OÜ Virestcon Ehitus hagi Ehitusfirma FIDELE OÜ vastu 86 172 euro ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.novembri 2021.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
OÜ Virestcon Ehitus 30.detsembri 2021.a apellatsioonkaebus 63 691,21 eurot Ehitusfirma FIDELE OÜ 31.detsembri 2021.a apellatsioonkaebus 41 582,86 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Virestcon Ehitus 30.detsembri 2021.a apellatsioonkaebus Ehitusfirma FIDELE OÜ 31.detsembri 2021.a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Istungi toimumise aeg
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ Virestcon Ehitus (registrikood 12023880, aadress Metsamarja tn 6 Neeme küla 74226, Jõelähtme vald, Harju maakond), lepinguline esindaja advokaat Keidi Kõiv (e-post xxx) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Ehitusfirma FIDELE OÜ (registrikood 10917165, aadress Veerenni tn 40a, Tallinn 10138), lepinguline esindaja Riho Friedrichs (epost xxx) 03.03.2022
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 30. novembri 2021.a otsus jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
1(11)
2.OÜ Virestcon Ehitus ja Ehitusfirma FIDELE OÜ apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.24.07.2019 esitatud hagis taotles hageja mõista kostjalt välja põhivõla summas 86 172 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 6 894,76 eurot ja viivise kindla summana kohtuotsuse tegemise ajal viivisemääraga 0,1% põhivõlalt päevas ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni määras 0,1% põhivõlalt päevas.
2.22.10.2019 esitatud menetlusdokumendis loobus hageja oma nõudest 31 858,50 euro ulatuses ning palub kostjalt välja mõista põhivõla 61 394,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 5 833,62 eurot ja viivise kindla summana kohtuotsuse tegemise ajal viivisemääraga 0,1% põhivõlalt päevas ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni määras 0,1% põhivõlalt päevas. Hageja toob nõude alusena väljajärgmised asjaolud. Pooled koostasid 15.05.2018 alltöövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja teostama Tammsaare tee 131 hoone ventilatsiooni- ning soojustagastuse ehitustöid. Kostja allkirjastas lepingu 21.05.2018 ja hageja 04.09.2019. Kostja kohustus tasuma hagejale lepingu p 4.1 kohaselt tööde eest 220 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde üleandmise lõpptähtajaks oli lepingu p 3.2 kohaselt 15.11.2018. Lepingu kohaselt pidid lõpptähtajaks olema dokumentatsioon koos ning mõõdistustööd lõpetatud. Lepingu täitmise käigus selgus, et töid ei ole vastavaltkostja poolt tellitud projektile võimalik teostada. Projekt tehti kostja poolt (kostja tellimisel)jooksvalt ümber ja uue projekti alusel teostas hageja kostja tellimisel lisa- ja muudatustöid. Lisa- ja muudatustööd sisaldasid mh ventilatsioonitorustiku lahenduse muudatusi ning kortermaja vannitubadesse ventilaatorite paigaldamist. Tööd olid vajalikud, sest esialgne projekt ei arvestanud vana maja fassaadisoojustuse paksusega ega asjaoluga, et vana hoone šahtid on hõredad, osaliselt kinni valatud ja et osades korterites šahtid üldse puudusid. Lahenduste muutmine oli vältimatu ja ventilaatorite paigaldamine oli ainus viis, kuidas tagada korterites õhuvahetus vajalikus mahus. Kostja tellis hagejalt ning hageja teostas kostjaga kokkuleppel lisa- ja muudatustöid pärast lepingujärgset lõpptähtaega ning seda veel 2019 aasta märtsis. Tööd valmisid 2019 märtsi alguses. Kostja on jätnud hagejale teostatud tööde eest osaliselt tasumata. Kostja ei ole tasunud hagejale tööde eest, millega kostja on nõustunud ning seda mahus 70 812 eurot (osaliselt on tegemist lisatöödega). Samuti pole kostja tasunud hagejale lisatööde eest, millega kostja ei ole nõustunud, mahus 15 360 eurot. Pooled pidasid kuni 2019 juuni keskpaigani läbirääkimisi seonduvalt hageja lepingujärgse nõudega kostja vastu. Kuivõrd pooled ei saavutanud
2(11)
läbirääkimiste tulemusena kompromissi, väljastas hageja 11.06.2019 enda poolt allkirjastatud teostatud tööde akti ning selle alusel arve ոr 190146. 12.06.2019 vastas kostja hagejale, et ei aktsepteeri kostja arvet, 26.06.2019 vaidles hageja nõudekirjale vastu. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb oma 04.10.2019 vastuses hagile vastu, palub jätta selle täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tugineb järgmistele vastuväidetele: 13.08.2019 tasus kostja hagejale 31 858,50 eurot. Hageja ei ole summa tasumist vaidlustanud. Kuna nimetatud summa tasus kostja hagejale juba enne hagiavalduse esitamist, siis puudus hagejal vajadus eespool nimetatud summa osas kohtu poole pöörduda. Kostja on seisukohal, et kui ei olnud eraldi kokku lepitud lisaja abitööde tegemises, mahus, tähtajas ja hinnas, siis kuuluvad need tellitud töö mahu hulka tulenevalt lepingu punktile 2.1, mille kohaselt kuuluvad teostatava töö alla muuhulgas, aga mitte ainult: ettevalmistustööd, kõik vajalikud ventilatsioonitööd nii majas kui ka soojasõlmes kokkulepitud mahus, selleks vajalike seadmete ja materjalide ja muu vajaliku hanked, töö teostamiseks ja nõuetekohaseks üleandmiseks vajalikud lisaja abitööd ning muud tööd, mis hea ehitustava kohaselt kuuluvad töö tegemise juurde või mis on vajalikud või kasulikud lepingu eesmärgi saavutamiseks, samuti kõigi lepingus ettenähtud toimingute tegemine ja ülesannete täitmine. Hageja kui oma ala professionaal pidi selliste töödega lepingu sõlmimisel arvestama, liiatigi kui ta sõlmis lepingu kaugelt pärast seda, kui lepingu juba sisuliselt täideti ja paljud muudatustest olid juba lepingu allkirjastamise ajaks teada. Kõik enne lepingu allkirjastamist (04.09.2018) tehtud tööd kuulusid selgelt lepingu põhimahu sisse ning ei saanud tingida tähtaja nihkumist. Kostja on esitanud leppetrahvinõude seetõttu, et hageja ei teinud kokkulepitud töid tähtaegselt. Kostja teavitas 15.12.2018 hagejat ekirja teel leppetrahvi kohaldamise kavatsusest. Kuna tööde teostamise lõpptähtaeg oli 15.11.2018, algas tähtaeg kulgema 16.11.2018. Teatades leppetrahvi esitamise kavatsusest 15.12.2018, tegi kostja seda täpselt 30-ndal päeval, mistõttu on kostja esitanud leppetrahvi esitamise kavatsuse kohta info ka hageja enda standardite järgi õigeaegselt. Hageja väide, et ta pole lepingut rikkunud, sest pooled leppisid jooksvalt kokku uutes tahtaegades, on väär. Märtsis 2019 hakkas hageja kartma, et ehk kostja hakkabki leppetrahvinõuet realiseerima ning hakkas mh projektdokumentatsiooni esitamata jätmisega ja edaspidiselt garantii esitamisega välja pressima kostjalt lepingu tähtaja pikendamist, millise osas kostja oli nõus kompromissi korras vaid maksimaalselt 8 päevaga. Sellega aga ei nõustunud hageja. Alles pärast pingsaid läbirääkimisi andis hageja kostjale üle projektdokumentatsiooni. Hageja väited selle kohta, et jooksvalt pikendati suuliselt lepingu tähtaega, on ebaõiged ja paljasõnalised. Kostja leppetrahviõue oli kehtiv ja 17.04.2019 tehtud tasaarvestus seega jõus. Kostja hinnangul korraldas hageja tööd halvasti ning kostja pidi hagejale tema kohustusi meelde tuletama. See oli põhjuseks, mis kokkuvõtvalt tõi kaasa tööde viibimise. Lisaks puudustele töödes venis ka teostusjooniste esitamise osa, mida oli ka vaja hagejale meelde tuletada. Hageja poolt on leping siiani täitmata. Lepingu p 10.1 kohaselt kohustus hageja enne viimase makse teostamist esitama kostjale garantiiaegse pangagarantii selle kohta, et pank tasub tingimusteta kostja nõuded ulatuses, mis vastab 2 % hagejale maksmisele kuuluvast lepingu tasust. See garantii on esitamata tänaseni, mistõttu on hageja tänaseni lepingu rikkumises. Kuna garantii kuulus esitamisele enne viimase makse teostamist, pole ka kostja viivituses. Tegemist on kahe omavaheliselt seotud kohustusega, millisest üks peab olema sooritatud enne teist.
3(11)
Seetõttu on tegemist vastastikuste kohustustega, mis annab kostjale aluse omapoolse kohustuse täitmisest keeldumiseks. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 17 317,74 eurot ja hageja viivisenõude lepingu p 12.3 ja VÕS § 113 lg 1 alusel võlgnevuse 31 858,5 euro osas vahemiku eest 26.06.2019-13.09.2019 summas 2 548,68 ja võlgnevuse 17 317,74 euro osas alates 26.06.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 30.11.2021 summas 15 395,47 eurot ning edaspidi TsMS § 367 ja hageja taotluse alusel protsendina põhinõudest kuni kohase täitmiseni. Muus osas jättis hagi rahuldamata.
5.Maakohus asus seisukohale, et tuvastada tuleb, kas pooled leppisid kokku lisatööde tegemises ja kas pooled leppisid kokku tööde valmimise ja üleandmise uues tähtajas. Hageja väidab, et kostja nõustus lisatöödega ja tellis täiendavate tööde tegemise. Töö käigus selgus, et vaja on muuta algset lahendust - vannitubadesse tuleb paigaldada ventilatsioon. See lahendus oli vältimatu, kuna vana hoone šahtid olid hõredad ja ka osaliselt kinni valatud, millega esialgne projekt ei arvestanud. Hageja põhimõtteliselt nõustub sellega, et lepingu muudatused pidi lepingu p 6.2 kohaselt olema kirjalikus vormis (s.t vähemalt e-kirja teel), kuid hageja arvates poolte kirjavahetus kinnitabki seda, et pooled muutsid lepingut ja ka selle tähtaega. Kostja on 18.04.2019 e-kirjas nõustunud lepingu tähtaja pikendamisega 8 päeva võrra. Seega lisatööde osas üleandmise vastuvõtmise lõppaktis märgitud ulatuses (36 490 eurot + km) olid pooled kokku leppinud lepingu p-s 6.2 ettenähtud vormis ja selle loeb kohus tuvastatuks. Lepingu p 6.2 ettenähtud vormis on kostja nõustunud ka lepingu tähtaja pikendamisega 8 päeva võrra. Seega saab kohus lugeda tuvastatuks, et poolte vahel oli kokkulepe lepingu tähtaja pikendamises kuni 23.11.2018. Pooled on küll pidanud kirjavahetust, milles kajastub tööde tegemine ka jaanuaris, veebruaris 2019 ja lepitakse kokku, millal need tööd teostatud saavad, kuid ühestki kirjavahetusest ei nähtu kostja sõnaselge nõustumus lepingu tähtaja pikendamisega ega ka hageja sõnaselge teade lepingu täitmise tähtaega ohustavatest asjaoludest (3 päeva jooksul nagu näeb ette pooltevaheline leping, p 6.1). Seega ei saa kohus tuvastada, et pooled oleks lepingu tähtaega pikendanud rohkem kui kuni 23.11.2018.
6.Hageja on väitnud, et tema nõue muutus sissenõutavaks 06.05.2019, kuid arve on hageja kostjale esitanud 11.06.2019. Lepingu p 9.3 kohaselt toimub töö eest tasumine allkirjastatud üleandmise akti baasil esitatud arve alusel 14 päeva jooksul arve kostja poolt kättesaamisest. Seega saabus lõpparve tasumise tähtpäev 25.06.2019. Kostja on aktsepteerinud lõpparvet summas 31 858,5 eurot, kuid tasunud selle alles 13.08.2019. Seega selle summa tasumisega on kostja olnud viivituses alates 26.06.201913.08.2019. Kokku on kostja viivitanud selles osas 80 päeva ning lepingu p 12.3 ja VÕS § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus saada viivist kokku 2 548,68 eurot. Kohtu arvates ei esine seaduses sätestatud aluseid leppetrahvi vähendamiseks. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi töödega hilinemise eest, eelkõige, kas kostja on oma leppetrahvi nõude esitanud mõistliku aja jooksul.
7.Kohus ei nõustu, et tuvastatud asjaoludel esitati leppetrahvi nõue VÕS § 159 lg 2 mõttes hilinenult, mistõttu on kostjal õigust leppetrahvi nõuda ja tasaarvestusavaldus on kehtiv. Kostja viitas esmakordselt leppetrahvi kohaldamise võimalikkusele oma 15.12.2018 e-kirjas hagejale, s.о kuu aega pärast lepingus sätestatud tähtaja möödumist (15.11.2018) ja kui arvestada, et kostja nõustus lepingu tähtaja pikendamisega kuni 23.11.2018, siis isegi vähem kui kuu aega. Seda ei saa kohtu arvates pidada hilinenult esitatuks. Siiski arvestab kohus sellega, et hageja ei vastuta
4(11)
lepingu tähtaja ületamise eest täies mahus, kuna vähemalt osaliselt põhjustasid tähtaja pikenemise kolmandad isikud (korteriomanikud), kelle tegevusele ei omanud hageja mõju. Poolte poolt kohtule esitatud e-kirjavahetus paljastab et, mõõdistamistööd ja teatud lisatööd korterites olid takistatud seetõttu, et korteriomanikud ei olnud kättesaadavad või ei nõustunud töövõtjaid (või nende esindajaid) sisse laskma. Täpset mahtu, kui palju see asjaolu tingis lepingu tähtaja ületamise ei ole võimalik kindlaks teha. Seetõttu vähendab kohus leppetrahvi VÕS § 162 lg 1 alusel ning rakendades analoogiat § 127 lg 6, mõistliku piirini, milleks on 15 000 eurot.
8.Seega tulnuks kostjal lõpparvena maksta hagejale 307 788 eurot (lepingu hind) – 236 976 eurot (seni tasutud summa) - 15 000 eurot (leppetrahv lepingu täitmisega hilinemise eest) - 480 eurot (plafoonide ümbruse taastamine, s.o kahju, millele hageja ei ole otseselt vastu vaielnud) - garantii 6 155,76 eurot= kokku 49 176,24 eurot. Kostja on 13.08.2019 maksnud hagejale 31 858,5 eurot. Kostja on tasunud vähem 17 317,74 eurot. Eelnevast tulenevalt on kostja viivituses 17 317,74 euro tasumisega alates 26.06.2019. Hageja apellatsioonkaebus
9.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles hagi jäi rahuldamata ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada tervikuna.
