J. J. hagi E.T. Varad OÜ ja E. I. e vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: J. J. (isikukood XXX, elukoht: XXX
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: advokaat O. J. (Advokaadibüroo Kaire Aus, Rüütli 28, Pärnu linn, Pärnu linn 80011 Pärnu maakond, e-post: XXX). Kostja I: E.T. Varad OÜ (registrikood: 14184877, asukoht: Aardla tn 118-55, Tartu linn, Tartu linn, 50415, Tartu maakond, e-post: XXX). Kostja II: E. I. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post:
XXX).
Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat T. P. (Advokaadibüroo Pürn & Tubin, Ülikooli tn 2a, Tartu linn, Tartu linn, 51003, Tartu maakond, e-post: XXX). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J. J. hagi E.T. Varad OÜ ja E. I. e vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
Välja mõista E.T. Varad OÜ-lt ja E. I. elt solidaarselt J. J. kasuks 4240 eurot.
3.Välja mõista E.T. Varad OÜ-lt ja E. I. elt solidaarselt J. J. kasuks viivis arvestatuna 4240 eurolt alates 18.08.2021. a kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
5.Jätta menetluskulud 77% ulatuses solidaarselt E.T. Varad OÜ ja E. I. e kanda ja 23% ulatuses J. J. kanda.
6.Välja mõista E.T. Varad OÜ-lt ja E. I. elt solidaarselt J. J. kasuks menetluskulud summas 2045 eurot ja J. J. lt solidaarselt E.T. Varad OÜ ja E. I. e kasuks menetluskulud 273,24 eurot.
7.Tasaarvestada resolutsiooni p-s 6 hageja ja kostjate menetluskulude nõuded selliselt, et välja mõista E.T. Varad OÜ-lt ja E. I. elt solidaarselt J. J. kasuks menetluskulude katteks 1301,41 eurot.
8.Välja mõista E.T. Varad OÜ-lt ja E. I. elt solidaarselt J. J. kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 2-5)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid J. J. (hageja) ja T. K. (ostja) ning E.T. Varad OÜ (kostja I) ja E. I. (kostja II) 13.12.2019. a notariaalse korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu, mille esemeks oli XXX asuvate korteriomandite koosseisude muutmisel tekkiv korteriomand, mille eriomandi esemeks on eluruum XXX üldpinnaga ligikaudu 75,1 m2 koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Vastavalt lepingu punktile 2.1 oli korteri ostuhinnaks 59 000 eurot, millest hageja on tasunud 4000 eurot. Pooled leppisid p-s 4.1 kokku, et sõlmivad notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi üleandmiseks müüjalt ostjale hiljemalt 28.02.2020. a tingimusel, et ostja on nõuetekohaselt täitnud ostuhinna tasumise kohustuse ning lepingu ese on kantud kinnistusraamatusse lepingu p 1.6 nimetatud koosseisus.
2.Kuna kostjad kinnistusraamatu kandeid ei teinud ega ostjatele korteriomandit üle ei andnud, taganesid ostjad lepingust ning esitasid nõude tagastada ettemaks 4000 eurot. Kostjad ettemaksu ei tagastanud ja vastasid 09.04.2020. a, et tagastavad ettemaksu, kui on korterile uue ostja leidnud. Kostjad võõrandasid korteri jaanuaris 2021, kuid ettemaksu ei ole siiani tagastanud.
3.Lepingu punkti 5.1 näeb ette, et juhul kui müüja lepingut oluliselt rikub ja ostja seetõttu lepingust taganeb, on müüja kohustatud tagastama ostjale kõik käesoleva lepingu alusel saadud rahasummad ning maksma lisaks leppetrahvi 4000 eurot. Hageja käitub heas usus ja vähendab leppetrahvi nõuet 1300 euroni.
4.Hageja on teinud lepingust taganemise avalduse koostamisele õigusabikulusid summas 240 eurot koos käibemaksuga ning nõuab nende hüvitamist VÕS § 128 lg 3 alusel.
5.Viivise arvestamise aluseks on hageja võtnud seaduses sätestatud viivisemäära ja nõuab ka edasiulatuvat viivist, kuid nii, et viivis ei ületaks põhivõlgnevust.
6.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus summas 5540 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt (s.o hagiavalduse esitamise seisuga 5540 eurot) seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni nii, et viivisevõlgnevus ei ületa põhivõlgnevust. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. KOSTJATE VASTUS (tlk 33-36, 77-79)
7.Kostjad hagi ei tunnista ning paluvad jätta hagi rahuldamata.
8.Hagejal puudus alus lepingust taganeda, sest kostjad ei ole lepingut rikkunud. Kostjad ei saa kinnistusraamatusse kandeid teha ega kinnistusraamatuväliselt omandit üle anda. Kostjad pidid tegema kõik vajalikud toimingud, et korteriomand saaks suurendatud ulatuses kinnistusraamatuse kantud. Lepingu punktis 1.6 ei lepitud kokku mitte selles, et hageja peaks olema omanikuna kinnistusraamatusse kantud, vaid et korteriomandi suuruse muutmine kantakse kinnistusraamatusse ja hageja ostab juba suurenenud korteriomandi.
9.13.01.2020. a lepingu sõlmimine korteriomandite muutmiseks kinnitab kostjate poolt oma kohustuse kohast täitmist. Kostjad ei viivitanud oma kohustuse täitmisega, samuti puudus kostjatel igasugune alus arvata, et seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kannet ei tehta. Kostjad pöördusid mitmel korral kohtunikuabi poole palvega kanne ära teha. Hageja oli teadlik, et kande tegemine venib kostjatest sõltumatutel asjaoludel. Isegi juhul, kui tõlgendada lepingut nii, et kande tegemine oli kostjate kohustus, siis on kande tegemisega viivitamine riigiasutuse poolt käsitatav vääramatu jõuna ning kohustuse rikkumine oleks vabandatav. Kostjad teatasid kinnistusraamatu kande tegemisest päev pärast taganemisavalduse saamist. Lepingu p 4.1 sõnastusest on ilmne, et lepingu eseme kinnistusraamatusse kandmine ei olnud kostjate kohustus. Kostjate kohustus oli teha vajalikud toimingud (p 2.4) ning need olid tehtud.
10.Taganemisavalduses viidati 13.02.2020. a ja 09.03.2020. a kirjadele, kuid enne kohustuse täitmise tähtaega ei saanud hageja täitmiseks täiendavat tähtaega määrata. 09.03.2020. a ei avaldanud hageja tahet lepingust taganeda ega kostjatele tähtaega määrata. Kui 09.03.2020. a kirja käsitleda täiendava tähtaja määramisena, siis isegi kui lugeda kande olemasolu kostjate kohustuseks, täitsid nad selle mõistliku tähtaja jooksul ehk 11. päeval pärast kirja. Kanne tehti 13.01.2020. a kinnistamisavalduse alusel 20.03.2020. a ehk päev pärast taganemisavalduse saamist, mille kohta ei tehtud eelnevalt ühtegi hoiatust.
11.Kostjad olid selleks ajaks teinud juba esimese makse ning pidid seejärel tegema ka teise makse korteriomandi suurendamise eest, mis pidi pooltevahelise lepingu kohaselt jääma hageja kohustuseks. Kui ilmnes, et hageja ei kavatse korterit osta, hakati otsima uut ostjat, millest hageja oli teadlik. Seega taganesid hoopis kostjad pooltevahelisest lepingust hageja lepingurikkumise tõttu, kes ei tulnud alusetult asjaõiguslepingut sõlmima (VÕS § 116 lg 2 p 4, 5). Hageja loobus taganemisavalduse saatmisega alusetult tehingu tegemisest, rikkudes sellega oma lepingulist kohustust korteri omandamiseks. Seetõttu on kostjatel p 5.2 alusel leppetrahvinõudena õigus ettemaksu mitte tagastada. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJATE VASTUSELE (tlk 55-59, 87-90)
12.Hageja ei nõustu kostjatega, et kui nemad on omalt poolt hiljemalt 28.02.2020. a teinud kõik nende teha olevad toimingud, siis on nemad oma kohustuse täitnud. Lepingut tuleb mõista nii, et hiljemalt 28.02.2020. a peab korter olema muudetud koosseisus kinnistusraamatusse kantud ja kostjad peavad selleks ajaks ostjatele korteri omandi üle andma. Selline otsene kohustus tuleneb kostjatele lepingu punktist 4.1. Järelikult pidid
kostjad korteri koosseisu muutma juba enne seda, et saaksid oma kohustused tähtaegselt täita.
