Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Bekista OÜ, M B, L B vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3 323,76 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, asukoht Lelle tn 24-65, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11318) Hageja lepinguline esindaja advokaat Priit Kirotar (e-post xxx) Kostja I: Bekista OÜ (registrikood 16516349, asukoht Nurga tn 7-64, Maardu linn, Harju maakond, 74113, epost: xxx) Kostja II: M B (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja III: L B (isikukood xxx, täpne elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Bekista OÜ, M B ja L B vastu võlgnevuse saamiseks.
2.Välja mõista kostjatelt Bekista OÜ, M B ja L B solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks võlgnevus summas 3 432,14 eurot, millest põhinõue on 2 709,46 eurot, intress 257,32 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 465,36 eurot.
3.Välja mõista kostjatelt Bekista OÜ, M B ja L B solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks täiendav viivis 0,2% põhinõude (2 709,46 eurot) tasumata osalt päevas alates 30.11.2023 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 2 567,86 eurot.
4.Tunnistada käesolev otsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 1
2-23-138464
5.Jätta hageja Krediidikaitse Grupp OÜ menetluskulud solidaarselt Bekista OÜ, M B ja L B kanda.
7.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjatelt Bekista OÜ, M B ja L B solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks hageja menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõiv 595 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1384,76 eurot, kokku 1 979,76 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel Bekista OÜ, M B ja L B tasuda Krediidikaitse Grupp OÜ-le alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 25.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 3 079,91 euro saamiseks. Kohus tegi 26.09.2023 võlgnikele makseettepaneku, millele kostjad esitasid vastuväite.
2.Pärnu Maakohtu 09.11.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas 17.11.2022 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud 2
2-23-138464 vormis 14 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kätte toimetamisest ning tasuma täiendava riigilõivu. Hageja esitas 29.11.2023 hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 07.12.2023.
3.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid xxx ja Bekista OÜ 07.03.2023 laenulepingu nr xxx. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 3 000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 5% kuus. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 07.03.2023, arvestades laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot.
4.Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige M B sõlmisid 07.03.2023 laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxx. Käenduslepingu 1 kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 6 000 eurot.
5.Täiendavalt sõlmis laenuandja laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxx L B ́iga. Käenduslepingu 2 kohaselt vastutab kostja 3 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 6 000 eurot.
6.Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 07.03.2025. Laenusaaja laenu koos intressiga eeltoodud tähtajaks ei tagastanud.
Kuna laenusaaja rikkus korduvalt laenulepingut siis ütles laenuandja Laenulepingu erakorraliselt üles alates 05.09.2023. Seega on kogu laenulepingust tulenev kohustus muutunud käesolevaks ajaks sissenõutavaks. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku summas 3 432,14 eurot, millest põhinõue moodustab 2 709,46 eurot, intress 257,32 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 465,36 eurot.
8.11.09.2023 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingutest tulenevad nõuded hagejale.
