Krediidikaitse Grupp OÜ hagi solidaarselt M. V.i ja New Inspiration OÜ vastu põhivõlgnevuse 1907,90 euro, intressi 207,76 euro, sissenõutavaks muutnud viivise 179,83 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3479,34 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood: 11693223; asukoht Lelle tn 24-65, Tallinn 11318); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Tenno Parmas (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid; e-post: [email protected]); Kostja I: M. V. (isikukood: xxxx; elukoht xxxx); Kostja II: New Inspiration OÜ (registrikood: 14089529; asukoht Randla tn 30a-54, Tallinn 10315); Kostjate lepinguline esindaja: Sven Paaver (Sven Paaver Õigusbüroo; e-post [email protected]);
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus; 09.12.2021 eelistung hageja lepingulise esindaja advokaat Tenno Parmase ja kostjate lepingulise esindaja Sven Paaveri osavõtul, edasi kirjalikus menetluses
Mõista kostjatelt M. V. ja New Inspiration OÜ solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja võlgnevus summas 2295,49 eurot, millest põhinõue moodustab 1907,90 eurot, intress 207,76 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 179,83 eurot.
3.Mõista kostjatelt M. V. ja New Inspiration OÜ solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja täiendav viivis 0,17% põhinõude (1907,90 eurot) tasumata osalt päevas alates 26.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem
2-21-120631 kui 1704,51 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate M. V. ja New Inspiration OÜ kanda.
6.Mõista kostjatelt M. V. ja New Inspiration OÜ solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 1 808,66 eurot.
7.Välja mõista kostjatelt M. V. ja New Inspiration OÜ solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (1 808,66 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
8.Jätta hageja Krediidikaitse Grupp OÜ avaldus kindlaksmääramiseks rahuldamata 297,73 euro ulatuses.
menetluskulude
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, Credit Invest OÜ (edaspidi ka laenuandja) ja New Inspiration OÜ sõlmisid 15.02.2021.a laenulepingu nr xxxx. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 2000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 5% kuus (lisa 1, p 3.1 ja p 3.8). Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 15.02.2021.a, arvestades Laenulepingu p-de 3.11 ja üldtingimuste p 5.1 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot.
2.Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige M. V. (edaspidi ka kostja 2) sõlmisid 15.02.2021.a laenusaaja Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxxx. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 4000 eurot.
3.Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt
2-21-120631 maksegraafikule hiljemalt 20.02.2023.a (p 3.13.1). Laenusaaja laenu koos intressiga eeltoodud tähtajaks ei tagastanud.
4.Kuna laenusaaja rikkus korduvalt Laenulepingut siis ütles laenuandja Laenulepingu erakorraliselt üles alates 02.07.2021.a. Seega on kogu Laenulepingust tulenev kohustus muutunud käesolevaks ajaks sissenõutavaks.
5.Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 2295,49 eurot, millest põhinõue moodustab 1907,90 eurot, intress 207,76 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 179,83 eurot (viivis alates 21.05.2021.a kuni 25.08.2021.a).
6.Hageja selgitab, et laenulepingu p-st 6.3 lähtuvalt tuleb laekunud maksed arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks. Antud juhul on laenusaaja tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 323,22 eurot, millest 92,10 eurot on laenusaaja tasunud põhinõude katteks, 231,12 eurot intressi katteks.
7.05.07.2021.a sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja Laenulepingust ning Käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval.
8.Laenulepingu p-s 3.8 on laenuandja ja laenusaaja kokku leppinud, et laenusaaja kohustub laenusumma kasutamise eest tasuma laenuandjale intressi 5% kuus. Hagi esitamise seisuga on Laenulepingust tulenev intressivõlgnevus 207,76 eurot.
9.Laenuandja ja laenusaaja on Laenulepingu p-s 3.9 ja 6.1 leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida Laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,17% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on hagi esitamise kuupäeva seisuga laenusaaja Laenulepingust tulenev viivisevõlgnevus summas 179,83 eurot, st viivise põhinõude jäägilt alates 21.05.2021.a kuni 25.08.2021.a.
10.Kostjale 2 on kooskõlas Käenduslepingu p-ga 2.2 edastatud lepingu täitmise nõue, kuid siiski ei ole kostja 2 Laenulepingust tulenevat võlgnevust tasunud. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt 2 käenduslepingu alusel laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist. Kostjad vastutavad Laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt kuni 4000 euro ulatuses (kostja 2 kui käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma ulatuses).