13.Kostjad olid 13.01.2020. a lepingu sõlmimisel nõus, et see jõustub siis, kui täidetud olid kõik jõustumise tingimused. Notar ei saanud 13.01.2020. a lepingut kinnitusosakonnale edastada ega kinnistusosakond mingeid kandeid teha, sest selleks, et leping jõustuks on vaja kõigi puudutatud isikute nõusolekuid, isikutunnistusi ja volikirju. Kostjad pidid müügilepingu sõlmimisel olema teadlikud, et korteriomandite muutmine ja muudatuste kinnistusraamatusse kandmine ei sõltu ainult neist ja pidid sellega ka arvestama. Hageja ei nõustu, et riigiasutuse kohustuse täitmisega viibimine kvalifitseerub vääramatuks jõuks. Täiendava tähtaja andmise teatisest ei pea tulenema, et antakse mingi konkreetne tähtaeg. Piisab sellest, kui võlausaldaja väljendab, et soovib kohustuse täitmist. Järelikult saab täiendava tähtaja andmiseks kvalifitseeruda ka uurimine, et kaugel võlgnik oma kohustuse täitmisega on. Ka sellega väljendab võlausaldaja oma huvi kohustuse täitmise vastu. Järelikult on ostjad oma 09.03.2020. a e-kirjaga andnud kostjatele kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja. Võttes arvesse, et selleks hetkeks oli kohustuse täitmise tähtajast möödas juba 10 päeva, on hageja seisukohal, et mõistlik täiendav tähtaeg oli 7 päeva, ehk siis saabus täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks 16.03.2020. a. Järelikult oli taganemisavalduse tegemise hetkeks täiendav tähtaeg möödunud ning oli taganemisavaldus seega kehtiv. Lepingus taganemine on põhjendatud ka VÕS § 116 lg 2 p 1 ja 2 alusel, kuna ostjate eesmärgiks oli lepingu sõlmimisel saada korter uues koosseisus. Isegi kui taganemine peaks olema kehtetu, oleks leping kehtiv, kuna aga kostjad on korteri võõrandanud, ei saa nad lepingut enam täita. Sel juhul on kostjad rikkunud lepingu p 4.2. Taganemisavalduse esitamine ei ole välistatud ka kohtumenetluses ning sel juhul saab taganemisavaldusena käsitleda hagiavaldust. Seega on hagejal õigus nõuda ettemaksu tagastamist või alternatiivselt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 38 alusel, sealjuures on hageja kahjuks vähemalt tasutud ettemaks. Kostjad on lubanud ettemaksu tagastada, seega on nad loonud iseseisva kohustuse.
14.Kostjad ei ole lepingust taganenud, kuna ei ole saatnud taganemisavaldust. Isegi kui kostjad oleksid taganenud saaks hageja ikka nõuda ettemaksu tagastamist. Kostjatel ei ole õigus jätta ettemaksu tagastamata tulenevalt lepingu punktist 5.2.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kohus, arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
16.Vaidlust ei ole selles, et hageja on tasunud kostjatele 13.12.2019. a sõlmitud korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu (tlk 7-12) p 2.5 alusel ostuhinnast 4000 eurot.
17.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjad on lepingut rikkunud, kas hagejal oli õigus lepingust taganeda ja kas taganemine on kehtiv ning kas hagejal on õigus saada tagasi kostjatele tasutud 4000 eurot.
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab olema asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi notariaalselt tõestatud.
