lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-10482/39

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-10482/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
931
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 15. oktoober 2025

Tsiviilasja number

2-24-10482

Tsiviilasi

Valeri Smirnovi hagi Raimo Janise vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

916 eurot 50 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. augusti 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valeri Smirnovi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja) Valeri Smirnov (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristiina Urb-Semjonov Vastustaja (kostja) Raimo Janis (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maarika Kutser

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast Valeri Smirnovi apellatsioonkaebust Viru Maakohtu
15.augusti 2025. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-24-10482.
2.Lugeda apellatsioonkaebus Valeri Smirnovile tagastatuks.
3.Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud Valeri Smirnovi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu menetluses oli Valeri Smirnovi (hageja) hagi Raimo Janise (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõhkus kostja hageja värava automaatika (väravat ei saanud enam puldist avada). Hageja nõuab kahjuna värava parandamise, s.o värava automaatikasüsteemi vahetuse ja seadistamise, eest 816 eurot 48 senti ning viivist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 2160 eurot. Maakohus määras, et hagejal tuleb kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduses § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude 2160 eurot täitmiseni.
2.Hageja esitas 15. septembril 2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega hageja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus oluliselt eksinud menetlusnormide vastu, kuivõrd on vastuolusid näinud seal, kus neid tegelikkuses ei esine; pidanud oluliseks vastuolusid, millistel pole asja lahendamise seisukohalt mingit tähendust; ning jätnud tähelepanuta asjas tegelikult tähtsust omavad asjaolud. Maakohus on jõudnud väärale järeldusele, et hageja ei ole tõendanud, et just kostja tegevuse tulemusena läks hageja värav katki. Mitte ühtegi muud selgitust hageja värava katkiminekule ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Viru Maakohtu 15. augusti 2025. a otsuse peale hageja esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
4.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause kohaselt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tsiviilasja hind maakohtus oli 916 eurot 50 senti, seega ei ületa see TsMS § 405 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid. Tegemist on lihtmenetluse asjaga. Lihtmenetluses tehtud asjades on edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus selgitab, et edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks (vt ka RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14, p 12). Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on 2

lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 2 1 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 21 järgi õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ka juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 280 eurot ületavas summas, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (vt RKTKm, 19.01.2022, 2-20-14547/20 p 13).

5.Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud tõendeid selgelt valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada kohtulahendit. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust vastupidise väitmiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus on hagi rahuldamata jätmisel seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas TsMS § 405 lõikega 1 ja menetluse üldpõhimõtetega. Ringkonnakohus keeldub eeltoodule tuginedes apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust kostjale kätte. See tuleb hagejale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
6.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõivu 245 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, kuulub tasutud riigilõiv tagastamisele (TsMS § 150 lg 1 p 2, lg 4). Riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada ringkonnakohtule taotlus, milles tuleb mh märkida kontonumber, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja