja

mõista kostja menetluskulud 4844,16 eurot.

78.Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 4844,16 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja