Tallinn, Selise tn 26 korteriühistu hagiavaldus M N vastu võlgnevuse nõudes 19,13 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nende Hageja: Tallinn, Selise tn 26 korteriühistu (registrikood 80297540; aadress Selise tn 26, Haabersti linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 13522; e-post [email protected]), seaduslik esindaja juhatuse liige K S Kostja: M N (isikukood xxx; aadress xxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Tallinn, Selise tn 26 korteriühistu hagiavaldus M N vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista kostjalt M N (isikukood xxx) hageja Tallinn, Selise tn 26 korteriühistu (registrikood 80297540) kasuks viivisevõlgnevus summas 19,13 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja M N kanda.
4.Välja mõista kostjalt M N (isikukood xxx) hageja Tallinn, Selise tn 26 korteriühistu (registrikood 80297540) kasuks menetluskulud summas 75 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Tallinn, Selise tn 26 korteriühistu (hageja) esitas 07.02.2022 hagiavalduse M N (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja Tallinn, Selise tn 26 korteriühistu liige ja korteriomanik (korteriomand asukohaga xxx). Hageja kui korteriühistu esitas kostjale kui KÜ liikmele ja korteriomanikule 17.12.2020 arve nr 201208 summas 206,39 eurot kostja poolt 2020. aasta novembris tarbitud teenuste eest ning 16.11.2021 arve nr 211008 summas 297,72 eurot kostja poolt 2021. aasta oktoobris tarbitud teenuste eest. Arve tasumise tähtajad olid vastavalt arve nr 201208 puhul 31.12.2020 ja arve nr 211008 puhul 26.11.2021. Kostja jättis arved tähtaegselt tasumata ega reageerinud ka hageja saadetud kirjalikele meeldetuletustele.
3.Hageja esitas 14.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 521,02 euro saamiseks. Kohus tegi 17.12.2021 kostjale makseettepaneku, kostja M N esitas 10.01.2022 nõudele nõuetekohase vastuväite ning asi anti üle hagimenetlusse. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise hetkel koosnes hageja nõue kahe arve alusel sissenõutavaks muutnud põhivõlast kogusummas 504,11 eurot (206,39 + 297,72) ja kahe arve alusel sissenõutavaks muutunud viivistest summas 16.91 eurot (15,74 + 1,17). Lisaks taotles hageja lisanduva viivise väljamõistmist määras 0,022% päevas alates 15.12.2021 (maksekäsu kiirmenetluse avaldusele järgnevast päevast).
4.Kostja on tasunud pärast hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, s.o 03.01.2022 arvetest nr 201208 ja nr 211008 tuleneva põhivõlgnevuse summas 504,11 eurot (206,39 + 297,72), kuid hagiavalduse esitamise seisuga (s.o 07.02.2022) on tasumata sissenõutavaks muutunud viivised ja menetluskulud.
5.Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviste hüvitamist summas 19,13 eurot. Hageja tõi välja, et kostja pidi tasuma 17.12.2020 esitatud arve nr 201208 summas 206,39 eurot hiljemalt 31.12.2020 ning 16.11.2021 esitatud arve nr 211008 summas 297,72 eurot hiljemalt 26.11.2021, kuid kostja tasus mõlemad arved alles 03.01.2022. Seega on kostja olnud arvete maksmisega viivituses kuni 03.01.2022. Hageja nõuab kostjalt 17.12.2020 esitatud arve nr 201208 alusel viiviseid ajavahemiku 01.01.2021 kuni 03.01.2022 eest summas 16,65 eurot ning 16.11.2021 esitatud arve nr 211008 alusel viiviseid ajavahemiku 27.11.2021 kuni 03.01.2022 eest summas 2,48 eurot. Seega on kostja võlgnevus hageja ees sissenõutavaks muutunud viiviste eest summas 19,13 eurot (16,65 + 2,48).
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja on esitanud 01.03.2022 (täiendatud 11.03.2022) vastuse hagile. Oma vastuses kostja kinnitab, et ta on põhinõude summas 504,11 eurot tasunud maksekäsu kiirmenetluses. Kostja oma vastuses haginõuet (s.o viivisenõuet) ei tunnista, kuid sisulisi vastuväited võlgnevuse kujunemisele kostja esitanud ei ole. Kostja on esitanud üldsõnalisi vastuväiteid ja pretensioone hageja suhtes seoses KÜ põhikirja ja kokkulepitud reeglite täitmata järgimisega, samuti arvukalt tõendeid. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks nõude tasunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
8.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
10.Vaidlus puudub selles, et kostja on Tallinn, Selise tn 26 korteriühistu liige ja korteriomanik (korteriomand asukohaga xxx). Hageja kui korteriühistu esitas kostjale kui KÜ liikmele ja korteriomanikule arved majandamiskulude hüvitamiseks. Hageja esitas kostjale 17.12.2020 arve nr 201208 summas 206,39 eurot kostja poolt 2020. aasta novembris tarbitud teenuste eest ning 16.11.2021 arve nr 211008 summas 297,72 eurot kostja poolt 2021. aasta oktoobris tarbitud teenuste eest. Arve tasumise tähtajad olid vastavalt arve nr 201208 puhul 31.12.2021 ja arve nr 211008 puhul 26.11.2021. Kostja jättis arved tähtaegselt tasumata ega reageerinud ka hageja saadetud kirjalikele meeldetuletustele. Hagiavalduse esitamise seisuga (07.02.2022) on kostja tasunud pärast hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist (s.o 03.01.2022) arvetest nr 201208 ja nr 211008 tuleneva põhivõlgnevuse summas 504,11 eurot (206,39 + 297,72), kuid on jätnud tasumata sissenõutavaks muutunud viivised ja menetluskulud. Seega pooltel puudub vaidlus hageja põhinõude summas 504,11 eurot üle – kostja on põhinõude täitnud maksekäsu kiirmenetluse kestel, vastu vaidlemata nõude summale ja sisule.