10.Hagiavalduses jaotas hageja enda rahalise nõude kostja vastu kaheks – nõue tööde eest, millega kostja on nõustunud kogusummas 70 812 eurot (koos km-ga) ning nõue lisatööde eest, millega kostja ei ole nõustunud summas 15 360 eurot (koos km-ga). Harju Maakohus tuvastas kohtuotsuses, et kostjal tulnuks lõpparvena maksta hagejale kokku 307 788 eurot, ehk akti nr 6 järgne summa. Viidatud summa sisaldab ka nõuet tööde eest, millega kostja on nõustunud kogusummas 70 812 eurot (koos km-ga). Hageja viidatud asjaolu ja kohtu poolt nõude tuvastamist ei vaidlusta. Nõuet lisatööde eest, millega kostja ei ole nõustunud summas 15 360 eurot (koos km-ga), ei ole kohus üldse otsuses käsitlenud ega selles osas seisukohta võtnud. Harju Maakohus viidatud osa nõudest (sh ka alternatiivsest nõude alusest, mille hageja hagiavalduses esitas) kohtuotsuses ei käsitle ning on jätnud selle täielikult tähelepanuta. Teisiti öeldes, Harju Maakohtu otsusest ei nähtu, et Harju Maakohus oleks tuvastanud hageja 15 360 eurose põhinõude olemasolu või selle puudumise.
11.Harju Maakohus on jätnud kõik hageja poolt viidatud tõendid tervikuna tähelepanuta. Kõiki tõendeid tervikuna hinnates ei ole võimalik asuda muule seisukohale, kui pooled leppisid jooksvalt kokku tööde teostamise teistsuguses tähtajas, mis on ka kirjalikult poolte vahelises e-kirjavahetuses fikseeritud. Isegi juhul, kui asuda siiski seisukohale, et hageja poolt esitatud e-kirjavahetust ei ole võimalik käsitleda kirjaliku tähtaja fikseerimisena (mida kohus aga on otsuses tegelikult jaatanud), siis on esitatud ekirjavahetustes nähtuv igal juhul käsitletav kaudse tahteavalduse andmisena lepingujärgse uue tähtaja kokkuleppimiseks.
12.Harju Maakohus on asunud ekslikult seisukohale, et hageja on lepingu tähtaega ületanud. Seega on ekslik ka Harju Maakohtu seisukoht leppetrahvi nõudeõiguse aluste esinemisest. Kui Ringkonnakohus asub aga siiski seisukohale, et hageja on lepingu tähtaega ületanud, siis on hageja seisukohal, et Harju Maakohus on ebaõigesti tuvastanud leppetrahvinõude esitamise hilinemise puudumise ning on kohaldanud hageja suhtes põhjendamatult suurt leppetrahvinõuet.
13.Juhul, kui kohus vaatamata eelnevatele väidetele leiab, et kostja poolt tasaarvestuseks esitatud leppetrahvi nõue on õiguspärane, tuleb leppetrahvi VÕS § 162 lg 1 alusel 5(11)
vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit Kostja apellatsioonkaebus
14.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles hagi rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebuses toob kostja esile, et lisaks sellele, et kohus hindab leppetrahvi vähendamisel selle suuruse mõistlikkust peab olema täidetud obligatoorne eeltingimus - kohustatud pool peab seda nõudma. Antud kaasuses pole hageja üheski esitatud menetlusdokumendis leppetrahvi vähendamist nõudnud. Seega on kohus asunud ise omal algatusel hageja huvide eest seisma ilma, et hageja oleks seda soovinud.
15.Kui kohtulahendis p 80 on kohus leidnud, et hageja poolt osadesse korteritesse koheselt sisse mitte pääsemine on aluseks leppetrahvi vähendamisele, siis lahendi p 83 sedastab kohus eelnevalt selgelt mh järgmist: / ...Juhul, kui hageja arvates põhjustasid korteriühistu liikmed (kes ei võimaldanud pääseda korterisse, et hageja saaks viia lõpuni ventilatsioonitööd) lepingu tähtaja ületamise, siis oleks sellest tulnud koheselt (3 päeva jooksul, lepingu p 6.1) kostjat teavitada koos taotlusega lepingu tähtaja muutmiseks ja sellisel viisil lepingu tähtaja pikenemise kulg peatada..../
16.Apellant peab vastuoluliseks seda sõnumit, mida kohus lahendiga saadab. Ühelt poolt on kohus selgelt sedastanud, et see oli hageja hinnata ja kontrollida, kas korteritesse pääsemine on sedavõrd takistatud, et see tingiks tähtaja muutmise vajaduse või mitte, teiselt poolt kohus ise hindab seda takistust ikkagi ise lahendi punktis 80 selliseks, et vähendab leppetrahvi nõutud 26 931,5 eurost 15 000 euroni.
17.Eraldi vajab ära märkimist asjaolu, et sellises ulatuses vähendamise näol ei ole vaid kosmeetilise vähendamisega. Kohus vähendas lepptrahvinõuet 44,30 %. Kohtulahendis pole tegelikult mõistlikult järgitav, kuidas kohus jõudis sellise määrani. Arusaamatu on, kuidas kohus hindas lepingu täitmise takistust (mida hageja ise lepingut muutvaks takistuseks ei pidanud ning millist kui faktilist asjaolu kohus ka luges tuvastatuks) sedavõrd suureks, et see tingis leppetrahvi vähendamist 44,3 %.
18.Lepingu p 10.1. kohaselt kohustus hageja enne viimase makse teostamist esitama kostjale garantiiaegse pangagarantii selle kohta, et pank tasub tingimusteta Kostja nõuded ulatuses, mis vastab 2 % (kahele protsendile) hagejale maksmisele kuuluvast lepingu tasust. See garantii on esitamata tänaseni, mistõttu on vastustaja tänaseni lepingu rikkumises. Ometigi on kohus vähendanud kostja kahjuks leppetrahvi, kuid kostja kasuks viivist ei vähendanud. Kohus on kohelnud pooli põhjendamatult ebavõrdselt.
19.Garantiisumma tasumata jätmisega tuleb eraldi esile tõsta seda, et kui kohus rakendas põhimõtet, millise kohaselt garantiisumma tulnuks arvestada viimaselt tasumisele kuuluvalt makselt, muutuks kogu tehingusumma ja sellega koos ka viiviste arvestamise aluseks olnud põhisumma. Tasumata garantiisummat, mida alles kohtulahendis arvestatakse põhisummast maha, ei saa võtta tagasiulatuvalt viiviste arvestamisel põhivõla osana aluseks. Selliselt arvestataks apellandi kahjuks viivist summalt, millist apellant polnud kohustatudki (jäi ju justkui apellandile garantiitagatiseks) tasuma.
20.Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid selle kohta, et osade tööde tasunõudega oli kostja nõus. Kokkulepet lisa mõõdistustöödes summas 1630 eurot ning 1160 eurot ei olnud. Kostja on hinnanud esimesel juhul tööde reaalsust 10 min per korter (10X 34 = 340 minutit e 5 h ja 33 minutit), mis hageja hinnastamisel (340 h = 1360 eurot) teeb
6(11)
reaalseks kuluks 4 eur/h ja lõplikuks kuluks, millega apellant kirjavahetuses tegelikult nõustus (4X 5 h ja 33 min) = 11 eurot ja 20 senti. Kostja on hinnanud tööde reaalsust teisel juhul 2h ja 30 min kõikide korterite peale, mis hageja hinnastamisel (290 h = 1160 eurot) teeb reaalseks kuluks 4 eur/h ja lõplikuks kuluks, millega apellant kirjavahetuses tegelikult nõustus (4X 2 h ja 30 min) = 10 eurot. Seega lisa mõõdistustööde osas ei ole vaidlust kokkuvõtvalt (11,2+10=) 21,2 euro ulatuses. Ülejäänu osas (2790-21,2=) 2768,8 euro osas on pooltel vaidlus ning arusaamatuks jääb, mille alusel kohus luges selles osas kokkuleppe saavutatuks. Vastused apellatsioonkaebusele
21.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb lõppjärelduses jätta muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
23.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse lõppjärelduse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud kaebuses viidatud olulist menetlusnormide rikkumist või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse kohtuotsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist.
24.Asja materjalidest nähtub, et: -Pooled koostasid 15.05.2018 alltöövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja teostama Tammsaare tee 131 hoone ventilatsiooni- ning soojustagastuse ehitustöid. -Kostja allkirjastas lepingu 21.05.2018, mille järgselt asus hageja lepingus märgitud töid tegema. - 2018 suvel selgus, et kostjal on vaja lepingus märgitud tööde tegemiseks teha täiendavaid töid, nn muudatus- ja lisatöid. -Hageja allkirjastas lepingu 04.09.2019, samadel tingimustel nagu see oli allkirjastatud kostja poolt. -Kostja kohustus tasuma hagejale lepingu p 4.1 kohaselt tööde eest 220 000 eurot, millele lisandub käibemaks. -Tööde üleandmise lõpptähtajaks oli lepingu p 3.2 kohaselt 15.11.2018. Lepingu kohaselt pidid lõpptähtajaks olema dokumentatsioon koos ning mõõdistustööd lõpetatud. - Tööd valmisid 2019 märtsi alguses. - Kostja on jätnud hagejale teostatud tööde eest osaliselt tasumata.
25.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas ja millises ulatuses on hagejal õigus nõuda lepingu p-s 4.1. kokkulepitust suuremat töövõtutasu. Lepingu p 4.1. järgi pidi kostja hagejale tasuma tööde eest 220 000 eurot.
