Harju Maakohus
Kohtunik
Kaie Almere
Kohtujurist
Anni Haas
Määruse tegemise aeg ja koht
06.04.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-20105
Tsiviilasi
Tallinn, Olevimägi 5 // 7 // Pikk tn 36 korteriühistu avaldus Y. G.i vastu võlanõudes
Tsiviilasja hind
5409,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Tallinn, Olevimägi 5 // 7 // Pikk tn 36 korteriühistu (registrikood 80361077), lepinguline esindaja Marge Rebane Puudutatud isik Y. G. (isikukood xxxx)
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Tallinn, Olevimägi 5 // 7 // Pikk tn 36 korteriühistu (avaldaja) esitas kohtule avalduse Y. G.i (puudutatud isik) vastu võlanõudes. Kohus võttis avalduse 01.03.2022 määrusega menetlusse. Avaldaja esitas 18.03.2022 taotluse avaldusest loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks, sest puudutatud isik tasus võla ja ka avaldaja menetluskulud. Avaldaja taotles menetluskulude kindlaks määramist.
Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja hagita menetluses avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses (TsMS 477 lg 6). Menetlusosaline saab hagita menetluses avaldusest loobuda, kui tal on materiaalõiguse järgi õigus käsutada menetluse esemeks olevaid õiguseid. Kohus leiab, et avaldaja saab käsutada menetluse esemeks olevat õigust ning saab avaldusest loobuda. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1 ls 1). Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1 ls 2). Kohus kohaldab analoogia korras hagist loobumisele sätestatud regulatsiooni. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1 ls 1). Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (TsMS § 172 lg 1 ls 2). Kuna kohtusse pöördumise vajaduse tekitas puudutatud isiku poolt arvete tasumata jätmine, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja taotles menetluskulude kindlaks määramist. 18.01.2021 menetluskulude nimekirja järgi olid hageja menetluskulud kokku 1346,80 eurot, millest 50,00 eurot on riigilõiv ja 1296,80 eurot õigusabikulud. Õigusabikulud hõlmasid avalduse koostamist 5 t 15 min, puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumist ja puuduste kõrvaldamist 3 t, menetluskulude nimekirja koostamist ja esitamist 45 min. Avaldajale osutati õigusabi tunnitasumääraga 120,00 eurot (km-ta). Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16). Kohus leiab, et avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu määr 120,00 eurot tunnis (km-ta) ületab sarnase kvalifikatsiooniga esindaja turu keskmist tasu ja kohtupraktikas mõistlikuks peetavat õigusabi tunnitasu määra vahemikku (90,00-110,00 eurot). Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega. Seetõttu pole põhjendatud tavapärasest suurem tunnitasumäär ning kohus peab põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks 110,00 eurot (km-ta). Kohus peab avaldajale osutatud õigusabitoiminguid põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus leiab, et avalduse koostamise ja puuduste kõrvaldamise tööaeg on kooskõlas menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirja koostamise tööaeg on arvestades õigusabitoimingute piiratud mahtu (sisuliselt üksnes kolm toimingut) põhjendatud 30 min ulatuses. Seega peab kohus õigusabikulusid põhjendatuks ja vajalikuks 962,50 euro ulatuses (8 t 45 min x 110,00 eurot). Kuna avaldaja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa
2(3)
maha arvestada käibemaksu, lisandub kuludele käibemaks ehk õigusabikulude lõplik summa on 1155,00 eurot (962,50 eurot + 20%). Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse menetlusosalise taotlusel, kui avaldaja loobub oma nõudest (TsMS § 150 lg 2 p 2). Kuna avaldaja saab taotleda poole riigilõivu tagastamist ei pea kohus põhjendatuks selles osas menetluskulude välja mõistmist vastaspoolelt. Eeltoodud põhjusel määrab kohus avaldaja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 1180,00 eurot (1155,00 + 25,00) ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 1180,00 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja avaldaja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Esitatud asjaoludel on puudutatud isik juba tasunud avaldaja menetluskulud. Sellisel juhul ei teki käesolevast määrusest puudutatud isikule täiendavat tasumise kohustust. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.