Metropoli Ehitus OÜ hagi Inseneribüroo EKOTEH OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 106 133,19 eurot. Hageja: Metropoli Ehitus OÜ (registrikood 12765305, asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja: advokaat Arvo Kivar (Advokaadibüroo LMP; Valukoja 8, 11415 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: Inseneribüroo EKOTEH OÜ (registrikood 11337116, asukoht Mustamäe tee 55, 10621 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja esindajad: vandeadvokaat Maksim Greinoman ja advokaat Jaanus Stern (Advokaadibüroo Greinoman & Co; Rotermanni
Menetluskulud jätta täies ulatuses Metropoli Ehitus OÜ kanda.
2.Välja mõista Metropoli Ehitus OÜ-lt menetluskulud summas 3 245,20 eurot Inseneribüroo EKOTEH OÜ kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Metropoli Ehitus OÜ-l tasuda Inseneribüroo EKOTEH OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 245,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 20.03.2021. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.06.2019. a projekteerimise töövõtulepingu nr T3/08 „xxx, Tallinn asuval maatükil püstitatava hoone (uusehitise) konstruktiivse projekti osa koostamiseks tööprojekti mahus, sh tootejooniste koostamine“. Lepingu punktides 3 ja 3.2 on pooled leppinud kokku, et lepingu juurde kuuluvad lahutamatult selle lisad, mis on esitatud tähtsuse järjekorras, sealjuures tähtsaim dokument on lisa 1 „Töömahu kirjeldus.“ Lepingu lisas 1 on pooled leppinud projekteerimistööde töömahu kokku järgmiselt: „Põhiline töö sisu: Konstruktiivse osa ehitusprojekti Tööprojekti staadiumil; Konstruktiivse osa Tootejooniste koostamine; Projekt peab vastama kehtivatele määrustele, standarditele (muuhulgas EVS 865-2:2014 ja EVS 811:2012) normdokumentidele ning Tellija lähteülesandele; projekteerimistulemusena valmib kerge ja kokkuhoidlik (sh majanduslikus aspektis) konstruktsiooni projekt (enne lõpliku konstruktsiooni valikut Tellijale lahenduste tutvustamine ja argumenteerimine) tööks vajalikus mahus; kõik põhimõttelised lahendused enne detailjooniste koostamist tuleb arutada Tellijaga.“ Lisa 1 sisaldab viidet sellele, et tööde alusdokumendiks on eelprojekt. Lisas 4 tulenevalt on tellija küsinud alusdokumentidel põhinevalt töövõtja hinnapakkumist, mille viimane ka esitas. Vastavalt töövõtja pakkumisele, töömahule ja lähteülesandele leppisid pooled kokku, et tööde tähtaeg on 30.09.2017 (lepingu p 4.3) ning maksumus koos käibemaksuga 39 600 eurot (lepingu p 5.1). Töövõtja kokkulepitud tähtajaks tööd valmis ei saanud ja tellijale üle ei andnud. 9.10.2017 andis tellijale täiendava tähtaja 0 tsükli projekti esitamiseks 31.10.2017 ning kogu projekti esitamiseks 30.11.2017. Töövõtja konstruktiivse lahenduse tellijale tutvumiseks esitama 9.10.2017. Ühtlasti juhtis tellija töövõtja tähelepanu ka sellele, et RB plaadi paksust terrassi aladel tuleb vähendada. 9.02.2018 koosolekul leppisid pooled kokku, et töövõtja esitab lifti projekti 15.02.2018. Samuti monoliittrepi viimistluse, EK osa seina ning trapi lahenduse EK osa projekti. Töövõtja kohustus parandama vead eismese korruse seinte plaanides. 16.04.2018 koosolekul lubas töövõtja esitada 3. korruse vahelagede projekti 18.04.2018; RB osa projekti 4. ja 5. korruse kohta 16.04.2018; 5. korruse vahelae projekti 23.04.2018; töövõtjal tuleb joonistele lisada värvikoodid; vundamendi soojutus tuleb muuta 100mm paksuseks; 23.04.2018 kuupäevaks tuleb esitada akende kinnituse lahendus. 23.04.2018 tuletas tellija töövõtjale meelde, et endiselt on puudu 3., 4. ja
5.korruse projektid. 26.04.2018 palus tellija töövõtjal kinnitada, kas töövõtja esitab projektid kokkulepitud tähtaegadeks; tellija teatas, et projektide puudumise tõttu on ehitustegevus takistatud; tellija tuletas meelde, et armeerimisjooniste koostamisel tuleb arvestada rojekteerimise eesmärki – see peab olema ehitusnõudeid silmas pidades majanduslikult soodne – ning palus põhjendada ebamõistlikult suurt armatuuri kogust: „Palun põhjendada konsooli osas armeeringut, sest arusaamatuks jääb miks survetsooni on vaja sellises koguses ja asetuses armatuuri. Armeerimisjooniste koostamisel tuleb jälgida ka majanduslikku poolt.
