J. N. hagi J. N. vastu hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
129 600 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J. N. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aldo Vassar (Advokaadibüroo
LINDEBERG,
e-post [email protected]); Kostja: J. N. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Grete Tark (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta J. N. hagi J. N. vastu hüvitise ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
3.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Hageja J. N. ja kostja J. N. on vennad. Kostja ostis 27.03.1998 50 000 krooni eest talu asukohaga Xxxx maaüksus, suurusega 0,5 ha. Talu müügihind 305 000 krooni on lepingusse valesti kirja pandud, kuna oli aastal 1998 meeletult suur summa ning ületas kordades tegeliku kinnisasja toonast turuväärtust. Talu ostmise tõttu said pooled riigi käest kinnistu juurde käiva metsamaa erastamiseks ostueesõiguse. Anija Vallavalitsuse 27.12.2000 korralduse nr 526 kohaselt otsustati erastada J. N.le maa asukohaga Xxxx maaüksus katastritunnusega 14001:001:0082 suurusega 20,02 ha. Anija Vallavalitsus väljastas 22.01.2001 korralduse nr 43, mille kohaselt kinnitati maa ostu-müügihinnaks erastajale 266 444 krooni, mis kuulus erastaja poolt tasumisele selliselt, et 26 644 krooni tuli tasuda enne ostu-müügilepingule allakirjutamist ning ülejäänud 239 800 krooni 50 aasta jooksul järelmaksuga. Hagi esitamise hetkeks on hageja tasunud regulaarsete maksetena pool 22.01.2001 korralduse kohaselt makstavast järelmaksust ning intressist. Algselt tasus hageja järelmaksu erastamisväärtpaberite eest, seejärel rahas Harju Maavalitsusele ning alates 2012. aastast on tasumine toimunud Rahandusministeeriumi kontole. Esmase sissemakse osas panustas poolte isa F. N..
2.Pooled tegutsesid ühise eesmärgi nimel esmalt kinnistut omandades ning erastamiseks ettevalmistusi tehes. Talu ostmiseks kasutasid mõlemad pooled kõiki enda sääste, raha andsid ka poolte vanemad. Pooled ostsid talu perele ehk mõlemale vennale kahe peale. Mõlemal vennal oli eesmärk kinnistule enda maja ehitada ning selle täide viimiseks tehti kõike koos. Pooled teostasid ühiselt maamõõtmise ning jagasid kinnistu kolmeks: Xxxx, Xxxx ja mets. Alates kinnistu ostmisest on pooled teinud ühiseid panuseid ja pingutusi kinnistu parendamiseks. Hageja on maksnud kostjale kõikidest kulutustest vähemalt pool ning pooled on ühiselt metsa majandanud. Samuti on hageja endanimelisel kinnistuosal iseseisvalt majandanud, ehitanud sinna enda kulude eest juurde hooneid ning seal koos enda perekonnaga üle kümne aasta elanud. Pooled on maksnud ühiselt ka igapäevakulutusi, sh elektriarveid. Pooled on mõlemad töiselt panustanud üksteise maja ehitusse ja ka kinnistul asuva vana maja korrashoidu. Mõlemad vennad on kinnistu omandamiseks ja parendamiseks teinud olulisi ja võrreldavaid panuseid, samuti oli pooltel juba eset soetades ühine tahe ühise varalise väärtuse loomiseks. Hageja käis kostjaga kordamööda ehitise algsel ostmisel sularaha müüjale tasumas ning hageja on alatest aastast 2002 kuni 2020 tasunud erastamise järelmaksu osamakseid. Seega oli pooltel talu omandades, maad erastades ning maju peale ehitades ja muid töid tehes ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks.
3.Pooled leppisid kokku, et talu ostetakse formaalselt kostja nimele ning hagejale kuulub sellest tegelikkuses pool. Kuigi kinnistu kuulub asjaõiguslikult vaid kostjale, oli poolte soov kinnistu ostmisel, et see kuuluks ühisomandisse. Pooled olid teinud kokkuleppe, et kui kinnistule hooned püstitatakse ning poolte rahaline seis paraneb, vormistab kostja Xxxx kinnistuosa ning poole metsast hageja nimele. Eeltoodut kinnitavad läbirääkimised notariga tehingu ettevalmistamisel, mis kostja tõttu viimasel hetkel ära jäi. Kuivõrd pooled jagasid kinnistu kolmeks, leppisid pooled kokku, et hagejale kuulub Xxxx kinnistu ning kostjale Xxxx kinnistu. Hageja on seisukohal, et katastriüksuse nimetused on ääretult olulise tähtsusega, sest need peegeldavad väga hästi poolte toonast tahet ja eesmärki.
4.Hageja märgib, et poolte vahel pole kunagi sõlmitud ühtegi kirjalikku vastavasisulist lepingut. Pooltevaheline ühise tegutsemise kokkulepe on sõlmitud konkludentselt. Tingimuste osas märgib hageja, et käesolevas kaasuses on vendade panused võrdsed.
