2-21-20460
Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.03.2022. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-20460
Tsiviilasi
Hxxxxx Axxxxxx hagi AS Adavere Agro vastu saamata jäänud renditasu ja viiviste nõudes Hageja: Hxxxxx Axxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx maakond; e-post: x
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Tiia E. Tammeleht (e-post: [email protected]); Kostja: AS Adavere Agro (registrikood: 10171470; aadress: Kooli tn 2, Adavere alevik, Põltsamaa vald, 48001 Jõgeva maakond; e-post: [email protected]); Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Sxxxxx Kxxx, epost; juhatuse liige Mxxxxs Vxxxx, e-post: Kostja volitatud esindaja: Aldi Alev (e-post: [email protected]). Menetluse liik
Kirjalikus menetluses, TsMS § 440 lg 1 järgi kostja õigeksvõtul põhinev otsus
1 (7)
Jõgeva maakonnas, Põltsamaa vallas, Räsna külas SAGARI kinnistu (registriosa nr 8108) maksumusega 80 eurot/ha aastas. Kasutusse anti 17,43+21,93 ha põllumaad.
•
Jõgeva maakonnas, Põltsamaa vallas, Pilu külas KUREKÜLA kinnistu (registriosa nr 20528) maksumusega 45 eurot/ha aastas. Kasutusse anti 19,81 ha põllumaad.
•
Jõgeva maakonnas, Põltsamaa vallas, Pilu külas ORASE kinnistu (registriosa nr 17637) maksumusega 80 eurot/ha aastas. Kasutusse anti 22,18 ha põllumaad.
•
Jõgeva maakonnas, Põltsamaa vallas, Pilu külas TIMUTI kinnistu (registriosa nr 17979) maksumusega 80 eurot/ha aastas. Kasutusse anti 14,75 ha põllumaad.
•
Jõgeva maakonnas, Põltsamaa vallas, Pilu külas UUE-LOOTUSE kinnistu (registriosa nr 1463535) maksumusega 80 eurot/ha aastas. Kasutusse anti 3,04 ha põllumaad.
•
Jõgeva maakonnas, Põltsamaa vallas, Pilu külas TOOMAPÕLLU kinnistu (registriosa nr 19812) maksumusega 80 eurot/ha aastas. Kasutusse anti 12,16 ha.
•
Jõgeva maakonnas, Põltsamaa vallas, Pilu külas UUEPÕLLU kinnistu (registriosa nr 19811) maksumusega 80 eurot/ha aastas. Kasutusse anti 15,0 ha põllumaad.
•
Jõgeva maakonnas, Põltsamaa vallas, Räsna külas TOOMA kinnistu (registriosa nr 799335/7993) maksumusega 80 eurot/ha aastas. Kasutusse anti 5,68 ha põllumaad.
•
Jõgeva maakonnas, Põltsamaa vallas, Räsna külas JOHNI kinnistu (registriosa nr 2727835) maksumusega 80 eurot/ha aastas. Kasutusse anti 3,10 ha põllumaad.
Lepingud pidid kehtima töösuhte lõpuni või kuni 31.12.2019. a. Kuigi pooltevaheline töösuhe lõppes 10.07.2019. a, jätkas kostja nimetatud kinnistute faktilist kasutamist. Töölepingu lõppemise ajal olid põllud vilja all. Seega leiab hageja, et lepingud kestsid kuni 31.12.2019. a. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja taotles PRIA-lt toetust kinnistute majandamiseks ning seda ka aastaks 2019. Kostja tasus seisuga 30.05.2019. a hagejale kõikide lepingute täitmise eesmärgil
2 (7)
koondsummana vaid osaliselt, s.o 16 180,88 eurot. Kostja jättis hagejale 2018. a ja 2019. a renditasud maksmata kokku 14 158,27 euro ulatuses, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja on pärast töösuhte lõppemist teinud kostjale korduvalt ettepanekuid saamata jäänud renditasude maksmiseks, kuid seda tulemusteta. Hageja loeb kostja sellise käitumise tahtlikuks ja pahauskseks lepingu rikkumiseks. Kostja majandustegevus on olnud stabiilne. Hagiavalduses on esitatud võlgnetava summa arvutuskäik. Kostja kohustused hageja ees ajavahemikul 01.01.2017. a kuni 31.12.2019. a olid kokku 30 339,15 eurot. Kostja on tasunud 16 180,88 eurot. Seega on kostja jätnud hagejale tasumata 14 158,27 eurot. Kuna kostja jäi 2018. a võlgnevusse summas 4045,22 eurot, siis nõuab hageja võlgnevuselt viivist arvates 01.01.2019. a kuni hagiavalduse esitamiseni summas 970,85 eurot. 2019. a võlgnevuse eest nõuab viivist 1618,09 eurot. Kokku viivis 2588,94 eurot. Välja mõista edasiulatuv viivis seadusjärgses määras kuni kohase täitmiseni protsendina põhinõudest. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