19.Poolte vahel on vaidlus selles, kuidas tõlgendada lepingu p 4.1, seega tuleb poolte tahte väljaselgitamisel lähtuda lepingu tõlgendamise reeglitest. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt
tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
20.Lepingu p-s 4.1 on müüja ja ostja kokku leppinud, et sõlmivad notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi üleandmiseks müüjalt ostjale hiljemalt 28.02.2020. a tingimusel, et ostja on nõuetekohaselt täitnud lepingu p-st 2 tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse ning lepingu ese on kantud kinnistusraamatusse lepingu p-s 1.6 nimetatud koosseisus. Lepingu p 1.6 nägi ette, et lepingu esemeks on XXX asuvate korteriomandite koosseisude muutmisel tekkiv korteriomand, mille eriomandi esemeks on eluruum nr XXX üldpinnaga ligikaudu 75,1 m2 koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu p 2.4 kohaselt kohustusid kostjad tegema kõik toimingud, mis on vajalikud XXX asuvate korteriomandite koosseisude muutmiseks selliselt, et muuhulgas moodustub lepingu punktis 1.6 nimetatud lepingu ese.
21.Vaidlust ei ole selles, et lepingu p-s 4.1 nimetatud kuupäevaks asjaõiguslepingut ei sõlmitud ning lepingu ese ei olnud kantud kinnistusraamatusse p-s 1.6 nimetatud koosseisus. Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole nad lepingut rikkunud, kuna on teinud kõik eeltoimingud, mis on vajalikud selleks, et korteriomand saaks muudetud koosseisus (suurendatud ulatuses) kinnistusraamatusse kantud.
22.Arvestades lepingu sõlmimise eesmärki, poolte poolt kokku lepitud tingimusi ning hinnates lepinguga ettenähtud poolte õigusi ja kohustusi kogumis, on kohus seisukohal, lepingu p 1.6, 2.4 ja 4.1 tuleb koostoimes tõlgendada selliselt, et poolte soov ja tahe oli, et notariaalne asjaõigusleping saaks sõlmitud hiljemalt 28.02.2020. a. Seega tuli selleks ajaks teha ka kõik vajalikud eeltoimingud.
23.Kohus ei nõustu kostjatega, et 13.01.2020. a notariaalse lepingu (tlk 39-47) sõlmimisega korteriomandite muutmiseks, saaks lugeda kostja kohustuse täidetuks. Kostjatel tuli lepingu p-st 2.4 tulenev kohustus täita enne p-s 4.1 kokkulepitud tähtaega.
24.Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus lähtuvalt VÕS §-st 118, 188 lg 1, kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes.
25.Hageja on edastanud kostjatele 19.03.2020. a (tlk 63-66) lepingust taganemise avalduse ning vaidlust ei ole selles, et kostjad on selle samal päeval kätte saanud (tlk 81 pöördel).
26.Lepingu p 5.1 näeb ette, et juhul kui müüja käesolevat lepingut oluliselt rikub ja ostja seetõttu lepingust taganeb, on müüja kohustatud tagastama ostjale kõik käesoleva lepingu alusel saadud rahasummad.
27.VÕS § 116 lg 1 alusel võib lepingupool lepingust taganeda üksnes juhul, kui teine pool lepingut oluliselt rikub. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu.
28.Kostjad rikkusid oma lepingust tulenevat kohustust ning rikkumine seisnes selles, et lepingu p-s 4.1 sätestatud tähtajaks ei olnud lepingu ese suurendatud koosseisus kinnistusraamatusse kantud, mistõttu ei saanud sõlmida asjaõiguslepingut omandi üle andmiseks. Kostjatel pidi olema eelnevalt arusaadav, et kohustuse rikkumise korral võib hageja (ostjate) huvi lepingu täitmise vastu üldse lõppeda. Eelnimetatut saab järeldada ka poolte e-kirjavahetusest (tlk 48-49), milles hageja on andnud kostjatele 13.02.2020. a teada, et laenuotsuse jaoks on tarvis uuendatud hindamisakti ning uurinud, millal kanne tehtud saab. Kohus ei nõustu kostjatega, et rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 2). Kuigi kostjad ei saanud kande tegemist otseselt mõjutada, pidid nad lepingu sõlmimisel ette nägema ja sellega arvestama, et korteriomandite kooseisude muutmine võib osaliste paljususe või muude asjaolude tõttu viibida. Seega leiab kohus, et hagejal on õigus VÕS § 116 lg 2 p 2 alusel lepingust taganeda ning seda ilma täiendavat tähtaega andmata.