11.Eeltoodut arvestades palub hageja kostjatelt välja mõista laenulepingust tulenevvõlgnevus kokku 2295,49 eurot. millest põhinõue moodustab 1907,90 eurot, intress 207,76 eurot ja viivised 179,83 eurot. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista protsendina põhinõudest viivised hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni, arvestades seejuures Käenduslepingu p-s 1.2 sätestatud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat (4000 eurot). Hageja selgitab, et hageja põhinõude, intressinõude ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivisenõude suurust ning käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat arvestades vastutavad kostjad solidaarselt
2-21-120631 hageja täiendava viivisenõude eest mitte rohkem kui 1704,51 euro ulatuses (4000 – 2295,49 = 1704,51).
12.Hageja palub: mõista M. V.- ilt (isikukood xxxx) ja New Inspiration OÜ-lt (registrikood 14089529) solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja võlgnevus summas 2295,49 eurot, millest põhinõue moodustab 1907,90 eurot, intress 207,76 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 179,83 eurot; mõista M. V.-ilt (isikukood xxxx) ja New Inspiration OÜ-lt (registrikood 14089529) solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja täiendav viivis 0,17% põhinõude (1907,90 eurot) tasumata osalt päevas alates 26.08.2021.a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1704,51 eurot.
13.Seoses kostjate vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kuna kostja 1 rikkus korduvalt Laenulepingut, siis ütles laenuandja Laenulepingu erakorraliselt üles alates 02.07.2021.a. Ebaõige on seejuures kostjate väide, et käesoleval juhul ei ole täidetud Laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldused. Pooled on Laenulepingu p-s 9.2 leppinud kokku, et laenuandja võib lepingu erakorraliselt üles öelda ja nõuda Laenulepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, kui laenusaaja ei täida kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, sh ei tasu laenu ja/või intressi ja/või viivist ning jätkab kohustuse mittetäitmist ka pärast seitsme päeva möödumist alates laenuandja poolt vastavasisulise teatise edastamisest laenusaajale. Seejuures on pooled Laenulepingu p-s 9.3 leppinud kokku, et laenuandja poolt laenusaajale täiendava tähtaja andmisel võib laenuandja määrata, et juhul kui laenusaaja ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb laenuandja laenulepingu ülesöelduks. Käesoleval juhul on eeltoodud eeldused täidetud. Laenuandja on kostjale 1 edastatud 25.06.2021.a laenulepingu erakorralise ülesütlemise avalduses (vt hagiavalduse lisa 6) selgitanud, et avalduse esitamise seisuga on kostja 1 rikkunud Laenulepingut, olles võlgnevuses vähemalt kahe osamakse tasumisega, sealhulgas rikkunud intressi tasumise kohustust. Nimelt oli 25.06.2021.a seisuga kostja 1 võlgnevus laenuandja ees kokku 300,69 eurot. Hagiavaldusele lisaks nr 4 olevast võlgnevuse arvestusest nähtub, et kostja 1 on tasunud kohaselt vaid esimese ja teise osamakse. Laenulepingu erakorralise ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevuses kolmanda (mille tasumise tähtaeg oli 20.05.2021) ja neljanda osamakse tasumisega (mille tasumise tähtaeg oli 20.06.2021). Ühtlasi nähtub Laenulepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest, et laenuandja on palunud kostjal 1 Laenulepingust tulenev võlgnevus viivitamatult tasuda ning seejuures hoiatanud, et võlgnevuse mittelikvideerimise korral hiljemalt 02.07.2021.a loeb laenuandja kostjaga 1 15.02.2021.a sõlmitud laenulepingu nr xxxx erakorralise ülesütlemisega lõppenuks. Seega on laenuandja andnud kostjale 1 ka täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Asjakohatu on seejuures kostjate väide, et „Kostja I teavitas võlausaldajat saabuvast viivitusest ning palus tähtaega pikendada. Tähtaja pikendamise korral ei saa tegemist olla enam viivitusega“. Esiteks jääb kostjate vastuväitest selgusetuseks millist konkreetset tähtaega kostjad silmas peavad ning mis kuupäevani väidetavalt tähtaega pikendati. Teiseks, ainuüksi asjaolust, et kostja 1 teavitas võimalikust makseviivitusest ei saa kuidagi eeldada, et Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaega oleks pikendatud. Sellega seoses rõhutab hageja, et 25.06.2021.a laenulepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest tulenevalt tuli kostjal 1 tasuda Laenulepingust tulenev võlgnevuse hiljemalt 02.07.2021.a ning antud täiendavat tähtaega ei ole pikendatud. Kostjad ei ole ka vastupidist tõendanud.