26.Asjas puudub poolte vahel vaidlus, et lepingu täitmise käigus selgus, et töid ei ole vastavalt kostja poolt tellitud projektile võimalik teostada. Projekt tehti kostja poolt ümber ja uue projekti alusel teostas hageja kostja tellimusel muudatus- ja lisatöid.
7(11)
27.Hageja esitas kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tlk 32 ja 33) allkirjastamiseks 27.03.2019. Akti kohaselt sisalduvad tasumisele kuuluvas hinnas lisa- ja muudatustööd summas 36 490 eurot, lisandub käibemaks (tlk 33 pöördel). Akti kohaselt tuleb kostjal tasuda hagejale teostatud tööde eest 70 812 eurot, kuid arvestades et peale garantiiaja lõppu kuulub tasumisele 5 129,80 eurot+käibemaks, siis kuulus koheselt tasumisele 53 880,20 eurot+käibemaks. Kostja saatis vastuseks hagejale omapoolse versiooni tasumisele kuuluvate summade ja tööde osas (I kd, tlk 41-43). Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga, et saates omapoolse versiooni tehtud tööde ja tasumisele kuuluvate summade kohta, nõustus kostja sellega, et lepingu hinnale 220 000 + km lisandus lisa – ja muudatustööde hind 36 490+km (I kd, tlk 42 pöördel). Õige on küll kostja apellatsioonkaebuse väide, et märtsis 2019 vaidles kostja hageja lisatööde maksumusele osaliselt vastu (I kd, tlk 39 ja pöördel), avaldades arvamust, et summad mida tehtud tööde eest (lisa mõõdistustööd 34 ja 29 korterit) nõutakse on ülepaisutatud. Siiski nähtub asja materjalidest, et aprillis 2019 saatis kostja hagejale tööde üleandmis-vastuvõtmisakti omapoolsete kommentaaridega, milles pretensioonid teostatud tööde ajakulule ja tööde maksumusele puuduvad. Seega leidis maakohus põhjendatult, et kokku 36 490 euro ulatuses on kostja kirjalikult nõustunud lisatööde mahu ja maksumusega.
28.Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette tema lisatööde eest tasunõude 15 360 euro lahendamata jätmist. Sellega tuleb nõustuda, sest hagis nõudis hageja ka lisatööde, millega kostja ei nõustunud, tegemise eest 15 360 eurot. Täpsemalt on hageja esile toonud, et lisatööd seisnesid ventilatsioonitorude montaaži ja demontaaži kulus 3 660 eurot, ning hõlmasid täiendavalt vajalikke lisatöid katusel 4 140 eurot ja lisaisolatsiooni ja -kattepleki paigaldust 5000 eurot. Nimetatud summadele lisandub käibemaks. Kostja vaidles hageja nõudele vastu.
29.Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohus jättis hageja nimetatud lisatööde eest tasunõude analüüsimata ei toonud see kaasa ebaõige lõpptulemusega otsust. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt. Poolte 2018 oktoobri kirjavahetusest nähtub käsitletavate tööde ja selle maksumuse osas seisukohtade esitamine (I kd, tlk 60-63). Seejuures on kostja väljendanud seisukohta, et ta ei aktsepteeri hageja lisatööde kalkulatsioonis (I kd, tlk 62-63) 1, 15 ja 16 märgitud tööde eest esitatud nõuet. Kostja põhjenduste järgi ületab nimetatud tööde eest kokkulepitu lisatööde kogumaksumust, lisaks avaldas kostja seisukoha, et osaliselt pole tegemist nn lisatöödega, vaid tööd sisalduvad juba lepingu algses hinnas.
30.Kuna hageja esitas täiendavate lisatööde eest tasunõude, siis oli hageja tõendada, et tal on õigus kostjalt täiendavat tasu nõuda. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud nimetatud nõudeõigust ei lepingulisel ega lepinguvälisel alusel. Nagu viidatud oli poolte vahel 2018 sügisel kirjavahetus seonduvalt lisatööde maksumusega, kuid 2019.a saadetud teostatud tööde aktis (I kd, tlk 32-33) on hageja poolt aktis esile toodud kõik vastuvõtmiseks esitatud tööd, märgitud on, et teostamata tööd puuduvad, esile on toodud, et kõikide tehtud tööde, sh lisatööde maksumus kajastub aktis nr 6. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja poolt akteerimisele ja tasumisele kuuluvad tööd olid kõik aktis nr 6 esile toodud. Täiendav tasunõue ei ole seega põhjendatud.
31.Apellatsioonimenetluses on hageja apellatsioonkaebuse alusel vaidluse all ka see kas ja millises ulatuses leppisid pooled kokku lepingu tähtaja pikenemises. Tööde üleandmise lõpptähtajaks oli lepingu p 3.2 kohaselt 15.11.2018. Lepingu kohaselt pidid lõpptähtajaks olema dokumentatsioon koos ning mõõdistustööd lõpetatud. Tööd valmisid aga 2019 märtsi alguses.
