Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetluskäik Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 04.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 7613.40 euro saamiseks. Kohus tegi 10.02.2025 võlgnikele makseettepaneku, mis on võlgniku KIBG Holding OÜ seaduslikule esindajale ning võlgnikule R.-R. P. 10.02.2025 aadressil XXX kätte toimetatud. 17.03.2025 määrusega andis kohtunikuabi nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 04.04.2025 esitas Krediidikaitse Grupp OÜ hagi KIBG Holding OÜ ja R.-R. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus 23.04.2025 määrusega menetlusse võttis. 21.05.2025 tagaseljaotsusega rahuldas kohus Krediidikaitse Grupp OÜ hagi KIBG Holding OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mõistis välja KIBG Holding OÜ-lt Credit Invest OÜ-ga 07.05.2024 sõlmitud laenulepingust nr Ci201729679 tuleneva võlgnevuse 8321.40 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 6000.00 eurot, intress 1373.40 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 948.00 eurot, ning viivise 0,2% päevas põhivõlgnevuselt 6000.00 eurot alates 05.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3678.60 eurot, Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks. Kohus jätkas menetlust Krediidikaitse Grupp OÜ hagis R.-R. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning otsustas määrata menetluskulud kindlaks tsiviilasja nr 2-25-103458 lõpetavas lahendis. 21.05.2025 tagaseljaotsus jõustus 22.07.2025. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ (laenuandja) ja KIBG Holding OÜ (endise nimega Osaühing Kopli Invest.; kostja I; laenusaaja) 07.05.2024 laenulepingu nr Ci201729679. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 6000.00 eurot, intressiga 6% kuus, viivise määraga 0.2% päevas. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 07.05.2024, arvestades vastavalt laenulepingu punktile 3.1 laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu, mis vastavalt laenulepingu põhitingimuste p-le 3.9 oli 100.00 eurot. Laenuleping on oma olemuselt vaba tagasimaksega leping, mille puhul laenuandja annab laenusumma tähtajatult laenusaaja kasutusse ja laenusaaja kohustub tasuma laenusumma kasutamise eest igakuiselt lepingus kokku lepitud intressi kuni laenusumma täieliku tagastamiseni või laenulepingu lõppemiseni. Laenusaajal on lepingu kehtivuse ajal õigus tagastada laen nii osaliselt kui ka täies ulatuses. Kostja I kohustus tasuma laenuandjale igakuiselt vähemalt intressimakseid. Laenusaaja ei tasunud lepingus kokku lepitud korras intressimakseid. Kuna laenusaaja rikkus laenulepingut, siis ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles alates 15.01.2025. Seega on kogu laenulepingust tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 8321.40 eurot, millest põhinõue moodustab 6000.00 eurot, intress 1373.40 eurot (5. kuni 9. osamakse intressijääk) ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 948.00 eurot (viivis põhinõude jäägilt 0,2% päevas alates 16.01.2025 kuni 04.04.2025). Laenulepingust tulenevate kohustuste 2

katteks on laekunud 1614.60 eurot. Hageja on arvestanud laekunud summast intressi katteks 1590.60 eurot. Ülejäänud summast 24.00 eurot on tasutud laenuandja poolt laenulepingu p 6.2 alusel laenusaajale edastatud tasulise nõudekirja tasu katteks – tasuline nõudekiri on laenusaajale edastatud 29.08.2024. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige R.-R. P. (kostja II) sõlmisid 07.05.2024 laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017296791. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja II laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 12 000.00 eurot. Laenuandja on nõudnud kostjatelt võlgnevuse tasumist, kuid kostjad võlgnevust ei tasunud. Hageja ja laenuandja sõlmisid 22.01.2025 nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ja käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest 22.01.2025. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana 6 nõude loovutamise teatise, mille päisest on näha, et see on 22.01.2025 saadetud järgmistele e-posti aadressidele: XXX; XXX; XXX; XXX. Vastavalt käenduslepingu punktile 3.1 kohustus kostja II teatama viie kalendripäeva jooksul peale lepingus toodud andmete muutumist sellest kirjalikult võlausaldajale. Juhul, kui käendaja on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma aadressi ning ei ole sellest võlausaldajat kirjalikult informeerinud, loetakse teade tema poolt kättesaaduks, kui see on edastatud lepingus märgitud kontaktaadressile. Kostja II märkis käenduslepingus enda eposti aadressiks XXX ning kostja II ei ole laenuandjat teavitanud enda kontaktide muutumisest. Pooled leppisid käenduslepingu punktis 3.4 kokku, et e-posti aadressile edastatud teated loetakse käendaja poolt kättesaaduks ühe tööpäeva möödumisel alates selle edastamisest. Võlaõigusseadus (VÕS) ei näe ette, et nõude loovutamise teatis peaks olema kirjalikus vormis. Käenduslepingu p-de 1.1, 1.2 ja 2.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist ka kostjalt II. Kostjale II on edastatud lepingu täitmise nõue, kuid kostja II ei ole võlgnevust tasunud. Kostjad vastutavad laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt kuni 12 000.00 euro ulatuses. Hageja on seisukohal, et käenduslepingule ei kohaldu vastutustundliku laenamise põhimõte ja seetõttu on laenuandja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping kehtiv. Vastavat seisukohta toetab pikaaegne Riigikohtu praktika, mille kohaselt ei saa käendaja tugineda vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele, sest käendaja ei ole siiski laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma (vt nt RKTKo 2-14-21710, p 48; RKTKo 3-2-1-160-16, p 15). Samas, isegi kui kostja II saaks tugineda vastutustundliku laenamise põhimõttele, siis on kostja II jätnud täielikult tõendamata oma vastuväited seoses krediidivõime ja sissetuleku puudumisega käenduslepingu sõlmimise hetkel. Kostja II täitis enne käenduslepingu sõlmimist avalduse, milles märkis, et tema igakuised tulud on 1200.00 eurot, igakuised laenukohustused 200.00 eurot, ning kinnis- ja vallasvara väärtus 1000.00 eurot. Vastava avalduse allkirjastamisega on kostja II kinnitanud, et on teadlik oma vastutusest ebaõigete andmete avaldamise korral. Kostja II taotleb viivisenõude vähendamist võimalikult suures ulatuses. Hagiavalduses esitatud viivisenõue tuleb laenuandja ja laenusaaja vahel sõlmitud laenulepingust, mille põhitingimuste punktiga 3.7 on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,2% päevas. Riigikohus on lahendi nr 321-139-14 punktis 49 asunud seisukohale, et majandustegevuse raames sõlmitavate lepingute puhul on mõistlikuks viivisemääraks 0,2% päevas isegi siis, kui tegemist on tüüptingimusega. Arvestades Riigikohtu poolt antud hinnangut, siis ei ole võimalik pidada laenulepingus kokku lepitud viivismäära laenusaajat kahjustavaks. Seega on hageja laenulepingust tulenev viivisenõue seaduslik ja põhjendatud. Kostja II ei ole esitanud ühtegi selgitust ega tõendit asjaolude kohta, mis võiksid omada tähtsust viivisenõude vähendamisel. Laenulepingust tuleneva nõude vähendamise taotluse lahendamisel tuleb tuvastada, kas ja millises ulatuses võinuks põhivõlgnikul endal olla õigus taotleda vastava nõude vähendamist. Eeltoodut arvestades ei oma 3

käesolevas asjas tähtsust käendajast kostja II majanduslik olukord. Antud asjas võiks tähtsust omada laenusaaja majanduslik olukord, kuid kostja II ei ole tõendanud, et laenusaaja majanduslik olukord on selline, mis annaks alust viivisenõude vähendamiseks. Lisaks ei ole kostja II tõendanud, et viivisenõue on põhivõlgniku suhtes ebaproportsionaalne. Kuna hageja viivisenõue ei ületa põhinõuet, siis tuleb kostjal II tõendada viivisenõude ebaproportsionaalsust laenusaaja suhtes, mida kostja II käesoleval juhul teinud ei ole. Kostja II pidi käenduslepingu sõlmimisel ja laenusaaja kohustuste tagamisel endale teadvustama oma vastutuse ulatust, s.o käendaja maksimumvastutuse ulatuses. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt II hageja kasuks välja laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 8321.40 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 6000.00 eurot, intress 1373.40 eurot, viivised 948.00 eurot ning viivised 0,2% põhivõlgnevuse 6000.00 eurot tasumata osalt päevas alates 05.04.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3678.60 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud 2601.79 eurot, sh riigilõiv summas 840.00 eurot ja hageja õigusabikulud 1761.79 eurot (käibemaksuga) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja II vastuväited Kostja II palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II ei nõustu hagiga ja vaidleb sellele vastu. Hageja esitatud dokumentide alusel võib järeldada, et pooled on sõlminud tarbijakäenduslepingu VÕS § 143 tähenduses. Hageja esitatud nõude loovutamise tõendite osas selgitab kostja II, et kuna leping võib olla tühine, ei ole alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid hagejale loovutatud. Seega hagejal ei saa olla kostja II vastu nõuet ja hageja ei ole kostja II suhtes võlausaldaja. Kostja II vaidlustab hageja nõude algse krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõttest (VÕS § 4034) tulenevate kohustuste rikkumise tõttu. Krediidiandja ei oleks tohtinud käendajaga tarbijakäenduslepingu sõlmida, kuna kostja II ei olnud lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Kostjal II puudus sissetulek. Juhul, kui kohus nõustub, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi, kohaldub VÕS § 403 4 lg

saatmist. Ainuüksi kirjade esitamine ei tõenda, et teavitused oleksid saadetud ja saajani jõudnud. Nõude loovutamisest kostjale II teatamiseks ei saa pidada teadet nõude loovutamise kohta, mis on allkirjastamata. Ka hageja esitatud võlateatised ei tõenda nende saatmist/jõudmist saajani. Juhul, kui kohus rahuldab hageja nõude, palub kostja II võla ajatamist viie aasta jooksul, kuna kostja II ei ole võimeline hageja nõuet täitma. Kostja II vaidleb vastu hageja menetluskulude nõudele. Hageja nõue õigusabikulude (lepingulise esindaja tasu) osas on põhjendamatu. Kostja II palub jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 400.00 eurot, mille moodustavad kostja II õigusabikulud. Kohtuotsuse põhjendused I Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku kasuks võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg-st 1 tulenevalt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Sama sätte lg 2 järgi on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited.

5

II Hageja palub kostjalt II välja mõista laenulepingu nr Ci201729679 ja käenduslepingu nr CiK2017296791 alusel põhivõlgnevus 6000.00 eurot, intress 1373.40 eurot, viivised 948.00 eurot ning viivised 0,2% põhivõlgnevuse 6000.00 eurot tasumata osalt päevas alates 05.04.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3678.60 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - Credit Invest OÜ ja kostja I sõlmisid 07.05.2024 laenulepingu nr Ci201729679, mille alusel kohustus laenuandja andma kostjale I laenu 6000.00 eurot intressiga 6% kuus, viivise määraga 0.2% päevas, lepingutasu 100.00 eurot, ning kostja I kohustus tasuma laenuandjale igakuiselt vähemalt intressimakseid (dtl 48-54); - Credit Invest OÜ tegi kostjale I 07.05.2024 ülekande summas 5900.00 eurot (dtl 55); - Credit Invest OÜ ja kostja II sõlmisid 07.05.2024 käenduslepingu nr CiK2017296791, mille alusel tagab kostja II laenulepingu nr Ci201729679 täitmist rahalise vastutuse maksimumsummas 12 000.00 eurot (dtl 60-61); - laenulepingust tulenevate kohustuste katteks on laekunud kokku 1614.60 eurot, millest 1590.60 eurot intressi katteks ning 24.00 eurot 29.08.2024 edastatud tasulise nõudekirja tasu katteks (dtl 57-58; dtl 63); - Credit Invest OÜ edastas 29.08.2024 kostjale I ja kostjale II e-posti aadressile nõudekirja võlgnevuse tasumiseks (dtl 64); - Credit Invest OÜ edastas 31.12.2024 kostjale I ja kostjale II e-posti aadressile hagihoiatuse, milles palus tasuda laenulepingust tuleneva võlgnevuse (dtl 65); - Credit Invest OÜ ütles 08.01.2025 teatega laenulepingu erakorraliselt üles alates 15.01.2025, kuna kostjad ei tasunud tähtaegselt võlgnevust (dtl 56). III Kostja II on esitanud vastuväite põhivõla nõudele ja sellest tulenevalt ka kõrvalnõuetele. Kostja II on seisukohal, et kostjale I on välja makstud 5900.00 eurot, mitte 6000.00 eurot, mistõttu on ka hageja kõrvalnõuded arvestatud valelt põhivõla summalt. Laenulepingu nr Ci201729679 põhitingimuste punkti 3.1 kohaselt on laenusumma 6000.00 eurot ning lepingutasu on põhitingimuste punkti 3.9 kohaselt 100.00 eurot. Laenulepingu üldtingimuste punkti 3.1 kohaselt toimub laenu väljamaksmine peale laenuandja poolt positiivse laenuotsuse tegemist laenusaaja arveldusarvele, sularahas üleandmise-vastuvõtmise akti alusel või lepingu eritingimustes kokkulepitud viisil. Laenuandja arvestab laenu laenusaaja kasutusse andmisel sellest summast maha lepingutasu. Credit Invest OÜ tegi kostjale I 07.05.2024 ülekande summas 5900.00 eurot, arvestades laenusummast 6000.00 eurot maha lepingutasu 100.00 eurot vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 3.1. Seega on laenuandja maksnud laenusumma kostjale I välja vastavalt lepingus kokkulepitule ning põhivõlgnevus on õigesti arvestatud. Hagiavalduse kohaselt on laenulepingust tulenevate kohustuste katteks laekunud kokku 1614.60 eurot, millest 1590.60 eurot intressi katteks ning 24.00 eurot 29.08.2024 edastatud tasulise nõudekirja tasu katteks, mille osas ei ole kostja II vastuväiteid esitanud. Põhivõlgnevuse katteks ei ole tagasimakseid laekunud. Hageja on arvestanud intressi põhivõlgnevuselt 6000.00 eurot vastavalt laenulepingu põhitingimuste punktile 3.6. määras 6,00% kuus, kostjal I on osaliselt tasumata intressi osamaksed alates 5. osamaksest tähtajaga 07.10.2024 kuni laenulepingu ülesütlemiseni 15.01.2025, kogusummas 1373.40 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlgnevuselt 6000.00 eurot vastavalt laenulepingu põhitingimuste punktile 3.7. määras 0,2% päevas alates laenulepingu ülesütlemisest 16.01.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.04.2025, kogusummas 948.00 eurot.

6

Seega on õigesti arvestatud hageja põhivõlgnevus ning eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud ka kostja II vastuväide, et eksliku põhivõlgnevuse suuruse tõttu on valesti arvestatud ka kõrvalnõuded, kuna intress ja viivis on arvestatud põhivõlgnevuselt 6000.00 eurot. IV Kostja II on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt rikkus algne krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna ei hinnanud lepingu sõlmimisel kostja II krediidivõimelisust. Kostja II on tarbija, seega on hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingu näol tegemist tarbijakäenduslepinguga. Kostja II vastuväited osundavad tarbijakrediidilepingu sätetest tulenevatele rikkumistele laenuandja poolt. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Tulenevalt VÕS § 402 lg 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna laenuandja ja laenusaaja sõlmisid 07.05.2024 laenulepingu nr Ci201729679, mille kohaselt sai laenusaaja laenu ja kohustus selle tagastama ja tasuma laenult intressi, siis on nende vahel sõlmitud VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1 järgi laenuleping krediidilepinguna. Antud juhul on majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja andnud laenu äriühingule, seega ei saa olla tegemist tarbijakrediidilepinguga, mistõttu ei kohaldu ka tarbijakrediidilepinguid puudutavad sätted. Seadusest ei tulene piiranguid intressi- või viivisemääradele äriühingute vahel sõlmitud laenulepingutes. Kuna antud juhul ei ole laenulepingu nr Ci201729679 näol tegemist tarbijakrediidilepinguga, siis ei kohaldu ka vastutustundlikku laenamist puudutavad sätted ega rakendu VÕS § 403 4 lg-st 7 tulenevad vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjed. V Kostja II palub vähendada viivist võimalikult suures ulatuses, sest lepingujärgne viivisemäär on ebaproportsionaalselt suur ja rikub oluliselt kostja II õigusi, lisaks on kostjal II raske majanduslik seis, ta on töötu. Laenulepingu nr Ci201729679 punkti 3.7 kohaselt on viivise määr 0,2% päevas. Käenduslepingu p 1.1. kohaselt kohustub käendaja võlausaldaja ees vastutama võlausaldaja ja kostja I vahel 07.05.2024 sõlmitud laenulepingu nr Ci201729679 ja selle kõigi tulevikus tehtavate muudatuste ja täienduste ning lisade nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu p 1.2. kohaselt vastutab käendaja kostja I poolt tagastamata laenu summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti kostjalt I võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 12 000.00 eurot. (käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma). Kostja I on sõlminud laenulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ega ole tarbija, mistõttu ei kohaldu antud juhul VÕS § 42 lg 3 p 5. Seega ei ole lepingujärgne viivisekokkulepe kostjat I ebamõistlikult kahjustav. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ka ebamõistlikult suure viivisemääraga. Kuigi laenulepingus kokkulepitud viivisemäär 0,2% päevas on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks. Laenuandja ja kostja I sõlmisid laenulepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Majandus- ja kutsetegevuse raames sõlmitud lepingute puhul on peetud Riigikohtu praktikas lubatavaks viivise suuruseks 0,2%-0,25% (vt RKTKo 30.04.2013, nr 3-2-1-5-13 p-d 48 ja 49; RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536/29, p 17). Kuivõrd antud juhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga, ei kohaldu ka 7

VÕS § 415 lg-s 1 sätestatud viivisemäära piirang. Hageja on piiranud laenulepingust tulenevat viivisenõuet käendaja vastutuse maksimumsummani. Seega ei nõua hageja antud juhul kostjalt II viivist põhinõudest suuremas ulatuses (vt põhinõudest suurema viivisenõude tõendamiskoormuse kohta Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18), mistõttu ei ole viivisenõue ebaproportsionaalne ega ebamõistlik. VI Kostja II on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt ei ole tõendatud, et hagejal oleks nõue kostja II vastu. Hageja on esitanud kohtule kostjatele I ja II 22.01.2025 saadetud nõude loovutamise teate, mille kohaselt Credit Invest OÜ teatab, et on hagejaga 22.01.2025 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel loovutanud täies ulatuses kõik laenulepingust nr Ci201729679 tulenevad nõuded kostja I suhtes hagejale. Sealhulgas on Credit Invest OÜ loovutanud hagejale täies ulatuses ka kõik nimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks sõlmitud käenduslepingu(te)st nr CiK2017296791 tulenevad nõuded. Koos nimetatud lepingutest tulenevate kõigi nõuete loovutamisega on üle läinud ka nõudeid tagavad tagatised ja kõrvalkohustused (VÕS § 167 lg 1, lg 3) (dtl 62). Kostja II toob oma vastuväites esile, et hageja ei ole tõendanud nõude loovutamise teatise kättesaamist kostjate poolt ega isegi selle kostjale II saatmist. Nõude loovutamisest kostjale II teatamiseks ei saa pidada teadet nõude loovutamise kohta, mis on allkirjastamata. Ka hageja esitatud võlateatised ei tõenda nende saatmist/jõudmist saajani. Laenulepingu üldtingimuste punktist 10.2. tulenevalt edastatakse kõik lepinguga seotud teated ja avaldused teisele poolele lepingus fikseeritud kontaktidel. Punkti 10.3. kohaselt peavad kõik lepingu alusel teisele poolele esitatavad teated ja avaldused olema edastatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Laenulepingu üldtingimuste punkti 10.4. alusel loetakse lepinguga seotud teated ja avaldused, mis laenuandja on laenusaajale saatnud laenusaaja poolt kättesaaduks, kui teate väljasaatmisest laenusaaja lepingus fikseeritud kontaktandmetele on möödunud seitse (7) kalendripäeva. Elektroonilise kanali kaudu edastatud teade loetakse laenusaaja poolt kättesaaduks selle avaldamise ja/või edastamise päeval. E-posti teel või mobiiltelefoni tekstisõnumi vahendusel edastatud teade loetakse kättesaaduks selle edastamise päeval. Laenulepingus on märgitud kostja I e-posti aadressiks xxx. Käenduslepingu punkti 3.1. kohaselt on käendaja on kohustatud teatama 5 (viie) kalendripäeva jooksul peale lepingus toodud andmete muutumist sellest kirjalikult võlausaldajale. Juhul, kui käendaja on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma aadressi ning ei ole sellest Võlausaldajat kirjalikult informeerinud, loetakse teade tema poolt kättesaaduks, kui see on edastatud lepingus märgitud kontaktaadressile. Käenduslepingu punkti 3.3. alusel peavad kõik lepingu alusel teisele poolele esitatavad teated ja avaldused olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti teel edastatud), kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Käenduslepingu punktis 3.4. on pooled kokku leppinud, et kirjalikus vormis esitatud teadet peetakse käendaja poolt kättesaaduks, kui see on käendajale üle antud allkirja vastu või kui teade on edastatud tähitud kirjaga lepingus fikseeritud aadressile ning postitamisest on möödunud 3 (kolm) päeva. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingus nimetatud eposti aadressile edastatud teated loetakse käendaja poolt kättesaaduks 1 (ühe) tööpäeva möödumisel alates selle edastamisest. Käenduslepingus on märgitud kostja II e-posti aadressiks XXX. Nõude loovutamise teatest nähtuvalt on see edastatud 22.01.2025 e-posti aadressidele: xxx; xxx; xxx; xxx. Seega on teade edastatud laenulepingus ja käenduslepingus märgitud e-posti aadressile. Kostja II ei ole teatanud, et tema e-posti aadress oleks muutunud ning ta oleks sellest laenuandjat teavitanud. Seega saab lugeda nõude loovutamise teate kostja I poolt kättesaaduks selle edastamise päeval ning kostja II poolt kättesaaduks ühe tööpäeva möödumisel alates selle 8

edastamisest. Pooled on laenulepingus ja käenduslepingus kokku leppinud, et edastatavad teated peavad olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mistõttu ei pidanud nõude loovutamise teade olema allkirjastatud. Samuti ei tulene nõude loovutamise teatisele kirjalikku vorminõuet võlaõigusseadusest. Eelnevast tulenevalt on laenuandja nõuded kostjate I ja II vastu hagejale üle läinud. Ühtlasi on laenuandja saatnud kostjatele I ja II 29.08.2024 nõudekirja ning 31.12.2024 hagihoiatuse e-posti aadressidele xxx; xxx. VII Kõik eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et Krediidikaitse Grupp OÜ hagi R.-R. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt II hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 6000.00 eurot, intressi 1373.40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 948.00 eurot ning viivise 0,2% päevas põhivõlgnevuselt 6000.00 eurot alates 05.04.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3678.60 eurot. Kostja II vastutab põhivõlgnevuse, intressi ja viivise kohustuse täitmise eest solidaarselt kostjaga I Harju Maakohtu 21.05.2025 tsiviilasjas nr 2-25-103458 otsuse resolutsiooni punktides 2-3 märgitud ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi kostja I ja kostja II osas solidaarselt, jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostja I ja kostja II kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.