2-21-120631
14.Kostjad on vastuses avaldanud, et omavad hageja suhtes alusetu rikastumise nõuet summas 3916,90 eurot ning on palunud see tasaarveldada hageja poolt hagiavalduses esitatud nõudega. Hageja vaidleb kostjatele täielikult vastu. Kostjate tasaarveldusavaldus tuleb jätta rahuldamata. Seda esiteks põhjusel, et kostja 1 alusetu rikastumise nõue on täielikult tõendamata. Teiseks põhjusel, et kostja 1 väidetav alusetu rikastumise nõue on ilmselgelt alusetu. Kostjad ei ole tõendanud alusetu rikastumise nõude eelduste esinemist. Kindlasti ei ole kostjad tõendanud, et kostjal 1 oleks alusetu rikastumise nõue just hageja suhtes. Kostjate alusetu rikastumise nõue on alusetu, kuivõrd kostja 1 on laenuandjale makseid tehes täitnud kehtivat lepingulist kohustust. Hageja rõhutab, et laenuleping nr xxxx on sõlmitud ja kehtiv alates 29.01.2018.a. Kostja 1 ei ole enda vastuse lisadest nr 3 ja nr 4 nähtuvad maksed teinud laenuandjale olematu kohustuse ega kohustuse, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära, katteks. Viidatud maksed on tehtud kehtivalt sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevate kohustuste katteks. Kuigi kostja 1 arvates jõustus laenulepingu nr xxxx alles pärast seda, kui Credit Invest OÜ laenulepingu nr xxxx allkirjastas, jätab kostja 1 selgitamata, kuidas ja miks see asjaolu mõjutab laenulepingust nr xxxx tulenevaid kostja 1 kohustusi. Kostja 1 vastuväiteid arvestades puudub vaidlus selles, et laenuleping nr xxxx on sõlmitud ja see on jõustunud. Seega tekkisid kostjal 1 ka kõik need laenulepingust nr xxxx tulenevad kohustused, mille täitmist hageja tsiviilasjas nr 2-21-119377 kostjate vastu esitatud hagis nõuab. Asjaolu, et Credit Invest OÜ allkirjastas laenulepingu nr xxxx hiljem, ei mõjuta kostja 1 laenulepingust nr xxxx tulenevate kohustuse tekkimist ja sissenõutavust. VÕS § 11 lg 2 ei anna antud juhul alust väita, et laenulepingut nr xxxx ei ole sõlmitud. Vaidlust ei ole selles, et nii Credit Invest OÜ kui ka kostja 1 on laenulepingu nr xxxx elektrooniliselt allkirjastanud (vt ka kostjate vastuse lisa 2). Seega andsid pooled laenulepingule nr xxxx TsÜS § 80 lg 2 p 3 sätestatud korras elektroonilise vormi. Hageja rõhutab, et leping on elektroonilises vormis sõlmitud sõltumata sellest, millal konkreetselt üks või teine pool lepingu allkirjastas. Seda arvestades on laenuleping nr xxxx elektroonilises vormis sõlmitud vaatamata sellele, et Credit Invest OÜ allkirjastas selle kostjast 1 hiljem. Vaidlust ei ole selles, et õigusaktid ei sätesta laenulepingule kohustuslikku vorminõuet. Seega saaks laenulepingu suhtes elektroonilise vormi nõue kehtida vaid juhul, kui Credit Invest OÜ või kostja 1 on taotlenud laenulepingu sõlmimist elektroonilises vormis või Credit Invest OÜ ja kostja 1 leppisid kokku laenulepingu sõlmimises elektroonilises vormis. Kostjad ei ole tõendanud seda, et Credit Invest OÜ ja kostja 1 oleksid kokku leppinud laenulepingu nr xxxx sõlmimises elektroonilises vormis. Samuti ei ole kostjad tõendanud, et Credit Invest OÜ ja kostja 1 oleks nõudnud laenulepingu nr xxxx sõlmimist elektroonilises vormis. Hageja juhib tähelepanu, et nii Credit Invest OÜ kui ka kostja 1 asusid laenulepingust nr xxxx tulenevaid kohustusi täitma vaatamata sellele, et laenuleping oli Credit Invest OÜ poolt veel elektrooniliselt allkirjastamata. Laenuandja kandis laenusumma kostja 1 arvelduskontole 29.01.2018.a, arvestades laenulepingu nr xxxx p-de 3.7 ja 4.9 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Ühtlasi nähtub kostjate vastuse lisadest nr 3 ja nr 4 nähtub aga, et kostja 1 tegi igakuiselt laenuandjale Credit Invest OÜ intressimakseid märkides selgitusse laenulepingu numbri „xxxx“. Eeltoodust järeldub ühemõtteliselt, et pooled soovisid laenulepinguga nr xxxx seotud olla
2-21-120631 sõltumata sellest, kas laenulepingule on elektrooniline vorm antud või mitte. Seega isegi juhul, kui asuda seisukohale, et poolte kokkuleppest või ühe poole taotlusest tulenevalt pidi laenuleping nr xxxx olema sõlmitud elektroonilises vormis, siis järeldub laenulepingu nr xxxx faktilisest täitmisele asumisest, et pooled loobusid sellest vorminõudest ning soovisid olla laenulepinguga nr xxxx seotud vaatamata sellele, et laenulepingule ei ole elektroonilist vormi antud. Tallinna Ringkonnakohus on 26.06.2021 tsiviilasjas nr 2-16-120507 leidnud, et laenuleping on sõlmitud ka juhul, kui laenuandja ei ole laenulepingut üldse allkirjastanud, kuid on laensumma väljamaksmisega väljendanud tahet laenulepingu sõlmimiseks.
