1.Lõpetada Rxxxx Rxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada Rxxxx Rxxxxx tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded Rxxxx Rxxxxxx vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Rxxxx Rxxxxxx kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest..
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 20.06.2018.a määrusega välja Rxxxx Rxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Terje Eipre.
2.19.12.2018. a määrusega (jõustus 05.01.2019) lõpetas kohus Rxxxx xxxxxxxxpankrotimenetluse ning algatas Rxxxx Rxxxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Pankrotimenetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli Rxxxx Rxxxxx tunnustatud nõuete summa, mille ulatuses võlausaldajad ei olnud raha saanud, 22 608,86 eurot, millest 16 524,52 eurot II rahuldamisjärgu nõue ja 6084,34 eurot III rahuldamisjärgu nõue. 19.12.2018. a määruse kohaselt pidi usaldusisik esitama teavet võlgniku tegevuse kohta kaks kord aastas (10. juulil, 10. detsembril) ning tegema väljamakseid üks kord aastas (1. detsembril), esimese aruande esitamise tähtaeg oli 10.07.2019.
3.08.12.2021 esitas Rxxxx Rxxxxx usaldusisiku aruande ning taotluse võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseks PankrS § 175 lg 11 alusel. 12.01.2022 esitas võlgnik aruande täienduse perioodi 09.12.2021-05.01.2022 kohta. Aruandest nähtub, et Rxxxx Rxxxxx on täitnud PankrS § 173 sätestatud võlgniku kohustusi. Võlgnik töötab xxxxxx Veod OÜ-s autojuhina. Võlgniku tervis on halvenenud ning 03.05.2021 määrati võlgnikule osaline töövõime. Võlgniku tööl käimine on viimasel aastal raskendatud, kuna on viibinud mitmeid kordi haiguslehel. Võlgnikul on tõsiseid probleeme tervisega, diagnoositud on kümme erinevat haigust, mida kohus siinkohal kui delikaatseid isikuandmeid ei kirjelda. Kohtule on need andmed teada. 12.06.2021 haigestus Rxxxx Rxxxxx vaatamata kahele vaktsiinidoosile Covid-19’sse, põdedes haigust raskekujuliselt, saades laiaulatusliku kahepoolse kopsukahjustuse. Taastumine haigusest on raske, iga pisimagi füüsilise tegevusega kaasneb hingeldamine. Viimastel kuudel on lisandunud käte iseeneslik värisemine.
4.05.01.2022 seisuga on usaldusisik teinud võlausaldajale väljamakseid kokku summas 12 734,99 eurot.
5.1.Swedbank AS esitas oma seisukoha 07.02.2022. Võlausaldaja on seisukohal, et käesoleval juhul, ei tuleks võlgnikku ennetähtaegselt kohustustest vabastada. Võlausaldaja Swedbank AS oli ainuke võlausaldaja II rahuldamisjärgus, mis annab võlgnikule võimaluse keskenduda ülejäänud menetluse kestel võlausaldaja allesjäänud nõude rahuldamisele. Võlgniku puhul on tegemist tööealise mehega ning võlausaldaja hinnangul riivaks võlgniku ennetähtaegne täitmata jäänud kohustustest vabastamine võlausaldaja õigusi ebamõistlikult. Võlausaldaja palub jätta Rxxxx Rxxxxxx taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning kohustustest vabastamiseks rahuldamata.
5.2.OÜ Aktiva Finants esitas oma seisukoha 13.02.2022. Seisukoha kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajale väljamakseid teostanud. Selleks, et vabastada võlgnikku kohustustest, tuleb PankrS § 173 alusel kontrollida, kas võlgnik tegeleb kohustustest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta oleks üldse otsinud tulutoovamat tegevust. Riigikohus on ts.asjas nr 3-21-46-13 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, kuid uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Lähtudes eeltoodust palub Aktiva Finants OÜ jätta Rxxxx Rxxxxxx taotlus kohustusest vabastamise kohta rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
7.PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS § 175 lg-s 11 alusel on kohtul kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 12).
8.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlgniku usaldusisiku poolt avaldatust ning võlausaldajate seisukohtadest.
