Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
OÜ Metropoli Ehitus hagi Inseneribüroo EKOTEH OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. aprilli 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Metropoli Ehitus apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
106 133,19 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ Metropoli Ehitus (registrikood 12765305), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Arvo Kivar Kostja Inseneribüroo EKOTEH OÜ (registrikood 11337116), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 7. aprilli 2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta OÜ Metropoli Ehitus kanda.
4.Mõista OÜ-lt Metropoli Ehitus välja Inseneribüroo EKOTEH OÜ kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 595,40 eurot.
5.OÜ-l Metropoli Ehitus tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda Inseneribüroo EKOTEH OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Metropoli Ehitus (hageja) esitas 20.03.2020 Harju Maakohtule hagi Inseneribüroo EKOTEH OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 88 030,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras perioodi 24.08.2018 – 20.03.2020 eest summas 11 075 eurot ning edasiulatuva viivise hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 09.06.2017 hageja tellijana ja kostja töövõtjana projekteerimise töövõtulepingu nr T3/08, mille esemeks oli Tallinnas Tobiase 3 asuval maatükil püstitava hoone konstruktiivse osa koostamine tööprojekti mahus, sh tootejooniste koostamine. Tööde tähtaeg oli 30.09.2017 ning tööde maksumus koos käibemaksuga oli 39 600 eurot.
3.Kostja kokkulepitud tähtajaks tööd valmis ei saanud ja hagejale üle ei andnud. 09.10.2017 anti kostjale täiendav tähtaeg 0 tsükli projekti esitamiseks 31.10.2017 ning kogu projekti esitamiseks 30.11.2017. 09.02.2018 koosolekul leppisid pooled kokku, et kostja esitab lifti projekti 15.02.2018, samuti muud koosolekul kokkulepitud projekti osad.
4.16.04.2018 koosolekul lubas kostja esitada 3. korruse vahelagede projekti 18.04.2018, RB osa projekti 4. ja 5. korruse kohta 16.04.2018, 5. korruse vahelae projekti 23.04.2018. Kostjal tuli joonistele lisada värvikoodid; vundamendi soojustus tuli muuta 100 mm paksuseks ning 23.04.2018 tuli esitada akende kinnituse lahendus.
5.23.04.2018 tuletas hageja kostjale meelde, et endiselt on puudu 3., 4. ja 5. korruse projektid. 26.04.2018 palus hageja kostjal kinnitada, kas kostja esitab projektid kokkulepitud tähtaegadeks. Hageja teatas, et projektide puudumise tõttu on ehitustegevus takistatud. Hageja tuletas meelde, et armeerimisjooniste koostamisel tuleb arvestada projekteerimise eesmärki – see peab olema ehitusnõudeid silmas pidades majanduslikult soodne – ning palus põhjendada ebamõistlikult suurt armatuuri kogust.
6.07.05.2018 kuupäevaks ei olnud projekt endiselt valmis. Pooled leppisid 07.05.2018 ehituskoosolekul täiendavalt kokku, et kostja korrigeerib rõdusõlmed teljel 1, esitab kriitilise temperatuuri arvu, esitab 4. korruse vahelae projekti 08.05.2018, 5. korruse seinte/postide ja vahelae projekti 14.05.2018, mille järel on võimalik hakata arutama dekoratiivpostide lahendust. Kostja pidi tegema 5. korruse trepikonstruktsioonid, vundamendi soojustust tuli muuta 100 mm paksuseks; endiselt oli esitamata ka akende kinnituse lahendus. 09.05.2018 kuupäevaks tuli korrigeerida vahelae armeeringu sammu alates 3. korrusest, sest kostja esitatud lahendus ei olnud teostatav. Armeeringu spetsifikatsioonid olid omavahel vasturääkivad ja neid tuli korrigeerida. Suitsueemalduse ava lahendus tuli viia kooskõlla lepingu tingimustega.
7.11.05.2018 soovis hageja teada, kas kostja poolt korrigeeritud 4. korruse armeerimisjoonisele võib hageja ehitustöödeks vajaliku rauamaterjali ära tellida. 21.05.2018 soovis hageja teada, millal esitab kostja talle puuduolevad 5. korruse ning sisetreppide armeerimisjoonised. Kostja hagejale ei vastanud ning hageja kordas küsimust 23.05.2018 ja teatas, et projektide puudumise tõttu on ehitustööd seiskunud. Kostja hageja päringule ei vastanud, kuid esitas ühe trepi joonise. 24.05.2018 teatas hageja kostjale, et ehitustähtaegasid tuli taas edasi lükata. Hageja soovis teada, millal esitab kostja puuduolevad joonised. Kostja hageja päringule ei vastanud. 07.06.2018 lubas kostja esitada trepi joonised 11.06.2018 hommikul. 14.06.2018 teatas hageja, et vaatamata kostja lubadustele ei ole hageja endiselt trepijooniseid saanud.
8.Arvestades kostjapoolset pikka aega kestnud lepingurikkumisi ning puudusi, tellis hageja kostja poolt tehtud projekteerimistöödele eksperthinnangu OÜ Gravity eksperdilt Andrei Kerališvililt, kes leidis oma 18.07.2018 hinnangus hoone vundeerimise kohta, et projektijärgse põhjaplaadi paksusega on armatuuri kulu põhjendamata suur. Keldri välisseinte osas leidis ekspert, et armatuuri kulu on suur ja seda oleks võimalik vähendada. Seinte paksused on 250 mm, kuid võiks olla 200 mm. Postide armatuuri kulu on samuti põhjendamata suur ja seda on võimalik vähendada. Vahelagede armatuurikulu oleks võimalik samuti vähendada. Ekspertiisiaktile tuginevalt esitas hageja kostjale 24.08.2018 kahju hüvitamise nõude summas 85 690,80 eurot. 14.09.2018 teatas kostja, et ei pea nõuet põhjendatuks ja esitas vastuväited.
9.17.04.2019 edastas hageja kostjale täiendava ekspertiisi, vastused kostja poolt püstitatud küsimustele, kahju hüvitamise nõude summas 91 690,80 eurot, nõude arvestuskäigu ning nõuet tõendavad dokumendid. 30.04.2019 teatas kostja, et ei rahulda nõuet.
10.13.06.2019 esitas hageja kostja püsitatud uutest küsimustest lähtuvalt veelgi detailsemad selgitused kostja rikkumiste ja kahju tekkimise kohta koos lisadega ja detailse kahju arvestusega. 27.06.2019 vastuses kostja endiselt nõuet ei tunnistanud. Kostjapoolsest lepingurikkumisest ning töö lepingutingimustele mittevastavusest tulenevalt on hageja kandnud kahju hagiavalduse esitamise seisuga summas 88 030,80 eurot. Kahjuhüvitis koosneb järgnevast: liftišahti süvendi betooni lisakulu 12 950 eurot + käibemaks; 1-3 vahelagede ülekulu 15 091 eurot + käibemaks; 4-5 vahelagede ülekulu 9818 eurot +
11.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja pole tõendanud tehtud tööde mittevastavust. Hageja ei saa kostjale ette heita projekteerimist vastavalt standarditele ja ehitusseadustiku (EhS) ohutuse põhimõtetele. Hageja ei heida ette, et kostja projekteerimine ei vastanud lepingu punktide 3 ja 4.1 nõuetele ehk kehtivatele standarditele ja õigusaktidele. Hageja heidab kostjale vaid ette, et projektid on koostatud liigse varuga ja arvestamata ehitamise „majanduslikku poolt“. Samas ei nähtu projekteerimise lepingust ega hageja väidetest, millisele mahule vastavalt pidi kostja projekteerima.
12.Hageja tuginemine kostjapoolsele hilinemisele on alusetu, kuivõrd juba algselt eksisteeris hagejast tulenevatel asjaoludel mitme kuuline hilinemine. Hageja ja kostja muutsid lepingut ja leppisid kokku uutes täitmise tähtaegades, mida kostja ka järgis. Seega ei saa tegemist olla kostjapoolse lepingurikkumisega. Kostja oli vaid projekteerija ja ehitusprotsessi oli kaasatud loendamatu hulk inimesi ja ettevõtteid, kelle tegevusest objekti valmimine sõltus.
13.Hageja pole tõendanud kahjuhüvitise nõude aluseks olevate eelduste täitmist, st et hageja teavitas kostjat igakordselt mittevastavusest koos piisavalt täpse kirjeldusega, nõudis igakordselt kostjalt lepingu täitmist, andis lepingu täitmiseks mõistliku tähtaja ja seejärel igakordselt iga lepingurikkumise puhul tõendas kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid ja tõi need eraldi välja.
14.Samuti ei ole hageja tõendanud, et väidetav lisakulu nii koguselises kui ka rahalises mõttes on just hagis väidetud suuruses. Arusaamatuks jääb, milline trepp oli valesti joonestatud ja kuidas sellest johtus rahakulu 450 eurot. Ei selgu, milline oli hageja loodetud ning mis tegelik katuse soojusisolatsiooni paksus ja kas selline soojusisolatsioon oli ilmselgelt tarbetu. Ei selgu ka, kuidas läbiviigud said olla seotud kostjale etteheidetavate rikkumistega. Samuti on ebaselge hageja otseste ja kaudsete kulude seos kostja väidetavate lepingurikkumistega.
15.Kostja esitas alternatiivselt kahju hüvitamise vähendamise taotluse. Hageja on ülekulu aktsepteerinud. Väidetavate kahjude tekkimise eest vastutavad ehitajad ja hageja ise. Maakohtu otsus ja põhjendused
16.Harju Maakohtu 07.04.2021 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
17.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 09.06.2017 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja koostama Tobiase 3, Tallinnas asuval maatükil püstitatava hoone (uusehitise) konstruktiivse projekti osa tööprojekti mahus, sh koostama tootejoonised. Maakohus leidis, et puudub vaidlus selles, et kostja on enda lepingulised tööd teostanud ning koostatud projekti järgi on ehitis valminud ja hagejale üle antud.
18.Hageja peamine etteheide kostjale on lepingu lisa 2 p 4 rikkumine, st kostja ei projekteerinud kokkuhoidlikult (sh majanduslikust aspektist). Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud OÜ Gravity arvamuse, mille kohaselt oleks võimalik armatuuri kogust vähendada ning projektlahendus ei ole kõige ratsionaalsem. Valitud põhielementide kandevõime kontroll näitas, et kõikide kontrollitud elementide kandevõime on tagatud. Samuti on tagatud kõik kasutuspiirseisundi nõuded. Kohtu hinnangul saab üldtuntuks pidada asjaolu, et kandekonstruktsioonide tugevus sõltub betooni paigaldatud armatuuri kogusest. Ekspert Elmet Ein on välja toonud, et OÜ Gravity on esitanud sarruse mahtude arvutuse, mis oli tehtud arvutiprogrammiga minimaalse armeeringu põhjal. Sisuliselt on OÜ Gravity asunud seisukohale, et ilma tugevusvaruta projekteerimine oleks olnud lepingukohane. Kohtu hinnangul lepingust kostjale sellist kohustust ei tulene. Kohus on seisukohal, et OÜ Gravity hinnangut ei saa eeltoodust tulenevalt pidada usaldusväärseks arvamuseks.
19.Lepingu lisa 2 p 3 kohaselt peab projekt vastama kehtivatele määrustele (muuhulgas EVS 865-2:2014 ja EVS 811:2012) normdokumentidele ning tellija lähteülesandele. Hageja ei ole menetluses tuginenud ühelegi puudusele, mis tuleneks lepingu lisa 2 p 3 rikkumisest. Seega sai hageja kostjalt projekti, mis vastas kõikidele ehitusnormidele ja ohutusstandarditele.
20.Maakohus tugines VÕS § 77 lg 1 ja leidis, et kostja poolt teostatud projekt vastas vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kohtu hinnangul on hageja väidetav lisakulu tõendamata. Kohtu hinnangul ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist, et hageja poolt nimetatud materjali kokkuhoiu tulemusel oleks töö keskmine kvaliteet olnud tagatud. Ka hageja enda poolt esitatud OÜ Gravity arvamusest see ei tulene. Vastupidiselt on OÜ Gravity just märkinud, et valitud põhielementide kandevõime kontroll näitas, et kõikide kontrollitud elementide kandevõime on tagatud. Samuti on tagatud kõik kasutuspiirseisundi nõuded. Ekspert Elmet Ein on leidnud, et kostja on arvutused teinud mõistliku varuga. Eeltoodust saab kohtu hinnangul järeldada, et betooni koguse vähendamisega ning minimaalse armeeringuga ei oleks tagatud see, et tööl oleks vähemalt keskmine kvaliteet ning (EhS) § 8 jj ja § 10 jj sätestatud ohutus.
21.Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kostja on esile toonud, et väidetav majanduslik ülekulu oli hagejale teada 26.04.2018. Hageja pretensioone kostja töö osas kooskõlas lepingu p 4.4. sätestatuga 10 päeva jooksul ei esitanud ning jätkas projekti järgi ehitamist. Kohtu hinnangul ei saa pidada mõistlikuks, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik laseb
projekti järgi ehitada kvaliteetse ehitise ning seejärel asub ebamääraselt sisustama kokkuhoiu mõistet ning nõudma odavamat lahendust. Kohtu hinnangul on hageja käesoleval juhul minetanud oma õiguse tugineda puudustele töös, kuivõrd ei ole esitanud pretensioone kooskõlas lepingu p 4.4. sätestatuga õigeaegselt.
22.Hageja hinnangul on kostja kahju tekitanud ka sellega, et ei ole projekti tähtaegselt üle andnud, mille tõttu ehitusperiood pikenes ühe kuu võrra. Hageja väitel ei olnud projekt valmis lepingus märgitud tähtajaks s.o 30.09.2017. Hageja andis 31.10.2017 kostjale uue tähtaja projekti esitamiseks 30.11.2017. Lepingu p 8.1 kohaselt tellija annab töövõtjale töö teostamiseks üle vajalikud alusandmed, juhised ja muu asjakohase dokumentatsiooni, mis on lepingu lahutamatu osa, sealjuures antakse üle eelprojekt. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja on 09.10.2017 määranud koguprojekti esitamise tähtajaks 30.11.2017. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et tähtaja pikendamine oli tingitud kostja tegevusest või taotlusest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-107-08 asunud seisukohale, et VÕS § 13 lg 3 järgi ei või üks lepingupool tugineda lepingutingimusele, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Lepingu muutmine on fikseeritud koosoleku protokollis, seega olid lepingu pooled lepingu muutmisega nõus ning hageja hilisemad etteheited kostjale on alusetud. 09.02.2018, 17.04.2018 ja 07.05.2018 toimunud koosolekute protokollist nähtub, et hageja on lähteülesandes teinud mitmeid muudatusi ja täpsustusi. Protokollidest ei nähtu, et muudatused on tingitud kostja tegevusest. Muudatusi ja täpsustusi on tehtud lähtuvalt tellija soovidest. Hageja on kostjale ette heitnud ka viga 0-1 korruse trepi projekteerimisel, millest on hagejale tekkinud kahju 450 eurot. Kostja on selgitanud, et hageja esitas lähteülesande hilinemisega. Kohus peab kostja selgitusi veenvaks. 17.04.2018. koosoleku protokolli p 7 ja 07.05.2018 koosoleku protokolli p 6 nähtub, et arhitekti poolt tegeletakse trepi lahenduste otsimisega. VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohtu hinnangul ei ole hageja käesolevas menetluses tõendanud, et kostja tegevuse tõttu pikenes ehitusperiood ühe kuu võrra. Kuivõrd lepingu p 8.1 kohaselt oli lähteülesande üleandmise kohustus hagejal ning hageja tegi seda viivitusega, on võimalik ehitusperioodi pikenemine tingitud hageja enda tegevusest.
23.Eelnevast tulenevalt jättis kohus hagi rahuldamata.
24.Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3245,20 eurot ja viivise menetluskuludelt otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebus
25.Maakohtu otsusele esitas 05.05.2021 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda.
26.Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus olulisel määral eksinud tõendite ja asjaolude igakülgse hindamise nõude vastu. See on omakorda viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni kohtu poolt. Kohus on rikkunud tõendite kogumis hindamise nõuet ning on ilma igasuguse arusaadava põhjenduseta pidanud kostja esitatud ekspertarvamust usaldusväärseks, hageja oma aga mitte. Hageja sai sellisest kohtu hinnangust teada alles tagantjärele kohtuotsuse tekstiga tutvudes. Kohus on otsuses kostja paljasõnalisi väiteid nimetanud usutavateks ning võtnud need kohtuotsuse tegemisel aluseks. Samas on kohus hageja tõenditel tuginevaid väiteid pidanud mittetõendatuteks. Kohus on nimetanud üldtuntuks asjaolu (armatuuri kogus betoonelementides), mis eeldab erialaseid teadmisi. Sisuliselt ei ole kohus analüüsinud hagi aluseks olevat asjaolu (kas töö vastas lepingule) ning on meelevaldselt peaaegu kogu kohtuotsuse teksti ulatuses analüüsinud asjaolu, mille üle pooled ei vaidle (kas projekti järgi oli võimalik ehitada ohutut hoonet).
27.Kohus on otsuses analüüsinud, kas kostja pidi projekteerima hoone osad ilma tugevusvaruta. Miks kohus sellist küsimust analüüsis, menetlusdokumentidest ei selgu. Hageja ei ole kunagi nõudnud ega ka väitnud nagu tuleks hoone projekteerida ilma tugevusvaruta. Kohtu vastav analüüs ja järeldus on asjasse puutumatud. Tugevusvaru küsimuse ning nõuetekohase ehitamise osas poolte vahel vaidlus puudub. Hageja nõue põhineb hoopis asjaolul, et kostjal oli kohustus projekteerida majanduslikult soodne hoone. Kohtuotsusest tuleneb seega selgelt, et vastavat hagi aluseks olnud asjaolu ei ole kohus analüüsinud ega selles osas mingit seisukohta võtnud.
28.Hagejal tekkis võimalus puudusi täpselt kirjeldada 18.07.2018 ekspertiisiakti põhjal. Seejärel, arvestades kostja seisukohti ja tõstatatud küsimusi ekspertarvamuse osas, tellis hageja täiendava arvamuse 21.01.2019. Seega tuleneb asjaoludest ja tõenditest, et hageja teavitas kostjat väga täpselt töös avaldunud puudustest vahetult pärast nendest ise teada saamist ning teistkordselt arvestades kostja poolt püstitatud küsimusi.
29.Kohus on üllatuslikult märkinud, et hageja lisakulu ei ole tõendatud. Tegelikkuses on lisakulu tõendatud nii ekspertarvamustega kui ka kuludokumentidega.
30.Kohtu hinnang, et kohustuse rikkumine ja täiendava tähtaja andmine tähendab lepingu muutmist, ei ole õige ega seadusega kooskõlas. Kohus on täielikult jätnud analüüsimata ja hindamata faktid, et kostja ei ole hagejat kordagi teavitanud, et eksisteerivad mis tahes põhjused, miks kostja ei saaks lepingut täita – puuduvad lähteülesanne või dokumendid, või et majanduslikust aspektist lähtuv projekteerimine on tegelikkuses võimatu. Isegi juhul, kui oleks võimalik tuvastada, et hageja põhjustas oma hooletuse vm rikkumisega kahju suurenemise (hageja eitab seda), siis ka sellisel juhul saaks olla küsimus kahjuhüvitise vähendamises, mitte aga kostja vastutuse välistamises. Vastus apellatsioonkaebusele
31.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
33.Töövõtulepingu p 2.1 kohaselt oli lepingu esemeks Tallinnas Tobiase 3 asuval maatükil püstitatava hoone konstruktiivse projekti osa koostamine tööprojekti mahus, sh tootejooniste koostamine. Töövõtulepingu lisa 2 järgi valmib projekteerimise tulemusena kerge ja kokkuhoidlik (sh majanduslikust aspektist) konstruktsiooni projekt tööks vajalikus mahus. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
34.Maakohus leidis, et hageja on kaotanud õiguse tugineda puudustele töös, kuna ei ole esitanud pretensioone õigeaegselt vastavalt lepingu p 4.4. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Lepingu p 4.4 sätestab, et töö, selle osa või võimalike lisatööde lõpetamisel või nende seisu fikseerimisel esitab töövõtja tellijale töö dokumendid, misjärel tellija on kohustatud need hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates vastavate dokumentide saamisest läbi vaatama ning üleandmise-vastuvõtmise aktiga kooskõlastama või esitama nimetatud tähtaja jooksul põhjenduse allkirjastamisest keeldumise kohta, märkides ära töös esinevad töö vastuvõtmist takistavad puudused. Võimalikest täpsustustest, märkustest ja parandustest on tellija kohustatud töövõtjale teavitama hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Juhul, kui tellija eelnimetatud tähtaja jooksul töö vastuvõtmisest keeldumist, täpsustusi, märkusi ega parandusi ei esita ning töö üleandmis-vastuvõtuakti ei allkirjasta ega tagasta, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et lepingu p 4.4 sätestatud tähtaja jooksul puudustest mitteteatamine toob kaasa töö vastuvõetuks lugemise, mitte aga puudustele tuginemise õiguse kaotamise. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Maakohus asus seisukohale, et majanduslik ülekulu oli hagejale teada 26.04.2018. Nimelt saatis hageja kostjale 26.04.2018 e-kirja, milles palus selgitada, miks on vaja sellises koguses armatuuri (tl 24). Ringkonnakohus on seisukohal, et selgituse küsimine armatuuri koguse kohta ei tähenda, et hageja sai siis teada väidetavast puudusest, kuna armatuuri koguse põhjendatus eeldab arvutuste tegemist. OÜ Gravity esimene arvamus valmis 2018.a juulis. Kolleegiumi hinnangul ei anna tsiviilasjas esitatud asjaolud alust väita, et hageja on teavitanud liftšahtiga ja vahelagedega seonduvast väidetavast ülekulust kostjat hilinenult. Kostja ei ole esile toonud, millal sai hageja teada teistest hagis väidetud puudustest. Ka maakohus ei ole seda tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja on kaotanud õiguse tugineda hagis väidetud puudustele.
35.Hageja leiab, et kostja rikkus lepingut, kuna ei projekteerinud hoone konstruktiivset osa majanduslikult ratsionaalselt. Hageja leiab, et sellest tekkis tal lisakulu seoses liftišahti süvendi betooniga, samuti vahelagede armatuuri ja lisataladega. OÜ Gravity 18.07.2018 ja 21.02.2019 arvamuse kohaselt on põhjaplaadi armatuuri ja betooni, samuti vahelagade armatuuri kulu põhjendamatult suur. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda OÜ Gravity arvamus, et kostja on rikkunud lepingut. Lepingus ei ole määratletud, mida tähendab majanduslikust aspektist kokkuhoidlik hoone konstruktsioon. OÜ Gravity arvamusest ei saa järeldada, et põhjaplaadi ja vahelagede tugevusvarud on tavapärasest ilmselgelt suuremad ja ilmselgelt ebavajalikud. Kuigi OÜ Gravity arvamuse kohaselt saanuks põhjaplaadi ja vahelagede projektlahendus olla ökonoomsem, ei saa selle pinnalt teha järeldust, et kostja on rikkunud lepingut. OÜ Gravity arvamusest ei järeldu, et põhjaplaadi ja vahelagede projektlahendus on ilmselgelt ebamõistlik. Kostja esitatud Ein ja Ko OÜ 11.08.2020 arvamuse kohaselt on kostja projektis esitatud arvutused tehtud mõistliku varuga. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue, mis puudutab liftišahti süvendi lisakulu (12 950 eurot + käibemaks), vahelagede 1-3 ülekulu (15 091 eurot + käibemaks) ja vahelagede 4-5 ülekulu (9 818 eurot + käibemaks) põhjendamatu. Kuna eeltoodud lisakulu on põhjendamatu, siis on põhjendamatu ka nimetatud lisakulu kindlakstegemiseks kohtueelselt tellitud OÜ Gravity ekspertiisi maksumuse hüvitamise nõue (5000 eurot + käibemaks).
36.Hageja nõuab kahjuhüvitist selle eest, et 0-1 korruse trepijoonis oli vale, mis tingis täiendava töö tegemise vajaduse summas 450 eurot + käibemaks. Kohtueelsest ekirjavahetusest nähtub, et kostja on seda selgitanud asjaoluga, et lähteandmed (arhitektuurne joonis) esitati kostjale hilinemisega (tl 59, tl 61 pöördel). Hagiavaldusest ja kohtueelsest kirjavahetusest (tl 61 pöörel) järeldub, et hageja ei eita, et sisend oli vale, kuid on seisukohal, et see ei õigusta valesti projekteerimist. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 101 lg 3 järgi ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Hageja ei ole tõendanud, et arhitektuurse joonise hilinemine ei oleks tohtinud põhjustada viga kostja projektis, mistõttu on hageja nõue selles osas põhjendamatu.