15.Asjakohatu on kostjate etteheide seoses kohtusse pöördumisega. Kostjatega on peetud enne kohtusse pöördumist läbirääkimisi ja antud korduvalt võimalusi vältida käesolevat hagimenetlust. Kostjad ei ole lihtsalt soovinud oma kohustusi vabatahtlikult täita. Kuna kostjad ei olnud nõus kohtuväliselt võlgnevust tasuma, siis oli hagejal õigus ka pöörduda võlanõudega kohtusse. Asjakohatu on kostjate viide TsMS § 371 lg 1 p-s 3 sätestatule. Hageja ei ole rikkunud ühtegi seadusest tulenevat kohustuslikku kohtueelset vaidluste lahendamise korda. Kostjad ei ole seevastu ka vastupidist tõendanud.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
16.Kostjad märgivad, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostjad märgivad, et lepingust nähtub (p 11.1), et Lepingust tulenevad vaidlused lahendavad Pooled hea tahte alusel omavahelisel kokkuleppel. Credit Invest OÜ rikkus viidatud lepingupunkti. Nimelt tegi kostja I võlausaldajale enne võlgnevuse tekkimist avalduse pikendada maksetähtaega (vt 19.05.2021 e-kiri, lisa 1). Credit Invest e vastanud avaldusele, vaid teatas 25.06.2021 lepingu erakorralisest ülesütlemisest. TsMS § 371 lg 1 p 3 järgi ei võta kohus hagi menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kuivõrd võlausaldaja ei pidanud kinni kokkulepitud vaidluste lahendamise korrast, saaks õiglaseks pidada menetluskulude hageja kanda jätmist lõpplahendist sõltumata.
17.Kostjate arvates ei saanud Credit Invest OÜ laenulepingut üles öelda. Seda esiteks seetõttu, et VÕS § 399 lg 1 ja VÕS 196 lg 2 formaalsed eeldused ei ole täidetud. Kostja I teavitas võlausaldajat saabuvast viivitusest ning palus tähtaega pikendada. Tähtaja pikendamise korral ei saa tegemist olla enam viivitusega. Samuti oleks pidanud Credit Invest OÜ kohustuse täitmiseks andma täiendava tähtaja. Kuivõrd hageja ei ole hagis esile toonud selliseid asjaolusid (et esinesid VÕS § 116 lg 2 punktides 2–4 sätestatud olulised põhjused), mis annaksid aluse võlasuhte lõpetada ilma täiendavat tähtaega määramata, on täitmata ülesütlemise formaalsed eeldused ning ülesütlemisavaldus on tühine.