5.Käesolevaks hetkeks on suhted vendade vahel hääbunud ning pooled soovivad seltsingu lõpetada. Pooled on pidanud läbirääkimisi seltsingu lõpetamise ja likvideerimise osas, sealjuures on kostja pöördunud 08.09.2020 notarisse sooviga moodustada Xxxx
kinnistust kaks eraldiseisvat kinnistut, millest Xxxx kinnistu soovis kostja kinkida hagejale. Kostja leppis notariga kokku tehingu toimumise aja ning talle edastati tutvumiseks ka lepingu projekt. Tehing pidi toimuma 03.11.2020, kuid kostja ei ilmunud notarisse ning peale seda on kostja hageja pöördumisi ja nõuet ignoreerinud/eitanud. Seega hageja loeb seltsingulepingu lõppemise kuupäevaks 03.11.2020. Hageja soovib välja tuua, et kinnistusraamatu andmetel on 15 ha Xxxx kinnistut ümbritsevat metsa maha müüdud, millest nähtub kostja selge tahe seltsingut lõpetada.
6.Hageja ja kostja tegid Xxxx maaüksuse suurusega 20,02 ha erastamisel võrdseid panuseid ehk ühise tegutsemise tulemusel loodi n-ö nullist suure väärtusega vara ehk varaline juurdekasv, milleks on kinnisasja nr xxxx koosseisu kuuluvate/kuulunud maaüksuste netoväärtus seltsingulepingu lõppemise seisuga. Seltsingusse tehtud panused on võrdsed, mistõttu hageja nõue on pool kõnealusest vara juurdekasvu netoväärtuse summast. Hageja hindab võrdlemisi konservatiivselt vastavat summat 120 000 euro suuruseks. Kostja on oma vastuses välja toonud, et kostja on tänaseks tasunud kogu ostuhinna jäägi (ligi 8 000 eurot) ning hüpoteek on kustutatud. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hüpoteek on kustutatud 14.05.2021, s.o peale seltsingusuhte lõppemist. Seega hageja nõude suurus kujuneb järgnevalt: kinnistu registriosa nr-ga xxxx turuväärtus seltsingusuhte lõppemise seisuga, millest on maha lahutatud kostja poolt pärast seltsingusuhte lõppemist tasutud erastamise järelmaksu jääk ning saadud summa jagatud kahega. Hageja hinnangul on kõnealune summa vähemalt 120 000 eurot.
7.Hageja palub mõista J. N.lt J. N. kasuks välja hüvitis summas 120 000 eurot ja summalt 120 000 eurot viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi kättesaamisest kuni kohustuste täieliku täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
8.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Poolte vahel ei ole seltsingut ega ole kunagi olnudki. Kostja ostis 27.03.1998 305 000 krooni eest talu asukohaga Xxxx, suurusega 5 900 m2. Kostja sai riigi käest talu juurde käiva metsamaa erastamise ostueesõiguse, millist õigust kostja kasutas, ning kokku 20,02 ha suuruse Xxxx kinnistu 27.12.2000 korralduse ja Tallinna notar M. A. poolt 03.05.2001 tõestatud kinnistu ostumüügi ja hüpoteegi seadmise lepingu alusel omandas. Järelmaksuga võimaldatud 239 800 kroonisest ostuhinnast on 25 000 krooni (1 597,79 euro) suurune osa Anija Vallavalitsuse 04.04.2005 korraldusega nr 212 kustutatud seoses kostja poja sünniga. Selle järgi kuulus tasumisele veel 214 800 krooni (13 728,22 eurot). Kostja on perioodil 2001-2020 tasunud osamaksetena 52 878 krooni (3 379,52 eurot). Kostja on tänaseks tasunud kogu ostuhinna jäägi (ligi 8 000 eurot) ning hüpoteek on kustutatud. Kostja on 1998. a. tasunud ka talu ostuhinna (305 000 krooni ehk 19 493,05 eurot). Hageja on kinnistu kasutamise eest tasunud väga väikese osa kinnistu osamaksetest (hageja esitatud lisade järgi on ta tasunud 3 057,66 eurot). Talu parendamisega ei ole hageja kunagi tegelenud, seda on teinud kostja ainuisikuliselt. Hageja on kinnistu seisukorda hoopis halvendanud, tuues sinna raskesti käideldavat risu, sealt kostjaga eelnevalt kooskõlastamata raiunud metsa, et saada materjali, mille eest endale ebaseaduslikult ehitada maja, millise tegevuse eest sai kostja vallalt trahvi. Kostja on tasunud maa eest maamaksu, samuti tasunud hageja elektritarbimise eest viimased kümme aastat. Eksitav on ka hagiavalduses märgitu, nagu oleks kinnistu jagatud kolmeks katastriüksuseks kohe pärast kinnistu omandamist kostja poolt 2001. a. Kostja jagas kinnistu kolmeks katastriüksuseks 2008. a., et ta saaks ühele katastriüksusele ehitada sauna. Kostjal on raske mõista, kuidas 2008. a. kevadel teostatud maa mõõtmine ja kinnistu kolmeks katastriüksuseks jagamine kinnitab väidetavat seltsingut, mis tekkis hageja poolt
täpsustamata ajal, kuid arvestades hageja esitatud väiteid juba talu ostu ette valmistades ehk millalgi kümme aastat varem. Kuna katastriüksuste jagamine ning ümbernimetamine toimus kümme aastat pärast talu ostu, ei saa katastriüksuse nimed kuidagi peegeldada „toonast tahet ja eesmärki“.