11.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu.
12.KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama sätte lõige 2 näeb ette, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse
mahule. Seevastu lõike 3 kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
13.KrtS § 42 lõige 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Lõike 2 kohaselt, kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud suuruses ja tingimustel.
14.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
15.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse suhtes. Hageja on oma nõude olemasolu tõendanud ja kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Oma hagivastuses ei ole kostja eitanud võlgnevuse olemsolu, vastupidiselt on kostja tunnistanud, et tal tekkis võlgnevus, kuivõrd kostja on maksekäsu kiirmenetluses (s.o 03.01.2022) arvetest nr 201208 ja nr 211008 tuleneva põhivõlgnevuse kogusummas 504,11 eurot hüvitanud. Seega kohtu hinnangul ei anna kostja väited alust hagi rahuldamata jätmiseks ning on asja lahendamise kontekstis asjakohatud. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla (viiviste) tasumist hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust kohustust mitte täita ja jätta tasumata arvete õigeaegselt tasumata jätmisest tulenev viivisevõlgnevus. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega tasunud võlgnevusi tähtaegselt, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega oli võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist ning seetõttu on KrtS § 40 lg 1 ja 2, § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel põhjendatud ka hageja viivisenõue kostja vastu.
16.Kohus on seisukohal, et kostja, kes oli arvete nr 201208 ja nr 211008 tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega ja hageja on seega õigustatult arvestanud tasumata arvetelt viivist. Kostja ei ole hageja viivise arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja oma vastuses haginõuet (s.o viivisenõuet) ei tunnista, kuid sisulisi vastuväited võlgnevuse kujunemisele kostja esitanud ei ole. Kostja on esitanud üksnes üldsõnalisi vastuväiteid ja pretensioone hageja suhtes seoses KÜ põhikirja ja kokkulepitud reeglite täitmata järgimisega, samuti arvukalt tõendeid. Lisaks pole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt viivisevõlgnevuse tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust majandamiskulude arveid nr 201208 ja nr 211008 mitte tasuda, vaid on need arved 03.01.2022 tasunud. Kohus leidis, et hageja põhinõue oli põhjendatud, samuti on kostja ise oma vastuses tunnistanud hageja arvetest nr 201208 ja nr 211008 tulenevat põhinõuet, olles eelnimetatud arvetest tuleneva põhivõlgnevuse summas 504,11 eurot 03.01.2022 tasunud – seega peab kohus põhjendatuks ka hageja sissenõutavaks muutunud viiviste nõuet.
17.Hageja nõuab kostjalt arvest nr 201208 tuleneva võlgnevuse summas 206,39 eurot ja arvest nr 211008 tuleneva võlgnevuse summas 297,72 eurot tasumisega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o 8% aastas (0,022% päevas). Hagiavalduse kohaselt pidi kostja tasuma 17.12.2020 esitatud arve nr 201208 summas 206,39 eurot hiljemalt 31.12.2020 ning 16.11.2021 esitatud arve nr 211008 summas 297,72 eurot tuli kostjal tasuda hiljemalt 26.11.2021, kuid kostja tasus mõlemad arved alles 03.01.2022. Seega on kostja olnud arvete maksmisega viivituses kuni 03.01.2022. Hageja arvestab 17.12.2020 esitatud arvest nr 201208
tulenevast võlgnevusest (206,39 eurot) ajavahemiku 01.01.2021 kuni 03.01.2022 eest viiviseid summas 16,65 eurot. 16.11.2021 esitatud arvest nr 211008 tulenevast võlgnevusest (297,72 eurot) arvestab hageja viiviseid ajavahemiku 27.11.2021 kuni 03.01.2022 eest summas 2,48 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue kostja vastu põhjendatud kokku summas 19,13 eurot (16,65 + 2,48), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
18.Kohtu hinnangul on hageja poolt esitatud sissenõutavaks muutunud viivise nõue kostja vastu põhjendatud seadusjärgses viivisemääras, s.o 8% aastas, seega 19,13 euro ulatuses. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt summas 504,11 eurot sissenõutavaks muutunud viivised summas 19,13 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
21.Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kogusummas 100 eurot ja kulutused õigusabile summas 300 eurot (s.o 3 tundi tööd tunnihinnaga 100 eurot, ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.
22.Hageja palub mõista kostjalt välja kohtukuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 100 eurot. Kohus selgitab, et kuivõrd TsMS § 486 lg-st 2 tulenevalt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest ja kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus on antud asjas esitatud 14.12.2021, siis lähtudes 2021. aastal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st 1 ja Lisast 1 tuli hagi hinnalt 19,13 eurot tasuda riigilõivu kokku summas 75 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada riigilõiv summas 75 eurot.
23.Hageja väidab, et tal on tekkinud kulud õigusabile summas 300 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
24.Hagejat on menetluse esindanud aga seaduslik esindaja juhatuse liige K S. Lepingulist esindajat TsMS § 218 tähenduses ei ole hagejal käesolevas menetluses olnud. Järelikult puudub hagejal lepingulise esindaja kulu, mida kohus saaks teiselt poolelt välja mõista.
25.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva 75 eurot ehk tasutud riigilõivu.
26.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
27.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.