8(11)
32.Hageja on seisukohal, et kuna pooled suhtlesid veel 2019.a veebruaris ja märtsis tööde tegemise ajakava osas, on sellega tõendatud ka kokkulepe lepingu tähtaja pikenemiseks ning alternatiivselt leiab hageja, kui poolte e-kirjavahetust ei ole võimalik käsitleda kirjaliku tähtaja fikseerimisena, siis on kirjavahetus käsitletav kaudse tahteavaldusena lepingu tähtaja pikenemiseks.
33.Maakohus leidis, et kuna poolte kirjavahetusest ei nähtu kostja sõnaselge nõustumus lepingu tähtaja pikendamisega ega ka hageja sõnaselge teade lepingu täitmise tähtaega ohustavatest asjaoludest (3 päeva jooksul nagu näeb ette pooltevahelise lepingu p 6.1), ei ole lepingus märgitud tööde tähtaegu pikendatud rohkem kui kuni 23.11.2018.a. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukohaga tuleb nõustuda.
34.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 6.2 kohaselt peavad igasugused lepinguga seotud teated (s.h. näiteks, aga mitte ainult nõue, pretensioon, kooskõlastuse või aktsepti vms. taotlemine või andmine, info, järelpärimine, taotlus jne) olema esitatud kirjalikus vormis. Kirjalikuks vormiks loevad pooled sama sätte järgi, faksi ja e-maili, mis on edastatud lepingu p-s 13 toodud või poole poolt eraldi teatatud muul numbril või aadressil. Lepingu p 13.1 kohaselt on kostja e-posti aadressiks lepingulistes küsimustes XXX ning hageja aadressiks on YYY.
35.Kuivõrd poolte kirjavahetusest ei nähtu, et hageja poolt lepingu allkirjastamisel, st umbes 4 kuud hiljem tööde alustamisest, või tööde tegemise käigus hiljem muudeti sõnaselgelt lepingus märgitud tööde tegemise tähtaega, tuvastas maakohus põhjendatult, et lepingu tähtaega muudeti vaid osas, milles kostja andis tagantjärele aktsepti tööde teostamise tähtaega pikendada 8 päeva võrra
36.Hageja on asjas seisukohal, et lepingu tähtaja pikenemist saab järeldada kaudselt. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Pooled ei ole esile toonud, et lepingust või seadusest oleks tulenenud võimalus lepingut muuta muul alusel kui poolte kokkuleppel. Kuna hagejal ei olnud õigust lepingut ühepoolselt muuta, tuli asja lahendamiseks tuvastada, kas lepingut muudeti poolte kokkuleppel, ning kui seda tehti, siis millistel tingimustel. Arvestada tuleb, et lepingu muutmise esmane eeldus on lepingut muuta sooviva poole selge tahteavaldus, milles väljendub soov õigusliku tagajärjena kaasa tuua lepingu muutmine tahteavalduses välja toodud viisil. Seejärel on vajalik, et tahteavaldus jõuaks teise lepingupooleni, kes väljendaks nõustumust lepingu muutmiseks tahteavalduses toodud viisil. Tahteavaldusele seatud nõudeid reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus, mille § 68 lg 3 kohaselt saab tahteavalduse väljendada ka teoga. Ringkonnakohus osutab, et seejuures tuleb eristada lepingu muutmise aluseid ja lepingu muutmise vorminõudeid. VÕS § 13 lg 3 näeb ette erisused lepingu muutmise vorminõuetele juhuks, mil pooled on kokku leppinud, et lepingut tuleb muuta kirjalikus vormis, nagu see käesoleval juhul oli, kuid ei tee erandit VÕS § 13 lg-st 1, mille kohaselt saab lepingut üldjuhul muuta vaid poolte kokkuleppel.
37.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas põhjendatult, et selgelt väljendatud hageja tahteavaldus lepingu muutmiseks, st lepingu tähtaja pikendamiseks 2018 aastal puudus. See, et hageja jätkas kokkulepitud tööde tegemist, otsese tahteavalduse tegemise tuvastamist ei võimalda. Asjast nähtuvalt soovis hageja 2019.a märtsis lepingu tähtaja muutmist tagasiulatuvalt. Seega on võimalik tuvastada, et hageja tegi tahteavalduse lepingu tähtaja pikendamiseks alles 2019.a, millele vastuseks kostja teatas, et ta on lepingu muutmisega nõus vaid osaliselt, st ta on nõus tähtaega pikendama 8 päeva võrra.