9.Hageja ei ole välja toonud, millal väidetav seltsinguleping sõlmitud on. Hageja väidab, et seltsinguleping sõlmiti konkludentselt. Hageja ei ole selgitanud, millised olid väidetavad poolte vastastikused kaudsed tahteavaldused, millest võis välja lugeda poolte tahte tuua kaasa hageja kirjeldatud seltsingulepingu sõlmimise. Pooltel pole kunagi olnud tahet tegutseda ühise eesmärgi nimel. Hageja märgib hagiavalduses sõnaselgelt, et tema eesmärk on olnud kostja kinnistule oma elamu püstitamine ja selle iseseisev majandamine. Hilisemalt soovib hageja tugineda (talu ja kinnistu ühisomandisse omandamise eesmärgi asemel) sellele, et poolte vahel oli seltsing, kus seltsinglaste panused seisnesid kostja poolt kostja ainuomandisse kuuluva talu ja kinnistu seltsingu kasutusse andmises ning hageja poolt töistes panustes ning seltsingupoolte ühine tahe oli ja seltsingu eesmärk seisnes ühises kinnistu kasutamises. Hageja ei ole osanud esile tuua, millised olid väidetava seltsingulepingu tingimused. Kostja on talu ja kinnistu omandanud ainuisikuliselt endale, hagejaga mingit ühise tegutsemise soovi talu ostmisel ja metsamaa erastamisel ning kinnistu majandamisel ei ole kostjal kunagi olnud. Kostja märgib, et seltsinguleping, mille eesmärk on kinnisasja omandamine seltsinglaste ühisomandisse, peab VÕS § 33 lg 2 järgi olema notariaalselt tõestatud. Jabur on hageja väide, et pooled olid teinud kokkuleppe (mis seaduse kohaselt eeldab notariaalselt tõestatud vormi), et kui kinnistule hooned püstitatakse ning poolte rahaline seis paraneb, vormistab kostja osa kinnistust koos poole metsaga hagejale. Mingit säärast kokkulepet või eesmärki pole poolte vahel kunagi olnud ja sellise kokkuleppe sõlmimine seltsingu kontekstis oleks ka arusaamatu. Ühest küljest märgib hageja, et seltsinguleping sõlmiti hageja ja kostja vahel, kes on mingisse arusaamatusse ühisesse eesmärki panustanud, teisalt ütleb hageja korduvalt, et ka hageja ja kostja vanemad on justkui mingisse ühisesse eesmärki panustanud. Jääb ebaselgeks, kelle vahel on hageja hinnangul seltsinguleping väidetavalt sõlmitud. Isegi juhul, kui F. N. on oma kasutamata jäänud EVP-d andnud kostjale kinnistu sissemaksu eest tasumiseks, ei muuda see kinnistu kuuluvust ega tekita seltsingut hageja ja kostja vahel või anna alust väitmaks, et analoogia korras kohalduvad seltsingu sätted.
10.Hageja loeb enda poolt tehtud tööd seltsingu panuseks. Kui hageja hinnangul seisnes tema panus töös, siis ei saa ta selle eest hüvitist nõuda isegi, kui eeldada hageja väite õigsust, et poolte vahel oli seltsing, mis on lõppenud. Seltsingut ei tekita ja seltsinglaste ühise eesmärgina ei saa käsitleda „ühiselt algusest peale asja juures olemist“. Kui üks pereliige on teise pereliikme elusündmuste või toimetamiste juures, ei anna see talle õigust midagi teiselt nõuda. Kui hageja arvab, et tema töised panused kuuluvad hüvitamisele, siis sama loogika järgi peaksid ka kõik kostja töised panused olema hüvitatavad. Lisaks eelnevale saab vendade poolset teineteise abistamist käsitleda mittetäieliku kohustusena, mille täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda (VÕS § 4 lg 1, lg 2 p 2, lg 3). Mitte kunagi ei ole hageja öelnud, et iga liigutus, mis ta oma vanema vennaga seoses teeb, tuleb kostja poolt kümneid aastaid hiljem kompenseerida 120 000 euroga. Igal juhul ei saa ka hageja seltsingu olemasolu puudutavate väidete õigsuse eeldamisel väita, et hageja ja kostja panused on olnud võrdsed. Kostja on tasunud enamuse kinnistu hinnast, maksnud ka elektri eest, maamaksu jms. Hageja sümboolsed 160 euro suurused hüpoteegimaksed aastatel 2002-2020, ei anna alust väita, et hageja oleks võrdselt panustanud. Hageja ei ole esitanud hagiga koos ka viimase seltsingu juhi tegevusaruannet, seltsinguvara bilanssi ja muid dokumente, mis on seltsingu
likvideerimisel kohustuslikud. Asjaolu, et selliseid dokumente pole olemas, annab tunnistust sellest, et seltsingulepingut pole poolte vahel iialgi olnud.
