Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
29. märts 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-782
Tsiviilasi
AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus Anu Õmbluse vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. veebruari 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anu Õmbluse määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Anu Õmblus (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (avaldaja): AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (rk: 12831829), esindaja Arvi Luhakooder
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
või et rikkumine on vabandatav (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 22, 49). Korteri väljaüürimine ei tähenda, et omanikul ei ole enam korrashoiukohustust. Seega puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või et rikkumine on vabandatav. Puudutatud isiku vastuväited kahjuhüvitise suurusele on paljasõnalised. Puudutatud isiku esitatud tõend vee kasutamise kohta korteris ei ole usaldusväärne tõend tõendamaks kahjustuste suurust. Vee kasutus sõltub paljudest asjaoludest. Ainult kahjustuse järgi ei ole võimalik määrata vee hulka, mis selle põhjustas. Kohtu hinnangul on avaldaja kahjunõude kujunemise ja suuruse piisava selgusega tõendanud. VÕS § 132 lg 3 kohaselt tuleb hüvitada asja parandamise mõistlikud kulud. Kui puudutatud isik ei olnud nõus avaldaja esitatud remondikalkulatsioonide või hüvitise määradega, siis tulnuks tal esitada tõendid, mis avaldaja tõendid kahtluse alla seadnuks. Seda puudutatud isik teinud ei ole. Puudutatud isiku lauseituse positsioon ei anna alust avaldus rahuldamata jätta, sest ka puudutatud isikul on oma vastuväidete tõendamise kohustus. Kohtul ei ole alust kahelda avaldaja nõude suuruses ja seda kinnitavates tõendites. Tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kohus määras 26.11.2020 ehitustehnilise ekspertiisi korteri veekahjude ulatuse ja korteri parandamiseks vajalike mõistlike kulutuste kindlaksmääramiseks. Kohus leidis, et puudutatud isiku seisukohad ekspertiisiakti kohta on üldsõnalised ja põhjendamata ning ei anna alust kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi kompetentsuses. Kogumis teiste tõenditega on ekspertiisiakt arvestatav ja usaldusväärne tõend. Kuna kahjuhüvitise vähendamiseks alust pole, siis kohus rahuldas avaldaja põhinõude ja mõistis puudutatud isikult välja kahjuhüvitise 4586,50 eurot. Kohus jättis rahuldamata perioodi 25.04.2014–16.01.2020 viivisenõude, kuna see on vastuolus hea usu põhimõttega. Arvestades, et avaldaja pöördus kohtu poole enam kui kuue aasta möödumisel, võis puudutatud isikul tekkida põhjendatud ootus, et avaldaja on nõude esitamisest loobunud. Avaldajal on õigus nõuda edasiulatuvat viivist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel. Kohus oli seisukohal, et arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 68% nõudest, on TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane jätta menetluskuludest (riigilõiv, ekspertiisikulu, õigusabikulud) puudutatud isiku kanda 68%. Kohus leidis, et avaldaja menetluskulud 4149 eurot (sh asja esimesel läbivaatamisel maakohtus 1100 eurot, apellatsioonimenetluses 210 eurot, asja uuel läbivaatamisel maakohtus 2839 eurot, sh ekspertiisikulu 1625 eurot) olid põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei nõustunud puudutatud isiku vastuväitega nagu oleks avaldaja tekitanud kulusid pahatahtlikult, jättes tõendid koheselt esitamata. Seega mõistis kohus puudutatud isikult välja menetluskulud 2821,32 eurot (68% 4149-st), millele lisandub viivis.
isikule ette, et ta pole oma vastuväiteid tõendanud. Eeltoodu on vastuolus ka hagita menetluse uurimispõhimõttega, mille eesmärgiks on tegelike asjaolude väljaselgitamine, mitte oletuslike otsuste tegemine menetlusosalise, kes objektiivsete asjaolude tõttu ei suuda piisavat tõendusmaterjali esitada, kahjuks; 3) on maakohus jätnud põhjendamatult kõrvale puudutatud isiku esitatud tõendi vee kasutamise kohta korteris; 4) on kohtumäärus kallutatud, kuna maakohus tugines määruse põhjendustes vaid nendele asjaoludele, mis kinnitavad avaldaja väiteid; 5) on maakohus ekslikult kasutanud mõisteid „hageja“ ja „kostja“ (õige on „avaldaja“ ja „asjast puudutatud isik“); 6) ei olnud puudutatud isiku vastuväited kahjuhüvitise suurusele paljasõnalised. Puudutatud isik on esitanud tõenditel põhinevad analüütilised seisukohad, mis näitavad, et suur osa hüvitisest on läinud korteri parendamiseks, mitte selle veeavarii eelse seisundi taastamiseks. Remondikalkulatsioon, foto- ja videomaterjal