29.Kostjad väidavad, et hoopis hageja on lepingut rikkunud, kuna ei sõlminud asjaõiguslepingut ja nemad on lepingust taganenud ning ei pea seetõttu lepingu p 5.2 järgi 4000 eurot tagastama. Samas on kostjad 09.04.2020. a e-kirjas (tlk 19-20) hagejale teatanud, et saavad tasutud summa tagastada kui uus ostja on leitud. Kostjad ei ole tõendanud hagejapoolset lepingu rikkumist ega lepingust taganemist.
30.VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
31.Kuna hageja on lepingust taganenud ja taganemine on kehtiv tuleb kostjatel lepingu p 5.1 ja VÕS § 189 lg 1 alusel tagastada hageja poolt p 2.5 alusel tasutud 4000 eurot.
32.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja nõuab kostjatelt lepingu p 5.1 alusel leppetrahvi 1300 eurot. Lepingu p 5.3 näeb ette, et müüjal ei ole kohustust leppetrahvi tasuda, kui müüjast sõltumatutel asjaoludel ei ole lepingu eset lepingu p-s 1.6 nimetatud koosseisus kokkulepitud tähtajaks kinnistusraamatusse kantud.
33.Kuigi kostjad rikkusid lepingust tulenevat kohustust ja kohustuvad tagastama tasutud summa, leiab kohus, et hageja leppetrahvi nõue ei ole p 5.3 alusel põhjendatud, sest kostjad ei saanud kande tegemist mõjutada ulatuses, mis jääb väljaspoole nende tehtud toiminguid. Seega jätab kohus hageja leppetrahvi nõude rahuldamata.
34.Hageja on pöördunud kohtuväliselt OÜ Advokaadibüroo Kaire Aus poole, kes on koostanud hagejale lepingust taganemise avalduse, mille eest on esitatud õigusabikulude arve summas 240 eurot koos käibemaksuga (tlk 18). Kohus leiab, et hageja kohtuvälised õigusabikulud olid vajalikud, seega on nõue VÕS § 128 lg 3 alusel põhjendatud.
35.Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest s.o 18.08.2021. a kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras selliselt, et viivise ei ületaks põhivõlgnevust. VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
36.Kohus leiab, et antud juhul kohaldub VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud viivisemäär ning hageja viivisenõue on põhjendatud.
37.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 4240 eurot ning viivise põhinõudelt (4240 eurolt) alates 18.08.2021. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
38.Kohus jätab rahuldamata kostjate taotluse kinnistusosakonnale järelepärimise tegemiseks, kuna antud juhul ei ole oluline kolmandate isikute poolt kande tegemisega seonduvad asjaolud.
Menetluskulud
39.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
40.Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 ja 165 lg 3 alusel 77% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 23% ulatuses hageja kanda.
41.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja (tlk 70-72, 89) kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks tasutud riigilõiv 425 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1620 eurot (koos käibemaksuga), kokku 2045 eurot. Kostja menetluskulud koosnevad (tlk 78) lepingulise esindaja kuludest summas 1188 eurot koos käibemaksuga.
42.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 5944,42 eurot tasuda riigilõivu 425 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 425 eurot. Seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostjate poolt hüvitamisele vastavalt menetluskulude jaotusele.
43.TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
44.Hagejat esindas menetluses advokaat O. J., kes arvetelt (tlk 75-76) nähtuvalt on osutanud kohtumenetluses õigusabi 13,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjat esindanud vandeadvokaat T. P. on osutanud kohtumenetluses õigusabi 6,6 tunni ulatuses tunnihinnaga 180 eurot koos käibemaksuga.
45.Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust, esitatud vastuväiteid ning hageja ja kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna arvetel ja nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud kokku summas 1620 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud ja kostja lepingulise esindaja kulud summas 1188 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud. Kuna pooled on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslased, kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele koos käibemaksuga.
46.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1574,65 eurot (2045 eurost 77%) ja hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja mõista menetluskulud summas 273,24 eurot (1188 eurost 23%).
47.Kohus tasaarvestab menetluskulude nõuded ning tasaarvestuse tulemusena tuleb mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 1301,41 eurot.
48.Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda kostjatel viivist lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.