3 (7)
augustist. Isegi kui eeldada, et kostjal puudus varem arusaam sellest, et võlgneb hagejale renditasu, pidi ta hiljemalt tsiviilasjas 2-19-12371 esitatud hagiavalduse (tl 37-41) saamisel sellest nõudest teada saama. Selles hagimenetluses esitas hageja 07.11.2019 menetlusdokumendis (tl 43-47 p.26-29) detailse selgituse ja arvutuse saamata jäänud renditasu suuruse kohta. Sellele eelnes hageja 06.08.2019.a. kompromissettepanek koos kaaskirjaga kostjale (tl 48-51 koos tõlkega), mis sisaldab samuti saamatajäänud renditasu arvutust ja nõuet. Hageja toob välja, et viivitas kohtu kaudu nõude esitamisega just põhjusel, et lootis kostjaga kompromissi saavutada. Läbirääkimisi peeti korduvalt ning läbirääkimised lõppesid seisuga 23.12.2021. a. Lisaks toob hageja välja, et hagi õigeksvõtu avalduse esitamisega lõi kostja olukorra, kus hageja pidi avaldusel esitama vastuväite, mis omakorda tingis hageja menetluskulude kasvu. Kostja taotlus menetluskulude jaotamiseks TsMS § 168 lg 6 alusel on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
4 (7)
TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse põhjendava osata. Kostja vastusest hagile, milles kostja võtab õigeks maarendi lepingutest tuleneva hageja nõude, nähtub piisaval määral, et kostja õigeksvõtt on sisuline ega ole esitatud eksimuse tõttu. Hageja esitatud faktilistel asjaoludel ja õiguslikel alustel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud renditasu kostja kasutusse antud kinnistute eest kokku summas 14 158,27 eurot. Lisaks mõista kõrvalnõudena hageja kasuks välja viivised alates 01.01.2019. a kuni hagiavalduse esitamiseni 31.12.2021. a summas 970,85 eurot ning alates 01.01.2020. a kuni 31.12.2021. a summas 1618,09 eurot. Kokku summas 2588,94 eurot. Alates 01.01.2022. a kuni käesoleva kohtuotsuse tegemiseni (s.o kuni 28.03.2022. a) kujuneb seadusjärgseks viiviseks 269,12 eurot. Seega kokku viivised kuni kohtuotsuse tegemise päevani summas 2858,06 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 367 alusel kostjalt viiviste väljamõistmist seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja alates otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohase täitmiseni protsendina põhinõudest. Sellise taotluse alusel ja kooskõlas VÕS § 113 lg.1 sätetega mõistab kohus kostjalt välja viivise seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 11.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja on teatanud tuginedes TsMS §-le 168 lg.6, et ta ei nõustu menetluskulude jätmisega kostja kanda, kuna kostja ei ole oma tegevusega andnud põhjust saamata jäänud renditasu nõudes hagi esitamiseks kohtule. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus on poolte väiteid seoses menetluskulude kandmisega käsitlenud eespool p. 3-9 ja siinkohal rohkem ei korda. Kohus, võttes arvesse käesolevas kohtuasjas esitatud väiteid ja tõendeid, leiab, et hagi esitamine TsMS § 168 lg.6 kohaldamise tähenduses ei ole hagejale etteheidetav ja kulusid ei saa jätta sel alusel hageja kanda. Asjas on hageja Hxxxxx Axxxxxx ja kostja AS Adavere Agro, kelle vahel toimus kohtuvaidlus ka tsiviilasjas 2-19-12371. Selles kohtuasjas esitatud hagiavalduses (tl.37-41) p.13 kui ka 07.11.2019 esitatud hageja menetlusdokumendis (tl.43-47) p.26-29 on hageja kirjeldanud ja põhjendanud oma nõuet, mis hagejal on sama kostja vastu tulenevalt rendilepingutest. Rendilepingute sõlmimine hageja poolt ja sellest tulenevad nõuded on olnud teemaks tsiviilasjas nr. 2-19-12371 kui üks usalduse kaotuse asjaoludest. See tähendab, et neid lepinguid ja neist tulenevaid nõudeid ei ole käsitletud asjas 2-19-12371 üksnes n.