2-21-141471/7 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb R. J.l tasuda Elisa Teleteenused AS-ile menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 17.01.2018.a. kliendi- ja teenuse osutamise lepingu ning seadmete rendi- ja/või müügilepingu kostjale teenuste Starman Star: L-internet + LKdigiTV, NutiTV, TV nutiseadmes ja arvutis, Wi-Fi teenus ning Digiboksi (rent), TV kaardi (rent) ja Modemi (rent) renditeenuse kasutamise võimaldamiseks. Sõlmitud lepingu alusel andis hageja kostjale kasutamiseks seadmed koos nende juurde kuuluvate komplektiosadega. Vastavalt lepingus märgitule on selle lahutamatuks osaks Starmani (uue nimega Elisa Teleteenused AS) Üldtingimused (Üldtingimused), Starmani Hinnakiri ja osutatavate teenuste spetsifikatsioonid, milledega tutvumist on kostja lepingut allkirjastades kinnitanud. Vastavalt Üldtingimuste p-le 5.2.1. kohustus kostja tasuma liitumise, osutatud Teenuste, teostatud tööde ja paigaldatud materjalide eest, samuti tasuma Seadme ostuhinna ja Seadme üüritasu Starmani Hinnakirja ja esitatud arvete kohaselt, sealhulgas tasuma ka tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutuste eest ja Kliendi poolt süüliselt põhjustatud Võrgu rikete kõrvaldamise eest. Kostja on arvete tasumisega viivituses: A-31503102, A-31706534, A-31909958, A-32113459, A32317229, A-32520970 kokku summas 182,38 eurot tasumata teenuste eest, 6,54 eurot viivised ja võlahaldustasu 5 eurot. Kostjal on arvete eest kokku tasumata 193,92 eurot. Hageja poolt on kostjale koos arvetega edastatud teave võlgnevuse ning võimalike sanktsioonide kohta selle tasumata jätmisel. Kostja hageja kliendina ei tasunud arveid tähtaegselt. Seoses kostjapoolse arvete mittetasumisega piiras hageja kostjale teenuse osutamist 2018.a. aprillis vastavalt Üldtingimuste p-le 7.1.4.1. Nimetatud punkti kohaselt

on Starmanil õigus piirata Kliendi suhtes Lepingu alusel Teenuse osutamist, kui Klient on hilinenud Lepingu alusel osutatud Teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti. Antud juhul oli kostja makseviivituses mitme kuu vältel osutatud teenuse eest esitatud arvete tasumisega. Üldtingimuste punkti 12.2. kohaselt on Starmanil õigus Teenuse osutamise leping üles öelda kui Teenuse osutamist on piiratud punkti 7.1.4. alusel, välja arvatud punkti 7.1.4.4. ja 7.1.4.6 alusel, ja piiramise alus ei ole ära langenud 1 kuu jooksul. Vaatamata hagejapoolsetele ja hageja volitatud esindaja Creditreform Eesti OÜ poolsetele meeldetuletustele, ei ole kostja siiani oma võlgnevust tasunud, mistõttu on hageja otsustanud oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja on rikkunud sideteenuse lepingust ja üürilepingust tulenevat tasu maksmise kohustust, nõuab hageja kostjalt nende täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 619 ja § 271, summas 182,38 eurot. Kostja on jätnud võlgnevuse õigeaegselt tasumata. Sellest tulenevalt on hagejal vastavalt Üldtingimuste punktile 10.1. õigus nõuda kostjalt viivist määraga 0,05% tasumata summalt kalendripäevas kuni summa täieliku tasumiseni. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Hageja nõuab kostjalt ühe tasulise meeldetuletuskirja tasumist, summas 5 eurot. Eelnevalt on saadetud kostjale üks tasuta ja üks tasuline meeldetuletus. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses. Inkassoteenus on tasuline teenus. Antud juhul oli inkassotasuks 24 eurot. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus 24 eurot mõistlik ja põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt kokku sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 29 eurot. Tulenevalt eespool toodust on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 329,89 eurot, millest 183,38 eurot on sideteenuse lepingust ja üürilepingust tulenev võlgnevus, 29,00 eurot on sissenõudmiskulu ja 117,45 eurot on viivis. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus, summas 183,38 eurot, sissenõudmiskulu, summas 29,00 eurot, viivis, summas 117,45 eurot, viivist põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates 09.02.2022.a. kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, summas 245 eurot ja vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 04.03.2022.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud,

esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulud 105 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja tõendite kogumise, hagi koostamise kulu 85 eurot). Menetluskulude nimekiri on märgitud hagiavalduses. Koos hagiavaldusega on kostjale seega kulude nimekiri kätte toimetatud 04.03.22 Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisega. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 140 eurot ja nimetatud summa vastab riigikõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I sätestatule, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 140 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda (363,36 eurot, sh põhinõue 183,38 eurot), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid ning esitatud on üksnes hagiavaldus, mis ei tugine suurele hulgale tõenditele, ei ole tegemist keeruka nõudega ning asjaoluga. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 105 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 245 eurot (140+105). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (245 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik