(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-22-18232
Kohtuasi
V.V ja D.Q hagi Renovum OÜ vastu kahju hüvitamise, laenulepingute tühisuse tuvastamise ja Renovum OÜ nõusoleku asendamise nõudes ning kostja kohustamiseks lepingute alusel V.V poolt tasutud summade tagastamiseks ja laenulepingute ning selle lisade esitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.04.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
V.V määruskaebus Renovum OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I (määruskaebuse esitaja I/vastustaja I): V.V (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Hageja II (vastustaja II): D.Q (isikukood XXX) Kostja (määruskaebuse esitaja II/vastustaja): Renovum OÜ (registrikood 14042462), lepinguline esindaja Alar Liivamägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 04.04.2024 määrus tühistada osas, milles kohus võttis vastu hagejate osalise hagist loobumise kahju hüvitamise, laenulepingute tühisuse tuvastamise, Renovum OÜ nõusoleku asendamise nõuetes, kostja kohustamiseks lepingute alusel V.V poolt tasutud summade tagastamiseks ja laenulepingute ning selle lisade esitamiseks ja lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse, samuti osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning teha selles osas uus määrus, millega jätta hagi kõigi nõuete osas läbi vaatamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
2.2.Jätta kostja menetluskulud maakohtus solidaarselt hagejate kanda ja hagejate menetluskulud maakohtus nende endi kanda.
3.V.V määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Renovum OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V.V (hageja I) ja D.Q (hageja II) esitasid 05.12.2022 Harju Maakohtule hagi Renovum OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamise, laenulepingute tühisuse tuvastamise ja nõusoleku asendamise nõudes ning kostja kohustamiseks lepingute alusel V.V poolt tasutud summade tagastamiseks ja laenulepingute ning selle lisade esitamiseks, mida täpsustasid ja täiendasid 18.12.2022, 19.12.2022, 01.01.2023, 11.01.2023.
2.Hagiavalduse kohaselt on hagejate ja AB Kreditex AS-i vahel on sõlmitud laenuleping nr 40312-1 (12.03.2014), laenuleping 40620-1 (20.06.2014) ja laenuleping 50302-3 (02.03.2015). Laenulepingut nr 40312 tagas 5000 euro suurune hüpoteek ja laenulepingut 50302 tagas 10 000 euro suurune hüpoteek aadressil XXX (reg.osa nr XXXXXXXX) asuval kinnisasjal, mis on hagejate alaline elukoht. AB Kreditex AS loovutas 07.07.2020 laenulepingust nr 50302-3 tulenevad nõuded Renovum OÜ-le. Renovum OÜ esitas 15.11.2021 kohtutäiturile täitmisavalduse. Täitedokumendiks on Tallinna notar Priidu Pärna 12.03.2014 notariaalne dokument nr 905 ja Tallinna notar Priidu Pärna 02.03.2015 notariaalne dokument nr 880. Hagejad on pöördunud korduvalt nii algse laenuandja kui kostja kui kohtutäitur Elin Vilippuse poole palvega esitada laenulepingute ja nende lisade tarbijakrediidikonto väljavõtted. Hagejad on seisukohal, et laenuandja rikkus laenulepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja eksis heade kommete vastu. Laenuandja pakkus hagejatele laenu lisa ja kuna hagejad renoveerisid kodu ja olid rumalad, võtsid pakutud summa alati vastu. Laenuandja kasutas hagejate rumalust ära, mistõttu sattus ohtu ka hagejate alaline elukoht. Kui laenuandja oleks eelkirjeldatud kohustusi täitnud, ei oleks laenulepingute sõlmimine kõne alla tulnud. Laenuandja süvendas teadlikult laenusaaja majandusraskusi, millega kaasnesid tasud seoses pöördumisega õigusnõustajate poole. Hageja kahju moodustavad hageja tehtud kulutused õigusabile.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole sõlmitud laenulepingute pool. Kostjale on loovutatud nõuded ainult ühest, so viimasest laenulepingust (nr 50302-3). Hagejad on 2
2-22-18232 kostjaga sõlminud 25.01.2022 konstitutiivse võlatunnistuse laenulepingust nr 50302-3 tuleneva nõude suhtes, milles tunnistasid võlga summa 10 354,65 eurot, loobusid võimalikest vastuväidetest võlale ja leppisid kokku nõude tasumises 300-euroste igakuiste maksetega (35 makset). Kostja loobus kompromissina kõigist laenulepingust tulenevatest nõuetest võlatunnistuses nimetamata summade osas. Hagi on pahatahtlik.
4.Harju Maakohtus toimus kohtuistung 18.10.2023, mille käigus selgitasid hagejad maakohtule, et hagejate eesmärk on lepingud tühistada, kuna lepingud ei vasta vorminõuetele. Hagejad soovivad laenulepingute tühistamist, et rahulikult edasi elada ja siis ei pea enam Peeter Roosalu ähvardusi taluma. Samuti ei pea siis alusetult maksma. Hagejad palusid tuvastada 02.03.2015 sõlmitud lepingu nr 50302-3 tühisus. Hagejad loobusid 17.10.2023 toimunud kohtuistungil ülejäänud nõuetest. Kostja esitas kohtuistungil taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna hagi eesmärk ei ole selge ning hagi eesmärki ei saa saavutada. Täitemenetlus viiakse läbi hüpoteegilepingu, mitte laenulepingu alusel. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus tegi 04.04.2024 määruse, millega võttis vastu V.V ja D.Q osalise hagist loobumise kahju hüvitamise, laenulepingute tühisuse tuvastamise, Renovum OÜ nõusoleku asendamise nõuetes ning kostja kohustamiseks lepingute alusel V.V poolt tasutud summade tagastamiseks ja laenulepingute ning selle lisade esitamiseks (resolutsiooni punkt 1); lõpetas resolutsiooni p-is 1 nimetatud nõuete osas (kahju hüvitamise, laenulepingute tühisuse tuvastamise, Renovum OÜ nõusoleku asendamise nõuetes ning kostja kohustamiseks lepingute alusel V.V poolt tasutud summade tagastamiseks ja laenulepingute ning selle lisade esitamiseks) tsiviilasja menetluse (resolutsiooni punkt 2); jättis V.V ja D.Q hagi läbi vaatamata 02.03.2015 sõlmitud laenulepingu tühisuse tuvastamise nõudes (resolutsiooni punkt 3); määras, et tsiviilasja nr 2-22-18232 menetlus on lõppenud (resolutsiooni punkt 4) ja jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni punkt 5).
6.Määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 429 lg-tele 1 ja 2 ning §-le 432. Kohus võttis hagist loobumise vastu hagejate nõuetes kahju hüvitamiseks, laenulepingute tühisuse tuvastamiseks, Renovum OÜ nõusoleku asendamiseks ning kostja kohustamiseks lepingute alusel hageja I poolt tasutud summade tagastamiseks ja laenulepingute ning selle lisade esitamiseks ja lõpetab nimetatud nõuetes menetluse. Kohtu menetlusse jäi hagejate nõue kostja vastu tuvastada 02.03.2015 sõlmitud laenulepingu tühisus.
7.Kohus võttis seisukoha kostja taotluse osas jätta hagi läbi vaatamata kohtu menetlusse jäänud hagejate nõude osas tuvastada 02.03.2015 sõlmitud laenulepingu tühisus. Hagejad soovisid nimetatud laenulepingu tühisuse tuvastamist rahulikult edasi elamise ja hingerahu saamise eesmärgil. Samuti alusetult mittemaksmise eesmärgil. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatama 02.03.2015 sõlmitud laenulepingu tühisuse tuvastamise nõudes. Kohus tugines TsMS § 423 lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
8.Kohus peab omal algatusel kontrollima, et menetluses oleval hagil on perspektiivi, sest vastasel juhul tekitaks menetluse jätkamine üksnes asjatuid kulutusi. Perspektiivituse võimalikud põhjused ja hindamiskriteeriumid on seejuures samad mis TsMS § 371 lg 2 kohaldamisel. Riigikohus on leidnud, et menetlusökonoomia põhimõttega on kooskõlas, et olukorras, kus hagejal ei ole tuvastusnõuete esitamiseks tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes, tuleb tuvastusnõuded jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata või menetlusse
3
2-22-18232 võetud nõuded TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (RKTKo nr 3-2-1-20-16, p 24). Hagi saab läbi vaatamata jätta igas menetluse etapis.
9.Hagejad esitasid kohtule tuvastushagi 02.03.2015 sõlmitud laenulepingu tühisuse tuvastamise nõudes. Hagejate huvi nimetatud laenulepingu tühisuse tuvastamisel on rahu saamine. Samuti see, et ei pea alusetult maksma, kuna kõik on makstud. Kostja selgitas 17.10.2023 toimunud kohtuistungil, et täitemenetlus on käesoleval ajal peatatud, kuna hagejad täidavad nimetatud lepingu osas sõlmitud kompromisslepingut täitemenetluses.
10.Hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1). Isikul on tuvastusnõude esitamiseks õiguslik huvi, kui tuvastusnõude lahendamine võimaldab lõplikult lahendada vaidluse aluseks oleva vaidluse. Hagejad tuginesid 17.10.2023 toimunud kohtuistungil tuvastushuvi põhjendamisel asjaolule, et hagejate eesmärgiks on rahu saamine ning asjaolule, et siis ei pea alusetult maksma. Hagejad ei ole esile toonud, et neil oleks tuvastusnõude esitamiseks muud huvi. 29.03.2024 kirjas on hageja I teatanud, et hetkel on ohus kahe alaealise lapse kodu, pika viivitamise korral võivad alaealised lapsed jääda alusetult kodutuks.
11.Kohus leiadis, et hagejate põhjendus ei ole piisav tuvastushagi menetlemiseks. Tuvastushagi alusel tehtud otsusega peab olema võimalik vaidlust lahendada ja õigusselgust tagada ning välistada vajadus edasisteks menetlusteks. Seega eeldab tuvastushuvi, et tuvastusnõude alusel tehtud kohtulahend on ka sobiv vahend eesmärgi saavutamiseks. Hagejate nõue sellistele eeldustele ei vasta. Samuti ei tulenenud kohtuistungil hagejate selgitusest ühtki täiendavat aspekti, et tuvastusnõude rahuldamine annaks hagejatele lõpliku lahenduse.
12.Pooled sõlmisid 25.01.2022 laenulepingust nr 50302-3 tuleneva nõude suhtes laenulepingu lisana kompromissleping/võlatunnistuse, milles nad tunnistasid võlga summas 10 354,65 eurot ja kohustusid tasuma 35 igakuise osamaksega summas 300 eurot (viimane makse 154,65 eurot) iga kokkuleppe sõlmimisele järgneva kuu 15. kuupäevaks. Pooled on kokku leppinud, et nimetatud kohustuse (nõude) täitmisel loetakse täidetuks ka esialgne laenulepingust nr 50302-3 tulenev kohustus. Kostjate esindajate sõnul on täitemenetlus praegu peatatud, kuna hagejad täidavad kostjaga sõlmitud kompromisslepingut. Täitemenetlus on algatatud ja viiakse läbi 02.03.2015 sõlmitud notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu alusel. Hagejatel tuleks ikkagi kompromisslepingut täita ning seega hagejad ei saavutaks tuvastusnõude alusel laenulepingu kohta tehtud lahendiga eesmärki. Samuti ei ole selle menetluse läbi võimalik lõpetada täitemenetlust. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagejate esitatud hagiavalduse 02.03.2015 sõlmitud laenulepingu nr 50302-3 tühisuse tuvastamise nõude osas läbi vaatamata.
13.Kohus selgitas, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Seega on tsiviilasja nr 2-22-18232 menetlus tervikuna lõppenud.
14.Kohus selgitas, et juhul kui hagejatel on õiguskaitsevajadus (kas siis täitemenetlus on uuendatud vms), on hagejatel võimalik esitada eelduste olemasolul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohus on seda läbivalt kogu menetluse jooksul hagejatele ka selgitanud. Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu (TMS § 221 lg 1). 4
2-22-18232 Suntäitmiseks lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni (TMS § 221 lg 1). Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele (TMS § 221 lg 11).
15.Kohus leidis, et menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on vastaspoole kulude väljamõistmine hagejatelt nende suhtes äärmiselt ebaõiglane. Riigikohus on märkinud, et kohtul on alati õigus kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4 (vt nt RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 18 ja RKTKm nr 3-2-1-4-11, p 10). TsMS § 162 lg 4 lubab erandina jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohtu praktika kohaselt ei piisa viidatud sätte kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (vt nt RKTKm tsiviilasjas nr 2-17-18531/37, p 20). Kohus leidis, et menetluskulude välja mõistmine hagejatelt paneb nad raskesse majanduslikku olukorda. Hagejad täidavad poolte vahel sõlmitud kompromissi. Hagejate sõnul sõlmiti kompromiss olukorras, kus oli algatatud täitemenetlus. Hageja I määruskaebus
16.Hageja I (V.V ) esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus täies ulatuses; alternatiivselt osas, millega maakohus jättis V.V ja D.Q hagi läbi vaatamata 02.03.2015 sõlmitud laenulepingu tühisuse tuvastamise nõudes ja jätkata selles osas menetlust, menetluskulud jätta kostja kanda.
17.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus selgitanud, et juhul, kui hagejatel on õiguskaitsevajadus (kas siis täitemenetlus on uuendatud vms), siis on hagejatel võimalik esitada eelduste olemasolul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Määruskaebuse esitajale jääb kohtu seisukohast mulje, et kohus on eeldanud, et olukorras, kus sõlmitud on maksegraafik ja täitemenetlus peatatud, ei ole võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Määruskaebuse esitaja märgib, et täitemenetluse peatamise korral on võlgnikul samuti õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Menetlus on peatunud üksnes seetõttu, et hagejad on sõlminud kokkuleppe, sooviga vältida maja müüki.
18.Samas on hagejad seisukohal, et sundtäidetavat nõuet ei ole. Seega oleks kohus pidanud selgitama hagejatele võimalust muuta hagi eset, esitades menetlusse uue nõude. Nimelt võib TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet.
19.Kohus on määruskaebuse esitaja hinnangul selgitamiskohustust täitnud puudulikult. Kohtule pidi hagejate istungil antud vastusest olema aru saada, et hagejatel ei ole täit arusaama nõuete loobumise kõikidest tagajärgedest ega sellest, milline on perspektiivikas nõue, millega menetlust jätkata ning millistest nõuetest saaks loobuda. Kohtule pidi istungil antud hagejate selgitustest olema aru saada, et nende sooviks on, et kohus tuvastaks, et hagejatel puudub kohustus kostja ees. Kui kohus sai aru, et hagejad on otsustanud vale õiguskaitsevahendi kasuks, siis oleks kohus pidanud mitte üksnes viitama vajadusele esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, vaid selgitama hagejatele hagi aluse muutmise vajalikkust ning määrama selleks tähtaja. 5
2-22-18232
20.Määruskaebuse esitaja hinnangul on kohus liiga hilises menetluse staadiumis selgitanud hagejatele riigi õigusabi taotlemise vajadust. Kohus oleks pidanud hagejatele kas selgitama loobumise tagajärgi ja menetlusse jääva nõude perspektiivi või andma tähtaja hagejatele loobumise avalduse esitamiseks. Seda enam, et vastaspoolt esindas kohtumenetluses jurist, kes tulenevalt hagejate loobumise avaldusest tegi taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna hagi eesmärk ei ole selge ning hagi eesmärki ei saa saavutada. Hagejad nimetatud osas sisuliselt seisukohta avaldada ei saanud, kuna on ilmselge, et õigusharidusteta menetlusosaline ei saanud sellise taotluse sisust aru ja ei olnud võimeline istungil kohe selle osas seisukohta kujundama. Juba ainuüksi kostja taotluse peale jätta hagi läbi vaatamata, oleks kohus pidanud jätkama asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ning andma hagejatele tähtaja kostja taotlusele vastamiseks.
21.Tuvastushagi esitamisel peab olema tuvastushuvi ja olukorras, kus hagejad istungil loobusid nõuetest, sh kahju hüvitamise nõudest, siis seda huvi enam kohus ei tuvastanud. Samas ei olnud hagejate sooviks see, et hagejad ei saa enam pöörduda kahju hüvitamise nõudega kostja vastu kohtusse. Isegi, kui hagejad esitavad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi uues menetluses, siis puudub neil nimetatud menetluses võimalus esitada kostjate vastu kahju hüvitamise hagi, mis tulenes kostja kohustuste rikkumisest laenu andmisel. Ka oleks hagejate jaoks välistatud enamamakstud tasude tagasinõue, kui kahju hüvitamise nõue. Nimetatu ei ole aga ilmselgelt olnud hagejate huviks. Seega on ilmne, et tegelikkuses ei saanud hagejad aru nõuete loobumise õiguslikest ja faktilistest tagajärgedest ning mõjust nende õigustele. Hagejate põhjendatud õigustatud huviks on kahjude hüvitamine vastavalt hagiavalduses toodule. Kostja määruskaebus
22.Kostja esitas määruskabuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda ja teha uus määrus, millega jätta kostja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda, mõista hagejatelt kostja kasuks välja kostja menetluskulud 2410 eurot ja TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitatavatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on määrus selles osas ekslik ega vasta seadusele. Kuivõrd käesolevas asjas hagejad osaliselt loobusid hagist ja ülejäänud osas jäeti hagi läbi vaatamata, oleks tulnud kõik menetluskulud TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel jätta hagejate kanda. Asjas ei esine TsMS § 168 lg-tes 3-5 nimetatud erandeid, st pooled ei sõlminud kompromissi ja kostja ei täitnud hageja nõuet pärast hagi esitamist, mis võimaldaks menetluskulusid kostja või poolte endi kanda jätta.
24.Kohtu põhjendus menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks on ekslik, üldsõnaline ja ebapiisav ega õigusta seaduses sätestatud menetluskulude jaotusest kõrvale kaldumist. Kohus pole selgitanud, milles seisneks menetluskulude hagejate kanda jätmisel äärmine ebaõiglus, ega saanudki seda selgitada, kuna äärmist ebaõiglust ei esineks. Kohus on väljunud diskretsiooni piiridest. Hagejad esitasid kostja vastu põhjendamatu hagi, mida ei rahuldatud, ja põhjustasid kostjale sellega menetluskulusid, mis tuleb neil kostjale hüvitada. Kostja menetluskulude hagejate kanda jätmine ei kujuta endast äärmist ebaõigust, vaid vastupidi, õiglust ja seaduses sätestatud reegli täitmist.
