Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Menetluse käik Avaldajad esitasid 17.09.2021 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale avalduse üle puudutatud isikutele kuuluva kinnisasja juurdepääsuõiguse määramiseks avalikult kasutatavale teele ja tehnorajatiste talumiseks ning kinnistusraamatusse kande tegemiseks. 20.09.2021.a määrusega edastas Viru Maakohus asja alluvusel lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. 03.11.2021.a määrusega algatas kohus avalduse alusel menetluse. Avaldus ja avaldajate seisukohad Avalduse kohaselt kuulub avaldajatele alates 09.07.2021 kinnisasi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald, xxxxxxxxx, millele on juurdepääs võimalik ainult läbi puudutatud isikutele kuuluva kinnisasja asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald, xxxxxxxxx. Avaldajate sõnul on kõige otstarbekam määrata juurdepääs läbi xxxxx kinnistu, sest juurdepääsutee on lühem ja ajalooliselt väljakujunenud. Endised xxxxx omanikud pöördusid puudutatud isikute poole ning puudutatud isik II väljastas volituse, mis on andnud eelmistele omanikele õiguse koormata kaasomandis oleva kinnisasja xxxxx teeservituudiga xxxxx igakordse omaniku kasuks. Paraku on puudutatud isik I loobunud volikirja allkirjastamisest ja notari juurde minekust. Avaldajad ja endised omanikud on proovinud korduvalt suhelda xxxxx omanikega, kuid läbirääkimised ei ole tulemust andnud. Vaidlus puudub, et xxxxx ei piirne ühestki kohast avalikult kasutatava teega, seega puudub avaldajatel juurdepääs oma kinnistule avalikult kasutatavalt teelt. Juurdepääs on maakorralduslikult võimalik, sest xxxxx kinnistul asub juba tee, mis saab alguse xxx tänavalt ja kulgeb mööda kinnistut sirgjooneliselt xxxxx poole. Teed ei pea pikendama. Avaldajad leidsid, et nende huvid kaaluvad üles puudutatud isikute huvid, sest tee rajamine mõne teise kinnistuga piirneva kinnistu kaudu ei ole maakorralduslikult võimalik või vähemalt otstarbekas. Tee rajamine nende kinnistute kaudu oleks oluliselt pikem ja tähendaks kas nende kinnistute rohealast olulise osa määramist teeks või siis nö poolitaks kinnistud või tuleks samale kinnistule veel teine tee rajada. Juurdepääsu määramine xxxxx kaudu ei koormaks puudutatud isikuid olulisel määral. Juurdepääsuta ei saa avaldajad oma kinnistut sihtotstarbeliselt kasutada (elamumaa) ega kinnistule elamut ehitada. Avaldajatel on õigus nõuda juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Juurdepääs tuleb kanda kinnistusraamatusse servituudina. Avaldajatele tuleb anda õigus kasutada juurdepääsuteed nii liikumiseks jalgsi kui ka sõidukitega. Avaldajad taotlevad kaxxxxxx kinnisasja koormamist reaalservituudiga selliselt, et valitseva kinnisasja igakordsel omanikul on õigus valitseva kinnistu eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks vajalike tehnovõrkude ja rajatiste (kütte-, veevarustus- ja kanalisatsioonitorustiku, elektroonilise side ja elektrivõrgu, nõrkvoolu-, küttegaasi- ja elektripaigaldiste või surveseadmestiku ja nende teenindamiseks vajalike tehnorajatiste, ehitiste ja seadmete ehitamiseks, omamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks, säilitamiseks, rekonstrueerimiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks servituudialal. Avaldajate kinnistu eesmärgipäraseks