37.Hageja leiab, et kostja on omaalgatuslikult tõstnud katuse talade kõrgust, mis tingis täiendava kulu lisasoojustuse näol, samuti oli vaja seetõttu taladel kasutada kallimat materjali. Sellega seoses on hagejale tekkinud kahju 3600 eurot + käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul on lepingurikkumine tõendamata. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja on omaalgatuslikult tõstnud talade kõrgust.
38.Hageja leiab, et joonistega hilinemise tõttu tuli ventilatsiooni läbiviikude jaoks kutsuda täiendavalt teemantpuurijad, mistõttu on hagejale tekkinud kahju summas 4500 eurot + käibemaks. Samuti on hageja seisukohal, et joonistega hilinemise tõttu pikenes ehitusperiood ca 1 kuu, mis tekitas lisakulu üldkulude näol summas 6700 eurot + käibemaks (soojakud, piirdeaiad, valve, CAR kindlustus, kommunikatsioonid) ja palgakulude näol summas 18 300 eurot (projektimeeskonna töötasu ja üldjuhtimisega seotud isikute töötasu).
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja on tööga hilinenud. Lepingu kohaselt pidi töö saama valmis 30.09.2017. Lepingu punkti 8.1 kohaselt annab tellija töövõtjale töö teostamiseks üle vajalikud alusandmed, juhised ja muu asjakohase dokumentatsiooni. 09.10.2017 e-kirjas avaldas hageja, et kogu projekti tähtaeg on 30.11.2017 (tl 20), sealhulgas nähtub e-kirjast, et hageja pidi täpsustama erinevaid andmeid. 09.02.2018, 16.04.2018 ja 07.05.2018 toimunud koosolekute protokollidest nähtub, et hageja on esitanud kostjale uusi andmeid ja uusi juhiseid projekti tegemiseks (tl 21, 22, 25). Uute andmete ja uute juhiste esitamist ei saa pidada kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmiseks VÕS § 114 järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et koosoleku protokollidest nähtub, et pooled on lepingut muutnud ja ei ole pidanud algset tähtaega siduvaks. Hageja viitab, et lepingule kohalduvad Ehituskonsultatsiooni leping 2016 üld- ja eritingimused, mille kohaselt peavad lepingu muudatused olema vormistatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ringkonnakohus märgib, et koosoleku protokollid on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lisaks sätestab VÕS § 13 lg 3, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Seega isegi kui nõutud vormi ei oleks järgitud, ei saaks hageja sellele tugineda, kuna kostja võis hageja käitumisest aru saada, et ta ei pea algset lepingutähtaega siduvaks. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid leppinud kokku konkreetse uue tähtaja kostja poolt teostatava kogu töö üleandmiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja ei teinud töövõtulepingu järgset tööd selle tegemiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul (VÕS § 82 lg 3). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et kostja hilines töö üleandmisel, mistõttu ei ole ventilatsiooni läbiviikudega seonduv kahjunõue, samuti ehitusperioodi pikenemisega seonduv kahjunõue põhjendatud.
39.Hageja on palunud kahjuhüvitise välja mõista koos käibemaksuga (v.a palgakulu summas 18 300 eurot). Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja saab kulutustelt käibemaksu maha arvata, siis on hageja kahjunõue käibemaksu osas ka seetõttu põhjendamatu.
40.Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti puudub alus muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses konkreetselt vaidlustanud temalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust, st ta ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg 1 sätestatut.
42.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud apellatsioonkaebuse vastuse koostamise eest summas 595,40 eurot ((4,58 töötunni eest, tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta)). Lisaks palus kostja menetluskuludelt välja mõista viivise.
43.Võttes arvesse apellatsioonkaebuse vastuse sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus kostja esindaja ajakulu 4,58 töötunni ulatuses põhjendatuks. Samuti on põhjendatud kostja esindaja tunnitasu suurus 130 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 595,40 eurot ja viivis menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.