11.See, et kostja kaalus hagejale kinnistust osa kinkimist, ei tähenda, et poolte vahel oli seltsing, vaid kinnitab, et mingit seltsingut ei olnud, sest vastasel korral oleksid pooled teinud hoopis teistsugustel tingimustel tehingu. Kinkelepingust on kinkijal võimalik taganeda ja kingitud ese kingisaajalt tagasi nõuda, kui kingisaaja on mh olnud jämedalt tänamatu. Kui hageja väited seltsingu kohta vastaksid tõele, ei oleks jagatava kinnistu osas soovitud sõlmida kinkelepingut, millest kostja saaks taganeda ja kinnistu tagasi nõuda. Seltsingu puudumist kinnitavad ka kinkelepingu projekti punktid 1.1.2, 1.4.2, 1.4.3 ja 1.4.13. Kui poolte vahel olnuks varasemalt seltsingusuhe, oleks need asjaolud ka lepinguprojekti märgitud ning leping vormistatud hoopis teistsugustel alustel.
12.Hageja ja kostja vahelistele suhetele ei saa seltsingulepingu (eelkõige selle likvideerimise) sätteid ka analoogia korras kohaldada. Kuigi hageja tugineb sõnaselgelt seltsingulepingu (konkuledentsele) sõlmimisele, siis on hageja vastuoluliselt viidanud ka lahenditele, mis käsitlevad mitteabielulisi suhteid, kus on seltsingu likvideerimise sätteid kohaldatud analoogia korras. Kostja leiab, et lahendid, mis puudutavad vabaabielulistele suhetele seltsingu sätete kohaldamist ning nendes tehtud järeldused ei ole üheselt ülekantavad muudele (perekondlikele) suhetele või olukordadele. Need lahendid puudutavad väga konkreetselt mitteabielulises kooselus olevaid paare, kus üks pool teeb üldjuhul tööd teisele osapoolele kuuluva vara suurendamiseks ilma eraldi hüvitust saamata (nt üks pool käib tööl, teine kasvatab lapsi, hoiab maja korras jms). Taolist olukorda antud asjas ei esine. Hagejal ja kostjal ei olnud ajal, mil kostja soetas talu ja kinnistu, ühist majapidamist, hageja ja kostja ei ole neid soetanud ühiselt, vaid seda on teinud kostja ainuisikuliselt, pooltel ei ole olnud ühist tahet majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks ja hageja ei ole talu ega metsamaa omandamisse või parendamisse oluliselt ja võrreldavalt majanduslikult panustanud. Kostja on talu soetanud oma rahade eest ainuisikuliselt ise.
13.Hageja ei viita, milline konkreetne VÕS § 596 lg-s 1 kirjeldatud alus antud juhul väidetava seltsingulepingu lõpetas. Hageja ei ole selgitanud, kelle tegevust ja, mis osas, peab hageja väidetavat seltsingut konkludentselt lõpetavaks ning, kas see oli ühine lõpetamine või ühepoolne ja, kui viimane, siis kelle poolne. Kui hageja peab seltsingu lõppemise aluseks ära jäänud tehingut ehk midagi, mis jäi tegemata (tegevusetus) ja seda, et kostja ei vastanud hageja pöördumisele (vaikimine), siis peaks hageja selgitama TsÜS § 68 lg-s 4 märgitut.
14.Hageja hagist ei ole võimalik aru saada, millisele konkreetsele normile tugineb tema hüvitise väljamõistmise nõue. Võimalik seltsinguvara tuleks jagada kaasomandi sätete kohaselt. Seadus ei näe seltsingulaadse suhte likvideerimisel ette ühe poole õigust nõuda teiselt poolelt nõudja poolt laest võetud summa väljamõistmist. Arusaamatu ja paljasõnaline on hageja väide, et poole kinnistu netoväärtus on 120 000 eurot. Kinkelepingu ettevalmistamisel on notar kogu kinnistu väärtuseks hinnanud 30 000 eurot. Hageja soovib hagis justkui panuste hüvitamist, samas väidetava hüvitisesumma aluseks võtab ta kinnistu väidetava väärtuse (mitte panuse). Mõistetamatu on ka see, miks võtab hageja aluseks poole kinnistu väidetavast netoväärtusest, mitte nt kinnisasja võimaliku väärtuse juurdekasvu. Ebaselge on ka see, miks leiab hageja, et võimalik tulem tuleks jaotada võrdselt pooleks olukorras, kus hageja ei ole panustanud. Olukorras, kus hageja ei eita, et talu ja kinnistu on ostetud ning kuulub ainuisikuliselt kostjale (mitte poolte ühisvarasse), on arusaamatu, kuidas hagejal peaks seltsingusuhet jaatades olema kostja vastu oma väidetava panuse hüvitamise nõue arvestatuna kostjale kuuluva kinnistu huupi pakutud turuväärtuselt. Kuna hagejal ei ole kostja vastu hagis esitatud nõuet, ei saa tal olla ka viivisenõuet. Ühelgi juhul ei saaks panuste hüvitamise
nõue muutuda sissenõutavaks enne likvideerimise raames ühise vara võõrandamist ja võimalike kohustuste kandmist. Vara jagamist samas hageja ei nõua. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus asub seisukohale, et hageja nõue ei ole põhjendatud ning vaheotsus tuleb vormistada lõppotsusena, millega kohus jätab hageja nõude rahuldamata.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 1 kohaselt, kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. TMS § 449 lg-st 2 tulenevalt on vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus teeb käesolevas asjas TsMS § 449 lg 1 alusel vaheotsuse nõude põhjendatuse kohta.