25.Menetluskulude poolte endi kanda jätmine on hoopis kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja ei pea kandma põhjendamatu menetlusega tekitatud menetluskulusid. Õiglane ja seadusega kooskõlas on, kui hagejad hüvitavad kostjal tekkinud menetluskulud. 6
2-22-18232 Põhjendamatu on ka kohtu seisukoht, et kostjad satuksid menetluskulude väljamõistmise korral raskesse majanduslikku olukorda. Hagejate majanduslikku olukorda pole hinnatud ja selline seisukoht on üllatav. Isegi kui hagejad satuks menetluskulude väljamõistmisel raskesse majanduslikku olukorda, ei kujutaks see endast äärmist ebaõiglust, mille tõttu menetluskulud poolte endi kanda jätta, vaid hagejate enda tegude ootuspärast ja seaduses sätestatud tagajärge, mille eest peavad nad vastutama ka siis, kui see neid raskesse majanduslikku olukorda paneks. Vastasel juhul võiks kaotaja sisuliselt alati jätta teise poole menetluskulud hüvitamata ja panna sellega hoopis teise poole raskesse majanduslikku olukorda. Juhul kui kohus määruskaebuse rahuldab, palub kostja kindlaks märäata menetluskulud 2410 eurot ning menetluskuludelt arvestatava viivise hagejatelt solidaarselt välja mõista. Menetluse edasine käik
26.Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ning küsis neile vastaspoole seisukohta.
27.Hagejad vastasid kostja määruskaebusele, et nad pole juriidilise haridusega ja polnud kohtu eelistungil teadlikud kuidas ennast kaitsta, selle tulemusel oli istungil kostja ja kostja kaitsja võimalus istungil ära kasutada hagejate teadmatust õiguskaitsest. Kostja väited nagu oleksid hagejad hagist omal soovil loobunud, on vale. Kostja ja kostja kaitsja selgitasid kohtunikule, et hagejad peavad riigilõivu tasuma kaks korda enam ja kohus ei tohi hagi menetlusse võtta kui ei tasuta mitmekordset lõivu raha lisaks. Sel põhjusel olid hagejad segaduses, kuna olid kostja alusetu nõude pärast majanduslikult üliraskes seisus, polnud hagejate võimalik lisaks veel tasuda kostja öeldut riigilõivu raha. Algse hagi esitamise riigilõivu raha said hagejad Lääne-Harju Vallalt ühekordse sotsiaaltoetusena. Hagejad on suurtes rahalistes raskustes. Hagejad pole maksejõulised ja pole suutelised kompromisslepingu summat tasuma juba 8 kuud. Kompromisslepingu tegid hagejad sundolukorras, kompromissi mitte tegemisel oleksid hagejad alusetult kodutuks jäänud. Hagejad pole hagist loobunud ega hagi tagasi võtnud.
28.Kostja palus jätta hageja I määruskaebuse rahuldamata. Kohus selgitas kohtuistungil hagejatele korduvalt nende võimalusi, kuid hagejad ei soovinud kohtu soovitust järgida. Hagejad poleks saanud käesolevas menetluses muud nõuet esitada, kuivõrd pärast hagiavalduse kostjale kättetoimetamist on hagi nõude muutmine lubatud ainult kohtu või kostja nõusolekul. Kostja selleks nõusolekut ei andnud ega anna. Lepingu tühisuse aluseid ega hagejate tuvastushuvi olemasolu ei ole hagejad kohtule ega hagejale arusaadavalt esitanud. Hagejad soovivad saada rahu ja abstraktset õiglust, mida ei ole võimalik esitatud hagiga saavutada. Seega jättis kohus hagi lepingu tühisuse tuvastamise nõudes läbi vaatamata ning lõpetas menetluse õigesti ja põhjendatult. Hagejatel oli võimalik istungil taotlusele vastu vaielda, väljendades oma mittenõustumist kasvõi põhjendusteta. Hagejad vastuväidet ei esitanud. Hagejatel olid nii enne kohtumenetlust kui ka menetluse ajal advokaatidest esindajad olemas, kuid nad ise loobusid nende teenustest ega kaasanud neid istungile. Kahju hüvitamise nõudest loobusid hagejad omal initsiatiivil.