kasutamiseks on hädavajalik tehnovõrkude olemasolu. Avaldajad paluvad määrata reaalservituut tähtajatult, kuna tehnovõrkude olemasolu on avaldajate kinnistu eesmärgipärase kasutamise eelduseks. Avaldajad paluvad puudutatud isikute tahteavalduste asendamist kohtulahendiga. 13.02.2022 selgitasid avaldajad, et nad on korduvalt proovinud jõuda kokkuleppele naabritega, kuid pole tulemust saanud, sest puudutatud isik I on vastu olnud. Pooled pidasid läbirääkimisi ja selgub, et puudutatud isikuga I on võimalik antud küsimus lahendada ainult kohtu kaudu. 22.02.2022 toimunud kohtuistungit ei saanud pidada, sest avaldajad ei saa eesti keelest aru ega võtnud tõlki kaasa. Samuti ei olnud ilmunud puudutatud isikud. 10.03.2022 toimunud kohtuistungil selgitas avaldaja II, et nad käisid notaris, aga puudutatud isik I ei tulnud kohale. Naabrite poolt ei ole olnud takistusi tee kasutamiseks. Avaldajatel ei ole kinnistul praegu midagi. Nad panid avaldusse, mida nad soovivad tulevikus teha. Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isikud ei esitanud kirjalikku seisukohta ega ilmunud 22.02.2022 toimunud istungile. 10.03.2022 toimunud istungil selgitas puudutatud isik I, et temal ei ole midagi selle vastu, et naabrid käivad, sest see on ammusest ajast ühine tee. Kõik sõidavad seal, kellel vaja. Ta selgitas, et ta ei saanud notari juurde minna, sest ta oli Jõhvis ja pidi lapsega kooli minema. Avaldajaid ta sellest ei teavitanud ega pakkunud uut aega. Ta ei öelnud, et ta ei tee koostööd, aga ta ei saanud minna notari juurde. Ta ei tea kuidas seda vormistatakse, äkki võetakse tee üldse ära. Ta pole millestki keeldunud, aga ta ei teadnud, mida naabrid tahavad. Ta teab, millist osa naabrid kasutada tahavad. 22.02.2022 istungile ei tulnud ta seetõttu, et ta oli haige. Hüvitist ta tee kasutamise eest avaldajatelt ei taha. Talumiskohustuse eest ta hüvitist ei taha. Ta on nõus tee kasutamisega. Puudutatud isik II selgitas, et andis naabritele enda nõusoleku ja käis isegi notaris. Ta ei soovi avaldajatelt hüvitist tee kasutamise eest. Talumiskohustuse eest ta hüvitist ei taha. Ta on nõus tee kasutamisega. Kohaliku omavalitsuse seisukoht 26.11.2021 seisukohas märkis xxxxxxe Vallavalitsus, et juurdepääs xxxxx kinnistule on siiani toimunud ja toimub ka praegu läbi xxxxtn L1 kinnistu, xxxxx kinnistu ja läbi xxx tn L2 kinnistu. xxx tn L1 ja L2 kinnistud on xxxxxxx valla munitsipaalomandis ja sihtotstarve on transpordimaa. Maareformi käigus on Jõe tn L1 ja L2 kinnistu vaheline tee mõõdistatud xxxxx kinnistu koosseisu. xxxxx kinnistu omanikud ei ole teinud mingeid takistusi nende kinnistul asuva tee kasutamiseks. xxxxxxe Vallavalitsuse jurist Mxxxx Sxxx vestles puudutatud isikuga I. Jäi mulje, et puudutatud isik I ei ole siiani saanud täpselt aru, mida naabrid temalt on soovinud. Ta arvas, et kohtuväline lahendus on võimalik ja tema sooviks on, et avaldajad korraldavad transpordi Jõgevale notari juurde ja võtavad enda kanda kõik kulud seoses teeservituudi seadmisega, sest tema rahalised võimalused on väga piiratud. Puudutatud isik I lubas ühendust võtta avaldajatega ja kinnitas, et ta ei ole teinud ega tee ka edaspidi mingeid takistusi kinnistul asuva tee kasutamiseks. xxxxxxx Vallavalitsus leidis, et menetlusosaliste vaidlus on võimalik lahendada kompromissiga, kuid kui kohtuvälist lahendust ei leita, on kõige otstarbekam määrata juurdepääs üle xxxxx kinnistu kulgevat teed.