Asjaõigus › Omandiasjad

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

H. K. esitas Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-20-14038 hagi K. K. i vastu omandi tagasikandmise ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks nõusoleku andmise kohustamiseks ning Saarte Tamm OÜ esitas Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-20-11955 hagi H. K. i vastu võlgnevuse 769 424 euro väljamõistmiseks. Tartu Maakohus tegi 23.03.2022 tsiviilasjas nr 2-20-14038 otsuse, millega jättis H. K. i hagi K. K. i vastu rahuldamata, ning tsiviilasjas nr 2-20-11955 otsuse, millega jättis Saarte Tamm OÜ hagi H. K. i vastu rahuldamata. Kostja lepinguline esindaja edastas apellatsioonitähtaja jooksul, 24.03.2022 Tartu Maakohtule kinnitamiseks H. K. i, K. K. i ja Saarte Tamm OÜ kompromissi. Tsiviilasjade pooled paluvad tühistada 23.02.2022 tsiviilasjades nr 2-20-14038 ja 2-20-11955 tehtud kohtuotsused täies ulatuses, kinnitada poolte kompromiss ja lõpetada tsiviilasjade nr 2-20-14038 ja 2-20-11955 menetlus. Samuti paluvad pooled kohtul tühistada Tartu Maakohtu 28.09.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-2014038 tehtud hagi tagamise ning tagastada poole kummaski tsiviilasjas tasutud riigilõivust.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 431 lg 2 teise lause kohaselt kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada, kui asja lahendamine kompromissiga on mõistlik ja reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita, ning tühistab asjas tehtud lahendi. Poolte taotlusel kinnitab kohus kompromissi kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). TsMS § 168 lg 3 ja poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. H. K. on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 3450 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1, lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus tagastab hagejale poole tasutud riigilõivust, s.o 1725 eurot. TsMS § 386 lg 2 ja poolte taotlusel kohus tühistab 28.09.2020 määrusega tehtud hagi tagamise. Pooled on TsMS § 64 lg 2 ja 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühele (1) päevale alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.