29.Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 2 ja 4, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et määruskaebused on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud 7
2-22-18232 Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada osas, milles kohus võttis vastu hagejate osalise hagist loobumise kahju hüvitamise, laenulepingute tühisuse tuvastamise, Renovum OÜ nõusoleku asendamise nõuetes, kostja kohustamiseks lepingute alusel V.V poolt tasutud summade tagastamiseks ja laenulepingute ning selle lisade esitamiseks ja lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse ning jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha selle asemel uus määrus, millega jätta hagi kõigi hagejate esitatud nõuete osas läbi vaatamata ning menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt.
31.Vastuseks hageja I määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
32.Kuigi määruskaebuse on esitanud ainult hageja I, on hagejad nende hagiavalduses esitatud nõudeid arvestades vältimatud kaashagejad. TsMS § 207 lg 3 kohaselt kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaashagejate või -kostjate suhtes ühiselt ja kas või üks kaashageja või -kostja järgib menetlustähtaega, osaleb kohtuistungil, esitab kaebuse või osaleb muu menetlustoimingu tegemisel, kehtivad tema toimingud ka teiste kaashagejate või kostjate suhtes. Määruskaebemenetluses on hagejad eeltoodust tulenevalt ning TsMS § 659 kaudu kohalduva TsMS § 639 lg 2 alusel seega määruskaebuse esitajateks sõltumata sellest, et hageja II ei ole maakohtu määrusele kaebust esitanud.
33.Määruskaebusest nähtuvalt heidavad hagejad maakohtule ette seda, et kohus on liiga hilises menetluse staadiumis selgitanud hagejatele riigi õigusabi taotlemise vajadust. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejate see etteheide maakohtule alusetu.
34.Riigi õigusabi taotlemise vajaduse selgitamiskohustuse sätestab TsMS § 217 lg 8, mille kohaselt juhul, kui kohus leiab, et menetlusosaliseks olev füüsiline isik ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, selgitab kohus talle võimalust saada riigi õigusabi. Selle kohtu kohustuse olulisust on rõhutatud ka kohtupraktikas (vt nt RKTKm, 18.12.2019, 2-12-44594, p 17).
35.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma kohustust kohaselt täitnud. Nii nähtub tsiviilasja materjalidest, et maakohus jättis hagejate 05.12.2022 esitatud hagi 06.12.2022 määrusega käiguta, selgitades hagejatele sundtäitemenetlue lubamatuks tunnistamise hagi esitamise ja riigi õigusabi taotlemise võimalust (I kd, tlk 60-61). Hageja II teatas maakohtule 13.12.2022, et nad riigi õigusabi ei soovi, kuna teavad ise oma õigusi (I kd, tlk 67). Riigi õigusabi saamise võimalust selgitas maakohus hagejatele ka 16.12.2022 ja 21.12.2022 määrustes, millega jättis hagiavalduse teist ja kolmandat korda käiguta (I kd, tlk 91, 99). Hageja I vastas maakohtule 27.12.2022, et nad riigi õigusabi ei soovi (I kd, tlk 101) ja 11.01.2023, et kohtuistungil esindavad nad end ise (I kd, tlk 112). Maakohus on hagejatel riigi õigusabi soovitanud taotleda veel ka 17.03.2023 toimunud kohtuistungil, millele vastas hageja II, et nemad selleks vajadust ei näe (I kd, tlk 198).
36.Määruskaebuses heidetakse maakohtule ette ka seda, et kohus ei selgitanud hagejatele võimalust muuta hagi eset ja hagi alust ning esitada menetlusse uus nõue. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka selles osas selgitamiskohustust rikkunud.
37.Ringkonnakohus osundab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (vt RKTKo, 18.04.2018, 2-14-61484, p 23). TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi tuleb hagiavalduses märkida mh hageja selgelt väljendatud nõue ning kohus peab TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi selgitama eelmenetluses välja hageja nõuded ning faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. 8
2-22-18232 Kohtul ei ole kohustust selgitada menetlusosalistele kõiki tsiviilkohtumenetluse põhimõtteid ning menetlusõiguse normide sisu (vt RKTKm, 28.02.2018, 2-15-2894, p 15). Kuigi TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi on kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja hageja nõuded, ei pane see säte kohtule kohustust selgitada hagejale hagi eseme ja/või aluse muutmise vajadust, st seda, millise nõude või hagi alauste alternatiivne esitamine aitaks hagejal paremini saavutada tema soovitud eesmärk (vt RKTKo, 18.05.2016, 3-2-1-33-16, p 14 ja RKTKo, 16.05.2011, 3-2-134-11, p 11). TsMS § 376 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on pärast hagi kohtu menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võimalik muuta üksnes kas hagi eset või alust. Järelikult ei ole võimalik hagi muuta sellistelt, et muutuvad nii hagi ese kui ka alus, ning seega ei saa kohtu selgitamiskohustuse esemeks olla hageja esitatust erineva eseme ja alusega hagi esitamise võimalus (RKTKo, 16.05.2011, 3-2-1-34-11, p 11).
