Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) esitas 12.08.2021 hagi M S (kostja) vastu võlgnevuse, intressi, lepingutasu, laenuhaldustasu, viivise ja võla sissenõudekulude nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja I AS 02.01.2019 väikelaenulepingu nr XXX ning 21.05.2019 kokkuleppe laenulepingu muutmiseks nr XXX, mille kohaselt võimaldas I AS kostjale laenusumma 3816,73 euro kasutamist ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 20. kuupäevaks, igakuise maksega summas 94,26 eurot alates 20.09.2019 kuni 20.08.2025. Intressimäär oli 18,90% aastas. Kostja rikkus lepingut ja ei taganud piisavate rahaliste vahendite tasumist alates 20.09.2019. Pank ütles lepingu üles ja kostjal tuli laen tagastada 21.01.2020. I AS loovutas nõude kostja vastu hagejale 27.01.2020. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3721,73 eurot, intressid 322,81 eurot, lepingutasu 25 eurot, laenuhaldustasu 6 eurot, viivised seisuga 15.02.2022 1531,98 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude 3721,73 euro jäägi täieliku tasumiseni põhinõudelt 19,90% aastas. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. I AS rikkus vastutustundliku laenusaaja põhimõtet kostjale laenu väljastades eirates hoolsusmeetmeid. Enne lepingu sõlmimist oli kostjal juba olemas laenukohustusi üle 9700 eurot. Kostja ei nõustu viivise suurusega. Menetluse käik Kohus tegi pooltele kompromissettepaneku 30.09.2021 ning 15.02.2021 kohtuistungil. Kostja tegi kompromissi ettepaneku, millises oli muuhulgas nõus hagejale tasuma viivised 1000 eurot. Hageja kohtu ega kostja kompromissettepanekuga oma 05.10.2021 ja 26.11.2021 seisukohtades ja 15.02.2021 kohtuistungil ei nõustunud. Hageja ei olnud nõus, et kostja tasub hagejale kompromissi korras viiviseid 1000 eurot, hageja viivisenõue 15.02.2022 seisuga on 1531,98 eurot. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud tuleb hageja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et I AS ja kostja sõlmisid 02.01.2019 väikelaenulepingu nr XXX ning 21.05.2019 kokkuleppe laenulepingu muutmiseks nr XXX, mille kohaselt võimaldas I AS kostjale laenusumma 3816,73 euro kasutamist ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 20. kuupäevaks, igakuise maksega summas 94,26 eurot alates 20.09.2019 kuni 20.08.2025 (dtl 5 – 14). Kostja rikkus lepingut ja ei taganud piisavate rahaliste vahendite tasumist alates 20.09.2019. Pank ütles lepingu üles ja kostjal tuli laen tagastada 21.01.2020 (dtl 16). I AS loovutas nõude kostja vastu hagejale 27.01.2020 (dtl 17). Kostja aadressile xxx toimetati hageja poolt võlateatised 06.02.2020, 12.11.2020, 12.07.2021 (dtl 18-20). Kostja ei ole hagejale võlgnevust tasunud. Poolte vahel ei ole vaidlust põhivõla suuruse 3721,73 euro, intressi

suuruse 322,81 euro, lepingutasu 25 euro, võla sissenõudmiskulude 35 euro ja laenuhaldustasu 6 euro üle. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja rikkus kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Poolte vahel on vaidlus ka viivise suuruse üle. Kostja leiab, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenusaaja põhimõtet kostjale laenu väljastades. Laenuandja ei oleks tohtinud kostjale laenu väljastada, kuna kostjal oli juba enne lepingu sõlmimist kohustusi üle 9700 euro. Hageja märgib, et kostja märkis laenutaotluses enda sissetulekuks 1200 eurot ja igakuisteks kohustusteks 156 eurot. Hageja leiab, et kui kostja esitas pangale ebaõigeid andmeid, ei saa ta pangale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Ainus koht, kust AS I sai lisaks kostja esitatud andmetele, kostja maksekäitumist kontrollida oli maksehäireregister. Lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal maksehäired puudusid. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 4031 tuleneb laenuandjale kohustus laenusaajale anda selget ja arusaadavat teavet enne lepingu sõlmimist. VÕS § 4034 kohustab krediidiandjat seoses tarbijakrediidiga järgmina vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. KAS § 83 lg‐st 3 on Riigikohus järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21). Vastavalt VÕS § 14 lg 1 lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Seega on nii laenuandjal kui ka laenusaajal lepingueelsetel läbirääkimistel tõese info esitamise kohustus ning laenusaajal tuleb laenu taotlemise protsessis avaldada laenuandjale relevantset, täielikku ja õiget teavet oma finantsiliste võimaluste kohta, et laenuandja saaks hinnanata laenusaaja krediidivõimelisust ja võimekust laen tagasi maksta. VÕS § 4034 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kohtu hinnangul ei rikkunud I AS kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja märkis laenutaotluses oma sissetuleku suuruseks 1200 eurot kuus ja igakuisteks kohustusteks 156 eurot ning töökohaks T E AS-i (dtl 46). Lepingu sõlmimise kuupäeval, s.o 02.01.2019 kostjal maksehäired puudusid (dtl 53-54). Kostjal oli seadusest tulenev kohustus esitada hagejale tõest infot tema krediidivõimelisuse hindamiseks (VÕS § 14 lg 1, § 4034). Kostja taotles laenu 4000 eurot (dtl 46). Hinnates kostja krediidivõimelisust, väljastas hageja kostjale laenu 4000 eurot igakuise tagasimaksega summas 94,28 eurot. Kohus on lähtuvalt eeltoodust seisukohal, et laenuandja täitis oma kohustuse enne laenulepingu sõlmist kostja krediidivõimekuse hindamisel ning ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja oli võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (kostja sissetulekud, kohustused, maksehäirete olemasolu). Kohtu hinnangul oli kostja sissetulek piisav laenu tagamismaksmiseks igakuiste osamaksetena suuruses 94,28 eurot, arvestades kostja sissetuleku suurust, kostja poolt laenutaotluses märgitud kohustusi 156 eurot kuus ning, et laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal maksehäired. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lg-e 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaidlust ei ole, et I AS-i ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on hageja poolt üles öeldud ning kostja ei ole hagejale tagastanud põhivõlgnevust 3721,73 eurot, lepingutasu 25 eurot ja laenuhaldustasu 6 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 3721,73 eurot, lepingutasu 25 eurot ja laenuhaldustasu 6 eurot. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole, et kostjal oli laenulepingust tulenev kohustus tasuda hagejale intressi ning intressivõlgnevus on 322,81 eurot. Kostjalt kuulub seega väljamõistmisele intressivõlgnevus 322,81 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Vaidlust ei ole, et kostja aadressile on PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuvälise esindaja poolt saadetud kolm võlateatist 06.02.2020, 12.11.2020 ja 12.07.2021. Kostjalt kuulub seega väljamõistmisele võla sissenõudmiskulu 35 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel on vaidlus viivise suuruse üle. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 15.02.2022 seisuga summas 1531,98 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt 3721,30 eurolt alates 22.01.2020 viivisemääraga 19,90% aastas. Kostja on esitanud viivise vähendamise taotluse, märkides, et tema majanduslik olukord on võrreldes laenu saamise ajaga muutunud.

Kohtu hinnangul on sellises määras viivise nõudmine ilmselgelt liigne, sest viivisesumma on kujunenud 22.02.2020 – 15.02.2022. Pooled ei vaidle selles, et kostjal on võlgnevusi ligikaudu 22 000 euro eest erinevate võlausaldajate ees. Tegemist ei ole küll seadusega sätestatud ülempiirist suurema viivisega, kuid hageja on näidanud menetluse käigus ja kohtuvälise menetluse käigus (tl 46) üles soovimatust jõuda kompromissile. Samuti on kostja majanduslik olukord selline, mis annab kohtu hinnangul alust vähendada viivist. Kohus leiab, et põhjendatud on viivise nõudmine seaduses sätestatud määras. Kohus vähendab viivise suurust VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määrani ja peab põhjendatud viivise suuruseks kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o 08.03.2022, 633,69 eurot. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3721,73 eurot, intressivõlgnevus 322,81 eurot, lepingutasu 25 eurot, laenuhaldustasu 6 eurot, võla sissenõudekulud 35 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga viivis 633,69 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses tasumata põhinõudelt alates 09.03.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1 ja 133 lg 1 järgi on tsiviilasja hind 6003,70 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 ja 2 järgi võib kohus jätta hagi osalisel rahuldamisel menetluskulud poolte kanda või selle poole kanda, kes keeldus kompromissi sõlmimisest. Kohus tegi pooltele korduvalt kompromissettepanekuid, millega kostja nõustus. Hageja tegi omapoolse kompromissettepaneku, mis sisuliselt tähendas kogu hageja nõude rahuldamist, mis ei ole kohtu hinnangul kompromiss. Kohtu hinnangul tuleb jätta menetluskulud hageja kanda, sest kohus rahuldab hagi osaliselt ja kohtu poolt välja pakutud kompromissiga sarnases suuruses. Kohus selgitab, et pooled võivad kompromissi sõlmida kuni kohtulahendi jõustumiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

osaliselt tühistatud 20.10.2023 TRK lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.