Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Esitatud avaldus ja asjaolud Mxxxxx Axxxx esitas 27.02.2022 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik esitas enda varalise seisukorra kohta järgmised selgitused. Avalduse kohaselt ei ole ta tervise tõttu töötanud juba pikemat aega. Alates 02.11.2021 on võlgnik 100% töövõimetu. Laenud ja järelmaksud võttis võlgnik selleks, et soetada lastele vajalik kodutehnika ja remontida üürikodu ning viia majja sisse veesüsteem. Lisaks võttis võlgnik laenusid tekkinud võlgade maksmiseks. Võlgniku sõnul tekkisid tal makseraskused seetõttu, et ta hindas oma võimalusi üle. Võlgniku eksabikaasa ja uus abikaasa ei saa teda toetada, sest neil endil on võlgnevused. Nad ei ole seotud võlgniku võlgnevustega. Võlgnik elab koos oma abikaasa ja 15-aastase pojaga enda vanima poja korteris. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus ja lastetoetus. Muud vara võlgnikul ei ole. Tal on kohustusi võlausaldajate ees ca 22 000 eurot. Võlgniku sõnul on ta püsivalt maksejõuetu ning palus välja kuulutada enda pankrot. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega, leiab, et võlgnik Mxxxxx Axxxx on püsivalt maksejõuetu ja avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub avaldusest ning võlgniku poolt esitatud varade ja kohustuste loetelust, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara: varanimekirja kohaselt on nõudeid vähemalt 22 000 eurot ning võlgniku sissetulekuks on vaid töövõimetoetus. Võlgnik on 100% töövõimetu. Võlgniku suhtes on käimas 9 täitemenetlust. Võlgnikul puudub registreeritud vara. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et Mxxxxx Axxxx on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda leiab kohus, et võlgniku pankrot on PankrS § 15 lgst 2 lähtuvalt võimalik välja kuulutada ajutist haldurit nimetamata. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab pankrotihalduriks Sirje Taela, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 31.03.2022 algusega kell 11.00 pankrotihalduri büroos. Üldkoosolek toimub virtuaalruumis ning isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist kohtule teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1); Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.