10.Kohus on Rxxxx Rxxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
11.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Rxxxx Rxxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
12.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannetest nähtuvalt on Rxxxx Rxxxxx menetluse kestel olnud hõivatud tööga (SA xxxxxxxx Haigla, xxxxxxx Toiduveod AS, xxxxxx Veod OÜ). RxxxxxRxxxxx lõpetas tervislikel põhjustel töölepingu SA-ga xxxxxxxx Haigla ning pärast seda võttis end arvele töötuna (2 kuud). Töötukassa kaudu läbis võlgnik ohtlike veoste (ADR) autojuhi kursused, et asuda tööle xxxxxxxxxToiduveod AS-is. Mais 2021 vahetas Rxxxx Rxxxxx töökohta ning asus tööle xxxxxx Veod OÜ-s.
OÜ Aktiva Finants leiab oma seisukohas, et selleks, et vabastada võlgnikku kohustustest, tuleb kontrollida, kas võlgnik tegeleb kohustustest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima ning võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta oleks üldse otsinud tulutoovamat tegevust. Kohus võlausaldaja seisukohaga ei nõustu. Võlgnik on vahetanud töökohti ning aruannetest nähtuvalt on igas uues töökohas töötasu eelmisest kõrgem. Lisaks on võlgnik saanud Eesti keskmise lähedast või kõrgemat töötasu. Alates 03.05.2021 on Rxxxx Rxxxxxxxx määratud osaline töövõime, kuid sellest hoolimata töötab võlgnik täistööajaga. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 12.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust. 12.3.PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimehüvitis, töövõimetoetus ja tulumaksutagastus. Võlgnik on igal kuul teinud eraldisi vastavalt seadusele või kõrgemas määras ning lisaks vabatahtlikke eraldisi mittearestitavast töövõimetoetusest. Kokku on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid 12 734,99 euro ulatuses, mis teeb 56,33 % pankrotimenetluses täitamata jäänud nõuetest ning 77,07 % II rahuldamisjärgu nõudest. Kohtu hinnangul on võlgnik tasunud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Senises kohtupraktikas on peetud arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks PankrS § 175 lg 11 mõttes nt ca 60% nõuetest (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-10-15313). Samuti on ringkonnakohus varasemalt leidnud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav PankrS § 175 lg 11 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-09-19810). Seega saab 56,33 % ulatuses nõuete rahuldamist (II järgu nõue rahuldatud 77,07 % ulatuses) pidada kohtupraktikast lähtudes PankrS § 175 lg 11 mõttes arvestatavaks ulatuseks. Antud seisukohti on korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2016 määruses tsiviilasjas 2-12-39281. Kohus leiab, et võlgniku poolt nõude rahuldamine 56,33% ulatuses on eriti hinnatav põhjusel, et tegemist on keerulise terviseseisundiga isikuga, kes sellele vaatamata on teinud olulisi pingutusi sissetuleku saamiseks ja oma kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. Võlgnik on pidanud isegi võimalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid oma mittearestitava sissetuleku arvelt. Võlgnik on pingutanud ning näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. 12.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust. 12.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,
keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
13.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
14.Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid.
15.Võlgniku osalist töövõimet ning ajas veelgi halvenenud tervist, mis on tõendatud perearsti tõendiga, saab kohtu hinnangul pidada erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse PankrS § 175 lg 11 kohaldamiseks. Senises menetluses on võlgnik ka nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi, sh loovutuskohustust. Võlgniku selgituste kohaselt on alates maist 2021 määratud võlgnikule osaline töövõime. Kuid viimasel poolel aastal on tervis veelgi halvenenud, mida on sealhulgas põhjustanud Covid-19 raske põdemine. Sõltumata eeltoodust on võlgnik siiski jätkanud võlausaldajate nõuete katteks maksete tegemist, sealhulgas mittearestitava töövõimetoetuse arvelt. Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et võlgnik on teinud omapoolseid pingutusi, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses. Arvestades täitmata jäänud nõuete summat ja võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutsete aluste puudumist, ei saa järeldada, et võlgniku kohustustest vabastamine käesoleval ajal kahjustaks võlausaldajate huve. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg 11 alusel on põhjendatud.
16.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses
täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
17.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Rxxxx Rxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Rxxxx Rxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
18.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Rxxxx Rxxxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.