ö. möödaminnes või kogemata. Seega oli kostjale teada tema täitmata kohustus, mis tulenes rendilepingutest. Hageja on kohtule esitanud ka kompromissettepaneku, mis sisaldab rendilepingutest tulenevaid nõudeid kinnistute kaupa summaliselt, kompromissettepanek koos kaaskirjaga on adresseeritud isikule hr. Lxxxxxx (kompromissettepanek koos tõlkega ja kaaskirjaga tl.48-51). Hageja 14.02.2022 vastusest nähtub, et kompromissettepanek on esitatud kostja nõukogu esimehele W.Lxxxxxxxxx 06.08.2019.a. Poolte läbirääkimised 5 (7)
lõppesid seisuga 23.12.2021. Et aktsionär ja nõukogu olid õigustatud tegema otsustusi rendilepingutega seonduvalt, nähtub ka kostja 08.02.2022.a vastusest hagile. Sellest tuleb järeldada, et hageja on esitanud oma rendilepingutest tulenevad nõuded kostja õigustatud isikutele mitmel korral ja piisava selgusega, kuid neid ei ole täidetud. Seetõttu ei saa hagejale ette heita, et järgmise sammuna pöördus ta hagiga kohtusse. Puudub alus kohaldada TsMS § 168 lg.6 ja kohaldamisele kuulub üldreegel TsMS § 162 lg.1 järgi. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 02.03.2022 ja lisas sellele kaks tasukalkulatsiooni. Kohus hindab hageja menetluskulu kulu liikide kaupa. Kohus leiab, et riigilõivu on hageja tasunud Riigilõivuseaduses (31.12.2021.a kehtinud määrad) ettenähtud määras 750 eurot lähtudes nõude suurusest. Seetõttu mõistab kohus riigilõivu selles summas välja kostjalt. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust kohtumenetluses tunnitasuga 120 eurot. Käibemaksu lisamist ei ole taotletud, sellekohast kinnitust TsMS § 174 lg.10 järgi ei ole esitatud. Seetõttu käibemaksu ei lisandu. Kohus, hinnates esindaja tasu suurust kaalutlusõigust kasutades, leiab, et esindaja tunnitasu 120 eurot on kohane. Hageja on esitanud õigusabi mahu – tasukalkulatsioonidelt ja kaaskirjast nähtuva järgi on see 370 minutit pluss 105 minutit, kokku 950 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks tõendite kogumisele ja analüüsile kulunud aega 50 minutit. Tegemist on maakasutuslepingutega, mis on hagejal endal varasemast olemas olnud, neid on käsitletud juba ka kohtuasja 2-1-12371 ettevalmistamisel. Tõendite analüüs hagiavalduses ei kajastu, hagiavalduse p.1-9 esitavad maakasutuslepingute faktilisi asjaolusid. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks tõendite kogumisele 30 minutit, konsultatsioonile kliendiga 20 minutit. Hagiavaldus koostamisele, lõplikule vormistamisele ja kohtule edastamisele loeb kohus põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Hagiavaldus on minimaalse, kuid piisava sisuga ja õigusliku argumentatsiooniga, mistõttu hagiavalduse koostamine koos vormistamise ja ärasaatmisega ei saa vajada enamat kui 3 tundi. 14.02.2022.a. õigusteenuse toimingud (tasukalkulatsioon nr. 10) on põhjendatud 1 tunni 30 minuti ulatuses, millest kostja vastusega tutvumine 20 minutit ja hageja vastuse koostamine, vormistamine ja kohtule edastamine 1 tund 10 minutit. Kohus ei loe põhjendatuks eraldi aega 15 minutit hageja vastuse lõplikule koostamisele ja kohtule edastamisele. Arvestades hageja vastuse mahtu, on kogu 14.02.2022.a. vastuse koostamine ja kohtule edastamine mahutatav 1 tunni 10 minuti sisse. Kokku hageja esindaja põhjendatud ajakulu 5 tundi 20 minutit ehk 320 minutit, tasu 640 eurot. Kokku hageja menetluskulu 750+640=1390 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsMS § 162 lg.1 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
6 (7)
Ülle Raag Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.