38.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus eeltoodule vaatamata hagejatele hagiavalduse esitamise järgselt esimeses käiguta jätmise määruses 06.12.2022 selgitanud, et sobivaks õiguskaitsevahendisks on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine TMS § 221 alusel (I kd, tlk 60 pöördel). Hagejad on maakohtule 14.12.2022 vastanud, et kuna sundtäitmist hetkel pole, puudub vajadus selle hagi esitamiseks (I kd, tlk 69). Maakohus on 31.05.2023 määruses, millega jättis hagejate taotluse peatada kohtutäitur Elin Vilippuse algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 022/2021/7530 ja 022/2021/7531 (I kd, tlk 148-149) taas selgitanud, et hagejatel tuleb täitemenetluste lõpetamiseks esitada kohtule sundtätimise lubamatuks tunnistamise hagi (I kd, tlk 153). Tsiviilasja toimikutest nähtuvalt esindas selle taotluse esitamisel hagejaid ka vandeadvokaat. Vaatamata sellele ei ole hagejad oma TsMS § 206 lg-s 1 sätestatud õigust muuta hagi eset või alust õigust, kasutanud. Seda, et hagejaid oleks aidanud ja aitaks sundtäitmise peatamine, on maakohus selgitanud veel 17.10.2023 istungil (I kd, tlk 197 pöördel ja 198 pöördel). Eelnevat kokkuvõttes on maakohus hagejatele selgitanud isegi rohkem, kui kohtult seaduse ja kohtupraktika kohaselt oodatav oleks.
39.Määruskaebuses heidetakse maakohtule ette ka rikkumist seoses hagist loobumise tagajärgede selgitamata jätmisega. Selles osas nõustub ringkonnakohus määruskaebuse etteheitega.
40.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt teatasid mõlemad hagejad 17.10.2023 kohtuistungil, et soovivad ainult ühe lepingu, so 02.03.2015 tühisuse tuvastamist ja loobuvad teistest nõuetest (I kd, tlk 198). Protokollist ei nähtu, et maakohus oleks hagejatele selgitanud hagist osalise loobumise õiguslikke tagajärgi. TsMS § 431 lg 1 kolmanda lause kohaselt selgitab kohus juhul, kui menetlusosalist ei esinda advokaat, poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohtupraktika kohaselt saab kohus eelnimetatud õiguslike tagajärgede selgitamisest loobuda vaid juhul, kui menetlusosalist esindab advokaat (vt RKTKm, 10.10.2007, 3-2-1-89-07, p 15). TsMS § 432 sätestab menetluse lõpetamise tagajärgedena selle, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
41.Kohtupraktikas on selgitatud, et mitte igasugused rikkumised eelmenetluses ei kujuta endast ka menetlusõiguse normi olulist rikkumist, mis tooks kaasa kohtulahendi tühistamise. Kuna ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 669 lg 1 mõttes, siis saavad rikkumised olla aluseks kohtuotsuse tühistamisele vaid juhul, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust (TsMS § 669 lg 2) (RKTKo, 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 20). Maakohtu eelkirjeldatud rikkumine on ringkonnakohtu hinnangul oluline, kuivõrd sellest võis sõltuda asja õige lahendamine. 9
2-22-18232 Määruskaebuse kohaselt ei olnud hagejate sooviks see, et hagejad ei saa enam pöörduda kahju hüvitamise nõudega kostja vastu kohtusse.
42.Eeltoodut arvesse võttes tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus määras võtta vastu V.V ja D.Q osaline hagist loobumine kahju hüvitamise, laenulepingute tühisuse tuvastamise, Renovum OÜ nõusoleku asendamise nõuetes ning kostja kohustamiseks lepingute alusel V.V poolt tasutud summade tagastamiseks ja laenulepingute ning selle lisade esitamiseks, lõpetas nimetatud nõuete osas tsiviilasja menetluse ja määras, et tsiviilasja menetlus on lõppenud (vaidlustatud määruse resolutsiooni punktid 1,2 ja 4).
43.Maakohtus peetud kohtuistungi protokollist nähtuvalt esitas kostja hagi läbi vaatamata jätmise taotluse enne seda, kui hagejad hagist osaliselt loobusid (I kd, tlk 198), mitte pärast seda.
