2-21-130748/14 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Nõude aluseks on kostja ja XXX AS vahel sõlmitud leping(ud): 01.02.2018 Liitumisleping nr. xxxxxx, 15.01.2018 Liitumisleping nr. xxxxxx, 31.03.2018 Osamaksetega vara müügileping nr. xxxxxx, 31.03.2018 Nutikindlustuse leping nr. xxxxxx, 01.04.2018 Osamaksetega vara müügileping nr xxxxxx, 01.04.2018 Nutikindlustuse leping nr. xxxxxx. Liitumislepingu nr xxxxxx alusel sõlmiti 31.03.2018 osamaksetega vara müügileping nr xxxxxx seadme Sony Xperia XZ1 ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 399,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 16,625 eurot. 31.03.2018 sõlmiti nutikindlustuse leping nr xxxxxx kindlustusobjekti Sony Xperia XZ1 kindlustamiseks, kindlustusperioodi makse kokku 132,00 eurot, kindlustusmakse kuumakse 5,50 eurot kuus. Liitumislepingu nr xxxxxx alusel sõlmiti 01.04.2018 osamaksetega vara müügileping nr xxxxxx seadme Sony Xperia XZ ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 299,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 9,042 eurot. Kostja tasus esimese sissemakse 82,00 eurot. 01.04.2018 sõlmiti nutikindlustuse leping nr. xxxxxx kindlustusobjekti Sony Xperia XZ kindlustamiseks, kindlustusperioodi makse kokku 132,00 eurot, kindlustusmakse kuumakse 5,50 eurot. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. XXX AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas XXX AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas XXX AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. XXX AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved 2024130690, 2024372807, 2024642544, 2024914230, kokku summas 652,97 eurot. Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 198,00 eurot, mis kajastub arvel nr 2024914230. Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu

5.2.3.summas 40 eurot. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt XXX AS üldtingimuste p 7.10, kui kostja ei tasu tähtaegselt osamaksete summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras, mis tuleneb VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatusest summas 133,40 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 652,97 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 133,40 eurot, viivised alates 19.01.2022 kuni põhinõude summas 652,97 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 245,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Kostja vastuväited Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 245 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 245 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.