Muud

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali arveldusarvele XXXXXXXXXXXX, viitenumbriga xxxxxxxxxxxxx, selgitusega „kahju nr 2019002229“. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Avaldaja nõue Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu; avaldaja) palub välja mõista Tallinn, Narva mnt 7 KÜ-lt (puudutatud isik) 2 019,58 eurot (põhinõue); viivise põhinõudelt seisuga 28.02.2022 summas 185,91 eurot; viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates 01.03.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 01.07.2020 jõustus Seesam Insurance AS-i, Sabiedrība ar ierobežotu atbildību “Compensa Services”, AB “Compensa Services” ja “Compensa Vienna Insurance Group”, akcinė draudimo bendrovė ühinemine, mille tagajärjel läksid kõik Seesam Insurance AS-i õigused ja kohustused üle avaldajale. Seesam Insurance AS kustutati äriregistrist 02.07.2020. Avaldaja ja Xi (kindlustusvõtja) vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping, mille alusel oli kindlustusperioodil 21.01.2019 – 28.01.2020 kindlustatud Tallinnas korter asukohaga Narva maantee 7-xx. Kindlustusvõtja esitas 01.03.2019 avaldajale kodukindlustuste kahjuavalduse, mille kohaselt toimus jaanuaris 2018.a korteris veekahju, mille põhjuseks oli vee liikumine tuppa läbi seinas oleva õhustusava. Kahjustada said korteri sein ja põrand. Kuivõrd ülalnimetatud juhtumi näol oli tegemist kindlustusjuhtumiga hüvitas avaldaja kindlustusvõtjale 70% tekkinud kahjust vastavalt Suur Vanker OÜ koostatud hinnapakkumisele summas 2 019,58 eurot, arvestades omavastust summas 190 eurot. Kuivõrd vaidlusalune kahjujuhtum sai alguse korteriomanike kaasomandi osast, esitas avaldaja esmase tagasinõude puudutatud isiku vastu 22.12.2020. Puudutatud isiku 04.01.2021 vastuse kohaselt tagasinõuet ei tunnistatud, kuivõrd puudutatud isik on enda hinnangul tellinud tööd lekke likvideerimiseks. Samas kinnitab puudutatud isik, et korteri läbijooks on toimunud läbi ventilatsiooni värskeõhuklapi, kuivõrd korteri välisrestide ja seina ühenduskohast oli vana silikoon osaliselt eemaldunud. Puudutatud isik kinnitab, et on olnud lekkest teadlik ning tegelenud lekke põhjuste otsingu ja selle likvideerimisega. Avaldaja selgitas 11.01.2021 vastuses veelkord puudutatud isiku vastutust tekkinud kahju osas. Kuivõrd puudutatud isik oma vastustust tunnistanud ei ole, siis ei ole õnnestunud antud asjas jõuda kohtuvälisele kokkuleppele. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik võttis nõude õigeks. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue

kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud järgnevaid asjaolusid, mille kohus loeb tuvastatuks. Avaldaja ja Xi (kindlustusvõtja) vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping, mille alusel oli kindlustusperioodil 21.01.2019–28.01.2020 kindlustatud Tallinnas korter asukohaga Narva maantee 7-xx (poliis nr 2/286282; avalduse lisa 1). Kindlustusvõtja esitas 01.03.2019 avaldajale kodukindlustuste kahjuavalduse (avalduse lisa 2). Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale 70% tekkinud kahjust summas 2 019,58 eurot, arvestades omavastust summas 190 eurot (avalduse lisad 3-4). Avaldaja esitas tagasinõude puudutatud isiku vastu 22.12.2020, kes 04.01.2021 vastuse kohaselt nõuet ei tunnistanud ning avaldaja selgitas 11.01.2021 puudutatud isikule veel korra vastutust kahju osas (avalduse lisad 5-7). Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19, 21 ja 28 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude. Korteriomanike vastutust oma kohustuste rikkumise eest ei mõjuta iseenesest maja haldava korteriühistu või valitseja võimalik vastutus oma kohustuste rikkumise eest või muu isiku vastutus. Need isikud võivad vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 113 lg 1 sätestab: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Puudutatud isik on nõude õigeks võtnud ning ei vaidle sellele vastu. Eelnevast tulenevalt kuulub avaldus rahuldamisele. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhinõude 2

019,58 eurot, viivise põhinõudelt seisuga 28.02.2022 summas 185,91 eurot ning viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates 01.03.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isiku tegevus tingis avaldaja jaoks vajaduse kohtusse pöörduda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja menetluskuluks on riigilõiv 50 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitatavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Riigilõivukulu 50 eurot on põhjendatud. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuluna kindlaks 50 eurot (riigilõiv), mis mõista välja puudutatud isikult. Avaldaja esitas taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. 28.02.2022 tasuti avalduselt riigilõivu kokku 350 eurot. Kuna avalduselt pidi tasuma riigilõivu 50 eurot, siis on 300 eurot enamtasutud. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kohus tagastab enamtasutud riigilõivu 300 eurot avaldaja taotlusel Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali arveldusarvele. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.