ning ekspertiisiakt ei tõenda kahju määral, mis välja mõisteti. Remondikalkulatsioonis ja elektritööde hinnapakkumises toodud tööd on mõeldud korteri parendamiseks. Ei ole tõendeid, et sellises mahus remonti üldse teostati. Maakohus ei ole käsitlenud puudutatud isiku väiteid 29.08.2020, 19.09.2020 ja 21.11.2021 menetlusdokumentides, rikkudes TsMS § 442 lg-t 8. Juhul kui tõendamist peaks leidma põhjuslik seos puudututud isiku käitumise ja kahju vahel, siis hüvitis peab olema oluliselt väiksem. Vannitoa sisustus, sh keraamilised plaadid ja nende kinnitused, ripplagi, peegel, hüdroisolatsioon, on mõeldud vett ja niiskust taluma ning nende väljavahetamiseks puudus vajadus. Lisaks viitab remondikalkulatsioonis toodud töö: „Seinte ehitus niiskuskindlamast kipsplaadist” sellele, et kasutati varasemast paremat materjali. Ka köök peab niiskust taluma ja seinale sattunud vesi ei saa seina kahjustada. Kui vesi kahjustas osa seina värvist, oleks piisanud selle koha värvi taastamisest. Pahtlitööd ei olnud vajalikud, kuna vesi kuivanud pahtlit ei kahjusta. Sama kehtib köögi lae ja elutoa värvimise kohta. Esikus kahjustuse kõrvaldamine ei nõudnud 10 ruutmeetri parketi ja aluspõranda vahetust. Veeavarii avastati koheselt ning korraks parketile sattunud vesi ei saanud parketti ega aluspõrandat kahjustada. Kui kahjustusi sai lakk, võib kahjustuse kõrvaldamine nõuda natuke lihvimist ja lakkimist. Vahetada saab ka parketi üksikuid osi. Veeavarii leidis aset tualettruumis ja tualettruum ei külgne magamistoaga. Kuna avarii avastati kohe ning veepüstak suleti, ei tulnud sellises koguses vett, mis saanuks nii kaugele tungida. Elektritööde hinnapakkumises on kirjas, et objekti ülevaatusel olid valgustid kuivad, kuna uputusest oli mitmeid päevi möödas. Näha oli selgeid oksüdeerumise jälgi, valgustite soklite vaskklemmid olid rohelist värvi. Eesti veevärgis vesi aktiivset väävlit ei sisalda, seega vaskklemmid ei saanud muutuda vee toimel roheliseks, samuti ei oleks see saanud toimuda loetud päevadega. Kui klemmid olid rohelised, siis pidid need olema rohelised enne veeavariid. Puudutatud isiku analüüsist nähtuvalt on avaldaja taotletud summadest 4894,53 eurot läinud korteri parendamisele, mitte endise olukorra taastamisele. Foto- ja videomaterjali analüüsis tõi puudutatud isik välja, et paneelide vahel horisontaalselt liikuv vesi saab tulla välja kas vannitoas, esikus, köögis, elutoas või magamistoas, sest vesi otsib kergema vastupanu tee ja see on üks tee, mitte viis teed. Enamik vett jõudis vannituppa, osa toas lampi, kolmas osa tuli vannitoaga külgnevast seinast alla esikus. Esiku parketil tekkis niiskumine ühes kohas (käterätiku all), lausmärgumist ei esinenud. Näha on ka parketi kulumine ning asjaolu, et parkett ei ole tammepuidust. Ekspertiisiakt ei vasta TsMS § 293 lg-s 1, § 301 lg-s 1 ja § 302 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Eksperdi seisukohad on oletuslikud ning kallutatud puudutatud isiku kahjuks. Ekspert viitab
videomaterjalile, mida ei ole menetlusse esitatud (puudutatud isikule ei ole seda edastatud), mille metaandmed ei ole kontrollitavad ja mis on tehtud teises formaadis, kui menetlusse esitatud videod. Tegemist võib olla võltsitud tõendiga, mis saadeti otse eksperdile. Ekspert väidab toas tehtud video kohta, et see on tehtud köögis; 7) tuleb menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda, kuna asja menetletakse avaldaja huvides. Avaldaja menetluskulud on ka põhjendamatult suured. Muu hulgas taotles avaldaja lepinguline esindaja tasu menetluskulude nimekirja koostamise eest, mis lähtudes Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-2-1-64-17 ei ole õige.
eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja tema ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Samuti tuleneb Riigikohtu eelviidatud lahendist, et kui menetlusosalised ei vaidle selle üle, et veeleke lähtus mitte kahjustatud korteri eriomandi piires asuvast kaasomandi esemest, saab eeldada, et teise korteriomandi omanik (antud vaidluses puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust ja see rikkumine ei ole vabandatav. Seega on puudutatud isiku kohustus tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav, samuti on tal kohustus avaldaja tõenditele vastu vaieldes esitada tõendid kahju suuruse kohta. Nimetatud asjaolusid ei ole puudutatud isik maakohtus tõendanud, samuti ei ole ta esitanud ühtegi tõendit (või taotlust tõendi saamiseks) koos määruskaebusega ringkonnakohtule. Tõendite esitamise vajadust on maakohus puudutatud isikule selgitanud (mh 07.08.2020 kirjaga, I kd, tl 131).
