2-21-130710/13 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud Osaühing Aktiva Finants on esitanud hagiavalduse I. J. vastu, paludes kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 1121,83 eurot, võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 657,69 eurot. Nõue tuleneb pooltevahelisest liitumislepingust, vara osamaksetega müügilepingust ja nutikindlustuse lepingust. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning hüvitatavatelt menetluskuludelt mõista hageja kasuks välja viivis. Hageja nõue tuleneb kostja poolt tasumata arvetest. Kostja hagi ei tunnista ning palub rahuldada kohtul taotlus aegumise kohaldamiseks. Kostja taotleb kohtult asja lahendamise esimeses järjekorras hinnata 2015., 2016., 2017. ja 2018. aastal koostatud liitumislepingutest ja muudest lepingutest tulenevate nõuete osas aegumise kohaldatavust. Hageja ei ole esitanud vastust kostja seisukoha ja taotluse osas. Kohtu põhjendused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Puudub vaidlus, et E AS ja I. J. on sõlminud 28.02.2018 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx, 31.03.2018 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx, 28.09.2015 liitumislepingu nr xxxx, 28.10.2015 liitumislepingu nr xxxx, 03.04.2017 liitumislepingu nr xxxx, 28.02.2018 liitumislepingu nr xxxx, 31.03.2016 liitumislepingu nr xxxx ja 29.07.2018 Xxxx lepingu nr xxxx. Lepingute lahutamatuks lisaks on üldtingimused. Hageja on võlgnevuse tõendamiseks esitanud kostja poolt tasumata arved. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt nõutava põhivõlgnevuse ega viivise ulatust. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel. E AS lõpetas kostjaga sõlmitud lepingud 17.07.2019 saadetud lepingu lõpetamise teatisega 25.07.2019, kuivõrd kostja ei tasunud oma võlga ka peale täiendava tähtaja andmist. E AS loovutas 03.02.2021 kostja vastase nõude põhisummas 1121,83 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. E AS-i ja I. J. vahel sõlmitud lepingutest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on kokku leppinud viivisemääras põhivõlgnevuselt 0,07% päevas.

Kostja ei tunnista hagiavalduses kostja vastu suunatud nõudeid ning leiab, et nõuded on aegunud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõude suurusele. Hageja on esitanud kostjale arved, mille tasumise tähtajad olid perioodil 18.05.2019 – 18.08.2019 (so 4 arvet, millest esimese maksetähtaeg oli 18.05.2019, teise maksetähtaeg oli 18.06.2019, kolmanda maksetähtaeg oli 18.07.2019 ja neljanda maksetähtaeg oli 18.08.2019). Kostja arveid kuni käesolevani tasunud ei ole. Kostjal on hageja ees liitumislepingutest tulenev võlgnevus kõnede ja teenuste eest summas 194,16 eurot, järelmaksuga müügilepingutest tulenev osamaksete võlgnevus summas 636,67 eurot ja järelmaksuga müügilepingutest tulenev käsitlustasu võlgnevus summas 291 eurot. E AS on esitanud arve nr 2025113359 käsitlustasuga, mille sissenõudmise õigus tuleneb järelmaksuga müügilepingutest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab: „õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.“ TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg üldjuhul kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt „kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Riigikohus on asunud otsuses nr 3-2-1-95-08 seisukohale, et telefoniteenuse kasutamisest tulenevale tasunõudele kohaldub TsÜS § 147 lg-d 1 ja 3. Eelviidatud otsuses märkis Riigikohus ka seda, et TsÜS § 147 lg 3 teise lause osa „muutub sissenõutavaks arve esitamisega“ tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et teenuste eest osutatud arvete alusel esitatud nõuete näol on tegemist kokkulepitud tasu maksmise nõuetega, mille sissenõutavaks muutumine on seotud arvete esitamisega. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.“ Seega algab 2019a arvete nõude aegumistähtaeg alates 01.01.2020 ja lõpeb 01.01.2023. Käesolevaks ajaks ei ole hageja nõuded aegunud. Kohus tuvastas, et hageja poolt esitatud nõuded ei ole aegunud. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 1121,83 eurot, millest 194,16 eurot on liitumislepingust tulenev võlgnevus, 636,67 eurot on järelmaksuga müügilepingust tulenev võlgnevus ja 291 eurot on järelmaksu müügilepingust tulenev käsitlustasu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kohtult viivise väljamõistmist kindla summana alates arvete maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni määras 0,07% päevas kogusummas 657,69 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast põhinõudelt summas 1121,83 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud viivisenõuded on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 657,69 eurot hageja poolt taotletud viivisemääras ning edasiulatuva viivise alates 18.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 p 3

järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Käesoleva hagi hind on 1919,27 eurot. Hageja on edastanud kostjale 1 võlateatise ja 3 hagihoiatust, mistõttu on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3, mitte summas 50 eurot nagu hageja taotles. Kohus määrab hageja sissenõudmiskulude hüvitise suuruseks 35 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu summas 250 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema ajakulu seoses käesoleva menetlusega on olnud 3 tundi, tunnitasu on 120 eurot. Hageja esindaja tunnitasu summas 120 eurot on põhjendatud. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi. Kohtumenetluses tuli hagejal koostada hagiavaldus. Hagiavaldus on standardne ega sisalda õiguslikku probleemi. Kohus, arvestades hagiavalduse aluseks olevaid dokumente, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et tegemist on nn massnõudega, leiab, et nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks saab pidada kokku maksimaalselt 2,5 tundi, mille eest on tasu 300 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 550 eurot (riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 300 eurot) ning mõistab menetluskulud kostjalt välja. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.