9.Hageja palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevus summas 3 432,14 eurot, millest põhinõue moodustab 2709,46 eurot, intress 257,32 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 465,36 eurot ja täiendav viivis 0,2% põhinõude (2 709,46 eurot) tasumata osalt päevas alates 30.11.2023. a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 2567,86 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
10.Kostja L B hagile vastanud ei ole. Hagimaterjalid on talle kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja M B ja Bekista OÜ vastasid hagile, et Bekista OÜ-l kui ka M Bil isiklikult ei ole võimalik nõuet tagastada rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kostjad võtsid võlgnevuse omaks ja palusid koostada maksegraafik, mida kostja saaks tasuda alates 01.06.2024. Kostja selgitas, et olukord tekkis seetõttu, et jäi sõltuvaks ja kaotas töö ja sellega ka elamisloa. Kohus määras määrusega nr 1-22-xxx (22.08.2023) kostjat II läbima sõltuvusravi statsionaarse rehabilitatsioonikursuse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3
2-23-138464
11.Käesoleva asja hind on 3 323,76 eurot. Kohus leiab, et asja tuleb lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
12.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: xxx ja kostja I sõlmisid 07.03.2023 laenulepingu nr xxx, mille kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 3 000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 5% kuus (dtl 74-82). Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige M B sõlmisid 07.03.2023 laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxx, mille kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 6000 eurot (dtl 84-86). Laenuandja ja L B sõlmisid 07.03.2023 laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxx, mille kohaselt vastutab kostja 3 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 6 000 eurot (dtl 87-89). Kuivõrd laenusaaja jäi laenumaksete tasumisega viivitusse, saatis laenuandja 29.08.2023 kostjatele teatise, mille kohaselt andis kostjatele täiendava tähtaja laenulepingust tuleneva võlgnevuse likvideerimiseks ja hoiatas, et võlgnevuse mittelikvideerimise korral hiljemalt 05.09.2023 loeb laenuandja kostjaga I 07.03.2023 sõlmitud laenulepingu nr xxx erakorralise ülesütlemisega lõppenuks. Lepingu lõppemise päevaks loetakse 05.09.2023 (dtl 92). Laenuandja on oma nõude kostjate vastu 11.09.2023 loovutanud hagejale (dtl 91). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
13.Hageja avaldas 19.09.2025 menetlusdokumendis, et kostja M Bi suhtes on välja kuuluttaud pankrot. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-23-14992 08.11.2023 määrusega välja kostja M Bi pankroti ning algatas tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus lõpetas 18.11.2024 pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning jätkas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. 13.02.2025 määrusega samas tsiviilasjas kohus lõpetas M Bi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus M Bi vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Määrus jõustus 14.03.2025. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 50 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Kuivõrd käesoleva asja kostjat 2 ei vabastatud kohustustest 4
2-23-138464 vabastamise menetluse raames kohustustest, ei ole asjaolul, et vahepeal oli tema suhtes välja kuulutatud pankrot tähendust ja kohus saab käesoleva vaidluse lahendada kostja 2 osas kohtuotsusega.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
15.Nagu kohus juba eelpool tuvastas, et laenuandja ja kostja 1 sõlmisid laenulepingu, millest tulenevaid kohustusi on laenusaaja rikkunud ja laenuandja on laenulepingu üles öelnud. Kostjad 1 ja 2 selle omaks võtnud 24.01.2024 menetlusdokumendis. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et mõlemad käendajad ei ole samuti laenusaaja kohustusi vaatamata laenuandja ja hageja nõudele täitnud. St mõlemad käendajad on rikkunud käenduslepingut.
16.Hageja nõue tagastamata krediidisumma väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
17.Kuivõrd nõue on esitatud ka kostjate 2 ja 3 kui käendajate vastu, kohalduvad asjas võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 ja § 145 lg 1. Vastavalt VÕS § 142 lg-le 1 kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
18.Käendaja vastu käenduslepingust tuleneva nõude esitamine eeldab, et võlausaldaja ja käendaja vahel on kehtiv käendusleping, võlausaldajal eksisteerib käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma. Kuna laenulepingust tulenevaid kohustusi tagavad käenduslepingu alusel füüsilisest isikutest kostjad, kontrollib kohus, sõltumata sellest, et vaidlust poolte vahel puudus, kas leping on kehtiv, kuivõrd kohus peab alati kontrollima tarbijakäenduslepingu kehtivust. Kohus märgib, et tarbijakäenduslepinguks on igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte.
19.Kohtule esitatud käenduslepingust 1 nähtuvalt on see sõlmitud kirjalikult, kostja 2 on selle alla kirjutanud ega ole seda eelnevalt vaidlustanud ja selles on määratletud kostja vastutuse maksimumsumma solidaarselt põhivõlgnikuga kuni summas 6 000 eurot. Seega vastab käendusleping VÕS § 143 lg 1, 2, § 144 lg 2 nõuetele ning on iseenesest kehtiv. Samuti on kehtiv käendusleping nr 2, kas selle on kostja 3 allkirjastanud ning märgitud on vastutuse piirmäär 6 000 eurot.
20.Riigikohtu lahendi nr 2-14-21710/105 p 49 leidis tsiviilkolleegium, et käendusleping võib siiski olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest 5
2-23-138464 tulenevalt; käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad. TsÜS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et kui TsÜS § 86 lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest
21.Kohtu ette ei ole toodud ühtegi asjaolu, millest kohus saaks teha järelduse, et hageja ning kostjate vahel sõlmitud käenduslepingud oleks ülesöeldud või heade kommetega vastuolus ja seega tühised. Kohus märgib, et kostja 1 oli laenulepingu ning käenduslepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku juhatuse liige. Seega sai käendaja 1 kontrollida põhivõlgniku majandustegevust ja võetavaid kohustusi ning teadis põhivõlgniku majanduslikku olukorda. Samuti pidi kostja 1 ise hindama enda võimekust vajaduse korral tasuda laenusaaja kohustused.
22.Kuigi kostja 3 võis käenduslepingu sõlmida sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt, kuivõrd kostja 3 on kostja 2 abikaasa ja laste ema, kes elasid koo, ei ole käendusleping veel tühine. Eelpool viidatud Riigikohtu lahendi 2-14-21710/105 kohaselt peab antud juhul esinema asjaolude kogum ehk kõik Riigikohtu poolt loetletud asjaolud peavad esinema üheaegselt ja koos. Ühe puudumine neist välistab tehingus heade kommete vastasusele tuginemise võimaluse. Kohtu hinnangul ei ole käenduslepingus toodud maksimummäär 6 000 eurot sedavõrd suur, et see tähendaks kostja 3 jaoks sisuliselt piiramatut vastutust. Lepingujärgsed kuumaksed moodustasid ca 217 eurot ning lepingu tähtaeg oli 24 kuud (2 aastat), mistõttu ei saa pidada lepingust tulenevaid kohustusi ka füüsilisele isikule üle jõu käivateks. Riigikohus on selgitanud, et „käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna siiski alust pidada käenduslepingut tühiseks ega kohaldada muid õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule.“ (RKTKo 3-2-1-157-14, p 11). Riigikohus on ka leidnud, et käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma (RKTKo nr 2-15-21710, p 48). Seega leiab kohus, et kostjate 2 ja 3 vastutuse aluseks olevad käenduslepingud ei ole heade kommetega vastuolus.
23.Kohus osundab, et ka laenuleping laenuandja ja laenusaaja vahel oli iseenesest kehtiv, leping on lõppenud 05.09.2023 laenuandjapoolse ülesütlemise alusel. Laenulepingu p 9.1.2 kohaselt on laenuandjal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui laenusaaja ei täida kohaselt lepingust tulenevaid varalisi kohustusi, sh ei tasu laenu ja/või intressi ja/või viivist ning jätkab sellise kohustuse mittetäitmist ka pärast seitsme (7) päeva möödumist alates laenuandja poolt vastavasisulise teatise edastamisest Laenusaajale. Asja materjalist 6
2-23-138464 nähtuvalt on laenuandja andnud nii laenusaajale kui ka käendajatele täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks, kostjad võlgnevust ei tasunud ja laenuandja on lepingu seega kehtivalt üles öelnud.
24.VÕS § 3 p 1 järgi tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
25.Kostjad olid kohustatud tasuma maksegraafikujärgsed põhinõude summad ning tagastama laenu põhiosa jäägi. Samuti juhul kui hageja ütles laenulepingu erakorraliselt üles VÕS § 196 mõistes, siis VÕS § 196 lg 4 II lause kohaselt kuulub üleantu tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist.
26.VÕS § 108 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivise nõude hagiavalduses esitada selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista 2 709,46 eurot tagastamata laenu katteks. Kostjad nimetatud summale konkreetseid vastuväiteid esitanud ei ole, seda vaidlustanud ei ole. Kohus kontrollis hageja arvutusi ja nõustub nendega. Kohtu ette ei ole toodud, et kohustus oleks täidetud. Seega on tegemist laenu tagastamise kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes ja hagejal on õigus nõuda märgitud võla tasumist.
