Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. aprill 2022, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-21-140184
Tsiviilasi
Elisa Teleteenused väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
490 eurot 17 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elisa Teleteenused AS; registrikood 10069659; asukoht Sõpruse pst 145, Tallinn 13425, Harju maakond.
AS
hagi
R.
A.
vastu
Hageja esindaja: E. C. e-post XXX Kostja: R. A., isikukood XXX; viibimiskoht XXX. Menetlus
kirjalik menetlus
vastu võla
võla
Elisa Teleteenused AS (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi R. A. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 63 eurot 52 senti, kahjuhüvitise 208 eurot, sissenõudmiskulu 29 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 140 eurot 10 senti ning viivise põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt alates 26. veebruarist 2022 kuni põhivõla ja kahjuhüvitise tasumiseni määras 0,05% päevas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28. märtsil 2018 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu ning seadmete rendi- ja/või müügilepingu. Kostjale osutati järgnevaid teenuseid: TV kombo, NutiTV, järelvaatamine, TV nutiseadmes ja arvutis, alusühenduse tasu, Eurosport 2, Fight Sports HD. Hageja andis lepingu alusel kostjale kasutada seadmed komplektiosadega. Kostja kohustus tasuma osutatud teenuste eest hageja hinnakirja ja arvete alusel. Kostja jättis tähtaegselt tasumata järgmised teenuse osutamise eest esitatud arved: XXX summas 7 eurot 84 senti, XXX summas 12 eurot 97 senti, XXX summas 12 eurot 97 senti, XXX summas 4 eurot 8 senti, XXX summas 9 eurot 69 senti, XXX summas 8 eurot 97 senti, XXX summas 10 eurot, XXX summas 99 eurot, XXX summas 99 eurot ja XXX summas 7 eurot. Kostjal on tasumata teenuse osutamise eest 63 eurot 52 senti ja kahjuhüvitis seadmete eest 208 eurot.
Hageja piiras kostja poolt arvete tasumata jätmise tõttu 2018 oktoobris ja 2019 jaanuaris kostjale teenuse osutamist vastavalt hageja üldtingimuste p-le 7.1.4.1. Hagejal on nimetatud punkti kohaselt õigus piirata kliendi suhtes lepingu alusel teenuse osutamist, kui klient on hilinenud lepingu alusel osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti. Kostja oli makseviivituses mitme kuu vältel osutatud teenuse eest esitatud arvete tasumisega. Hagejal on üldtingimuste punkti 12.2. kohaselt õigus teenuse osutamise leping üles öelda, kui teenuse osutamist on piiratud punkti 7.1.4. alusel, välja arvatud punkti 7.1.4.4. ja 7.1.4.6 alusel, ja piiramise alus ei ole ühe kuu jooksul ära langenud. Klient on lepingu punkti 3 kohaselt lepingu lõppemisel kohustatud seadme tagastama seitsme päeva jooksul Elisa esinduses või nii, et ta tellib tehniku järele (tasuline teenus). Üldtingimuste punkti 12.5 näeb ette, klient tagastab lepingu lõppemisel hagejale omal kulul kõik kliendi valduses olevad hagejale kuuluvad seadmed ja kiipkaardid. Seadme või kiipkaardi tagastamata jätmisel kohustub klient hüvitama hagejale seadme(te) või kiipkaardi(de) väärtuse hageja poolt esitatava arve alusel. Seadmete tagastamisel tuli tagastada kõik komplektiosad. Kostja ei tagastanud DigiTV kaarti XXX, modemit XXX ega Digiboksi XXX. DigiTV kaardi maksumus on 10 eurot. Modemi maksumus on 99 eurot. Digiboksi maksumus on 99 eurot. Hagejal on üldtingimuste p 10.1. järgi õigus nõuda kostjalt viivist määras 0,05% päevas. Hageja nõuab kostjalt teenustasu võla ja kahjuhüvitise (63,52 + 208) tasumisega 1. maist 2019 kuni 25. veebruarini 2022 määras 0,05% päevas summas 140 eurot 10 senti. Hageja nõuab kostjalt teenustasu võla ja kahjuhüvitise maksmisega viivitamise eest viivist ka alates
Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 140 eurot, esindajakulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja esindajakulu 85 eurot (käibemaksuta), kokku 245 eurot. Hagiavalduse ning TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi on hagi hind 490 eurot 17 senti. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 3. detsembril 2021. Hagi loetakse TsMS § 486 lg 2 järgi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hagiavalduse esitamise aeg on seega 3. detsember 2021. Tsiviilasja
menetlustoiming tehakse TsMS § 6 kohaselt toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hagi esitamise ajal, so 3. detsembril 2021 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tuli alates 351 kuni 500 euro suuruse hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 100 eurot. Hageja pidi hagiavalduse eest tasuma riigilõivu seega 100 eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb mõista hagiavalduse eest tasutud riigilõiv 100 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Asja materjalidest nähtub, et hageja tasus riigilõivu 40 euro võrra ettenähtust enam. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Enamtasutud riigilõivu kostjalt hageja kasuks väljamõistmine ei ole seega põhjendatud. Enamtasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb märkida konto number, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulud on TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust ja mahtu, on esindajakulu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppemist tehtud toimingute osas vajalik ja põhjendatud 85 euro ulatuses. Hageja menetluskulud on seega kokku 205 eurot (100 + 20 + 85). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 205 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.