Teine küsimus on tähtaegade kohta- Kas viimased tähtajad peavad paika? 3K - 26.04.2018, 4K - 30.04.2018, 5K - peale luukide ülesannete täpsustamist- see on täpsustatud. Hetkel juba ehitustegevus on takistatud jooniste puudumise tõttu“. 07.05.2018. a kuupäevaks ei olnud projekt endiselt valmis. Pooled leppisid ehituskoosolekul täiendavalt kokku, et töövõtja korrigeerib rõdusõlmeb teljel 1; esitab kriitilise temperatuuri arvu; esitab 4. korruse vahelae projekti 8.05.2018, 5. korruse seinade/postide ja vahelae projekti 14.05.2018, mis järel on võimalik hakata arutama dekoratiivpostide lahendust; töövõtja teeb 5. korruse trepi konstruktsioonid; vundamendi soojustus tuleb muuta 100mm paksuseks; endiselt on esitamata akende kinnituse lahendus; 9.05.2018 kuupeävaks tuleb korrigeerida vahelae armeeringu sammu alates 3. korrusest, sest töövõtja esitatud lahendus ei ole teostatav; ameeringu spetsifikatsioonid on omavahel vasturääkivad ja need tuleb korrigeerida; sutisueemalduse ava lahendus tuleb viia kooskõlla lepingu tingimsutega. 11.05.2018 soovis tellija teada, kas töövõtja poolt korrigeeritud 4. korruse armeerimisjoonisele võib hageja ehitustöödeks vajaliku rauamaterjali ära tellida. 21.05.2018 soovis tahejga teada, millal esitab kostja talle puuduolevad 5. korruse ning sisetreppide armeerimisjoonised. Töövõtja tellija ei vastanud ning tellija kordas küsimust 23.05.2018 ja teatas, et projektide puudumise tõttu on ehtiustööd seiskunud. Töövõtja tellija päringule ei vastanud, kui esitas ühe trepi joonise. 24.05.2018 teatas tellija töövõtjale, et projekti täthaegsest esitamisest johtuvalt tuli ehitustähtaegasid taas edasi lükata. Tellija soovis teada, millal esitab töövõtja puuduolevad joonised: „Tänase hommiku seisuga on lisandunud üks trepi joonis. Viiendast korrusest pole mitte kui midagi, Annan teada, et ehituse lõpu kuupäev lükkus jällegi edasi. Järgmine nädal oli plaanis 5 korruse poste valada. Raua tellimine on üks nädal. Nädal jällegi kadunud. Millal saab? Paluks vastata küsimustele, mis tulevad RT3 projektist“.
2.Töövõtja tellija päringule ei vastanud. 7.06.2018 lubas töövõtja esitada trepi joonised 11.06.2018 hommikul. 14.06.2018 teatas tellija, et vaatamata töövõtja lubadustele ei ole endiselt tellija trepijooniseid saanud. Arvestades töövõtja poolsed pikka aega kestnud lepingu rikkumisi ning puudusi tellis hageja lepingu alusel kostja poolt tehtud projekteerimistöödele eksperthinnangu ekspert A K (OÜ xxx).
3.Eksperiisiaktile tuginevalt esitas tellija töövõtjale 24.08.2018 kahjuihüvitamise nõude summas 85 690,80 eurot. 14.09.2018 teatas töövõtja, et ei pea nõuet põhjendatuks ja esitas on vastuväited. Töövõtja vastuväidetel põhinevalt teatas tellija 4.12.2018, et laseb asjaolude selgitamiseks teha täiendava ekspertiisi. 21.01.2019 valminud täiendava ekspertiisi eesmärk oli „[...] esitada detailsemad arvutused ja käsitleb projekteerija poolt tõstetud küsimused (saadetud Tellijale e-mail teel 14.09.2018) eelmise ekspertiisi kohta“. Seoses püstitatud eesmärgiga ja lähtudes töövõtja küsimustest on ekspert esitanud täiendavad detailsed koormusarvutused ning tuvastanud sellest tulenevalt järgmist - „c) Põhjaplaadi lahendus ei ole ratsionaalne – väiksema armatuuri ja betooni kuluga oleks põhimõtteliselt võimalik tagada konstruktsioonide suurem töökindlus“ (lk 10). Ekspert tuvastas ka, et töövõtja koostatud projektijärgsel ehitamisel oli vahelageda armatuuri kulu 72 040 kg, kuid oleks pidanud olema 56 647 kg (lk 18). 17.04.2019 edastas tellija töövõtjale täiendava ekspertiisi, vastused töövõtja poolt püstitatud küsimustele, kahju hüvitamise nõude summas 91 690,80 eurot, nõude arvestuskäigu ning nõuet tõendavad dokumendid. 30.04.2019 teatas töövõtja, et nõuet ei rahulda. 13.06.2019 esitas tellija töövõtja püsitatud uutest küsimustest lähtuvalt veelgi detailsemad selgitused töövõtja rikkumiste ja kahju tekkimise kohta koos lisadega (vt käesoleva hagiavalduse p 3.2 ja 3.3 ning seal viidatud lisasid) ja detailse kahju arvestusega.
27.06.2019 vastuses töövõtja endiselt nõuet ei tunnistanud. Arvestades poolte vahel pikka aega kestnud tulemusteta läbirääkimisi, oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks ja rikkumise lõpetamiseks pöörduma kohtu poole.
4.Hageja ja kostja sõlmisid projekteerimistööde töövõtulepingu hoone „kerge ja kokkuhoidlik (sh majanduslikus aspektis) konstruktsiooni projekti“ koostamiseks. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kokkulepitud omaduste puudumist tõendavad projekti suhtes koostatud ekspertiisid jm dokumentaalsed tõendid (kirjavahetus) töövõtja rikkumiste kohta. Käesolevas vaidluses on töövõtja keeldunud uue töö tegemisest. Puudustega tehtud töö on põhjustanud tellijale olulise kahju. Töövõtja poolsest lepingurikkumisest ning töö lepingutingimustele mittevastavusest tulenevalt on tellija kandnud kahju hagiavalduse esitamise seisuga summas 88 030,80 eurot. Hageja on kahju tekkimise ja lepingu rikkumise asjaolusid, kahju suurust ja selle arvestuskäiku kostjale korduvalt selgitanud. 13.06.2019 selgituste järgi (kiri ja kahju arvestuse tabel on lisas 18 ja 20) on hagejal kahju tekkimise ja selle suuruse asjaolud kulugruppide järgi alljärgnevad: Liftšahti süvendi betooni lisakulu, nõue summa 12 950 €; Ülekulu vahelagi 1-3 (lisa talad ja armeering), nõue summa 15 091 €; Ülekulu vahelagi 4-5 (lisa talad ja armeering), nõue summa 9 818 €; Projekti viga 0-1 korruse trepipodest oli valesti joonestatud, nõue summa 450 €; Katuse talade tõstmine, nõue summa 3 600 €; Läbiviigud (ventilatsioon), nõue summa 4 500 €; Ajaline lisakulu - ettevõtte otsesed- ja kaudsed kulud, nõue summa 25 000 €. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist määras 8% aastas põhivõlalt arvates 24.08.2018 nõudekirja esitamisest kuni võla tasumiseni. Kostja vastus
5.Kohtule 18.08.2020. a ja 15.10.2020. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hageja põhiväide on, et tellitud projekteerimistööd ei vasta VÕS § 641 lg 2 p 1 lepingutingimustele. Seda sh põhjusel, et koostatud projektid on koostatud liia varuga ja arvestamata ehitamise „majanduslikku poolt“ nagu esile toodud hagiavalduse punktis 1.8. Ehk hageja heidab läbivalt kostjale ette liigselt suurt materjali kulu nõuet ja seda just kandekonstruktsioonide või muidu suurte koormustega konstruktsioonide osas. Näiteks hagiavalduse punktis 1.13. paksult allajoonitud rõhutused. Kostja toob esile, et projektid on kohased ja lähtuvad EhS § 8 ohutu ehitamise põhimõttest. Väiksema varuga projekteerimine ja ehitamine on ohtlik inimestele ning ümbritsevale keskkonnale. Hoolitsemist inimeste ohutuse ja vara säilitamise eest ei saa kostjale ette heita. Nõue on vastuolus hea usus põhimõttega.
6.Kostja esitab enda seisukoha kinnituseks riiklikult tunnustatud ehitusinsener-eksperdi E E ekspertarvamuse, milles riiklikult tunnustatud ekspert loeb projekte sobivateks. Ekspertarvamuse leheküljelt 3 on leitav eksperdi kokkuvõte: „Kokkuvõteks Inseneribüroo EKOTEH OÜ „projekt“ vastab tööprojekti staadiumile ja hea ehitustava kohaselt ning nende jooniste järgi saab ehitada. Esitatud arvutused on tehtud mõistliku varuga. xxx OÜ ekspertiiside järeldused on väga subjektiivsed.“ Tuginedes riiklikult tunnustatud eksperdi ekspertarvamusele pole võimalik hagi (vähemalt osaliselt) rahuldada. Kostja märgib, et hageja nõue ületab lepinguhinda (vt hagiavalduse nr 2-20-4415/1 lisa 1 p 5.1.) üle kahe korra. Seega ka hagi osalise põhjendatuse korral esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 2 alusel.
7.Hageja pole tõendanud tehtud tööde mittevastavust, hageja ei saa kostjale ette heita projekteerimist vastavalt standarditele ja EhS § 8 ohutuse põhimõttele. VÕS § 77 lg 1 annab esimese kriteeriumi hindamaks kohustuse täitmise kvaliteeti. Kohustuse täitmise kvaliteet peab vastama lepingule ja kui lepinguline kokkulepe puudub, siis tuleneb kvaliteet seadusest. Kui lepingust ega seadusest ei tulene kvaliteeti, tuleb lepingut täita vähemalt keskmise kvaliteediga. Käesolevas asjas relevantse lepingu täitmise kvaliteet tuleneb: lepingu punktist 4.1.: „Töövõtja kohustub teostama Töö selliselt, et see vastab EVS 811:2012 tööprojekti staadiumile, kehtivates standardites (muuhulgas seletuskiri peab vastama EVS 865-2:2014) sätestatud nõuetele ja Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ja määrustele. Täiendavalt kohustub Töövõtja teostama Töö lähtudes heast (ehitus)tavast.“ ja lepingu Lisa 2 punkt 3: „Projekt peab vastama kehtivatele määrustele, standarditele (muuhulgas EVS 865-2:2014 ja EVS 811:2012) normdokumentidele ning Tellija lähteülesandele.“ 8. Hageja ei heida kostjale ette, et projekteerimine ei vastanud lepingu p 4.1 ja p 3 nõuetele. Samas projekteerimise lepingust ega hageja väidetest ei ilmne täpselt, millisele mahule vastavalt pidi kostja projekteerima. Kostja toob esile, et kostja kohustatud seaduse järgi projekteerima lähtudes EhS § 8 jj ja § 10 jj ohutuse põhimõttest, mis on imperatiivsed õigusnormid. Adekvaatse varuta projekteerimine ja ehitamine on ohtlik inimestele ning ümbritsevale keskkonnale. Hoolitsemist inimeste ohutuse ja vara säilitamise eest ei saa kostjale ette heita. Selline nõue ja lepingu säte on vastuolus hea usus põhimõttega ning tühine TsÜS § 86 lg 1 ja TsÜS § 87. EhS § 8 ja § 10 jj ohutuse ning asjatundlikkuse põhimõtte mitte järgimisel riskinuks kostja 2013. a Riia Maxima varingu tagajärgedega, kui liialt väikeste koormusevaruga projekt kulmineerus kaupluse katuse ja seinte varinguga, mille tulemusel hukkus 54 ja viga sai 39 inimest. Ohutuse põhimõtte eiramisel riskinuks ka kostja kriminaalkorras karistamisega (RK: 3-1-1-7-10, p 7.4 ja p 8 ja KarS § 408 lg 1). Mitmekordne tugevusvaru (varutegur) on mõistlik ja kohane, mis jääb kostja kui asjatundja ning oma töö tsiviil- ja karistusõiguslikku vastutust kandva isiku otsustada. Nt kergbetooni ehitamisel on soovitatud kolmekordne tugevusvaru (vt https://bauroc.ch/uploads/sites/19/2017/08/bauroc-manual_07.08.2017.pdf, lk 3 ja Lisa 2). Kostja toob esile, et projektid on kohased, vastavad lepingutingimustele ja lähtuvad EhS § 8 ohutu ehitamise põhimõttest.
9.Hageja väide ja nõue tähtaegadega hilinemise osas on VÕS § 101 lg 3 alusel alusetu, kuivõrd juba algselt eksisteeris hagejast tulenevatel asjaoludel mitme kuuline hilinemine. Hageja ja kostja leppisid kokku lepingu muutumises, uutes täitmise tähtaegades, mida kostja järgis. Hageja teine etteheide kostjale on, et kostja ei saanud töödega tähtaegselt valmis ja hagiavalduse punkti 3.2.7 kohaselt ühe kuu pikkust hilinemist. Projekteerimise lepingu Lisa 3, ajagraafiku, järgi pidid projekteerimise tööd olema 30.09.2017 kuupäevaks tehtud. Samas alles 11.01.2018 esitas hageja kostjale lähteülesande, mille alusel projekteerida. Väljavõte hagiavalduse Lisast 3, 09.02.2018 hageja kirjast kostjale: „ME (K) esitab lähteülesanne projekteerijale kontrollimiseks 11.01.2018. Esitatud. Ekoteh viib projekti sisse 15.01.2018. Tehtud“ Hageja väide ja nõue on VÕS § 101 lg 3 alusel alusetu, kuivõrd juba algselt eksisteeris hagejast tulenevatel asjaoludel mitme kuuline hilinemine.
10.Täiendavalt on hageja etteheited kostjale kummastavad, kuivõrd hageja ja kostja muutsid lepingut (VÕS § 13 lg 1, lg 3) ja leppisid kokku uutes täitmise tähtaegades, mida ka kostja järgis. Ilmneb see vahetult hageja hagiavalduse lisadest 2-10. Kõige parem näide on trepi
jooniste esitamist puudutav. Hageja heidab kostjale hagiavalduse p 1.12 ette trepijooniste esitamisega hilinemist. Samas hagiavalduse lisast 10 ilmneb, et pooled leppisid kokku, et kostjal oli aega trepijooniste esitamiseks kuni 11.07.2018 hommik. Hageja 07.06.2018 kirjaväljavõte (hagiavalduse lisa 10): „Tere Vastavalt telefoni kõnele leppisime kokku: trepijoonised saabuvad 11.07 kohe hommikul“ Riigikohus lahendi 3-2-1-107-08 punktis 8: „VÕS § 13 lg 3 järgi ei või üks lepingupool tugineda lepingutingimusele, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis.“ Kostja täitis treppe puudutava kokkuleppe tähtaegselt ja esitas joonised 15.06.2016 kuupäevaks (hageja poolt esitatud hagiavalduse lisa 11). Ometigi heidab nüüd hageja hagiavalduse p 1.12 ette mitte tähtaegset tööd. Kui pooled leppisid kokku tähtaja pikendamises ja kostja on uue tähtaja sees kohustust täitnud, siis ei saa olla tegemist lepingurikkumisega. Järelikult ei saanud hageja kasutada mistahes õiguskaitsevahendeid. Lõppeks toob kostja esile, et millega on tõendatud just kostja tõttu hageja ehitus kuu aja võrra hilines (hagiavalduse punkt 3.2.7), kui projekteerimise lepingust ei nähtu kogu ehituse lõpptähtaega ja kostja oli vaid projekteerija. Samas ehitamise protsessi oli kaasatud loendamatu hulk inimesi ja ettevõtteid, kes järgmiste etappidena pidid ehitise püstitama.
11.Hageja pole tõendanud kahju hüvitise nõude aluseks olevate eelduste täitmist. TsMS § 230 lg 1 sätestab hagejale sisult kaks kohustust, väitmis- ja tõendamiskohustuse. V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, lk 1248-1249: „[...] tõendamise eelduseks on tõendatava faktiväite esitamine. [...] Saksa kommentaatorid leivad, et väitmise koormust tuleks tõendamise koormusest eristada mh just seetõttu, et asjaolude väitmine on nende asjaolude tõendamise vajalikuks eeltingimuseks ning tõendite esitamise võimaluski ei aktualiseeru ilma väitmise koormuse täitmiseta. [...] Hagejal tuleb esitada vähemalt minimaalsed tõendid (nn prima facie tõendid), mille alusel kohus saaks kindlaks teha vastustatud hageja väidete paikapidavuse.“ Hageja on jätnud olulises ulatuses või kohati täielikult täitmata enda väitmis- ja tõendamiskohustuse.
12.Hageja on oma nõude formuleerinud kahju hüvitamise nõudena (hagiavalduse p 3.1) olukorras, kui poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Hageja pole oma nõude maksmapanekuks tõendanud nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid, et hageja igakordselt teavitas kostjat mittevastavusest koos piisavalt täpse kirjeldusega (VÕS § 644 lg 1 ja lg 2), nõudis igakordselt kostjalt lepingu täitmist (VÕS § 646 lg 1) ja andis lepingu täitmiseks mõistliku tähtaja (VÕS § 646 lg 6) ja seejärel igakordselt iga lepingu rikkumise puhul tõendama kahju nõude aluseks olevaid asjaolusid ja need eraldi välja tooma (RK: 321-130-15, p 11). Samuti ei ole hageja tõendanud, et väidetav lisakulu („ülekulu“) nii koguselises kui ka rahalises mõttes oli just hagis väidetud suuruses. Arusaamatuks jääb, milline trepp oli valesti joonestatud ja kuidas sellest johtus rahakulu 450 eurot. Ei selgu, milline oli hageja loodetud ning mis tegelik katuse soojusisolatsiooni paksus ja kas selline soojusisolatsioon oli ilmselgelt tarbetu. Ei selgu ka see, kuidas läbiviigud said olla seotud kostjale etteheidetavate rikkumistega. Samuti on ebaselge hageja otseste ja kaudsete kulu seos kostja väidetavate lepingurikkumistega.
13.Kostja esitab alternatiivselt kahju hüvitamise vähendamise taotluse VÕS § 137 jj ja VÕS § 139 lg 1 ning lg 2 alusel. Hagiavalduse Lisast 6 ilmneb, et juba 26.04.2018 oli hagejal kahtlus võimaliku ülekulu ehk tekkimise osas: „Palun põhjendada konsooli osas armeeringut, sest
arusaamatuks jääb miks survetsooni on vaja sellises koguses ja asetuses armatuuri. Armeerimisjooniste koostamisel tuleb jälgida ka majanduslikku poolt.” Sellega korreleerub hagiavalduse Lisa 12 tõend, ekspertiis kostja joonistele, mis valmis 18.07.2018. Seega hageja oli hiljemalt 2018 aprill teadlik ülekulu tekkimise võimalusest. Ometigi lubas hageja väidetaval ülekulul ehituse käigus tekkida ega võtnud selle vältimiseks midagi kohast ette. Seda tõendab hagiavalduse Lisa 21, teostatud tööde akt perioodist juuni-juuli 2018. Akt sisaldab kollasega märgitud väljasid, mis hageja väitel tähistavad ülekulu, mis tekkis kostja tõttu. Seega on hageja ülekulu aktsepteerinud. Eelmises punktis esiletoodud kujutab endast VÕS § 139 lg 1 ja lg 2 mõttes hageja kahju hüvitise vähendamise alust, sest hageja jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud. Teiseks on teada, et ehitamine on mitmetahuline tegevus, millest on hõlmatud loendamatu hulk inimesi ja ettevõtteid. Kostja esitab VÕS § 137 lg 3 vastuväite, et väidetavate kahjude tekkimise eest vastutavad ehitajad ja hageja ise. Kohtu põhjendused
14.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
15.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 09.06.2017. a töövõtulepingu nr T3/08, mille p 2 kohaselt pidi kostja koostama xxx, Tallinnas asuval maatükil püstitatava hoone (uusehitise) konstruktiivse projekti osa tööprojekti mahus, sh koostama tootejoonised. Lisaks kuulus töö hulka ka nende ülesannete täitmine ja tööde teostamine, mis ei ole lepingu dokumentides otseselt sätestatud, kuid mille tegemine on vajalik lepingu eesmärgi saavutamiseks ning töö teostamiseks (tl 11).
16.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Puudub vaidlus, et kostja on enda lepingulised tööd teostanud ning koostatud projekti järgi on ehitis valminud ja tellijale üle antud (tl 37-38).
17.Hageja leiab, et töövõtja töö ei vasta kokkulepitule ja kostja on tekitanud hagejale kahju sellega, et on projekteerinud ehitise vastuolus lepingu lisa 2 punktiga 4, mille kohaselt projekteerimistulemusena pidi valmima kerge ja kokkuhoidlik (sh majanduslikus aspektis) konstruktsiooni projekt (enne lõpliku konstruktsiooni valikut tellijale lahenduste tutvustamine ja argumenteerimine) tööks vajalikus mahus. Hageja hinnangul ei ole kostja poolt teostatud töö majanduslikust aspektist tellijale soodsaim ega projektilahendus kõige ratsionaalsem (tl 38). Töövõtja on lepingut rikkunud ka sellega, et ei andnud tööd üle lepingus kokkulepitud tähtajaks, s.o 30.09.2017. a. Töövõtja poolsest lepingurikkumisest ning töö lepingutingimustele mittevastavusest tulenevalt on hageja kandnud kahju summas 88 030,80 eurot.
18.Kostja vastuväite kohaselt ei ole kostja töö teostatud puudustega. Kostja on projekteerinud adekvaatse varuga, lähtudes EhS § 8 jj ja § 10 jj ohutuse põhimõttest. Hageja väide ja nõue tähtaegadega hilinemise osas on alusetu, kuivõrd hageja ise hilines lähteülesande kostjale esitamisega. Trepijooniste esitamise osas olid pooled kokku leppinud tähtaja ning kostja
esitas joonised tähtaegselt. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja poolt on tõendamata nõude rahuldamise eelduseks olevad asjaolud (tl 124-125).
19.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 115 lg 3 kohaselt kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja pidi käesolevas menetluses seega tõendama, et just kostja lepingurikkumise tõttu tekkis hagejal kahju.
20.VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui töö ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.
21.Hageja peamine etteheide kostjale on lepingu lisa 2 p 4 rikkumine, st kostja ei projekteerinud kokkuhoidlikult (sh majanduslikust aspektist) (tl 37-38). Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud OÜ xxx arvamuse, mille kohaselt oleks võimalik armatuuri kogust vähendada 30% võrra ning projektlahendus ei ole kõige ratsionaalsem. Valitud põhielementide kandevõime kontroll näitas, et kõikide kontrollitud elementide kandevõime on tagatud. Samuti on tagatud kõik kasutuspiirseisundi nõuded. Kokkuvõttes on OÜ Xxx märkinud, et projekteerimisettevõtja vastutus projektis toodud lahenduste eest säilib ka pärast ekspertiisi tegemist (tl 34 pöördel). Kohtu hinnangul saab üldtuntuks pidada asjaolu, et kandekonstruktsioonide tugevus sõltub betooni paigaldatud armatuuri kogusest. OÜ Xxx on ilma enda väidete eest vastutust võtmata asunud väitma, et kandekonstruktsioonid võiksid ligi kolmandiku võrra nõrgemad olla. Ekspert E E on välja toonud, et OÜ Xxx on esitanud sarruse mahtude arvutuse, mis oli tehtud arvutiprogrammiga minimaalse armeeringu põhjal. Sisuliselt on OÜ Xxx, soovimata selle arvamuse eest küll vastutust võtta, asunud seisukohale, et ilma tugevusvaruta projekteerimine oleks olnud lepingukohane. Kohtu hinnangul pooltevahelisest lepingust kostjale sellist kohustust ei tulene. Kohus on seisukohal, et OÜ Xxx hinnangut ei saa eeltoodust tulenevalt usaldusväärseks arvamuseks pidada.
22.VÕS § 25 lg 1 kohaselt lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud ning lg 2 kohaselt kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. Lepingu p
4.2.kohaselt kostja oli kohustatud lähtuma heast ehitustavast. Lepingu lisa 2 p 3 kohaselt peab projekt vastama kehtivatele määrustele (muuhulgas EVS 865-2:2014 ja EVS 811:2012) normdokumentidele ning tellija lähteülesandele (tl 14). Hageja ei ole käesolevas menetluses tuginenud ühelegi puudusele, mis tuleneks lepingu lisa 2 p 3 rikkumisest. Seega sai hageja kostjalt projekti, mis vastas kõikidele ehitusnormidele ja ohutusstandarditele. Lepingu p 4.4. kohaselt töö, selle osa või võimalike lisatööde lõpetamisel või nende seisu fikseerimisel esitab töövõtja tellijale töö dokumendid, misjärel on tellija kohustatud need hiljemalt kümne
tööpäeva jooksul arvates vastavate dokumentide saamisest läbi vaatama ning üleandmisvastuvõtuaktiga kooskõlastama või esitamata nimetatud tähtaja jooksul põhjenduse allkirjastamisest keeldumise kohta, märkides ära töös esinevad töö vastuvõtmist takistavad puudused. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohtu hinnangul on hageja jätnud selle kohustuse täitmata. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kostjale ühtegi pretensiooni esitanud kooskõlas lepingu p
4.4.sätestatuga. Hageja poolt kostjale saadetud nõudekirjast nähtub, et kostja teostatud projekti järgi on hoone valmis ehitatud ning tellijale üle antud. Seejärel on hageja leidnud, et kostja koostatud projekt ei olnud siiski hageja jaoks majanduslikust aspektist soodsaim.
23.VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus on seisukohal, et kostja poolt teostatud projekt vastas vähemalt keskmisele kvaliteedile. Hageja on leidnud, et liftišahti süvendi betooni lisakulu on tekkinud 12 950 eurot, 1-3 vahelae armeeringu lisakulu on tekkinud 15 091 eurot, 4-5 vahelae armeeringu ülekulu on tekkinud 9 818 eurot, trepiprojekti viga on tekitanud lisakulu 450 eurot, katuse soojustuskihi paksenemise lisakulu tekkis 3 600 eurot, projekti pidevast hilinemisest tekkinud lisakulu summas 2 500 eurot, ajalist lisakulu on tekkinud lisaks 25 000 eurot. Kohtu hinnangul on hageja väidetav lisakulu jäänud käesolevas menetluses tõendamata. Kohtu hinnangul ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist, et hageja poolt nimetatud materjali kokkuhoiu tulemusel oleks töö keskmine kvaliteet olnud tagatud. Ka hageja enda poolt esitatud OÜ Xxx arvamusest see ei tulene. Vastupidiselt on OÜ Xxx just märkinud, et valitud põhielementide kandevõime kontroll näitas, et kõikide kontrollitud elementide kandevõime on tagatud. Samuti on tagatud kõik kasutuspiirseisundi nõuded. Ekspert E E on leidnud, et kostja on arvutused teinud mõistliku varuga. Eeltoodust saab kohtu hinnangul järeldada, et betooni koguse vähendamisega ning minimaalse armeeringuga ei oleks tagatud see, et tööl oleks vähemalt keskmine kvaliteet ning EhS § 8 jj ja § 10 jj sätestatud ohutus.
24.VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtudes. VÕS § 7 lg 1 tulenevalt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kostja on esile toonud, et väidetav majanduslik ülekulu oli hagejale teada 26.04.2018. a (tl 24). Hageja pretensioone kostja töö osas kooskõlas lepingu p 4.4. sätestatuga
10 päeva jooksul ei esitanud ning jätkas projekti järgi ehitamist (tl 64). Kohtu hinnangul ei saa pidada mõistlikuks, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik laseb projekti järgi ehitada kvaliteetse ehitise ning seejärel asub ebamääraselt sisustama kokkuhoiu mõistet ning nõudma odavamat lahendust. Kohtu hinnangul on hageja käesoleval juhul minetanud oma õiguse tugineda puudustele töös, kuivõrd ei ole esitanud pretensioone kooskõlas lepingu p
4.4.sätestatuga õigeaegselt.
25.TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesolevas menetluses tõeseid avaldusi teinud. Hageja on hagiavalduse p-s 2.2. märkinud, et käesolevas vaidluses on töövõtja keeldunud uue töö tegemisest. Hageja on jätnud märkimata, et hageja ei ole seda kostjalt ka soovinud.
26.Hageja hinnangul on kostja hagejale kahju tekitanud ka sellega, et ei ole projekti tähtaegselt üle andnud, mille tõttu ehitusperiood pikenes ühe kuu võrra ning hageja kandis kahju summas 25 000 eurot. Hageja väitel ei olnud projekt valmis lepingus märgitud tähtajaks, s.o. 30.09.2017. a. 31.10.2017. a andis hageja kostjale uue tähtaja projekti esitamiseks 30.11.2017. a. Vaidlusaluse lepingu p 8.1. kohaselt tellija annab töövõtjale töö teostamiseks üle järgmised vajalikud alusandmed, juhised ja muu asjakohase dokumentatsiooni, mis on lepingu lahutamatu osa, sealjuures antakse üle eelprojekt, mis antakse üle lepingu sõlmimisel (tl 12-13). Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja on 09.10.2017. a määranud koguprojekti esitamise tähtajaks 30.11.2017. a (tl 20). Samas puuduvad käesolevas menetluses tõendid selle kohta, et tähtaja pikendamine oli tingitud kostja tegevusest või taotlusest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-107-08 asunud seisukohale, et VÕS § 13 lg 3 järgi ei või üks lepingupool tugineda lepingutingimusele, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Lepingu muutmine on fikseeritud koosoleku protokollis, seega olid lepingu pooled lepingu muutmisega nõus ning hageja hilisemad etteheited kostjale täiesti alusetud (tl 20). 09.02.2018. a, 17.04.2018. a ja 07.05.2018. a toimunud koosolekute protokollist nähtub, et hageja on lähteülesandes teinud mitmeid muudatusi ja täpsustusi. Protokollidest ei nähtu, et muudatused on tingitud kostja tegevusest. Muudatusi ja täpsustusi on tehtud lähtuvalt tellija soovidest (tl 21). Hageja on kostjale ette heitnud ka viga 0-1 korruse trepi projekteerimisel, millest on hagejale tekkinud kahju 450 eurot (tl 50). Kostja on selgitanud, et hageja esitas lähteülesande hilinemisega. 1. korruse armeerimise joonis anti kostja poolt hagejale üle 27.02.2018. a, arhitekt esitas trepijoonised aga alles aprill/mai 2018. a (tl 51-52). Kohus peab kostja selgitusi veenvaks. 17.04.2018. a koosoleku protokolli p 7 ja 07.05.2018. a koosoleku protokolli p 6 nähtub, et arhitekti poolt tegeletakse trepi lahenduste otsimisega (tl 22, 25). VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohtu hinnangul ei ole hageja käesolevas menetluses tõendanud, et kostja tegevuse tõttu pikenes ehitusperiood ühe kuu võrra. Kuivõrd lepingu p 8.1. kohaselt oli lähteülesande üle andmise kohustus hagejal ning hageja tegi seda viivitusega on võimalik ehitusperioodi pikenemine tingitud hageja enda tegevusest.
27.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning hagi ei kuulu rahuldamisele. Kuivõrd rahuldamata jääb põhinõue, ei kuulu rahuldamisele ka viivise nõue. Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu ja TsMS § 165 lg 3 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
29.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
30.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 3 141,20 eurot, millele lisandub kohtuistungil esindamisega seotud kulu 104 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja kasutas esindajate teenust kokku 18,87 tundi (tl 151-152). Hageja hinnangul ei ole kostja väitnud ega ka millegagi põhjendanud, millest selline kahe advokaadi esindamise vajalikkus käesolevas asjas tuleneb. Kahe esindaja poolt menetlusdokumentide koostamine ja kohtuistungil osalemine ei ole küll kostja soovil välistatud, kuid käesoleva kohtumenetluse keerukuse seisukohalt ei ole selline menetluskulu vajalik ega põhjendatud. 18.08.2020 esitas kostja taotluse kohustada hagejat andma tagatis kostja menetluskulude katteks, millele hageja esitas oma seisukoha 7.09.2020 ning kohus jättis taotluse rahuldamata 1.10.2020 kohtumäärusega. Seega, olenemata muus osas menetluskulude jagunemisest poolte vahel, tuleb jätta viidatud kostja taotlusega seotud poolte menetluskulud kostja kanda.
31.Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3). Kohus jätab hageja vastuväite rahuldamata, kuivõrd esindajaid on kostjal menetluses tõesti kaks, see ei ole aga kaasa toonud kahekordseid menetluskulusid. Hageja esindaja õigusabikulud on 2 630 eurot, seega samas suurusjärgus. Kohus jätab rahuldamata ka hageja vastuväite kostja 18.08.2020. a menetlusdokumendi koostamise ajakulule. Dokument sisaldab küll menetluskulude tagatise määramise taotlust, kuid see sisaldab ka kostja vastust hagiavaldusele. Kohus rahuldab ka eksperdi arvamuse saamiseks tehtud kulu, kuivõrd kostja ei vastuta selle eest, kuidas ekspert enda tasu raamatupidamises kajastab. Kostja on vastava kulu teinud, mille kohta on tõendid kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas (tl 152-153) toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
32.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esindajad osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 130 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
33.Kostja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.