18.Kostjad paluvad lugeda tasaarvestusega lõppenuks poolte vastastikused nõuded. VÕS § 171 lg 3 järgi võib võlgnik tasaarvestada talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega. Kostja I omab alusetu rikastumise võlasuhtest tulenevalt nõuet Credit Invest OÜ vastu, mis muutus sissenõutavaks enne Credit Invest OÜ poolset nõude loovutamist hagejale ning käesoleva hagimenetluse algust. Nimelt soovis Kostja I Credit Invest OÜ-ga 29.01.2018 sõlmida laenulepingu. Selleks koostas Credit Invest OÜ elektroonilises vormis lepingu, mille kostja I 29.01.2018 allkirjastas (vt Laenuleping xxxx, lisa 2). Hiljem aga selgus, et Credit Invest OÜ ei allkirjastanud seda lepingut enne kui 28.06.2021. Credit Invest OÜ soovist tulenevalt pidid
2-21-120631 pooled lepingu sõlmima elektroonilises vormis. Seega oli lepingu sõlmimise formaalseks eelduseks lepingudokumendi digitaalselt allkirjastamine. TsÜS § 80 lg 2 p 3 järgi peab elektroonilise vormi järgimiseks tehing olema elektrooniliselt allkirjastatud. VÕS § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm (vt TlnRKo nr 2-16-105846). Heasukselt tasus kostja I lepingu täitmiseks 2018 ja 2019 Credit Invest OÜ-le 4 134 eurot (vt kontoväljavõte 2018-2020, lisa 3) ja 2020-2021 aastatel 2 682,90 eurot (vt kontoväljavõte 2020-2021, lisa 4). Kokku 6 816,9 eurot. Kuivõrd lepingut ei sõlmitud, või sõlmiti see alles 28.06.2021, puudusid enne selle sõlmimist lepingust tulenevad kohustused. Järelikult tasus kostja I 2018-2021 Credit Invest OÜ-le intresse, lepingutasu ja viiviseid alusetult. Tehtud soorituste kaudu on Credit Invest OÜ kostjalt I omakorda tagasi saanud alusetult kostjale I kantud 2 900 eurot täies ulatuses. Kokkuvõtvalt on kostja I sooritusi Credit Invest OÜ-le aastatel 2018-2021 tehtud alusetult 3 916,9 (s.o 6 816,9 kostja I sooritused - 2 900 Credit Invest OÜ sooritus) euro ulatuses, mis on oluliselt enam kui hageja nõue kostjate vastu. Seega saab vastastikused nõuded tasaarvestada ja lugeda võlasuhte tasaarvestusega lõppenuks (VÕS § 186 p 2).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
20.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: • Credit Invest OÜ ja kostja II sõlmisid 15.02.2021 laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt andis laenuandja kostjale II laenu 2000 eurot (dtl 31-38); • laenuandja kandis laenusumma kostja II arvelduskontole 15.02.2021, arvestades laenust maha lepingutasu summas 100 eurot (dtl 39 - maksekorraldus); • laenuandja ja kostja II juhatuse liige M. V. (kostja I) sõlmisid 15.02.2021.a laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxxx (dtl 41-42), mille kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 4000 eurot; • kostja II on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 323,22 eurot, millest 92,10 eurot on tasutud põhinõude katteks, 231,12 eurot intressi katteks; • 05.07.2021.a sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval (dtl 44).
2-21-120631
21.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista: võlgnevuse summas 2295,49 eurot, millest põhinõue moodustab 1907,90 eurot, intress 207,76 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 179,83 eurot; täiendava viivise 0,17% põhinõude (1907,90 eurot) tasumata osalt päevas alates 26.08.2021.a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1704,51 eurot.
22.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad märgivad, et: (i) kohtusse pöördumine on vastuolus lepingu ja hea usu põhimõttega, kuna hageja ei ole kinni pidanud kokkulepitud n.ö kohtueelsest protseduurist; (ii) laenulepingu ülesütlemine on tühine, kuivõrd hageja ei ole kostjatele andnud vaatamata vastavale taotlusele kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega; (iii) hageja nõue on lõppenud menetlusliku tasaarvestuse tulemusel.
23.Asjakohatud on kostjate viited, justkui kohtusse pöördumine on vastuolus lepingu ja hea usu põhimõttega, kuna hageja ei ole kinni pidanud kokkulepitud n.ö kohtueelsest protseduurist. Laenulepingu p 11.1 sätestab, et lepingust tulenevad vaidlused lahendavad pooled hea tahte alusel omavahelisel kokkuleppel. Viidatud säte ei piira kohtussepöördumist ega sätesta kohustuslikku kohtueelset protseduuri. Samuti ei ole ühelgi juhul võimalik pidada hageja poolset kohtussepöördumist oma õiguste kaitse eesmärgil hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
24.VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Credit Invest OÜ ja kostja II sõlmisid 15.02.2021 laenulepingu (dtl 31-38), anti kostjale II laenu 2000 eurot. Pooled ei vaidle, et kostja II on laenu kätte saanud. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 20.02.2023.a (laenulepingu p 3.13.1). Kostja II on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 323,22 eurot, millest 92,10 eurot on tasutud põhinõude katteks, 231,12 eurot intressi katteks. Hageja on esile toonud, et kostjad oli võlgnevuses lepingu p-s 3.13.1 sätestatud maksegraafiku kolmanda (mille tasumise tähtaeg oli 20.05.2021) ja neljanda osamakse tasumisega (mille tasumise tähtaeg oli 20.06.2021). Kostjad ei ole tõendanud, et nimetatud maksed oleks tasutud.