28.Hageja nõuab kostjalt intressivõlga summas 257,32 eurot. Kostjad ei ole esitatud intressiarvutust vaidlustanud ega toonud esile, et intress oli tegelikkuses hagejale tasutud. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingu p-s 3.4 kokku leppinud, et laenusaaja maksab laenuandjale laenu tagastamata osalt intressi 60% aastas. Kohus kontrollis ka hageja intressiarvutust ja leiab, et kostjalt tuleb intress summas 257,32 eurot välja mõista.
29.Hageja palub kostjatelt välja mõista ka viivise. Kohus juhib tähelepanu, et laenulepingus kokkulepitud viivisemäär 0,2% tasumata summalt päevas on krediiditurul ning ka muus majandustegevuses tavapärane viivisemäär ning ka Riigikohtu praktikas korduvalt aktsepteeritud (RKTKo nr. 3-2-1-24-11 ja 3-2-1-97-07). Viivis ei ole automaatselt liisingulepingu sõlmimisega kaasnev kulu vaid seda hakatakse arvestama siis, kui liisinguvõtja ei tasu võlgnevust. Kohus märgib ka seda, et antud juhul ei ole tegu tarbijalepinguga. Viivisemäär tuleb laenuandja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud lepingust. Bekista OÜ ei ole tarbija, kelle puhul saab eeldada, et viivisemäär, mis ületab seadusejärgset määra mitu korda, oleks koheselt tühine. Kostja II kui laenusaaja toonane seaduslik esindaja on kinnitanud lepingut allkirjastades, et ta on tutvunud lepingu tingimustega. Seega võttis laenusaaja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ettevõtja endale kohustuse täita lepingut VÕS § 8 lg 1 ja 2 järgi ning pidi olema teadlik, et lepingu 7
2-23-138464 rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 tuleneva õiguskaitsevahendi ehk viivise kasutamist lepingus kokkulepitud määras. Rahalise kohustuse rikkumise korral on viivis põhiline õiguskaitsevahend võlausaldajale kohustust rikkunud võlgniku vastu. Lepingu rikkumine on välditav, kui lepingut täita kohaselt, tähtaegselt ning samuti on võlgnikul võimalik vältida viivise suurenemist, kui kohustus täita võimaliku väikse viivitusega. Kohus märgib ka seda, et Riigikohtu praktikas on tunnustamist leidnud nt ka rendilepingus sätestatud viivitusintressimäär 0,5% võlgnetavalt summalt päevas (RKTKo 3-2-1-24-11) ning müügilepingus sätestatud viivitusintressimäär 0,5% võlgnetavalt summalt päevas (RKTKo 3-2-1-97-07). Kohtu arvates ei ole seega viivis võlalt 0,5% päevas ebamõistlikult suur vaidlusaluses äriühingute vahelises lepingus. Mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega.
30.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt välja mõista võlgnevus summas 3 432,14 eurot, millest põhinõue moodustab 2 709,46 eurot, intress 257,32 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 465,36 eurot. Samuti tuleb kostjatelt välja mõista täiendav viivis 0,2 % (põhinõude 2709,46 eurot) tasumata osalt päevas alates 30.11.2023. (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte üle põhivõlgnevuse suuruse.
31.Kohus tunnistab käesoleva otsuse viivitamata täidetavaks, kuivõrd kostjad 1 ja 2 on nõude sisuliselt omaks võtnud. TsMS § 405 lg 1 p 10 kohaselt võib kohus lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. TsMS § 468 lg 1 p 1ja 2 järgi kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja tagaseljaotsuse.
32.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
33.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostjate kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda.
34.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
35.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud kokku summas 1 979,76 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostjalt riigilõivu väljamõistmist summas 595 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 lepingulise esindaja kulu 1 384,76 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning menetluse käiku. Lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmisi turuhindu. Lepingulisel esindajal on kulunud toimingute tegemisele 9,9 tundi, mida kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks. 8
2-23-138464 Lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja koos käibemaksuga, kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa ta käibemaksu tagasi arvestada.
36.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.