Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

välja võlgnikult Pcsto OÜ-lt (likvideerimisel). Tasu kanda Lillemäe Õigusbüroo OÜ (registrikood 11558053) arvelduskontole xxxx Xxxx.

Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib ajutine pankrotihaldur, Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Avalduse asjaolud ja menetluskäik Võlgnik esitas 20.12.2021 pankrotiavalduse. Kohus võttis avalduse menetlusse 27.01.2022 ja määras ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku põhitegevusala arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara jaemüük spetsialiseeritud kauplustes. Pankrotiavalduse menetlusse võtmise kuupäeva seisuga oli pangaarvetel kokku 191,86 eurot. Kinnisvara ja registrivara puudub. Ostjatelt laekumata arved puuduvad. Väikevahendid puuduvad. Teadaolevad võlad kokku 13987,10 eurot. Võlgniku maksevõimelisuse kordaja ja maksevõime kordaja on ülinõrgad. Kuni 2020. aastani oli võlgniku majandustegevus stabiilne ja peamiselt kasumlik. Asutamisest kuni 2020. aastani tegeles ettevõtte juhtimisega juhatuse liige S. M.. Xxxx aga S. M. suri, mis tõi kaasa pöördumatud negatiivsed tagajärjed. Lisaks S. M.i surmale mõjus eriti negatiivselt koroonaviiruse levik Eestis. 13.03.2020. aastal kehtestatud eriolukorra ajal oli pood ajutiselt suletud ning käive langes umbes 40-50%. Oli küll lootus, et eriolukord kaua ei kesta ja lähiajal saab tegevus jätkuda samal tasemel, kuid kahjuks nii ei läinud. 2020. aasta müügikäive langes 215 448 eurot ning majandusaasta lõppes kahjumiga - 5 351 eurot. 2021. aastal oli müügikäive vaid 181 146 eurot ning kahjum oli juba – 44 804 eurot. Tekkisid võlgnevused ning 29.10.2021. võtsid osanikud vastu likvideerimisotsuse. Likvideerimismenetluses tegi likvideerija inventuuri. Et vähendada võlgniku jooksvaid kohustusi, lõpetas likvideerija alates 01.12.2021 Kantauro OÜ-ga üürilepingu ning töötajaga sõlmitud töölepingu. Kogu likvideerija tegevus oli suunatud võlgnevuste likvideerimisele. Vaatamata jõupingutustele ja analüüsides tekkinud olukorda, asus likvideerija seisukohale, et võlgnikul puudub vara, mille arvel oleks võimalik võlausaldajate nõuded rahuldada. Tulenevalt sellest, et tekkinud raskused ei olnud ajutised ning omanikel puudusid rahalised võimalused ettevõtlusega jätkata, oli likvideerija kohustatud esitama võlgniku pankrotiavalduse. Võlgniku majandustegevusest ei ole võimalik kohustusi täita, sest võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg. 5 mõttes. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei tuvastanud. Eeltoodud arvamus kujunes võlgniku viimase 3 aasta pangakontode väljavõtete ning võlgnikult, registritest ja riigiametitest kogutud andmete analüüsimise tulemusena. 23.02.2022 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 1000 eurot ning avaldas vastavasisulise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 04.03.2022. Võlgnik on aruandega tutvunud ning halduri järeldusega nõus ning nende vastu ei vaidle. S. M. surm tõi kaasa pöördumatud negatiivsed tagajärjed OÜ-le PCSTO. Lisaks S. M.i surmale mõjus eriti negatiivselt koroonaviiruse levik Eestis. Võlgniku

majandustegevusest ei ole võimalik kohustusi täita, sest võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 mõistes ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik kinnitab, et on nõus ka ajutise pankrotihalduri tasuga. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul raha 191,86 eurot, muu väärtust omav ja realiseeritav vara puudub ning kohustusi vähemalt 13987,10 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei tuvastanud. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 2022. aastal 130,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur palub 12,5 töötunni eest tasuks määrata 987 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 66 eurot ja 120 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2022 aastal on kuupalga alammääraks 654 eurot. Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (01.02.2021 Justiitsministri määrus nr 2 § 2 lg 1). Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu hüvitatakse summas 627 eurot riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 360 eurot mõistab kohus välja võlgnikult. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seega tuleb dokumendid jätta endise juhatuse liikme A. M. vastutavale hoiule.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.