17.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb kindlaks teha, kas poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping ja hageja nõue on põhjendatud. Asjas puudub vaidlus, et 27.03.1998 osteti talu asukohaga Xxxx ja 2001. aastal erastati maa asukohaga Xxxx, mille ainuomanikuks on kinnistusraamatusse kantud kostja, mida tõendab kinnistusraamatu väljavõte (tlk 59-60). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 120 000 eurot ja mittesissenõutavaks muutunud viivised, kuna hageja hinnangul oli poolte vahel seltsing, mis on lõppenud, aga kostja ei ole kohtuväliselt hageja panuseid hüvitanud. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et poolte vahel ei ole kunagi sõlmitud seltsingulepingut.
18.Kohus märgib, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕSRS § 18 lg 1 järgi pärast võlaõigusseaduse jõustumist kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud ühise tegutsemise lepingutele võlaõigusseaduses seltsingu kohta sätestatut. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-116-06 p-s 11 märkinud, et eesmärgi tuvastamine on hädavajalik hinnangu andmiseks sellele, kas pooled võisid olla sõlminud seltsingulepingu VÕS § 580 lg 1 mõttes. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-109-14 p-s 14 asunud seisukohale, et kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg-s 1 formuleeritud laialt (isikud kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks), nähtub seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Ainuüksi isikute abieluväline kooselu kolleegiumi arvates seltsingu kriteeriumitele ei vasta. Sellest ei teki isikutele siduvaid kohustusi, st võlasuhet VÕS § 2 mõttes. Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu ka võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Riigikohus on lahendi nr 2-18-255 p-s 13 selgitanud, et seltsingulepingu sätete kohaldamist ei välista see, kui ese kuulub
asjaõiguslikult seltsinglaste kaasomandisse või ühe poole ainuomandisse. Seltsingulepingu sisu võib olla ka eseme kasutamine seltsingu tarbeks ehk üksnes n-ö majanduslikus mõttes ühisvarana (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 17; 14. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-11, p 20).
19.Kohus on 19.10.2021 kirjas selgitanud (tlk 107), et hagejal tuleb seltsingu puhul välja tuua ja tõendada, millal ja mis tingimustel vastav seltsinguleping sõlmiti. Hagejal tuleb konkreetselt välja tuua seltsinglaste ühine eesmärk ning tõendada, et täidetud oli panuste tegemise nõue, juhtimise korraldus, organiseeritus kasumi teenimisele ja aruandluse nõue. Lisaks selgitas kohus, et juhul, kui seltsingulepingu eesmärk oli omandada kinnisasi, siis peab see olema vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg-le 1 notariaalselt tõestatud. Seega juhul, kui hageja asub seisukohale, et seltsingulepingu eesmärk oli Xxxx kinnistu ühine omandamine, tuleb hagejal tõendada, et pooled on sõlminud kinnistu ühiselt omandamiseks notariaalselt tõestatud lepingu. Hageja ei ole vaatamata kohtu suunistele konkreetselt välja toonud, millal ja mis tingimustel seltsingleping sõlmiti, mis oli seltsinglaste ühine eesmärk ning, et täidetud oli panuste tegemise nõue, juhtimise korraldus, organiseeritus kasumi teenimisele ja aruandluse nõue.
20.Hageja on selgitanud, et poolte vahel sõlmiti seltsinguleping konkludentselt, millega sisesuhtes omandati kinnistu seltsingu ühisomandisse, kuna pooltel oli ehitist soetades, maad erastades ja kinnistul ehitades ühine tahe vähemalt majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Samuti on hageja selgitanud, et ühiselt tegeleti talu ostmisega ja selle juurde maa erastamisega ning kinnisasjade ja metsa majandamisega, et mõlemad saaksid endale rajada kodud. Seltsinguleping oli suunatud ühise vara omandamisele ja Xxxx kinnistu kasutamisele ühisomandina. Seltsinglepingu tingimused olid, et vendade panused on võrdsed.
21.Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-109-14 ei ole võimalik asuda seisukohale, et käesoleval juhul on hageja ja kostja vahel sõlmitud seltsinguleping. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, mis oli suunatud ühisele majanduslikule eesmärgile ning pooltel oli kokku lepitud panuste tegemise nõue, juhtimise korraldus, orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sätestatud aruandluse nõuded. Kohtu hinnangul ei tulene hageja poolt viidatud asjaoludest, et pooled oleksid sõlminud seltsingulepingu. Hageja ei ole selgitanud, millised konkreetsed tegevused on hageja hinnangul poolte kaudsed tahteavaldused seltsingulepingu sõlmimiseks. Samuti ei ole hageja kohtu ette toonud, millal poolte vahel seltsinguleping sõlmiti. Hageja on selgitanud, et pooled tegutsesid ühise eesmärgi nimel esmalt kinnistut omandades ning erastamiseks ettevalmistusi tehes. Talu ostmiseks 1998. aastas kasutasid mõlemad pooled kõiki enda sääste. Kohus märgib, et hageja ei ole selgitanud ega esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks poolte tahe seltsingulepingu sõlmimiseks 1998. aastal, kui talu osteti. Hageja on esitanud 27.03.1998 ostu-müügilepingu (tlk 6), mille kohaselt oli talu ostjaks kostja. Samuti nähtub Anija Vallavalitsuse 27.12.2000 korraldusest nr 526 (tlk 7) ja 22.01.2001 korraldusest nr 43 (tlk 8), et Xxxx maaüksus suurusega 20,02 ha otsustati erastada ostueesõigusega kostjale. Kohtu hinnangul ei tõenda seltsingulepingu sõlmimise tahteavaldust ka hageja allkiri 18.03.1998 sõlmitud ostu-müügilepingu eellepingul (tlk 116), kuna eellepingust nähtuvalt on talu ostjaks kostja ning hageja on eellepingu allkirjastanud üksnes tunnistajana. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja on panustanud talu ostuhinda. Hagiavalduse lisana 5 esitatud maksekorraldusest (tlk 11)
nähtuvalt on hageja esimest korda tasunud Harju Maavalitsusele selgitusega „ Not. Dok. Reg nr. 5001 kinnistu ostu-müügi ja hüpoteegi seadmise leping. J. N.. Xxxx“ 07.11.2002, s.o üle kolme aasta hiljem, kui sõlmiti Xxxx talu ostu-müügileping. Seega ei tõenda ka hageja poolt järelmaksu maksete tegema hakkamine 07.11.2002, et poolte vahel oli juba talu ostes 1998. aastal tahe tegutseda ühise eesmärgi saavutamiseks.
22.Samuti märgib kohus, et Xxxx kinnistu jagati kolmeks katastriüksuseks, s.o Xxxx ja Xxxx 03.04.2008, mida tõendab kinnistusraamatu väljavõte (tlk 59). Kohtu hinnangul ei ole ka 10 aastat pärast talu ostmist kostja poolt kinnistu jagamine katastriüksusteks ja poolte järgi katastriüksuste nimede panemine asjaolu, millest järelduks poolte tahe seltsingulepingu sõlmimiseks.
23.Kohtu hinnangul ei saa seltsingulepingu sõlmimist järeldada ka asjaolust, et kostja oli 2020. aastal valmis osa vaidlusalusest kinnistust hagejale kinkima. Kohus märgib, et ka kinnistu jagamise, jagamisel tekkiva kinnistu kinkelepingu, reaalservituutide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute projekti (tlk 33-39) p 1.1.2 kohaselt on vaidlusaluse kinnistu omanik kostja ja p 1.4.2. kohaselt on kinnistu kostja omand ning see ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, et seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmanda isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. Seega nähtus ka kinkelepingu projektist, et kinnistu oli kostja omand.
24.Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud ka selget seltsinglaste ühist eesmärki. Hageja on hagiavalduses avaldanud, et kinnistu osteti kahe peale ja mõlema poole eesmärk oli kinnistule enda maja ehitada. Kohtu hinnangul ei järeldu hageja poolt väljatoodud asjaolust, et kumbki pool soovis endale eraldi maja ehitada, poolte ühist eesmärki. Samuti on hageja märkinud, et kuigi kinnistu kuulub asjaõiguslikult kostjale, oli poolte soov kinnistu ostmisel, et see kuuluks ühisomandisse. Kohus on 19.10.2021 kirjas (tlk 107) selgitanud, et juhul, kui seltsingulepingu eesmärk oli omandada kinnisasi, siis peab see olema vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg-le 1 notariaalselt tõestatud. Seega juhul, kui hageja asub seisukohale, et seltsingulepingu eesmärk oli Xxxx kinnistu ühine omandamine, tuleb hagejal tõendada, et pooled on sõlminud kinnistu ühiselt omandamiseks notariaalselt tõestatud lepingu. Hageja on 08.11.2021 menetlusdokumendi leheküljel 3 (tlk 109) kinnitanud, et poolte vahel pole kunagi sõlmitud ühtegi kirjalikku vastavasisulist lepingut ja pooltevaheline ühise tegutsemise kokkulepe on sõlmitud konkludentselt. Kohus märgib, et ka juhul, kui poolte vahel leiaks tõendamist konkludentselt sõlmitud seltsingulepingu olemasolu, ei tähendaks see hageja poolt Xxxx kinnistu omandiõiguse tekkimist, kuna kohus on eelnevalt juba viidanud AÕS § 119 lg-le 1, millest tulenevalt saab kinnisasja omanikuks üksnes notariaalselt tõestatud lepingu alusel. Antud asjas puudub vaidlus, et poolte vahel puudub notariaalselt tõestatud leping kinnistu ühisomandisse soetamiseks. Kohus märgib, et hageja on viitega Tartu Ringkonnakohtu lahendile asjas nr xxxx vastu vaielnud kohtu seisukohale, et kui seltsingulepingu eesmärk oli Xxxx kinnistu ühine omandamine, tuleb hagejal tõendada, et pooled on sõlminud kinnistu ühiselt omandamiseks notariaalselt tõestatud lepingu. Kohus selgitab, et Tartu Ringkonnakohtu lahendi xxxx p-s 9 on kohus selgitanud, et nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus andis hinnangu ühise tegutsemise lepinguga seotud asjaoludele ning tuvastas, et ühise tegutsemise lepingu alusel pooltel ühist omandit kinnisasjale ei tekkinud. Maakohus tuvastas õigesti, et kinnisasi omandati asjaõiguslikult kostja poolt ning
hageja ei saanud ei ühise tegutsemise ega seltsingu sätete alusel kinnisasja omanikuks. Seega on Tartu Ringkonnakohus nõustunud maakohtuga, et kuna poolte vahel ei olnud sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingut, ei tekkinud hagejale kinnistu omandiõigust. Lisaks märgib kohus, et hageja on 08.11.2021 menetlusdokumendi leheküljel 4 (tlk 109 pöördel) selgitanud, et poolte sisesuhtes omandati vaidlusalune vara seltsingu ühisomandisse, kuna pooltel oli ehitist soetades, maad erastades ning kinnistul ehitades/parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Hageja ei ole selgitanud, milline oli see ühine varaline väärtus, mille loomiseks oli pooltel väidetavalt ühine tahe. Kohus jääb enda eeltoodud seisukohtade juurde, et hageja esitatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik tuvastada poolte ühist tahet seltsingulepingu sõlmimiseks.