25.Hageja leiab, et laenuleping on kehtivalt üles öeldud. Kostjad vaidlevad sellele vastu. Laenulepingu p 9.1.2 sätestab, et laenuandjal on õigus Leping üles öelda ja nõuda Varaliste kohustuste ja teiste Lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest Laenusaajale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui Laenusaaja ei täida kohaselt Lepingust tulenevaid Varalisi kohustusi, sh ei tasu Laenu ja/või Intressi ja/või Viivist ning jätkab sellise kohustuse mittetäitmist ka pärast seitsme (7) päeva möödumist alates Laenuandja poolt vastavasisulise teatise edastamisest Laenusaajale. Laenulepingu p 9.3 sätestab, et Laenuandja poolt Laenusaajale täiendava tähtaja andmisel võib Laenuandja määrata, et juhul kui Laenusaaja ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb Laenuandja Laenulepingu ülesöelduks. Laenusaaja on 25.06.2021 saatnud kostjatele laenulepingu erakorralise ülesütlemise
2-21-120631 avalduse (dtl 45), kus on mh märkinud järgmist: „Käesoleval juhul on laenusaaja rikkunud korduvalt laenulepingut. Laenusaaja on võlgnevuses vähemalt kahe osamaksega, sealhulgas rikkunud intressi tasumise kohustust. 25.06.2021.a seisuga on laenusaaja võlgnevus laenuandja ees kokku 300.69 eurot. /.../. Laenuandja palub Teil laenulepingust tulenev võlgnevus summas 300.69 eurot viivitamatult likvideerida, kandes nimetatud summa Credit Invest OÜ arveldusarvele nr xxxx (AS Xxxx). /.../ Võlgnevuse mittelikvideerimise korral hiljemalt 02.07.2021.a loeb Credit Invest OÜ New Inspiration OÜ-ga 15.02.2021.a sõlmitud laenulepingu nr xxxx erakorralise ülesütlemisega lõppenuks. Lepingu lõppemise päevaks loetakse 02.07.2021.a. Laenuandja hoiatab seejuures, et kui eeltoodud laenulepingust tulenevat võlgnevust ei likvideerita, siis on laenuandjal õigus esitada kohtusse hagiavaldus võlgnevuse väljanõudmiseks. Kohtusse pöördumisel nõuab laenuandja kogu laenulepingust tuleneva kohustuse täitmist solidaarselt nii laenusaajalt kui ka käendaja(te)lt.“ Ülaltoodust nähtub laenulepingu erakorralise ülesütlemise avalduses on laenuandja palunud kostjal 1 laenulepingust tulenev võlgnevus viivitamatult tasuda ning seejuures hoiatanud, et võlgnevuse mittelikvideerimise korral hiljemalt 02.07.2021.a loeb laenuandja kostjaga 1 sõlmitud laenulepingu erakorralise ülesütlemisega lõppenuks. Seega on laenuandja andnud kostjale 1 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna laenusaaja rikkus korduvalt laenulepingut (s.o jättis tasumata kaks maksegraafikujärgset osamakset ja ei teinud seda ka täiendava tähtaja jooksul), siis ütles laenuandja kehtivalt laenulepingu erakorraliselt üles alates 02.07.2021. Seega on kogu laenulepingust tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks alates 03.07.2021. Ülesütlemisavaldus on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis elektrooniline dokument, see on edastatud kostjale laenulepingu p 10.2 – 10.4 kokku lepitud tingimustel, s.o e-kirja teel laenulepingu põhitingimuste p-s 2.7 fikseeritud e-posti aadressil [email protected]. Lisaks on hageja esitanud ka laenuandjale IT-teenust osutava ettevõtte kinnitused selle kohta, et ülesütlemisteade on kostjale II edastatud (hageja 16.12.2021 dokumendi lisad 1-3). Seega ei saa olla mõistlikku vaidlust, et kostja II on avalduse kätte saanud (st tekkinud on mõistlik võimalus sellega tutvuda). Asjakohatu on ülesütlemise kontekstis kostjate väide, et tähtaja pikendamise kohta. Toimikust nähtub, et kostja II on saatnud laenuandjale 19.05.2021 järgmise e-kirja: „Tere . Palume pikendada tähtaega 15.06.2021“. Seega võib järeldada, et tegemist oli lepingu p-s 3.13.1 sätestatud maksegraafiku kolmanda osamaksega, mille tasumise tähtaeg oli 20.05.2021. Ainuüksi asjaolust, et kostja II vastava kirja laenuandjale saatis, ei saa kuidagi eeldada, et laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaega oleks pikendatud. Laenusaaja nõustumust toimikust ei nähtu, kostjad ei ole vastupidist tõendanud. Kostjad ei ole ka selgitanud, kust tulenes laenuandjale kohustust tähtaega pikendada. Puudub vaidlus, et kostjad ei täitnud kohustust ka kirjas viidatud kuupäeval, s.o 15.06.2021. Selle asemel jäid kostjad võlgnevusse ka järgmise osamakse tasumisega.