9(11)
38.Nõustuda tuleb hageja apellatsioonkaebusest järelduvaga, et lepingu muutmise ettepaneku saab teha kaudse tahteavaldusega. Teine pool saab väljendada lepingu muutmiseks nõustumust samuti kaudse tahteavaldusega. Sealjuures saab VÕS § 20 lg 3 kohaselt nõustumuseks lugeda majandus- ja kutsetegevuses ka vaikimise. Seega võib lepingut olla muudetud olukorras, mil üks lepingupooltest on teinud majandus- ja kutsetegevuses teisele lepingupoolele ettepaneku lepingut muuta, kuid teine pool vaikib, lepingu muutmisele pikema aja jooksul vastuväiteid ei esita. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et lepingu muutmisele antud nõustumuse saaks tuvastada hindamata, milles seisnes lepingu muutmise kas või kaudne tahteavaldus ja milline oli selle tahteavalduse sisu. Hageja tugineb sellele, et kuna ta jätkas tööde teostamist ja kostja aktsepteeris seda, siis saab lugeda sõlmituks poolte kokkulepe tööde tegemise tähtaja pikenemiseks. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Kuivõrd juba 2018.a detsembris osutas kostja, et tal on lepinguliste tööde tähtaja ületamise tõttu leppetrahvi nõudeõigus hageja vastu, siis ei saa kostja nõusolekut hageja poolt tööde tegemise jätkamiseks lugeda aktseptiks lepingu tähtaja pikenemise osas. Asjast ei nähtu, et hagejal sai tekkida VÕS § 13 lg 3 mõttes usaldus, et kostja oli lepingu tähtaja pikendamisega nõus.
39.Hageja on apellatsioonkaebuses asunud seisukohale, et maakohus tuvastas ebaõigesti kostja leppetrahvi nõudeõiguse. Ringkonnakohus hageja väidetega ei nõustu. Maakohus on ringkonnakohtu arvates tuvastanud õigesti kostja poolt leppetrahvi kohaldamisest teatamise aja ning leidnud põhjendatult, et kostja on teatanud leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
40.Kostja apellatsioonkaebuse alusel tuleb analüüsida seda, kas maakohus vähendas kostja leppetrahvi põhjendatult. Kui tasutav leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada leppetrahvi maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Selle sätte kohaselt saab kohus sekkuda leppetrahvi suuruse muutmisesse üksnes võlgniku taotlusel. Kostja on seisukohal, et maakohtus ei taotlenud hageja leppetrahvi vähendamist, kohus on omal algatusel vähendanud kostja leppetrahvi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, sest 07.12.2020 menetlusdokumendis on hageja palunud sõnaselgelt leppetrahvi vähendada.
41.Nõustuda ei saa kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole põhjendanud leppetrahvi vähendamise asjaolusid. Ringkonnakohus märgib, et leppetrahvi vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes. Seejuures tuleb VÕS § 162 lg 1 alusel arvestada eelkõige kostja kohustuse täitmise, hageja õigustatud huvi ja mõlema poole majandusliku seisundiga. Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd tööde tähtaja pikenemise põhjustasid osaliselt asjaolud, mida hageja ei saanud mõjutada, on leppetrahvi vähendamine põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukohad ei ole vastuolulised nagu väidab kostja. Asjaolu, et poolte vahel ei olnud (tagasiulatuvat) kokkulepet lepingu tähtaja ületamises rohkem kui 8 päeva võrra ei välista leppetrahvi vähendamist, kui kokkulepitud tähtaega ei saanud järgida osaliselt hageja mõju all mitteolevate asjaolude tõttu.
42.Hageja taotles leppetrahvi vähendamist ka seetõttu, et kostja ei ole kahju kandnud, st kostjale ei ole hageja poolt tähtaegade ületamine negatiivseid tagajärgi toonud. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole asjast nähtuvalt kahju kandnud, siis oli koosmõjus juba maakohtu poolt esiletoodud põhjendusega kokkuvõttes maakohtu
10(11)
poolt leppetrahvi vähendamine põhjendatud. Siiski ei ole võimalik leppetrahvi veelgi vähendada, nagu soovib hageja, sest leppetrahvi eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele, mistõttu ei õigusta ainuüksi kahju puudumine võlausaldajal alati leppetrahvinõude rahuldamata jätmist.
43.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus arvestas viivist ebaõigesti ja/või jättis selle vähendamata, kuna garantii andmise kohustus on hageja poolt täitmata. Mõlemad pooled arvestasid tööde üleandmise–vastuvõtmise aktis garantiisumma andmise kohustust hageja poolt (I kd, tlk 33 pöördel ja tlk 42 pöördel), arvestades selle tasumisele kuuluvast tööde lõpphinnast maha ning märkides, eraldi ka summa, mis kuulub tasumisele peale garantiiperioodi lõppu. Seda võimaldas ka poolte vahel sõlmitud lepingu p 10.1.2. Seega ei saa nõustuda kostja apellatsioonkaebuse väitega, et hageja rikub senini lepingut, kuna pole andnud garantiiaegset pangagarantiid. Mõistes kostjalt hageja kasuks võlgnevuse välja ,arvestas maakohus poolte esiletoodud kokklepet garantiisumma osas ja võttis kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvalt võlgnevuselt kokkulepitud garantiisumma maha. Ringkonnakohtus avaldasid pooled, et garantiitähtaeg lõpeb 2023 aprillis. Viivist on arvestatud vaid summadelt, mille tasumisega on kostja olnud viivituses. Menetluskulude jaotus
44.Kuna apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata, siis arvestades vaidluse olemust ja poolte poolt esiletoodud asjaolusid, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.