25.Hageja on viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-129-16 p-le 22 ja leidnud, et vastav õiguslik käsitlus on kohaldatav ka käesoleva kaasus puhul. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-129-16 p-s 22 selgitanud, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele (ja seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest), kui mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes); pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 19). Täiendavalt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-109-14 p-des 14-16 leidnud, et kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg-s 1 formuleeritud laialt (isikud kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks), nähtub seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Ainuüksi isikute abieluväline kooselu kolleegiumi arvates seltsingu kriteeriumitele ei vasta. Sellest ei teki isikutele siduvaid kohustusi, st võlasuhet VÕS § 2 mõttes. Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu ka võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Kui sellises kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu, saab eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta sätestatut. Seltsingu sätete laiendava või perekonnaseaduse (PKS) analoogia alusel kohaldamise kaudu ei tohiks jõuda tagajärgedeni, milles isikud ei ole kokku leppinud ja mida ei saa eeldada nende ühise tegeliku tahtena. Abieluvälisest kooselust ei tulene seaduse alusel sarnaseid kohustusi nagu abielust, mh ei ole pooled kohustatud vastastikuseks toetuseks ja ühise majapidamise korraldamiseks nagu abikaasad PKS § 15 alusel. Kolleegiumi arvates ei õigusta seltsingu sätete kohaldamist ka ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel.
26.Kohus on seisukohal, et Riigikohtu lahend 3-2-1-129-16 käsitleb konkreetselt abieluvälise kooselu puhul seltsingusätete kohaldamist ega ole käesoleval juhul asjakohane, kuna pooled on vennad. Samuti ei ole hageja antud juhul kohtu ette toonud, et pooltel oleks olnud ühine majandamine või pooled elaksid koos panustades ühisesse
varasse. Hageja on ise väitnud, et poolte eesmärgiks on olnud eraldi majade ehitamine. Eelviidatud lahendis on Riigikohus selgitanud, et seltsingu sätete kohaldamist abieluvälise kooselu puhul ei õigusta ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise. Võttes arvesse, et antud juhul pole poolte vahel ei kooselu ega ka ühist majapidamist ning esitatud asjaoludest ei nähtu, et poolte tahteks oli korraldada ühist majapidamist seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel, ei ole kohtu hinnangul seltsingu sätted kohaldatavad.
27.Samuti on hageja välja toonud, et pooled on majanduslikult võrdselt panustanud, hageja on tasunud pool 22.01.2001 korralduse kohaselt makstavast järelmaksust ja intressist, maksnud kõikidest kuludest vähemalt pool ning pooled on ühiselt ehitanud mõlemat maja ja hoolitsenud kinnistul asuva vana maja eest. Kohus märgib, et VÕS § 603 lg 3 teise lause kohaselt ei maksta hüvitist panuse eest, mis seisnes seltsingule teenuse osutamises või eseme kasutusse andmises. Kohtu hinnangul ei ole hageja ka tõendanud poole 22.01.2001 korralduse kohase järelmaksu tasumist. Anija Vallavalitsuse 22.01.2001 korralduse nr 43 (tlk 8) kohaselt oli maa ostu-müügi hinnaks erastajale 266 444 krooni, millest 239 800 krooni kuulus tasumisele järelmaksuga koos intressiga 5% aastas. Hageja on esitanud maksekorraldused ja erastamisväärtpaberite ostumüügilepingud (tlk 11-16, 22, 29), mille kohaselt on hageja tasunud Xxxx kinnistu ostumüügilepinguga seoses Harju Maavalitsusele ja Rahandusministeeriumile kokku 9604,59 krooni ja 321,86 eurot. Hageja ei ole tõendanud rahaliste panuste tegemist talu ostmisel 1998. aastal. Kohus märgib, et talu ostuhinna tasumise kohta koostatud kinnitusest (tlk 74) nähtuvalt on A. V. kinnitanud kostja poolt 30 000 krooni tasumist ning Anija Vallavalitsuse 04.04.2005 korralduse nr 212 (tlk 61) kohaselt on kustutatud Xxxx maaüksuse järelmaksust 25 000 krooni seoses kostja poja sünniga. 13.08.2021 hagivastuse leheküljel 6 (tlk 51 pöördel) on kostja selgitanud, et on talu ostuhinnaga 305 000 krooni soetanud ainuisikuliselt ise ning perioodil 2001-2020 tasunud osamaksetena kinnistu eest 52 878 krooni ning on tänaseks tasunud ostuhinna jäägi ligi 8 000 eurot. Hageja vaidleb vastu talu ostuhinnale ja selle tasumisele kostja poolt viidatud suuruses, kuid ei ole esitanud vastuväited ostuhinna jäägi tasumisele summas ligi 8 000 eurot, vaid nõustunud 07.09.2021 menetlusdokumendi leheküljel 9 (tlk 69), et kostja on vastava kohustuse täitnud. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja seega tõendanud, et hageja on teinud Xxxx talu ja maa omandamisel olulise ja võrreldava majandusliku panuse. Kohus märgib, et hageja on esitanud konto väljavõtte (tlk 32) puurkaevu rajamise eest tasumise kohta summas 42 500 krooni ning maksekorraldused (tlk 113-115) riigilõivu tasumise kohta seoses abihoonete püstitamisega kokku summas 95,85 eurot. Kohus leiab, et eelnimetatud summade puhul ei ole tegemist oluliste ja võrreldavate rahaliste panustega nii Xxxx talu kui ka 2001. aastal erastatud maa omandamisse, millises ulatuses panuste tegemine annaks alust lugeda, et Xxxx kinnistu osas oli pooltel sõlmitud seltsinguleping ning pooltel oli nimetatud kinnistuga seoses orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele. Kohus märgib, et ülejäänud hageja poolt esitatud maksekorraldustelt ja konto väljavõtetelt (tlk 17-21, 23-28) ei nähtu, et maksed seoses Xxxx kinnistuga ostu-müügilepinguga oleksid tehtud hageja poolt. Kolmandate isikute poolt Xxxx kinnistu osas tehtud maksed ei tõenda seltsingulepingu olemasolu poolte vahel.
28.Kohus on 19.10.2021 kirjas täiendavalt selgitanud (tlk 107), et seltsingu lõppemise alused sätestab VÕS § 596 lg 1, mille kohaselt lõpeb seltsing seltsinglaste otsusega; seltsingulepingu ülesütlemisega seltsinglase poolt; seltsingulepingu ülesütlemisega
seltsinglase võlausaldaja poolt VÕS §-s 599 nimetatud juhul; seltsinglase surmaga; seltsingu eesmärgi saavutamisega või selle saavutamise võimatuse ilmnemisega; tähtaja lõppemisega, kui seltsing on tähtajaline; seltsinglase pankroti väljakuulutamisega. VÕS § 597 lg 1 kohaselt võib tähtajatu seltsingulepingu iga seltsinglane igal ajal üles öelda. Tähtajalise seltsingulepingu võib üles öelda üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige kohustuse oluline rikkumine teise seltsinglase poolt. Kohus palus hagejal täpsustada ka seltsingulepingu lõppemisega seotud asjaolusid. Hageja on 08.11.2021 menetlusdokumendi leheküljel 5 (tlk 110) selgitanud, et hageja loeb seltsingu lõppenuks 03.11.2020 seisuga, kui kostja ei ilmunud notarisse kinkelepingu sõlmimiseks ning pärast seda ignoreeris hageja pöördumisi ja nõudeid. Hageja loeb seltsingulepingu lõppenuks konkludentse käitumisega, milleks on notaris 03.11.2020 ära jäänud tehing. Kohus märgib, et hageja ei ole endiselt kohtu ette toonud VÕS § 596 lg-s 1 sätestatud seltsingu lõppemise alust. Hageja ei ole selgitanud, kelle konkludentse käitumisega loeb hageja seltsingulepingu lõppenuks ning kas vastavast käitumisest tulenes hageja hinnangul seltsingulepingu ülesütlemine seltsinglase poolt, sh kumma poole poolt või lõppes seltsing muul VÕS § 596 lg-s 1 sätestatud alusel. Kohus märgib, et asjaolu, et kostja ei ilmunud notarisse Xxxx kinnistu osas kinkelepingu sõlmimiseks, ei ole seltsingu lõppemise alus VÕS § 596 lg 1 mõttes. Asjaolu, et hageja ei ole kohtu ette toonud seltsingu selget VÕS § 596 lg-s 1 sätestatud lõppemise alust, viitab kohtu hinnangul samuti poolte vahel seltsingulepingu puudumisele. Samuti ei järeldu kohtu hinnangul kostja ajutisest soovist kinkeleping sõlmida, et poolte vahel oli kunagi seltsinguleping sõlmitud.
29.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud seltsingut VÕS § 580 lg 1 mõttes, kuna antud asjas ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid, mis võimaldaksid tuvastada, et täidetud olid Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-10914 nimetatud seltsingulepingu tunnused. Kuna pooltel vahel polnud sõlmitud seltsingulepingut, puudub hagejal õigus vastava lepingu alusel nõuda hüvitist poole Xxxx kinnistu turuväärtuse ulatuses, millest on maha arvestatud hageja poolt tasutud ostuhinna jääk 8 000 eurot.
30.Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud. Kuna kohus on tuvastanud nõude põhjendamatuse, teeb kohus asjas TsMS § 449 lg 2 alusel lõppotsuse ning asja edasi ei menetle.
31.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 ja § 133 alusel on hagihind 129 600 eurot. Menetluskulud
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
33.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava
määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.