26.VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjad ei ole laenuvõlgnevuse nõudele ja selle arvestusele sisulisi vastuväited
2-21-120631 esitanud. Seega on võlgnevuse nõue põhjendatud. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhinõue 1907,90 eurot.
27.Järgnevalt analüüsib kohus hageja intressinõuet. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et Majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 2000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 5% kuus (p 3.1 ja p 3.8). Hageja on esitanud korrektse intressiarvestuse (dtl 43), arvestades intressi kuni lepingu lõppemiseni 02.07.2021. Kostjad ei ole intressi arvestusele vastu vaielnud. Seega on intressivõlgnevuse nõue põhjendatud. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista intress 207,76 eurot.
28.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Laenulepingu p-s 3.9 ja 6.1 on laenuandja ja kostja II leppinud kokku, et juhul kui kostja II ei täida laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub ta maksma viivist 0,17% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Hageja arvestab viivist lepingujärgses määras. Vaidlust ei ole selles, et kostjad on laenumaksete tasumisega hageja ees viivituses. Viivisearvestus on korrektne (dtl 43) ning kostjad ei ole sellele vastu vaielnud. Seega tuleb mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 25.08.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 179,83 eurot ning täiendav viivis 0,17% põhinõude (1907,90 eurot) tasumata osalt päevas alates 26.08.2021.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1704,51 eurot.
29.Kostjad on teinud menetlusliku tasaarvestuse ning märkinud, et hageja nõue on lõppenud menetlusliku tasaarvestuse tulemusel. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi. Piisab sellest, kui kostja esitab hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse (vt Riigikohtu 28. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16; 27. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-11, p 11). Kostjad märgivad, et kostja soovis I Credit Invest OÜ-ga 29.01.2018 sõlmida laenulepingu. Selleks koostas Credit Invest OÜ elektroonilises vormis lepingu, mille kostja I 29.01.2018 allkirjastas. Hiljem aga selgus, et Credit Invest OÜ ei allkirjastanud
2-21-120631 seda lepingut enne kui 28.06.2021. Credit Invest OÜ soovist tulenevalt pidid pooled lepingu sõlmima elektroonilises vormis, kuid ei teinud seda enne kui 28.06.2021. Kostja I tasus lepingu täitmiseks Credit Invest OÜ-le 2018-2021 aastatel kokku 6 816,9 eurot. Kuivõrd lepingut ei sõlmitud, või sõlmiti see alles 28.06.2021, puudusid enne selle sõlmimist lepingust tulenevad kohustused. Järelikult tasus kostja I 2018-2021 Credit Invest OÜ-le intresse, lepingutasu ja viiviseid alusetult. Tehtud soorituste kaudu on Credit Invest OÜ kostjalt I omakorda tagasi saanud alusetult kostjale I kantud 2 900 eurot täies ulatuses. Kokkuvõtvalt on kostja I sooritusi Credit Invest OÜ-le aastatel 2018-2021 tehtud alusetult 3 916,9 euro (s.o 6 816,9 - 2 900) ulatuses. Seega saab vastastikused nõuded tasaarvestada ja lugeda võlasuhte tasaarvestusega lõppenuks. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Nõude eeldused on seega järgmised: • võlausaldaja on võlgnikule midagi üle andnud; • sooritus tehti olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks; • ilma õigusliku aluseta, st et: o kohustust ei olemas või o kohustust ei teki või o kohustus langeb hiljem ära • puuduvad nõuet välistavad asjaolud (VÕS § 1028 lg 2).