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. AÕS § 156 lg 1 sätestab: Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt tsiviilasjad 2-14-23161 p 17.1, 3-2-1-41-08 p 20, 3-21-170-12 p 9, 3-2-1-48-10 p 22), et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Kohus tuvastas Maa-ameti kaardiserveri väljatrüki põhjal, et avaldajatele kuuluvale kinnistule asukohaga xxxxxxxxxxxxx küla,xxxxxxxx vald, xxxxxxxxx puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, sest kinnistu on kõigist külgedest piiratud teiste omandis olevate kinnistutega ja puuduvad kokkulepped nimetatud kinnistute või eratee kasutamiseks. Avaldaja soovib juurdepääsu üle xxxxx kinnisasja, sest sealt kulgeb juba ajalooliselt väljakujunenud tee. Vaidlust ei saa olla selles, et taotletav juurdepääs on maakorralduslikult võimalik, sest taotletava juurdepääsu osas on tee juba olemas. Seda teed kasutab mh ka xxxxx kinnistu omanikud ise. Menetlusosalistel puudub vaidlus juurdepääsu asukoha üle. Puudutatud isikud on nõus, et avaldajad kasutavad juurdepääsuna nende kinnistul asuvat teed. Seega ei oleks juurdepääsu määramine avalduses märgitud viisil kellegi huvide vastane. Kohus leiab, et juurdepääs xxxxx kinnistule tuleb määrata üle xxxxx kinnistu vastavalt käesoleva määruse lahutamatuks lisaks olevale plaanile. Juurdepääs on plaanil märgitud siniselt viirutatud alana. Juurdepääs on tähtajatu ning juurdepääsu on lubatud kasutada nii jalgsi kui ka sõidukitega igal ajal. AÕS § 156 lg 1 kohaselt määrab kokkuleppe puudumisel juurdepääsu kasutamise tasu kohus. Kohtupraktika kohaselt ei pea tasu kindlaks määrama üksnes siis, kui koormatava kinnisasja omanik on teatanud, et ta tasu ei taha, s.o loobunud tasu nõudmisest. Puudutatud isikud on käesolevalt kohtule istungil avaldanud, et nad ei soovi mingit tasu tee kasutamise eest. Seega ei määra kohus juurdepääsu õiguse eest tasu. Avaldajad on palunud mh ka reaalservituudi määramist. AÕS § 158 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab

ülemääraseid kulutusi. Sama paragrahvi lõige 2 ja 3 sätestavad, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Avaldajad on kinnitanud, et nende kinnisasjal ei asu praegu mitte midagi ning neil on plaanis hakata ehitama maja. Avaldajatel pole võimalik enda kinnisasja eesmärgipäraselt elamumaana kasutada ja majandada, kui sinna pole võimalik ehitada tehnovõrke ja -rajatisi. Puudutatud isikud ei olnud vastu reaalservituudi seadmisele. Seega ei oleks reaalservituudi määramine avalduses märgitud viisil kellegi huvide vastane. Kohus leiab, et reaalservituudi määramine avalduses märgitud sisuga on võimalik ja avaldus tuleb selles osas rahuldada. Riigikohus on märkinud (RKTKm nr 2-14-23161 p 19.2), et tehnorajatisega koormatava kinnisasja omanikul on õigus saada AÕS § 158 lg 3 järgi tasu tehnovõrgu talumise eest ning tasu määrates saab lähtuda põhimõtteliselt samadest asjaoludest, nagu juurdepääsu puhul. Kuna puudutatud isikud kinnitasid, et ei soovi mingisuguse tasu määramist, siis ei määra kohus talumiskohustuse eest tasu. Kohus tuvastab kinnistusraamatuseaduse § 341 lg-st 8 ja TsÜS § 68 lg-st 5 tulenevalt puudutatud isikute nõusoleku käeolevas määruses määratava juurdepääsuõiguse, tasu ja reaalservituudi kohta märke kandmiseks kinnistusraamatusse. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldajad pöördusid kohtusse põhjendatult ning nende huvides tehti ka lahend. Samas pole põhjendatud jätta menetluskulud täielikult avaldajate kanda, sest asja oleks saanud lahendada kohtuväliselt, kui puudutatud isik I oleks rohkem koostööd teinud ja notarisse läinud. Juurdepääs pole nii enne avalduse esitamist kui ka menetluse ajal olnud takistatud. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.