Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. märts 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-135957
Tsiviilasi
AS ÜHISTEENUSED hagi TRC Viru Osaühingu (endise nimega TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
110 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. mai 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TRC Viru Osaühingu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant (kostja): TRC Viru Osaühing, rk 10156140, lepinguline esindaja Janne Kivistik
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja (hageja): AS
rk 11052490, lepinguline esindaja Annemarie Taal
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kätte saaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega (RKTKo 2-17-117146 p 12). Hageja on hagiavalduses välja toonud, et jättis trahvikviitungid hageja sõiduki klaasipühkijate vahele ning edastas hiljem e-kirja võlgnevuse nõudega kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile. Seega on hageja toimetanud leppetrahvinõuded kostjale kätte mõistlikul viisil TsÜS § 70 tähenduses mõistliku aja jooksul ega ole kaotanud leppetrahvi nõudmise õigust VÕS § 159 lg 2 alusel. Kostja ei ole nõustunud väitega, et ta ei ole leppetrahvi tasunud, kuid ühtegi tõendit ega ka selgitust, millest saaks järeldada, et kostja on leppetrahvi tasunud, kostja esitanud ei ole. Kostja viidatud Riigikohtu lahendist 3-2-1-68-16 p 36 ei tulene, et leppetrahv 57 eurot oleks tühine. Lahendis on selgitatud, et lisaks parkimistasu maksmise nõudele ei keela seadus nõuda ka leppetrahvi, kuid ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Kostja viide parkimistasu suurusele Tallinna südalinnas 4,8 eurot tunnis ei ole asjakohane, kuna kohustus tasuda parkimise eest ja leppetrahv selle kohustuse rikkumise korral on erineva eesmärgiga, erinevad kohustused ja leppetrahvi suurus ei sõltu parkimistasu suurusest. Seega ei ole kohtu hinnangul leppetrahvi nõue 40 eurot ebamõistlikult suur ning alust selle vähendamiseks ei ole. Esitatud fotodelt nähtub, et pargitud on maastur registreerimismärgiga 941ATZ, leppetrahvi kviitungitelt nähtub koostamise aeg, koht, summa ja tasumise tähtaeg. Hagile lisatud AS ÜHISTEENUSED parkimise infotahvlilt nähtuvad selgelt parkimise tingimused. Punkt 1 kohaselt aktsepteerib sõidukijuht sõidukit parklasse parkides tingimusi ja leping loetakse sõlmituks VÕS § 20 lg 1 järgi/alusel. Punkt 8 kohaselt kohustub sõidukijuht lepingu rikkumise korral tasuma operaatorile leppetrahvi 57 eurot ning selle tasumine ei asenda parkimistasu maksmist. Ekslik on kostja seisukoht, et hageja nõuab menetluskulu 30 eurot. Seadusest ei tulene, et leppetrahvi nõudest teatamise mõistlikuks ajaks oleks 6 kuud. Mõistlik aeg selleks võib mahtuda ka nõude aegumistähtaja sisse. Hageja nõuab sissenõudmiskulude (kostja vastuses menetluskulu) hüvitamist ja sellise nõude aluseks on VÕS §-d 1131 või 1132. Maakohus leidis, et eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista 110 eurot.
Ehkki kostja ei nõustu maakohtu väitega, et kostja sõlmis hagejaga lepingu, leiab kostja, et maakohtu käsitlus lepingust on vale ja tõlgendus lubamatu. Maakohus viitab, et parkimistingimuste kohaselt tuli apellandil maksta leppetrahvi kuni 57 eurot. Hagiavalduse lisas olid hageja parkimistingimused. Hageja ei ole tõendanud, et need samad tingimused kehtisid kostjaga väidetavalt toimunud lepingute sõlmimise ajal. Lisaks seisneb tingimuse p-s 8: „Lepingu rikkumise korral kohustub Sõidukijuht tasuma Operaatorile leppetrahvi 57 eurot. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist.“ Tingimustes puudub sõna „kuni“ ehk hagejal puudub õigus määrata leppetrahvi suvalises suuruses. Isegi kui poolte vahel oleks sõlmitud leping, siis ei saanud lepingu osaks hageja esitatud tüüptingimused. Lisaks leiab kostja, et tüüptingimused on VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi ka sisult tühised, kuna neis väljendatud leppetrahvi summa 57 eurot on ebamõistlikult suur. Kostja leiab, et leppetrahvi ebamõistliku suuruse tõttu oleksid hageja leppetrahvi käsitlevad tüüptingimused (p 8) tühised (VÕS § 42 lg 3 p 5). Kostja hinnangul ajas maakohus segi aegumistähtaja ja õigust lõpetava tähtaja, kui leidis, et hageja on kostjat mõistliku aja jooksul teavitanud kostjat leppetrahvi nõuetest, mistõttu ei ole möödunud leppetrahvi nõuete esitamise mõistlik tähtaeg. Maakohus käsitles mõistliku aja sisustamisel ebaõiget meetodit, sidudes selle aegumistähtajaga. Hageja ei ole tõendanud leppetrahvide kohta kostjale nõude esitamist enne 6 kuu möödumist. Viimasest nõutavast leppetrahvist möödus 6 kuud 21. juunil 2019. Ainus viide hageja teatele nõuda leppetrahvi on hagis märgitud 9. oktoobril 2019 kostjale saadetud e-kiri. Hageja ei ole tõendanud ka, et nõudis leppetrahvi kohe väidetava rikkumise ajal, nt paigutanud nõude klaasipühkijate vahele. Seega ei ole hageja teinud vastavat tahteavaldust mõistliku aja jooksul ning on minetanud selleks õiguse.
VÕS § 159 lg 2 alusel seetõttu, et hageja ei ole menetluses tõendanud, et ta parkimisteenuse osutajana teatas kostjale kui parkimisteenuse kasutajale mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist leppetrahvi nõudmisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.