30.Kohus leiab, et tasaarvestus on kehtetu ega lõpeta hageja nõuet. Kostjad on oma nõude püstitanud väitele, et laenulepingut xxxx ei olnud kehtivalt vorminõude rikkumise tõttu sõlmitud, mistõttu on kostjad tasunud 3 916,9 euro ulatuses laenuandjale alusetuid makseid. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Laenulepingule ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku vormi. Kostjad ei ole selgitanud, et esineb poolte kokkulepe või ühe poole taotlus sõlmida leping teatud vormis. Laenulepingust sellist tingimust samuti ei nähtu. Laenulepingu p 12.1 kohaselt jõustub laenuleping selle sõlmimise hetkest ja kehtib kuni laenusaaja poolt rahaliste kohustuste, arvestatud viivise ja maksmata tasude täieliku tasumiseni laenuandjale. Lepingu p 5.1 sätestab tingimuse, et „Laenulepingu allkirjastamisega kinnitab Laenusaaja, et kõik tema poolt Laenuandjale edastatud andmed on õiged ning kehtivad, tal puuduvad maksehäired ja tähtaegselt või nõuetekohaselt täitmata jäänud kohustused Kolmandate isikute ees, sealhulgas ei ole registreeritud ühtegi kehtivat maksehäiret AS'i Krediidiinfo, muu makseinfo koguja või maksehäirete registri pidaja juures ning Laenutaotleja pole kaasatud ühessegi kohtuvälisesse ega kohtulikku vaidlusesse, mis võib negatiivselt mõjutada tema maksevõimet.“ Asjaolu, et laenusaaja pidi lepingu allkirjastama, ei loonud laenulepingule kohustuslikku vormi. Seega ei ole laenulepingul vorminõuet ning tähtsust ei oma see, et laenuandja allkirjastas lepingu alles 28.06.2021. Kohus nõustub ka hagejaga, et Credit Invest OÜ ja kostja 1 asusid laenulepingust nr xxxx
2-21-120631 tulenevaid kohustusi täitma vaatamata sellele, et laenuleping oli laenuandja poolt elektrooniliselt allkirjastamata. VÕS § 9 lg 1 tulenevalt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Puudub vaidlus, et laenuandja kandis laenusumma kostja 1 arvelduskontole 29.01.2018.a, arvestades laenulepingu nr xxxx p-de 3.7 ja 4.9 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Võlausaldaja Credit Invest OÜ on seega avaldanud oma tahet laenulepingu sõlmimiseks laenusumma kostja I arvelduskontole kandmisega. Kostja 1, lisaks sellele, et ta lepingu allkirjastas, tegi igakuiselt laenuandjale Credit Invest OÜ intressimakseid märkides selgitusse laenulepingu numbri „xxxx“ (dtl 65-68). Eeltoodust järeldub ühemõtteliselt, et pooled soovisid laenulepinguga nr xxxx seotud olla sõltumata sellest, kas laenulepingule on elektrooniline vorm antud või mitte. Seega on kostja II poolt laenulepingu nr xxxx raames tehtud sooritused tehtud õiguslikul alusel ning kostjatel puudub hageja ja/või Credit Invest OÜ vastu alusetu rikastumise nõue. Seega on kostjate tasaarvestus tagajärjetu.
31.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 2295,49 eurot, millest põhinõue moodustab 1907,90 eurot, intress 207,76 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 179,83 eurot; täiendava viivise 0,17% põhinõude (1907,90 eurot) tasumata osalt päevas alates 26.08.2021.a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1704,51 eurot.
32.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
33.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud ja teinud otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
34.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
35.Hageja esindaja esitas 04.03.2022 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot. Avaldusest nähtub, et hageja lepingulise esindaja kulud moodustavad 1806,39 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabi osutatud 10,63h ulatuses tunnihinnaga 168 eurot käibemaksuga). Hageja menetluskulud on kokku
2-21-120631 2106,39 eurot. Hageja palub välja mõista viivise menetluskuludelt. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning et hageja ei saa kuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada.
36.Kostjad ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud.
37.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
38.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 300 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on vastava kulu kandmine tõendatud. Tegemist on vajaliku kuluga ning see kuulub kostjate poolt hüvitamisele.
39.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine summas 20 eurot (TsMS § 172 lg 9); hagiavalduse koostamine (ajakulu 1h 30m); kostjate vastusega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine ja seisukoha koostamine (ajakulu 4h 45m); kohtuistungiks ettevalmistumine (ajakulu 0h 55m); kohtuistungil osalemine (ajakulu 1h 20m); kohtuistungi protokolliga tutvumine (ajakulu 0h 13m); tõendite kogumine, analüüsimine, kohtule esitamine ja menetluskulude nimekirja koostamine (ajakulu 1h 55m).
40.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka õigusabi osutaja tunnihind on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega ning käesoleva tsiviilasja keerukusega.
41.Siiski leiab kohus, et esindajakulud kuuluvad hüvitamisele käibemaksuta. Hageja on käibemaksukohustuslane alates 11.09.2009 (käibemaksukohustuslasena registreerimise nr EE101310424). Hageja on küll kinnitanud, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuid ülalviidatu kontekstis ei ole nimetatud kinnitus piisav ega asjakohane.
2-21-120631
42.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 1 508,66 eurot. Hageja menetluskulud on kokku 1 808,66 eurot (300 + 1 508,66). Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjatelt solidaarselt välja menetluskulud summas 1 808,66 eurot. Hageja avaldus jääb rahuldamata 297,73 euro ulatuses (2106,39 - 1 808,66).
43.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas vastava taotluse. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
44.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.