44.Eeltoodut arvestades saab ringkonnakohus asja maakohtule uueks menetlemiseks tagasi saatmata teha menetlusökonoomiale ning TsMS 657 lg 1 p-le 2 ja 4 tuginedes uue määruse, millega jätab hagejate hagi läbi vaatamata ka nende eelnimetatud nõuete osas, millest hagejad ekslikult kohtuistungil loobusid. Võttes arvesse, et hagejate esmaseks nõudeks oli laenulepingute tühisuse tuvastamine, mille edukusest sõltus ülejäänud nõuete rahuldamine, kuid hagejatel puudub TsMS § 368 lg-s 1 nimetatud tuvastushuvi, tuleb jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel ka eelnimetatud nõuete osas läbi vaatamata. Osas, milles maakohus jättis hagi 02.03.2015 sõlmitud laenulepingu tühisuse tuvastamise nõudes läbi vaatamata nõustub ringkonnakohus kõigi maakohtu määruses toodud põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Maakohus on oma otsustust piisavas ulatuses ja jälgitavalt põhjendanud ning selles osas ei ole maakohtu diskretsiooni sekkumiseks alust.
45.Ringkonnakohus selgitab eelnevaga seoses, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 426 lg 2 kohaselt kui kohus jättis hagi läbi vaatamata hagejast tulenevatel põhjustel ja hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda. Kostja peab menetluskulude tasumata jätmisest kohtule viivitamata teatama. TsMS § 426 lg 3 kohaselt on menetlus käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul peatunud. Kohus võib määrata hagejale tähtaja kostja menetluskulude hüvitamiseks. Kui hageja kulusid tähtaja jooksul ei hüvita, jätab kohus hagi läbi vaatamata.
46.Ringkonnakohus nõustub küll selle määruskaebuse etteheitega, et maakohus oleks pidanud küsima kostja esitatud hagi läbivaatamata jätmise taotlusele seisukohta, kuid ei pea eeltoodud põhjendusi arvestades seda oluliseks menetlusõiguse normide rikkumiseks, arvestades, et sõltumata sellest, milline oleks olnud hagejate seisukoht taotluse osas, tuleb hagi jätta ikkagi läbi vaatamata.
47.Ringkonnakohus nõustub ka selle väitega, et täitemenetluse peatamise korral on võlgnikul samuti õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Maakohus ei ole vastupidist väitnud ja vastupidist ei tulene ka TMS § 221 ja § 47 koosmõjust. Maakohus on õigesti selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab esitada õiguskaitsevajaduse korral ja kuni täitemenetluse lõpuni ning toonud esile eeldused, millistel see lubatav on.
48.Vastuseks kostja määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
10
2-22-18232
49.Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt (vt nt RKTKo, 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on ületanud diskretsioonipiire, mida põhjendab alljärgnevalt.
50.Maakohus jagas menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab väljakujunenud kohtupraktika kohaselt erandlike asjaolude olemasolu (vt nt RKTKo, 15.04.2015, 3-2-1-126-14, p 16).
51.Ringkonnakohus on seisukohal, et neid erandlikke asjaolusid siinses asjas ei esine. Maakohus tugines küll sellele, et hagi esitamine paneb hagejad raskesse majanduslikku seisu, kuid kohtumäärusest ei nähtu, kuidas ja mille alusel kohus selle tuvastas. Maakohtu määrus on selles osas olulises ulatuses põhjendamata. Lisaks tugines maakohus asjaolule, et hagejad täidavad täitemenetluse käigus sõlmitud kompromissi, kuid hagejate vastusest kostja määruskaebusele nähtuvalt ei ole nad kompromissi täitnud juba 8 kuud (II kd, tlk 35).
52.Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda. Hagejad esitasid maakohtule hagi, mille saamise järgselt selgitas kohus koheselt, et hagis toodut arvestades on kohane õiguskaitsevahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Sellele seisukohale jäi maakohus läbivalt kogu menetluse jooksul. Kohtu selgitustele vaatamata jäid hagejad oma haginõuete juurde. Hagejad ei muutnud oma õiguslikku positsiooni ka pärast kostja vastuse saamist, millest nähtus see, et vähemalt kahe laenulepingu osas on nõuded esitatud vale kostja vastu, ka võivad olla hagejate nõuded osaliselt aegunud, pealegi on hagejad ise sõlminud kostjaga konstitutiivse võlatunnistuse, mida täidavad. Arvestades, et kohtute ette toodud asjaolude alusel ei ole ringkonnakohtul võimalik tuvastada TsMS § 168 lg-te 3–5 kohaldamiseks vajalike eelduste olemasolu, tuleb jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda.
53.Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
54.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad kummagi määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud määruskaebuse esitajate endi kanda.
55.Arvestades, et maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas tühistatakse ja maakohus ei määranud asjas kindlaks menetluskulusid, ei määra neid kindlaks ka ringkonnakohus. TsMS § 177 lg-st 2 tulenevalt määrab menetluskulud kindlaks tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
56.Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest, §-st 427 ja § 696 lg 3 esimesest lausest esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.