ilmselt ebausaldusväärne. TsMS § 465 lg 2 p 8 sätestab, et kirjalikus määruses märgitakse põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Maakohus on kõiki tõendeid (sh eksperdi arvamust) hinnanud eelnimetatud sätetes esitatud põhimõtteid järgides ning asunud põhjendatud seisukohale, et avaldaja kahjunõue on tõendatud 4586,50 euro ulatuses. Seejuures on maakohus andnud hinnangu nii puudutatud isiku esitatud tõendile vee kasutamise kohta kui ka vastuväidetele kahju suuruse kohta. Nagu ringkonnakohus käesoleva määruse p-s 11.1 märkis, on praeguse vaidluse puhul tegemist sellise hagita asjaga, kus lahendatakse sisulist vaidlust menetlusosaliste vahel ning sellisel juhul on puudutatud isikul kohustus tõendada oma vastuväiteid. Puudutatud isik seda teinud ei ole ning on kinnitanud mitmel korral (viimati 31.10.2020 menetlusdokumendis, tl 5-7, II kd), et ta pole nõus avaldaja taotlusega ekspertiisi määramiseks. Ringkonnakohtule jääb puudutatud isiku selline vastuoluline käitumine arusaamatuks, kuna määruskaebuses on ta heitnud maakohtule ette vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamata jätmist. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et puudutatud isik ei ole esitanud ühtegi tõendit ka määruskaebusele ega taotlenud ka ringkonnakohtult uute tõendite väljanõudmist. Puudutatud isiku 29.08.2020 seisukoht (I kd, tl 133A-141), 19.09.2020 seisukoht avaldaja vastuse kohta (I kd, tl 181-187) ja 21.11.2021 seisukoht ekspertiisiakti kohta (II kd, tl 40-48) on käsitletavad vastuväidetena avaldaja esitatud tõenditele mh kahju suuruse kohta, kuid mitte tõenditena, mis kummutaks avaldaja esitatud tõendid kahju suuruse kohta. Seetõttu ei saa ka maakohtule ette heita nimetatud puudutatud isiku seisukohtade eraldi analüüsimata jätmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja taotlusel tehtud ekspertiis ja ekspertiisiaktis sisalduv eksperdi arvamus (II kd, tl 26-38) on usaldusväärne tõend ning kinnitab kahju suurust 4586,50 eurot. Puudutatud isiku vastupidine seisukoht on paljasõnaline. Ekspertiisiakti kirjeldavast osast nähtub, et ekspert on tuginenud arvamuse andmisel muu hulgas mitmele videofailile (II kd, tl 34 pöördel) ning märkinud, et ühe videofaili (1.mp4) metaandmed ei ole kontrollitavad. Samas ei ole ekspert märkinud, et eelnimetatud puuduse tõttu ei oleks tal võimalik arvamust anda. Seetõttu on põhjendamatu puudutatud isiku seisukoht, et kuna ühe videofaili (1.mp4) metaandmed ei ole kontrollitavad, ei ole eksperdi arvamus tõendina lubatav. Tartu Ringkonnakohtu 03.07.2020 määrusega tühistati Tartu Maakohtu 22.04.2020 määrus ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Nimetatud määruses leidis ringkonnakohus, et avaldaja ei ole küllaldaselt tõendanud kahju suurust. Asja uuel läbivaatamisel on avaldaja esitanud asja materjalide juurde fotod ja video kahjustatud korterist (vt avaldaja 09.09.2020 menetlusdokument, I kd, tl 146-148 ja lisad, tl 150-175), samuti määras maakohus avaldaja taotlusel ehitustehnilise ekspertiisi. Eeltoodu lükkab ümber puudutatud isiku määruskaebuses esitatud väite, et maakohus ei täitnud ringkonnakohtu 03.07.2020 määruses antud juhist kahju suuruse kindlakstegemiseks.
Nimetatud sättest tuleneb, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Praegusel juhul rahuldas maakohus avalduse ca 68% ulatuses ehk puudutatud isiku kahjuks 68% ulatuses. Seega jättis maakohus põhjendatult menetluskulud 68% ulatuses, s.o summas 2821,32 eurot, puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku seisukoht, et kuna asja menetleti avaldaja huvides, tulnuks menetluskulud jätta täies ulatuses avaldaja kanda, on ekslik. TsMS § 172 lg 1 esimene lause on kohaldatav eelkõige juhul, kui hagita menetluses osaleb üks menetlusosaline. Õigusabikulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole avaldaja lepingulise esindaja õigusabikulude suuruse kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ületanud ning määruskaebuses esitatud väide, et menetluskulud on põhjendamatult suured, ei anna alust maakohtu määrust ka menetluskulude suuruse osas tühistada. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et avaldust menetleti maakohtus kaks korda ning lisaks õigusabikuludele on menetluskuluks ka ekspertiisikulu 1625 eurot. 27.05.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-18-7550 asus Riigikohus seisukohale, et õigusabikuluna on käsitletav ka tasu menetluskulude nimekirja koostamise eest. Määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht ja viide varasemale Riigikohtu seisukohale ei ole seega asjakohane.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.